38

Hageja esitas hagiavalduse, mis saabus Üldkohtu kantseleisse 13. juunil 2019. Samal päeval Üldkohtu kantseleisse saabunud eraldi dokumendiga esitas hageja ELTL artiklite 278 ja 279 alusel ajutiste meetmete kohaldamise taotluse, milles palus esiteks peatada esimese võimalusena vaidlustatud otsuse ja teise võimalusena 16. mai 2019. aasta kirja täitmine ning teiseks võtta etteteatamistähtaja tingimuste suhtes ajutisi meetmeid. Personalieeskirjade artikli 91 lõike 4 alusel põhimenetlus peatati.

39

Üldkohtu president jättis 12. juuli 2019. aasta määrusega CE vs. Regioonide Komitee (T‑355/19 R, ei avaldata, EU:T:2019:543) hageja esitatud ajutiste meetmete kohaldamise taotluse rahuldamata põhjendusel, et hageja ei olnud õiguslikult piisavalt tõendanud nimetatud aktide täitmise peatamise kiireloomulisust, ning jättis kohtukulude üle otsustamise edaspidiseks.

40

Vastavalt personalieeskirjade artikli 91 lõikele 4 jätkati põhimenetlust pärast seda, kui 10. oktoobril 2019 tehti sõnaselge otsus jätta hageja kaebus rahuldamata.

41

Kuna Üldkohtu koosseisu 18. oktoobri 2019. aasta otsusega muudeti, määras Üldkohtu president Üldkohtu kodukorra artikli 27 lõike 3 alusel kohtuasja uuele ettekandja‑kohtunikule, kes kuulub seitsmendasse kotta.

42

Hageja palus Üldkohtu kantseleisse 18. oktoobril 2019 saabunud dokumendis rakendada tema suhtes kodukorra artikli 66 alusel anonüümsust. Üldkohus rahuldas selle taotluse 29. oktoobri 2019. aasta otsusega.

43

Dokumendis, mis saabus Üldkohtu kantseleisse 20. mail 2020, palus hageja kodukorra artikli 106 lõike 2 alusel korraldada kohtuistung.

44

Üldkohus esitas 24. septembril 2020 kodukorra artiklis 89 ette nähtud menetlust korraldavate meetmete raames pooltele mitu kirjalikku küsimust, millele viimased pidid kohtuistungil suuliselt vastama, ja palus Regioonide Komiteel esitada teatud dokumendid. Regioonide Komitee täitis selle nõude talle määratud tähtaja jooksul.

45

Poolte kohtukõned ja vastused Üldkohtu küsimustele kuulati ära 10. detsembri 2020. aasta kohtuistungil.

46

Hageja palub Üldkohtul:

47

Regioonide Komitee palub Üldkohtul:

55

Hageja väidab, et Regioonide Komitee teenistuslepingute sõlmimise pädevusega ametiisikul ei olnud õigust tema lepingut vastavalt teenistustingimuste artikli 47 punkti c alapunktile i etteteatamisega ühepoolselt üles öelda ja kõrvaldada ta ühtlasi teenistustingimuste artikli 49 lõike 1 alusel teenistusest, järgimata teenistusest kõrvaldamiseks haldusmeetme võtmist reguleerivaid norme, mis on kehtestatud personalieeskirjade IX lisa artiklites 23 ja 24. Seega leiab hageja, et teenistuslepingute sõlmimise pädevusega ametiisiku otsus, millega nähakse ette ühtaegu tema lepingu ülesütlemine teenistustingimuste artikli 47 punkti c alapunkti i alusel ja teenistusest kõrvaldamine kogu etteteatamistähtajaks, kujutab endast kohtupraktika kohaselt menetluse kuritarvitamist.

56

Repliigis täpsustab hageja, et vastupidi Regioonide Komitee kinnitustele ei kaasne vaidlustatud otsusega mitte „teenistuskohustuste täitmisest vabastamine“, vaid sellega rakendatakse teenistusest kõrvaldamise meedet. Ta rõhutab sellega seoses, et kohtupraktika kohaselt viitab „teenistuskohustuste täitmisest vabastamine“ sellele, et lubatakse jätta määratud ülesanded täitmata. Vaidlustatud otsuses aga nõuti, et ta ei täidaks etteteatamistähtaja jooksul oma teenistuskohustusi. Lisaks väidab hageja, et tema töötasu säilitamine etteteatamistähtaja jooksul ei ole sellega seoses asjasse puutuv tegur. Hageja sõnul on ilmne, et teenistuskohustuste täitmisest vabastamine, mida tema suhtes rakendati, erineb väga vähe teenistusest kõrvaldamisest.

57

Lisaks märgib hageja, et Regioonide Komitee ei saa oma otsust, millega hageja kõrvaldati etteteatamistähtajaks teenistusest, põhjendada asjaoluga, et teenistuse huvidest lähtudes ei ole võimalik seda ajavahemikku muul moel korraldada. Hageja väidab sellega seoses, et juhul kui Regioonide Komitee leidis, et tema käitumine on käsitatav mõjuva põhjusena, mis võib kaasa tuua tema ette teatamata teenistusest vabastamise, oleks ta pidanud tema suhtes algatama distsiplinaarmenetluse.

58

Regioonide Komitee vaidleb hageja argumentidele vastu.

59

Olgu meenutatud, et menetluse kuritarvitamine on võimu kuritarvitamise konkreetne väljendus, millel on kindel ulatus, mis viitab asjaolule, et haldusorgan on kasutanud oma pädevust muul eesmärgil kui sellel, milleks see on talle antud. Haldusakti puhul on võimu kuritarvitamisega tegemist ainult siis, kui objektiivsete asjakohaste ja ühtelangevate tõendite põhjal selgub, et haldusakt on vastu võetud eranditult või peamiselt teiste eesmärkide saavutamiseks kui need, mille jaoks asjaomased volitused anti, või personalieeskirjades konkreetse juhtumi lahendamiseks spetsiaalselt ette nähtud menetluse vältimiseks (vt selle kohta 16. oktoobri 2019. aasta kohtuotsus ZV vs. komisjon, T‑684/18, ei avaldata, EU:T:2019:748, punkt 35 ja seal viidatud kohtupraktika).

60

Mis puudutab ajutise teenistuja tähtajatu lepingu ülesütlemise menetlust, siis teenistustingimuste artikli 47 punkti c alapunktist i tuleneb, et teenistussuhe lõpeb lepingus ette nähtud etteteatamistähtaja lõppemisel. Lisaks on teenistustingimuste artikli 49 lõikes 1 ette nähtud, et pärast personalieeskirjade IX lisas sätestatud distsiplinaarmenetlust, mida kohaldatakse analoogia alusel, võib teenistussuhte distsiplinaarsetel põhjustel ette teatamata üles öelda, kui ajutine teenistuja on kas tahtlikult või hooletuse tõttu jätnud oma kohustused täitmata, ning enne teenistussuhte lõpetamist võib teenistuja teenistusest kõrvaldada vastavalt personalieeskirjade IX lisa artiklitele 23 ja 24.

61

Sellega seoses tuleneb väljakujunenud kohtupraktikast, et kuna teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutusel või ametiisikul on ulatuslik kaalutlusõigus, siis isegi siis, kui on tegemist eksimusega, mis võib põhjendada ajutise teenistuja teenistusest vabastamist, ei ole ta mingil juhul kohustatud algatama asjaomase isiku vastu distsiplinaarmenetlust, selle asemel et kasutada teenistustingimuste artikli 47 punktis c sätestatud lepingu ühepoolset ülesütlemise võimalust, ning ainult juhul, kui teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutus või ametiisik kavatseb ilma ette teatamata teenistusest vabastada ajutise teenistuja, kes on oma kohustusi jämedalt rikkunud, on vaja teenistustingimuste artikli 49 lõike 1 kohaselt algatada distsiplinaarmenetlus vastavalt personalieeskirjade IX lisale, mida kohaldatakse ajutistele teenistujatele analoogia alusel (vt 2. aprilli 2019. aasta kohtuotsus Fleig vs. Euroopa välisteenistus, T‑492/17, EU:T:2019:211, punkt 97 (ei avaldata) ja seal viidatud kohtupraktika).

62

Käesolevas asjas tuleb tõdeda, et hageja lepingu ülesütlemise peamine põhjus oli fraktsiooni ja hageja vahelise usaldussuhte katkemine seetõttu, et ta kohtles oma töökaaslasi sobimatult ja see avaldas mõju viimaste tervisele, ilma et vaidlustatud otsuses oleks hageja vastu tuginetud ühelegi distsiplinaarsele põhjusele. Nimelt otsustas Regioonide Komitee teenistuslepingute sõlmimise pädevusega ametiisik hageja lepingu teenistustingimuste artikli 47 punkti c alapunkti i alusel üles öelda, mitte aga kohaldada teenistustingimuste artikli 49 lõiget 1.

63

Siit järeldub, et põhimõtteliselt oli Regioonide Komitee teenistuslepingute sõlmimise pädevusega ametiisikul õigus hageja leping teenistustingimuste artikli 47 punkti c alapunkti i alusel enne selle lõppemist kuuekuulise etteteatamistähtajaga üles öelda, ilma et ta oleks pidanud alustama distsiplinaarmenetlust.

64

Samas on vaidlustatud otsuses ka märgitud, et kuna oli oht, et hageja ja tema töökaaslaste vahelised otsesed tööalased suhted kahjustavad viimaste tervist ja säilitavad keerulise tööõhkkonna, vabastati ta kuuekuuliseks etteteatamistähtajaks oma lepingust tulenevate kohustuste täitmisest, kuid tagati, et ta säilitab oma töötasu ja lepinguga seotud sotsiaalhüvitised. Lisaks täpsustas Regioonide Komitee teenistuslepingute sõlmimise pädevusega ametiisik vaidlustatud otsuses, et hagejal on võimalik kahe nädala jooksul alates etteteatamistähtaja algusest pääseda oma isiklike asjade kättesaamiseks oma kabinetti ning et seejärel kasutab institutsioon seda kabinetti vastavalt oma vajadustele ja hagejal ei ole enam võimalik sinna siseneda. Ta märkis veel, et etteteatamistähtaja algusele järgneva kuu jooksul pääseb hageja oma elektronpostile ligi üksnes „lugemisrežiimis“, enne kui see automaatselt blokeeritakse. Lõpuks oli vaidlustatud otsuses märgitud, et hagejal säilib etteteatamistähtaja jooksul õigus pääseda Regioonide Komitee ruumidesse, kuid ta peab siiski tagastama oma töötõendi, mis asendatakse uue tõendiga, mistõttu ei saa ta enam osa võtta fraktsiooni juhatuse koosolekutest ega täiskogu istungitest.

65

Nõnda seisnesid meetmed, mida Regioonide Komitee teenistuslepingute sõlmimise pädevusega ametiisik soovis usaldussuhte katkemisest tulenevalt võtta, peamiselt küll hageja lepingu ülesütlemises teenistustingimuste artikli 47 punkti c alapunkti i alusel, kuid sellele lisaks ka etteteatamistähtaja suhtes kavandatud kohandustes, niivõrd kui need tõid kaasa tema töötingimuste olulise muutumise, sealhulgas tema lepingust tulenevate töökohustuste täitmisest vabastamise etteteatamistähtaja jooksul.

66

Sellega seoses tuleb märkida, et kuigi teenistustingimuste artikli 47 punkti c alapunktis i ei ole sõnaselgelt ette nähtud, et selle teenistuja töötingimusi, kelle leping üles öeldakse, võib etteteatamistähtaja jooksul kohandada, mistõttu seda ajavahemikku peetakse normaalseks tööajaks, on liidu institutsioonidel, organitel ja asutustel oma teenistusüksuste töö korraldamisel ning nende käsutuses olevate töötajate ametisse määramisel siiski ulatuslik kaalutlusõigus, kuid seda tingimusel, et ametisse määramisel lähtutakse teenistuse huvidest ja järgitakse ametikohtade võrdväärsust, sealhulgas töötajate puhul, kelles suhtes on hakanud kulgema etteteatamistähtaeg (vt analoogia alusel 13. detsembri 2017. aasta kohtuotsus CJ vs. ECDC, T‑703/16 RENV, ei avaldata, EU:T:2017:892, punkt 42).

67

Lisaks on otsustatud, et kuigi teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutusel või ametiisikul on juhul, kui tegemist on eksimusega, mis võib põhjendada teenistuja teenistusest vabastamist, õigus leping teenistustingimuste artikli 47 punkti c alapunkti i kohaselt ühepoolselt üles öelda, selle asemel et algatada selle teenistuja suhtes distsiplinaarmenetlus, tuleb siiski asuda seisukohale, et kui sellistel asjaoludel otsustatakse leping üles öelda, tuleb järgida etteteatamise nõuet, mis on kõnealuste sätete keskne element. Seega, kui teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutus või ametiisik leiab, et teenistujale etteheidetavate rikkumiste tõttu ei ole tema lepingu tavapärastel tingimustel täitmine etteteatamistähtaja jooksul enam võimalik, peab ta tegema sellest järeldused ja algatama seega distsiplinaarmenetluse, kohaldades teenistustingimuste artikli 49 lõike 1 kohaselt teenistusest kõrvaldamise meedet, välja arvatud juhul, kui asjaomane isik on nõuetekohaselt teenistuskohustuste täitmisest vabastatud (13. detsembri 2017. aasta kohtuotsus CJ vs. ECDC, T‑703/16 RENV, ei avaldata, EU:T:2017:892, punkt 51).

68

Peale selle, kui teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutus või ametiisik otsustab olukorras, kus eksimus võib põhjendada teenistuja teenistusest vabastamist, asjaomase teenistuja lepingu etteteatamisega üles öelda, selle asemel et algatada tema suhtes distsiplinaarmenetlus, peab teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutus või ametiisik, kui ta kasutab oma õigust määrata kindlaks haldusülesanded, mida teenistuja peab etteteatamistähtaja jooksul täitma, teatama teenistujale lepingu ülesütlemise otsuse tekstis koos põhjendustega, et ta on kohustatud vajadusel hoiduma teatud ülesannete täitmisest (vt 13. detsembri 2017. aasta kohtuotsus CJ vs. ECDC, T‑703/16 RENV, ei avaldata, EU:T:2017:892, punkt 43 ja seal viidatud kohtupraktika).

69

Sellegipoolest ei saa välistada, et teatud konkreetsetel asjaoludel on põhjused isiku töölepingu ülesütlemiseks teenistustingimuste artikli 47 alusel tingitud olukorrast, mille puhul on põhjendatud, et liidu institutsioonid, organid või asutused võivad neile teenistusüksuste töö korraldamiseks ja nende käsutuses olevate töötajate ametisse määramiseks antud ulatusliku kaalutlusõiguse kasutamisel asuda seisukohale, et teenistuse huvides tuleb asjaomane isik vabastada etteteatamistähtaja jooksul kõikidest oma tööülesannetest.

70

Nii võib see olla eelkõige juhul, kui usaldussuhte katkemise tõttu vabastatakse teenistusest teenistuja, kes on samamoodi nagu hageja tööle võetud teenistustingimuste artikli 2 punkti c alusel ning kelle suhtes, nagu ka hageja puhul, ei ole tuvastatud ühtegi tõsist üleastumist personalieeskirjade IX lisa artikli 23 tähenduses ega sellise üleastumise toimumist isegi väidetud.

71

Nimelt on kõikidel teenistustingimuste artikli 2 punkti c alusel tööle võetud ajutistel teenistujatel intuitu personae sõlmitud tööleping, mille oluline aspekt on vastastikune usaldus (vt selle kohta 17. oktoobri 2006. aasta kohtuotsus Bonnet vs. Euroopa Kohus, T‑406/04, EU:T:2006:322, punktid 47 ja 101).

72

Nagu Regioonide Komitee kohtuistungil rõhutas, võib vastastikuse usaldussuhte katkemine olla laadilt selline, et muudab ajutise teenistuja tööle võtnud isiku või üksuse jaoks võimatuks etteteatamistähtaja jooksul sellele teenistujale ühtegi tööülesannet määrata.

73

Sellisel juhul on otsus mitte määrata ajutisele teenistujale, kelle tööleping on üles öeldud, etteteatamistähtaja jooksul ühtegi ülesannet teenistuse huvides võetud meede, mis ei ole tingimata samastatav – nagu väidab sisuliselt hageja – teenistusest kõrvaldamise otsusega, mis on vastu võetud personalieeskirjade IX lisa artiklite 23 ja 24 alusel. Ka siis, kui olukord, mis tingis usaldussuhte katkemise teenistustingimuste artikli 2 punkti c alusel tööle võetud ajutise teenistuja suhtes, teeb võimatuks määrata sellele teenistujale etteteatamistähtaja jooksul tööülesandeid, ei saa teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutust või ametiisikut kohustada alustama sel ajavahemikul distsiplinaarmenetlust.

74

Hageja ei ole esitanud ka ühtegi asjaolu, mis tõendaks, et tegelikult ta kõrvaldati ja vabastati teenistusest distsiplinaarsel põhjusel.

75

Neil asjaoludel tuleb järeldada, et hageja esimest väidet toetav argument põhineb ekslikul eeldusel, et Regioonide Komitee teenistuslepingute sõlmimise pädevusega ametiisik kohaldas tema suhtes personalieeskirjade IX lisa artiklite 23 ja 24 kohaselt teenistusest kõrvaldamise meedet distsiplinaarsel põhjusel, mis oleks eeldanud, et tema tööleping öeldakse üles pärast distsiplinaarmenetlust vastavalt teenistustingimuste artiklile 49.

76

Järelikult võis Regioonide Komitee teenistuslepingute sõlmimise pädevusega ametiisik hageja töölepingu teenistustingimuste artikli 47 alusel üles öelda ja ühtlasi otsustada, et hageja ei tohi etteteatamistähtaja jooksul töötada, ilma et see oleks kaasa toonud menetluse kuritarvitamist.

77

Järelikult tuleb esimene väide põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.

92

Harta artikli 41 lõike 2 kohaselt kätkeb õigus heale haldusele eelkõige igaühe õigust, et teda kuulatakse ära enne seda, kui tema suhtes kohaldatakse üksikmeedet, mis võib teda kahjustada.

93

Täpsemalt tagab õigus olla ära kuulatud igaühele võimaluse teha haldusmenetluse raames, enne tema huve kahjustada võiva otsuse tegemist, tegelikult ja tõhusalt teatavaks oma seisukoht (vt 4. aprilli 2019. aasta kohtuotsus OZ vs. EIP, C‑558/17 P, EU:C:2019:289, punkt 53 ja seal viidatud kohtupraktika, ning 10. jaanuari 2019. aasta kohtuotsus RY vs. komisjon, T‑160/17, EU:T:2019:1, punkt 24 ja seal viidatud kohtupraktika).

94

Asjaomase isiku tõhusa kaitse tagamiseks on selle õiguse eesmärk eelkõige, et nimetatud isik saaks parandada mõne vea või tugineda niisugustele tema isikliku olukorraga seonduvatele asjaoludele, mis mõjutavad otsust tegema või tegemata jätma või otsuse sisu (vt selle kohta 11. detsembri 2014. aasta kohtuotsus Boudjlida, C‑249/13, EU:C:2014:2431, punkt 37 ja seal viidatud kohtupraktika).

95

Sellises kontekstis nagu käesolevas asjas lasub kohustus tõendada, et asjaomase isiku õigust olla ära kuulatud on järgitud, teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutusel või ametiisikul (vt selle kohta 6. detsembri 2007. aasta kohtuotsus Marcuccio vs. komisjon, C‑59/06 P, EU:C:2007:756, punkt 47; 10. jaanuari 2019. aasta kohtuotsus RY vs. komisjon, T‑160/17, EU:T:2019:1, punkt 48; 7. novembri 2019. aasta kohtuotsus WN vs. parlament, T‑431/18, ei avaldata, EU:T:2019:781, punkt 44).

96

Tuleb tõdeda, et Regioonide Komitee teenistuslepingute sõlmimise pädevusega ametiisik ei viidanud enne vaidlustatud otsuse vastuvõtmist kordagi võimalusele hageja etteteatamistähtaega kohandada. Kuigi see ametiisik kuulas ta ära seoses faktiliste asjaolude toimumise ja süüksarvamisega ning seoses õigusliku alusega, mille alusel võidakse vaidlustatud otsus vastu võtta, ei olnud hagejal võimalust esitada seisukohti etteteatamistähtaja rakendamist puudutavate eritingimuste kohta, mille asjaomane ametiisik kavatses kehtestada, ja eelkõige selle kohta, et hageja ei täida enam fraktsiooni peasekretäri ülesandeid ning et tehakse kohandusi tema elektronpostile ligipääsemisel ning oma kabinetti ja Regioonide Komitee ruumidesse pääsemisel.

97

Selliseid meetmeid ei saanud aga võtta ilma, et hageja oleks enne ära kuulatud, tagamaks, et ta saaks nende meetmete suhtes oma seisukohta väljendada. Sellega seoses tuleb meenutada, et õiguse olla ära kuulatud eesmärk on eelkõige võimaldada asjaomasel isikul täpsustada teatavaid asjaolusid või tugineda muudele asjaoludele, näiteks tema isiklikku olukorda puudutavatele asjaoludele, mis võiksid toetada kavandatud otsuse tegemata jätmist või selle teistsugust sisu (vt selle kohta 13. detsembri 2017. aasta kohtuotsus CJ vs. ECDC, T‑703/16 RENV, ei avaldata, EU:T:2017:892, punkt 48).

98

Regioonide Komitee ei saa sellega seoses tulemuslikult väita, et kontekst, milles ülesütlemisavaldus tehti, viitas kaudselt, kuid olemuslikult võimalusele, et hageja töölepingu ülesütlemisega kaasneb tema lepingust tulenevate töökohustuste täitmisest vabastamine etteteatamistähtaja jooksul, ning et hagejale ei saanud olla teadmata, et etteteatamistähtaja suhtes kavatsetakse kohandusi teha, kui tal paluti esitada oma seisukohad talle ette heidetud asjaolude kohta.

99

Tuleb märkida, et toimikus olevad erinevad dokumendid, eelkõige fraktsiooni ühe liikme ja hageja vahetatud e‑kirjad ei võimalda asuda seisukohale, et hagejal oli võimalik kindlalt aru saada, et Regioonide Komitee teenistuslepingute sõlmimise pädevusega ametiisik kavatses etteteatamistähtaja suhtes kohandusi teha. Lisaks sellele, et menetlusdokumendid, mida Regioonide Komitee oma argumentide põhjendamiseks mainib, ei pärine nimetatud ametiisikult, ei viidata nendes niisugustele meetmetele, vaid mainitakse võimalust või vihjatakse võimalusele, et hageja lahkub teenistusest kompromisskokkuleppe alusel.

100

Järelikult, mis puudutab eespool punktis 96 nimetatud meetmeid, mis hageja etteteatamistähtaja kohandamiseks võeti, siis eiras Regioonide Komitee hageja õigust olla ära kuulatud, rikkudes sellega harta artikli 41 lõike 2 punkti a.

101

Õiguse olla ära kuulatud rikkumine toob asjaomase haldusmenetluse lõpus tehtud otsuse tühistamise kaasa siiski vaid juhul, kui ilma sellise rikkumiseta oleks menetluse tulemus võinud olla teistsugune (vt 4. aprilli 2019. aasta kohtuotsus OZ vs. EIP, C‑558/17 P, EU:C:2019:289, punkt 76 ja seal viidatud kohtupraktika, ning 10. jaanuari 2019. aasta kohtuotsus RY vs. komisjon, T‑160/17, EU:T:2019:1, punkt 51 ja seal viidatud kohtupraktika).

102

Kui hageja oleks käesolevas asjas etteteatamistähtaja suhtes kavandatud tingimuste osas, mida on nimetatud eespool punktis 96, ära kuulatud, oleks see viinud selleni, et Regioonide Komitee teenistuslepingute sõlmimise pädevusega ametiisik oleks võinud kaaluda etteteatamistähtajaga seoses teistsuguseid tingimusi (vt selle kohta analoogia alusel 13. detsembri 2017. aasta kohtuotsus CJ vs. ECDC, T‑703/16 RENV, ei avaldata, EU:T:2017:892, punkt 49).

103

Lisaks kinnitas hageja vastuseks kohtuistungil esitatud küsimusele, et õigus olla ära kuulatud ei seisne pelgalt võimaluses väljendada oma vastuseisu etteteatamistähtaja rakendamist puudutavatele eritingimustele kui sellistele, vaid tähendab ka võimalust esitada seisukohti, mis võivad kavandatud otsuse sisu mõjutada. Sellega seoses märkis hageja, et kui ta oleks enne etteteatamistähtaja rakendamist puudutavate vaidlusaluste tingimuste kohta otsuse tegemist ära kuulatud, oleks ta saanud väita, et oleks võinud kaaluda sellist meedet nagu kodus töötamine.

104

Neil asjaoludel ei saa mõistlikult välistada, et vaidlustatud otsuses sisalduvad etteteatamistähtaja rakendamist puudutavad eritingimused, eelkõige hageja vabastamine etteteatamistähtaja jooksul tema lepingust tulenevate töökohustuste täitmisest, oleks võinud viia teistsuguse tulemuseni, kui hageja oleks nõuetekohaselt ära kuulatud.

105

Seega rikuti hageja õigust olla enne vaidlustatud otsuse tegemist ära kuulatud osas, mis puudutab etteteatamistähtaja kohandamise eritingimusi, mida on nimetatud eespool punktis 96.

106

Järelikult tuleb käesoleva etteheitega nõustuda ja seetõttu tuleb vaidlustatud otsus osas, milles see kehtestab etteteatamistähtaja rakendamise eritingimused, tühistada, kuna on rikutud hageja õigust olla ära kuulatud. See õigusvastasus ei sea iseenesest siiski kahtluse alla kõnealuse otsuse õiguspärasust osas, milles sellega hageja leping üles öeldi (vt selle kohta analoogia alusel 23. oktoobri 2013. aasta kohtuotsus Gomes Moreira vs. ECDC, F‑80/11, EU:F:2013:159, punkt 54).

[…]

151

Kodukorra artikli 134 lõikes 2 on ette nähtud, et kui kaotanud poolel on mitu isikut, otsustab Üldkohus kohtukulude jaotamise. Kuna käesoleval juhul rahuldati tühistamisnõue osaliselt ja kahju hüvitamise nõue jäeti rahuldamata, tuleb otsustada, et pooled kannavad ise oma kohtukulud, sealhulgas ajutiste meetmete kohaldamise menetlusega seotud kulud, mille üle otsustamine jäeti edaspidiseks.

Esitatud põhjendustest lähtudes

ÜLDKOHUS (seitsmes koda)

otsustab: