1.

Kas direktiivi 93/13 (1) artikli 4 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et lepingutingimused, mida ei saa käsitleda eraldi ja mis näevad ette kindlaksmääratud tähtaegadega tagasimakseid, mis lähevad eelisjärjekorras intresside katteks, ning mis näevad ette lepingu kestuse pikendamise ja maksete suurendamise kontojäägi maksmiseks, kusjuures see jääk võib oluliselt suureneda vahetuskursi kõikumise järel moodustavad välisvaluutas nomineeritud ja omavääringus tagasimakstava laenu põhieseme?

2.

Kas direktiivi 93/13 artikli 3 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et lepingutingimused, mis näevad ette kindlaksmääratud tähtaegadega makseid, mis lähevad eelisjärjekorras intresside katteks, ja mis näevad ette [lepingu] kestuse pikendamise ja maksete suurendamise, et maksta kontojääki, mis võib oluliselt suureneda vahetuskursi kõikumiste järel, kutsuvad esile märkimisväärset tasakaalustamatust lepingupoolte õiguste ja kohustuste vahel, eelkõige tulenevalt sellest, et need tekitavad tarbijale ebaproportsionaalse valuutariski?

3.

Kas direktiivi 93/13 artiklit 4 tuleb tõlgendada nii, et see nõuab, et välisvaluutas nomineeritud ja omavääringus tagasimakstava laenulepingu tingimuste lihtsuse ja arusaadavuse hindamisel tuleb aluseks võtta nii ennustatav majanduslik kontekst lepingu sõlmimisel kui ka käesolevas asjas aastatel 2007-2009 aset leidnud majandusraskuste tagajärjed vahetuskursi kõikumisele, võttes arvesse oma kutsetegevuse raames tegutseva laenuandja erialast asjatundlikkust ja teadmisi ning tema heausksust?

4.

Kas direktiivi 93/13 artiklit 4 tuleb tõlgendada nii, et see nõuab, et välisvaluutas nomineeritud ja omavääringus tagasimakstava laenulepingu tingimuste lihtsuse ja arusaadavuse hindamisel tuleb kontrollida, kas laenuandja, kellel on kutsetegevuse raames tegutseva ettevõtja erialane asjatundlikkus ja teadmised, esitas tarbijale teavet, eelkõige arvandmeid, mis on ainuüksi objektiivsed ja abstraktsed ja milles ei ole võetud arvesse majanduslikku konteksti, mis võib mõjutada vahetuskursi kõikumist?