–

Läti valitsus, esindajad: V. Soņeca ja V. Kalniņa,

–

Euroopa Komisjon, esindajad: E. Kalniņš, A. Caeiros, L. Ozola ja M. Salyková, hiljem E. Kalniņš, L. Ozola ja M. Salyková,

1

Eelotsusetaotlus käsitleb nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT 1987, L 256, lk 1; ELT eriväljaanne 02/02, lk 382) I lisas (komisjoni 27. septembri 2011. aasta määrusega (EL) nr 1006/2011 (ELT 2011, L 282, lk 1) muudetud redaktsioonis) sisalduva kombineeritud nomenklatuuri (edaspidi „KN“) rubriigi 7407 tõlgendamist.

2

Taotlus on esitatud Valsts ieņēmumu dienestsi (Läti maksuamet) (edaspidi „maksuamet“) ja SIA „Hydro Energo“ vahelises kohtuvaidluses, mis käsitleb kuumvaltsitud vasest või vasesulamist valuplokkide tariifset klassifitseerimist.

3

Tollikoostöö Nõukogu, nüüd Maailma Tolliorganisatsioon (WCO) asutati Brüsselis 15. detsembril 1950 allkirjastatud konventsiooniga nimetatud nõukogu asutamise kohta. Kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi (edaspidi „HS“) töötas välja WCO ja see kehtestati 14. juunil 1983 Brüsselis sõlmitud rahvusvahelise kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi konventsiooniga (edaspidi „HSi konventsioon“), mis kiideti koos selle 24. juuni 1986. aasta muutmisprotokolliga Euroopa Majandusühenduse nimel heaks nõukogu 7. aprilli 1987. aasta otsusega 87/369/EMÜ (EÜT 1987, L 198, lk 1; ELT eriväljaanne 02/02, lk 288).

4

HSi konventsiooni artikli 3 lõike 1 kohaselt kohustub iga konventsiooniosaline eelkõige tagama, et tema tollitariifi- ja statistikanomenklatuurid on HSiga kooskõlas, ja kasutama kõiki HSi rubriike ja alamrubriike ilma täienduste või muudatusteta ning nende vastavate arvkoodidega ning järgima selle süsteemi numeratsiooni. Sama säte kohustab konventsiooniosalisi kohaldama HSi tõlgendamise üldreegleid ning kõiki märkusi HSi jaotiste, gruppide ja alamrubriikide kohta ning mitte muutma viimati nimetatute ulatust.

5

WCO kiidab HSi konventsiooni artiklis 8 sätestatud tingimustel heaks HSi komitee poolt vastu võetud selgitavad märkused ja klassifitseerimise arvamused.

6

HSi selgitavas märkuses selle süsteemi grupi 74 „Vask ja vasktooted“ kohta on ette nähtud järgmist:

„1. Selles grupis kasutatakse järgmisi termineid järgmises tähenduses:

[…]

[…]

Siia gruppi kuuluvad:

[…]“.

7

HSi selgitav märkus rubriigi 7403 kohta on sõnastatud järgmiselt:

„Veel kuuluvad sellesse rubriiki paagutatud slääbid, kangid, vardad jne tingimusel, et neid ei ole töödeldud peale valmistamist muul moel kui lihtsa puhastamise või tagiärastamisega (põhiliselt vaskoksüüdist koosneva pealispinna eemaldamiseks) või kraatide või muude valudefektide eemaldamiseks lõikamise, hööveldamise või lihvimisega, või mis on ühelt pinnalt lõigatud katsetamiseks (kvaliteedikontrolliks).

Paagutatud tooted saadakse vasepulbrist või vasepulbrist, mis on segatud teiste metallide pulbritega pressimise (tihendamise) ja paagutamisega (kuumutamine teataval temperatuuril alla metallide sulamistemperatuuri). Paagutatud tooted on poorsed ja väikese tugevusega, neid tavaliselt valtsitakse, ekstrudeeritakse, sepistatakse jne, et saavutada tavaline tihedus. Sellised valtsitud vms tooted on siit välja arvatud (vt rubriigid 7407, 7409).

Rubriiki kuuluvad ka traadikangid, mille üks ots on tehtud kooniliseks hõlbustamaks nende sisestamist masinatesse nende muutmiseks, näiteks traaditõmbamise toorikuteks või torudeks.

Ülaltoodud tootmisele järgnevat töötlust käsitavate tingimuste kohaselt võivad selle rubriigi kangide ja varraste hulka kuuluda, muu hulgas, ka alljärgnevad:

Nii „jupid“ kui ka pidevvalu kangid on kasutatavad sageli samaks otstarbeks kui valtsitud, tõmmatud või ekstrudeeritud kangid.“

8

Rubriiki 7407 käsitlev HSi selgitav märkus on järgmine:

„[…]

Varbmaterjal on defineeritud grupi märkuses 1 d) ja profiilid grupi märkuses 1 e).

Selle rubriigi tooted on tavaliselt saadud valtsimise, ekstrusiooni või tõmbamisega, kuid võivad ka olla saadud sepistamisega (pressi või haamriga). Nad võivad olla järgnevalt külmalt viimistletud (kui vajalik, siis peale lõõmutamist) külmtõmbamisega, silumisega või muu protsessiga, mis annab tootele kõrgema täpsusega viimistluse. Nad võivad olla töödeldud (näiteks puuritud, väänatud või säbrustatud) tingimusel, et nad sellega ei omanda teiste rubriikide kaupade või toodete omadusi. Rubriiki kuuluvad ka õõnesprofiilid, sh. ekstrusiooniga saadud ribitatud torud. Kuid torud, millele ribid on külge pandud näiteks keevitusega, on siit välja arvatud ja kuuluvad üldjuhul rubriiki 7419.

Varbmaterjal, mis on toodetud valamisega (sh. nn. „jupid“ ja pidevvalu latid) või paagutamisega, lähevad rubriiki 7403 tingimusel, et neid ei ole järgnevalt töödeldud muul moel kui lihtsa trimmimise või tagiärastusega. Kuid kui nad on siiski töödeldud üle selle piiri, klassifitseeritakse need siin rubriigis, kui vaid nad ei ole sellega saanud teiste rubriikide toodete omadusi.

Traaditoorikud ja vardad, mille otsad on peenendatud või muul moel töödeldud lihtsalt selleks, et hõlbustada nende sisseandmist neid näiteks traadivarrasteks või torudeks töötlevatesse masinatesse, klassifitseeritakse rubriigis 7403.“

9

Euroopa Liitu imporditavate kaupade tolliotstarbel klassifitseerimist reguleerib KN, mis põhineb HSil.

10

Määruse nr 2658/87 artikli 12 lõike 1 kohaselt võtab Euroopa Komisjon igal aastal määruse vormis vastu KNi täieliku redaktsiooni koos tollimaksumääradega, nagu see tuleneb Euroopa Liidu Nõukogu või komisjoni poolt vastuvõetud meetmetest. Seda määrust kohaldatakse alates järgneva aasta 1. jaanuarist.

11

Euroopa Kohtule esitatud toimikust nähtuvalt kohaldatakse põhikohtuasja asjaoludele KNi 2012. aasta redaktsiooni, mis tuleneb määrusest nr 1006/2011.

12

Eelsätteid sisaldava KNi esimese osa üldreegleid käsitleva I jao A osas „Kaupade [KN] klassifitseerimise üldreeglid“ on sätestatud järgmist:

„Kaupade [KN] klassifitseerimine toimub järgmiste põhimõtete kohaselt.

[…]

13

KNi teine osa „Tollimaksude loend“ sisaldab muu hulgas XV jaotist „Mitteväärismetallid ja nendest valmistatud tooted“.

14

Selles jaotises on grupp 74 „Vask ja vasktooted“, mille märkuses 1 on ette nähtud järgmist:

„Selles grupis kasutatakse järgmisi termineid järgmises tähenduses:

[…]

[…]

15

KNi grupis 74 asub rubriik 7403, mis on üles ehitatud järgmiselt:

16

Nimetatud grupp sisaldab samuti rubriiki 7407, mis on üles ehitatud järgmiselt:

17

Hydro Energo deklareeris aprillis 2012 vabasse ringlusse lubamiseks kuumvaltsitud messingutorud, mille ta kandis KNi alamrubriiki 74032100, millesse kuuluvad vasetsingisulamitest (messing) vasesulamid ja mis on tollimaksuvaba.

18

Maksuamet leidis tollikontrolli tulemusel, et Hydro Energo deklareeritud toodet ei tule klassifitseerida mitte alamrubriiki 74032100, kuna rubriiki 7403 ei kuulu valtsitud tooted, vaid KNi alamrubriiki 74072110, mis hõlmab vasetsingisulamitest (messing) valmistatud varbmaterjali, mille tollimaksumäär on 4,8%. Selle põhjal määras maksuamet 10. septembri 2014. aasta otsusega Hydro Energole selle toote eest tollimaksu ja viivise.

19

Hydro Energo esitas selle otsuse peale kaebuse Administratīvā apgabaltiesale (piirkondlik halduskohus, Läti), kes tühistas 13. aprilli 2017. aasta kohtuotsusega nimetatud otsuse.

20

See kohus leidis kõigepealt, et põhikohtuasjas käsitletavat toodet ei saa klassifitseerida mõnda rubriigi 7407 alamrubriiki. Nimelt, arvestades ristlõikes täheldatavaid korrapäratuid poore, tühemikke ja pragusid, ei ole tegemist lõpptootega ning see ei ole kogu pikkuses ühesuguse täisristlõikega, mistõttu ei saa seda käsitada KNi grupi 74 tähenduses varbmaterjalina.

21

Seejärel rõhutas nimetatud kohus, et metall, millest põhikohtuasjas kõne all olev toode koosneb, vastab vase- ja tsingisisaldust arvestades rafineeritud vase määratlusele, mitte vasesulami (messingi) määratlusele.

22

Maksuamet esitas selle kohtuotsuse peale kassatsioonkaebuse Augstākā tiesale (Läti kõrgeim kohus).

23

Kõigepealt märgib maksuamet, et see, kas põhikohtuasjas käsitletav toode on rafineeritud vasest või vasesulamist, ei ole selle KNi klassifitseerimisel otsustav, kuna enne tuleb kindlaks teha, kas see toode vastab rubriigi 7403 või 7407 kirjeldusele. Selleks saab võrrelda ainult sama taseme alamrubriike.

24

Maksuamet väidab aga, et juba ainuüksi asjaolu, et põhikohtuasjas käsitletav toode on kuumvaltsitud, välistab võimaluse klassifitseerida see ühte KNi rubriigi 7403 alamrubriikidest.

25

Lisaks leiab maksuamet, et vastupidi sellele, mida otsustas Administratīvā apgabaltiesa (piirkondlik halduskohus), ei tähenda asjaolu, et KNi grupi 74 märkuse 1 punktis d on viidatud mõiste „varbmaterjal“ määratluses nõudele, et toode peab olema „kogu pikkuses ühesuguse täisristlõikega“, et asjaomasel tootel peab alati olema ideaalne kuju, millele ei ole ühtegi puudust. Pealegi ei viita see määratlus aktsepteeritavatele variantidele, mis võimaldaksid asuda seisukohale, et toote ristlõige on ristkülikukujuline.

26

Nii „jupid“ kui ka pidevvalu kangid on kasutatavad sageli samaks otstarbeks kui valtsitud, tõmmatud või ekstrudeeritud kangid. Seepärast ei ole toote edasine otstarve määrava tähtsusega.

27

Hydro Energo väidab omalt poolt, et põhikohtuasjas käsitletav toode ei kuulu mõiste „varbmaterjal“ alla KNi tähenduses, kuna ristlõikes täheldatavate korrapäratute pooride, tühemike ja pragude tõttu ei saa asuda seisukohale, et see on kogu pikkuses ühesuguse täisristlõikega. Lisaks on tooted valtsitud ristkülikukujuliselt ainult selleks, et neid oleks mugavam transportida, ja tooteid ei saa kasutada muul otstarbel kui ümbersulatamiseks. Hydro Energo väitel aga, kes viitab seoses sellega KNi grupi 74 märkuse 1 punkti d teisele lõigule, ei sõltu toote klassifitseerimine KNi rubriiki 7403 või rubriiki 7407 mitte ainult varasema toote kujust, vaid ka selle töötlemise astmest ja selle võimalikust kasutusvaldkonnast. Seetõttu leiab Hydro Energo, et põhikohtuasjas käsitletav toode tuleb klassifitseerida KNi alamrubriiki 74032100.

28

Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab, et kuigi põhikohtuasjas kõne all oleva toote keemiline koostis on selline faktiline asjaolu, mille peab kindlaks tegema liikmesriigi kohus, on käesoleval juhul otsustav küsimus, kas seda toodet saab käsitada varbmaterjalina KNi grupi 74 tähenduses.

29

Kuigi on tõsi, nagu märgib maksuamet, et põhikohtuasjas kõne all oleva toote teatavad omadused vastavad neile omadustele, mis peavad varbmaterjalil olema ja mis võimaldaksid selle klassifitseerida KNi rubriiki 7407, on põhjendatud kahtlus selles, kas see toode on kogu pikkuses ühesuguse täisristlõikega, nagu on nõutud KNi grupi 74 märkuse 1 punktis d.

30

Kuigi asjaolu, et põhikohtuasjas vaadeldav toode on valtsitud, võib HSi selgitavate märkuste kohaselt olla täiendav põhjus selle klassifitseerimiseks KNi rubriiki 7407, ei piisa nimetatud selgitavatest märkustest siiski selleks, et hajutada kahtlusi küsimuses, kas see toode on kogu pikkuses ühesuguse täisristlõikega.

31

Neil asjaoludel otsustas Augstākā tiesa (Läti kõrgeim kohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:

„Kas [KNi] tuleb tõlgendada nii, et rubriik 7407 (vasest varbmaterjal ja profiilid) hõlmab ristkülikukujulisi vasest või vasesulamist valuplokke, mille paksus ületab ühte kümnendikku laiusest ja mis on kuumvaltsitud, kuid mille ristlõikes esineb korrapäratuid poore, tühemikke ja pragusid?“

32

Eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib oma küsimusega sisuliselt teada, kas KNi rubriiki 7407 tuleb tõlgendada nii, et see hõlmab ristkülikukujulisi vasest või vasesulamist valuplokke, mille paksus ületab ühte kümnendikku laiusest ja mis on kuumvaltsitud, kuid mille ristlõikes esineb korrapäratuid poore, tühemikke ja pragusid.

33

Kõigepealt tuleb meenutada, et kui Euroopa Kohtule esitatakse eelotsusetaotlus tariifse klassifitseerimise küsimuses, on tema ülesanne selle asemel, et ise kõnealust toode klassifitseerida, selgitada pigem liikmesriigi kohtule neid kriteeriume, mille kohaldamine võimaldab viimasel need tooted õigesti KNi klassifitseerida, seda enam, et Euroopa Kohtul ei pruugi olla kogu selleks vajalikku asjakohast teavet. Kuna liikmesriigi kohtutel on selleks igal juhul parimad eeldused, peavad kõne all oleva kauba klassifitseerima nemad, võttes arvesse vastust, mille Euroopa Kohus talle esitatud küsimustele annab (vt selle kohta 15. mai 2019. aasta kohtuotsus Korado, C‑306/18, EU:C:2019:414, punktid 33 ja 34; 16. mai 2019. aasta kohtuotsus Estron, C‑138/18, EU:C:2019:419, punktid 67–69, ning 27. veebruari 2020. aasta kohtumäärus Gardinia Home Decor, C‑670/19, EU:C:2020:117, punkt 35).

34

Lisaks tuleb korrata, et KNi klassifitseerimise üldreeglid näevad ette, et kaupade klassifitseerimine toimub lähtuvalt rubriikide kirjeldustest ja jaotiste või gruppide märkustest ning et jaotiste, kaubagruppide ja alamgruppide nimetused on antud üksnes suunaval eesmärgil. Lisaks tuleb Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt õiguskindluse ning hõlpsa kontrolli huvides kauba tariifsel klassifitseerimisel otsustava tähtsusega kriteeriumi otsida üldiselt kauba objektiivsete tunnuste ning omaduste hulgast, nii nagu need on kindlaks määratud KNi rubriigi kirjelduses ning jaotise või grupi märkustes (vt selle kohta 3. märtsi 2016. aasta kohtuotsus Customs Support Holland, C‑144/15, EU:C:2016:133, punktid 26 ja 27, 16. mai 2019. aasta kohtuotsus Estron, C‑138/18, EU:C:2019:419, punktid 50 ja 51, ning 5. septembri 2019. aasta kohtuotsus TDK‑Lambda Germany, C‑559/18, EU:C:2019:667, punkt 26).

35

Samuti tuleneb Euroopa Kohtu praktikast, et kui ainult toote objektiivsete omaduste ja tunnuste alusel ei ole võimalik toodet klassifitseerida, võib objektiivne klassifitseerimiskriteerium olla ka toote otstarve, kui see on nimetatud tootele olemuslik, kusjuures piisab toote peamise otstarbe arvessevõtmisest ning olemuslikkust peab olema võimalik hinnata toote objektiivsete tunnuste ja omaduste alusel (27. veebruari 2020. aasta kohtumäärus Gardinia Home Decor, C‑670/19, EU:C:2020:117, punkt 37 ja seal viidatud kohtupraktika).

36

Lisaks sellele on Euroopa Kohus korduvalt leidnud, et vaatamata sellele, et HSi ja KNi selgitavad märkused ei ole õiguslikult siduvad, on need olulised vahendid tollitariifistiku ühetaolise kohaldamise tagamiseks ja sellisena annavad need asjakohaseid juhiseid selle tõlgendamiseks (vt selle kohta 19. oktoobri 2017. aasta kohtuotsus Lutz, C‑556/16, EU:C:2017:777, punkt 40; 15. novembri 2018. aasta kohtuotsus Baby Dan, C‑592/17, EU:C:2018:913, punkt 55, ja 15. mai 2019. aasta kohtuotsus Korado, C‑306/18, EU:C:2019:414, punkt 35). Seoses sellega tuleb täpsustada, et KNis on üle võetud HSi rubriigid ja kuuekohalised alamrubriigid, ainult seitsmes ja kaheksas number tähistavad KNi enda alljaotisi (vt selle kohta 13. märtsi 2019. aasta kohtuotsus B. S. (linnas õlu koostises), C‑195/18, EU:C:2019:197, punkt 10, ja 16. mai 2019. aasta kohtuotsus Estron, C‑138/18, EU:C:2019:419, punkt 44).

37

Käesoleval juhul soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus eelkõige teada, kas põhikohtuasjas kõne all olevad valuplokid kujutavad endast varbmaterjali KNi grupi 74 tähenduses, mistõttu neid saab klassifitseerida KNi rubriiki 7407 „Vasest varbmaterjal ja profiilid“.

38

Selles osas tuleb tõdeda, et KNi grupi 74 märkuse 1 punkt d näeb ette, et varbmaterjal selle grupi tähenduses on muu hulgas valtsitud tooted, mis on kogu pikkuses ühesuguse täisristlõikega, millel on ringi, ovaali, ristküliku, ruudu, võrdkülgse kolmnurga või korrapärase kumera hulknurga kuju.

39

Nagu komisjon oma kirjalikes seisukohtades märkis, viitab „ühesuguse“ ristlõike nõue asjaomase toote kujule ja läbimõõdule, mistõttu selle nõude täidavad kõik ristkülikukujulised valuplokid, mille ristlõike mõõtmed on kogu selle pikkuses ühesugused.

40

Mis puudutab „täisristlõike“ nõuet, siis tuleb seda mõista nii, et see välistab üksnes õõnsad tooted. Nimelt tuleneb KNi grupi 74 märkuse 1 punktist h, et õõnes toode, mille ristlõige on kogu pikkuses ühesugune, on toru nimetatud grupi tähenduses.

41

Seega, kuigi käesoleval juhul on põhikohtuasjas kõne all olevatel valuplokkidel – nagu märkis eelotsusetaotluse esitanud kohus – korrapäratuid poore, tühemikke ja pragusid, ei tee sellised sisemised puudused siiski neist valuplokkidest õõnsaid tooteid, mistõttu ei saa välistada, et need kuumvaltsitud valuplokid kujutavad endast varbmaterjali KNi grupi 74 tähenduses ning kuuluvad seega KNi rubriiki 7407, mis hõlmab „vasest varbmaterjali ja profiile“.

42

Samuti tuleb märkida, et KNi grupi 74 märkuse 1 punkt d sätestab mõiste „varbmaterjal“ määratluse kohta nimetatud grupi tähenduses, et ristkülikukujulise läbimõõduga toodete paksus peab olema suurem kui kümnendik laiusest, nagu see on põhikohtuasjas käsitletavate valuplokkide puhul.

43

Lisaks nähtub HSi selgitavast märkusest rubriigi 7403 kohta, et valtsitud tooted ei kuulu sellesse rubriiki ja kuuluvad näiteks HSi rubriiki 7407 või 7409, mis – nagu eelotsusetaotluse esitanud kohus ise märgib – on täiendav põhjus selliste valuplokkide, nagu on kõne all põhikohtuasjas, klassifitseerimiseks KNi rubriiki 7407.

44

Tõlgendust, mille kohaselt sellised valuplokid, nagu on kõne all põhikohtuasjas, võivad kuuluda KNi rubriiki 7407, toetab ka HSi selgitav märkus rubriigi 7407 kohta.

45

Esiteks, kuigi see selgitav märkus viitab sellele, et valuplokid on määratletud HSi grupi 74 märkuse 1 punktis d, on selge, et viimati nimetatud märkuse sõnastus on identne KN grupi 74 märkuse 1 punkti d sõnastusega.

46

Teiseks täpsustab HSi selgitav märkus rubriigi 7407 kohta, et neid tooteid valmistatakse tavaliselt muude tehnoloogiate hulgas valtsimise teel. Samuti nähtub sellest, et varbmaterjal, mis on toodetud valamise või paagutamisega, kuulub HSi rubriiki 7403 tingimusel, et seda ei ole pärast tootmist täiendavalt töödeldud (muul viisil kui lihtne kraatide või tagi eemaldamine), ning need tooted, mida on täiendavalt töödeldud, jäävad üldjuhul klassifitseeritavaks HSi rubriiki 7407. Käesoleval juhul on sellised valuplokid, nagu on kõne all põhikohtuasjas, kuumvaltsitud.

47

Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb esitatud küsimusele vastata, et KNi rubriiki 7407 tuleb tõlgendada nii, et ristkülikukujulised vasest või vasesulamist valuplokid, mille paksus ületab ühte kümnendikku laiusest ja mis on kuumvaltsitud, kuid mille ristlõikes esineb korrapäratuid poore, tühemikke ja pragusid, võivad sellesse rubriiki kuuluda.

48

Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus poolelioleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kuues koda) otsustab:

Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (muudetud komisjoni 27. septembri 2011. aasta määrusega (EL) nr 1006/2011) I lisas esitatud kombineeritud nomenklatuuri rubriiki 7407 tuleb tõlgendada nii, et ristkülikukujulised vasest või vasesulamist valuplokid, mille paksus ületab ühte kümnendikku laiusest ja mis on kuumvaltsitud, kuid mille ristlõikes esineb korrapäratuid poore, tühemikke ja pragusid, võivad sellesse rubriiki kuuluda.