–

Pfizer Consumer Healthcare Ltd, esindajad: V. Sloane, QC, abogada L. Catrain González, barrister E. Wright ja solicitor R. Shiers,

–

Commissioners for Her Majesty’s Revenue and Customs, esindajad: barrister H. Watkinson ja solicitor A. Beegun,

–

Ühendkuningriigi valitsus, esindaja: S. Brandon, keda abistas barrister H. Watkinson,

–

Euroopa Komisjon, esindajad: A. Caeiros, J. Hradil ja M. Salyková,

1

Eelotsusetaotlus käsitleb komisjoni 8. juuli 2016. aasta rakendusmääruse (EL) 2016/1140 teatavate kaupade klassifitseerimise kohta koondnomenklatuuris (ELT 2016, L 189, lk 1) kehtivust.

2

Taotlus on esitatud Pfizer Consumer Healthcare Ltd (edaspidi „Pfizer“) ja Commissioners for Her Majesty’s Revenue and Customsi (Ühendkuningriigi maksu- ja tolliamet, edaspidi „maksuhaldur“) vahelises kohtuvaidluses, mis puudutab valu vaigistamiseks mõeldud isesoojenevate plaastrite ja vööde tariifset klassifitseerimist.

3

Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrusega (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT 1987, L 256, lk 1; ELT eriväljaanne 02/02, lk 382) (edaspidi „KN“) kehtestatud kombineeritud nomenklatuur põhineb kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemil, mille töötas välja Tollikoostöö Nõukogu, nüüd Maailma Tolliorganisatsioon (WCO), ning mis jõustati 14. juunil 1983 Brüsselis (Belgia) sõlmitud rahvusvahelise harmoneeritud süsteemi konventsiooniga. Konventsioon kiideti koos selle 24. juuni 1986. aasta muutmisprotokolliga Euroopa Majandusühenduse nimel heaks nõukogu 7. aprilli 1987. aasta otsusega 87/369/EMÜ (EÜT 1987, L 198, lk 1; ELT eriväljaanne 02/02, lk 288).

4

KNi klassifitseerimise üldreeglid, mis asuvad KNi esimese osa I jaotise A-osas, sätestavad:

„Kaupade [KNi] klassifitseerimine toimub järgmiste põhimõtete kohaselt.

[…]

5

KNi teises osas „Tollimaksude loend“ asub VI jaotis „Keemiatööstuse ja sellega seotud tööstusharude tooted“.

6

KNi VI jaotisesse kuuluvad muu hulgas grupp 30 „Farmaatsiatooted“ ja grupp 38 „Mitmesugused keemiatooted“.

7

KNi grupis 30 on rubriik 3005, mis on sõnastatud järgmiselt:

„Vatt, marli, sidumismaterjalid jms tooted (näiteks haavasidemed, kleepplaastrid, mähised), ravimitega immutatud või kaetud või jaemüügivormis või -pakendis, mõeldud kasutamiseks meditsiinis, kirurgias, hambaravis või veterinaarias“.

8

KNi grupis 38 on rubriik 3824, mis on sõnastatud järgmiselt:

„Valuvormi- ja kärnisegutugevdid; mujal nimetamata keemiatooted ja keemiatööstuse või sellega seotud tööstusharude valmistised (k.a need, mis kujutavad endast looduslike saaduste segusid).“

9

Komisjoni 6. oktoobri 2015. aasta rakendusmäärusest (EL) 2015/1754 (ELT 2015, L 285, lk 1) tuleneva redaktsiooni 30. peatüki rubriik 3824, mida kohaldati rakendusmääruse 2016/1140 jõustumise kuupäeval, sisaldas järgmisi alamrubriike:

10

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määruse (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT 2013, L 269, lk 1; edaspidi „tolliseadustik“), artikkel 57 sätestab:

„1.   Ühise tollitariifistiku kohaldamisel seisneb kauba tariifne klassifitseerimine kombineeritud nomenklatuuri alamrubriigi või madalama alajaotise kindlaksmääramises, mille alla kõnealune kaup klassifitseeritakse.

2.   Mittetariifsete meetmete kohaldamisel seisneb kauba tariifne klassifitseerimine kombineeritud nomenklatuuri või liidu õigusaktiga loodud ning täielikult või osaliselt kombineeritud nomenklatuuril põhineva või sellesse täiendavaid alajaotisi lisava muu nomenklatuuri alamrubriigi või madalama alajaotise kindlaksmääramises, mille alla kõnealune kaup klassifitseeritakse.

[…]

4.   [Euroopa Komisjon] võib vastu võtta meetmeid kauba tariifse klassifikatsiooni määramiseks kooskõlas lõigetega 1 ja 2.“

11

Tolliseadustiku artikli 58 lõike 2 esimene lõik sätestab:

„Komisjon võtab rakendusaktidega vastu artikli 57 lõikes 4 osutatud meetmed.“

12

Sama seadustiku artikli 285 lõige 1 täpsustab:

„Komisjoni abistab tolliseadustiku komitee. […]“.

13

Komisjon võttis rakendusmääruse 2016/1140 vastu tolliseadustiku artikli 57 lõike 4 ja artikli 58 lõike 2 esimese lõigu alusel.

14

Selle rakendusmääruse artikkel 1 näeb ette:

„Lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseeritakse [KNis] kõnealuse tabeli 2. veerus esitatud CN-koodi alla.“

15

Rakendusmääruse lisa on sõnastatud järgmiselt:

16

Nõukogu 14. juuni 1993. aasta direktiivi 93/42/EMÜ meditsiiniseadmete kohta (EÜT 1993, L 169, lk 1; ELT eriväljaanne 13/12, lk 82), muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. septembri 2007. aasta direktiiviga 2007/47/EÜ (ELT 2007, L 247, lk 21), (edaspidi „direktiiv 93/42“) kohaldamisalasse kuuluvad meditsiiniseadmed on selle direktiivi artikli 1 lõike 2 punktis a määratletud järgmiselt:

„meditsiiniseade“ – igasugune vahend, seade, aparaat, tarkvara, materjal või muu toode, mida võib kasutada eraldi või kombineerituna, sealhulgas tarkvara, mis on selle tootja poolt spetsiaalselt diagnostilistel ja/või ravi eesmärkidel kasutamiseks ette nähtud ning vajalik meditsiiniseadme nõuetekohaseks rakendamiseks, mille tootja on ette näinud kasutamiseks inimese:

ja mis ei avalda oma peamist ettenähtud toimet inimkehas või -kehale farmakoloogilisel, immunoloogilisel või ainevahetuslikul teel, kuid mille toimele nimetatud viiside kasutamine võib kaasa aidata“.

17

Pfizer impordib Ühendkuningriiki registreeritud kaubamärgiga ThermaCare tähistatud ühekordselt kasutatavaid tooteid. Neid tooteid pakutakse ja turustatakse raviotstarbeliseks soojaraviks, et tuua sellist kasu nagu valu vaigistamine, lihaskanguse vähendamine ja kahjustatud kudede paranemise kiirendamine.

18

Kaubavalik hõlmab soojendavaid plaastreid, millest enamik on saadaval mitmes suuruses ja mis on mõeldud kasutamiseks teataval kehaosal. Kõik need plaastrid on painduvad, nii et neid saab tugevalt kinnitada teatavale kehaosale ja sõltuvalt tootest püsivad need paigal kas kleepriba või isekleepuva riba abil.

19

Nimetatud plaastrid koosnevad peamiselt termokapsleid ümbritsevast kangast. Tegemist on teatavat laadi sünteetilise kihilise kangaga, mis hoiab termokapsleid paigal ja kaitseb kasutajat kapsli lekke korral. Termokapsel koosneb õhku läbi laskvast sünteetilisest materjalist kestast ja selle sees olevate ainete (rauapulber, süsi, sool ja vesi) segust.

20

Neid plaastreid müüakse suletud ümbristes. Kui plaaster ümbrisest välja võtta, soojeneb see õhuga kokkupuutel. Konkreetselt leiab soojust tekitav eksotermiline reaktsioon aset siis, kui ainete segu läbi kesta õhuga kokku puutub. Vastavalt toote variandile säilib alaline temperatuur 40 C 8–12 tunni vältel.

21

Eelotsusetaotluse esitanud kohtu First-tier Tribunali (Tax Chamber) (esimese astme kohus (maksukolleegium), Ühendkuningriik) esitatud andmete kohaselt tõendavad paljud kliinilised uuringud, et soojaravil on meditsiinilist kasu toov füsioloogiline toime. Soojuse raviomadusi kinnitab rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon (ICD-9 CM), mille on avaldanud Maailma Terviseorganisatsioon (WHO). Soojaravi on tunnustatud ja soovitatud ka paljudes tunnustatud riigisiseste asutuste avaldatud juhistes. Mis puudutab konkreetselt kõnealust kaupa, siis direktiivi 93/42 kohaselt on tegemist „aktiivsete meditsiiniseadmetega“ ning teavitatud asutus on need heaks kiitnud ning andnud loa kasutada neil CE-märgist.

22

2012. aastal väljastas maksuhaldur kaks siduvat tariifiinformatsiooni (edaspidi „STI“), klassifitseerides sarnaselt Saksamaa ja Slovakkia tolliga ThermaCare tooted KNi rubriiki 3005.

23

Nende STIde alusel importis Pfizer aastatel 2012–2013 kolmel korral ThermaCare tooteid Prantsusmaale. Impordiga seotud kontrolli käigus jõudis Prantsuse toll järeldusele, et need tooted tuleb klassifitseerida KNi rubriiki 3824 ja neile tuleb kohaldada 6,5% maksumäära. Nimetatud toll palus 2015. aastal komisjonil analüüsida ThermaCare toodete klassifitseerimist, kes esitas selle küsimuse liidu tolliseadustiku komiteele.

24

Pärast komitee mitte-ühehäälset otsust võttis komisjon vastu rakendusmääruse 2016/1140. Selle määruse lisast nähtub, et toode, milleks on kleepmaterjalist valmistatud ning valu vaigistamiseks mõeldud isesoojenev plaaster või mittekleepuvast materjalist valmistatud ning valu vaigistamiseks mõeldud isesoojenev vöö, tuleb klassifitseerida KNi alamrubriiki 38249096.

25

Seetõttu tühistas maksuhaldur 3. augusti 2016. aasta kirjaga STId, mille ta oli 2012. aastal Pfizerile väljastanud ja milles klassifitseeris ThermaCare tooted KNi rubriiki 3005.

26

Pfizer taotles 12. septembri 2017. aasta uut STId, millega ThermaCare tooted klassifitseeritaks KNi rubriiki 3005.

27

Maksuhaldur väljastas 10. novembril 2017 rakendusmääruse 2016/1140 alusel STI, milles klassifitseeris need tooted KNi rubriiki 3824.

28

Eelotsusetaotluse esitanud kohtule 8. detsembril 2017 esitatud kaebusega vaidlustas Pfizer selle otsuse. Ta väidab sellega seoses, et rakendusmäärus 2016/1140 on kehtetu niivõrd, kuivõrd sellega klassifitseeritakse ThermaCare tooted KNi rubriiki 3824.

29

Pfizer väidab esimese võimalusena, et KNi rubriigi 3005 sõnastus hõlmab rakendusmääruses 2016/1140 nimetatud tooteid. Tegemist on selle rubriigi tähenduses vati, sidumismaterjali, haavasidemete, ja mähiste suhtes „jms toodetega“, kuna need on mõeldud kasutamiseks nahale asetatuna meditsiinilisel eesmärgil ja neil on samasugune funktsioon nagu mähistel, eelkõige mis puutub valu vaigistamisse. Lisaks on need jaemüügiks pakendatud.

30

Järelikult ei saa neid tooteid klassifitseerida KNi rubriiki 3824, kuna seda kohaldatakse ainult „mujal nimetamata“ toodetele. ThermaCare tooted tuleb seega klassifitseerida KNi klassifitseerimise üldreegli 1 alusel rubriiki 3005. Kuna rakendusmäärusega 2016/1140 kitsendas komisjon ekslikult selle rubriigi kohaldamisala, ületas ta oma pädevust.

31

Lisaks väidab Pfizer, et kuivõrd on kinnitatud, et rakendusmääruses 2016/1140 nimetatud toodete klassifitseerimine KNi rubriiki 3824 toimus vastavalt KNi klassifitseerimise üldreegli 1, üldreegli 3 punkti b ja üldreegli 6 kohaldamisele, siis on see määrus ebapiisavalt ja vääralt põhjendatud.

32

Kuna First-tier Tribunal (Tax Chamber) (esimese astme kohus (maksukolleegium)) pidas argumente, mille Pfizeri rakendusmääruse 2016/1140 kehtivuse vaidlustamiseks esitas, tõsiseltvõetavaks, otsustas ta menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:

„Kas rakendusmäärus […] 2016/1140 […] on kehtetu niivõrd, kuivõrd see klassifitseerib KNi rubriiki 3824 ja täpsemalt rubriiki 38249096 tooted, mis:

selle alusel, et kemikaalid on see materjal või koostisosa, mis annab neile toodetele nende põhiomaduse, ja mitte rubriiki 3005 (asjasse puutuvate rubriikide kirjelduse, jaotiste või gruppide kohta esitatud märkuste ja klassifitseerimise üldreegli 1 selgitavate märkuste alusel või klassifitseerimise üldreegli 3 punkti a, mille kohaselt tuleb klassifitseerida lähtudes kõige konkreetsemast kirjeldusest, alusel või muul alusel)?“

33

Oma küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas rakendusmäärus 2016/1140 on kehtiv.

34

Kõigepealt tuleb märkida, et põhikohtuasjas käsitletavad Pfizeri imporditud kaubad, mida on kirjeldatud eelotsusetaotluses, on identsed või vähemalt piisavalt analoogsed rakendusmääruses 2016/1140 nimetatud kahe tootega ning seega on see määrus kohaldatav.

35

Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu andnud komisjonile, kes tegutseb koostöös liikmesriikide tolliekspertidega, ulatusliku kaalutlusõiguse konkreetsete kaupade klassifitseerimisel kasutatavate tariifirubriikide sisu täpsustamiseks. Siiski ei tulene komisjoni pädevusest – võtta vastu tolliseadustiku artikli 57 lõikes 4 nimetatud meetmeid – õigust muuta tariifirubriikide sisu ja ulatust (19. detsembri 2019. aasta kohtuotsus Amoena, C‑677/18, EU:C:2019:1142, punkt 37 ja seal viidatud kohtupraktika).

36

Seega tuleb analüüsida, kas komisjon muutis nende tariifirubriikide sisu või ulatust, klassifitseerides rakendusmääruses 2016/1140 nimetatud tooted KNi alamrubriiki 38249096, mitte rubriiki 3005.

37

Selles küsimuses tuleb Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt õiguskindluse ning kontrolli lihtsuse huvides kauba tariifsel klassifitseerimisel otsustava tähtsusega kriteeriumi otsida üldiselt kauba objektiivsete tunnuste ja omaduste hulgast, nii nagu need on kindlaks määratud KNi rubriigi kirjelduses ning jaotiste või gruppide märkustes (22. veebruari 2018. aasta kohtuotsus Kubota (UK) ja EP Barrus, C‑545/16, EU:C:2018:101, punkt 25 ja seal viidatud kohtupraktika).

38

Lisaks võib objektiivne klassifitseerimiskriteerium olla ka kauba otstarve, juhul kui see on asjaomasele tootele omane; kas see nii on, peab olema võimalik hinnata toote objektiivsete tunnuste ja omaduste alusel (22. veebruari 2018. aasta kohtuotsus Kubota (UK) ja EP Barrus, C‑545/16, EU:C:2018:101, punkt 26 ja seal viidatud kohtupraktika).

39

Käesoleval juhul nähtub rakendusmääruse 2016/1140 lisas oleva tabeli 1. veeru sõnastusest, et selles nimetatud tooted on isesoojenevad plaastrid või vööd, mis on mõeldud valu vaigistamiseks. Need plaastrid koosnevad kleepmaterjalist, mis võimaldab need nahale kinnitada, samas kui need vööd koosnevad mittekleepuvast materjalist, mis kinnitatakse isekleepuva riba abil. Kõnealused tooted on valmistatud pehmest sünteetilisest materjalist, mis sobitub keha kujuga ja mis sisaldab teatava arvu termokapsleid, mis sisaldavad rauapulbrit, sütt, soola ja vett ja mis kokkupuutel õhuga toimuva eksotermilise reaktsiooni tulemusel eraldavad soojust.

40

KNi rubriigi 3824 sõnastuse kohaselt on sellesse rubriiki kuuluvad tooted „mujal nimetamata“ tooted.

41

Seega tuleb kõigepealt uurida, kas rakendusmääruses 2016/1140 nimetatud tooted kuuluvad KNi rubriiki 3005.

42

KNi rubriiki 3005 kuuluv kaup on selle rubriigi sõnastuse kohaselt „[v]att, marli, sidumismaterjalid jms tooted (näiteks haavasidemed, kleepplaastrid, mähised), ravimitega immutatud või kaetud, impregneeritud või kaetud või jaemüügivormis või -pakendis, mõeldud kasutamiseks meditsiinis, kirurgias, hambaravis või veterinaarias“.

43

Seoses sellega väidab Pfizer, et kõnealuseid kaupu tuleb pidada „jms toodeteks“ selle rubriigi tähenduses, mis on pakendatud jaemüügiks ning on mõeldud kasutamiseks meditsiinis.

44

Mis puudutab esiteks jaemüügiks pakendamise kriteeriumi, siis tuleb märkida, et rakendusmääruse 2016/1140 lisas oleva tabeli 1. veerus ei ole tõesti esitatud mingeid üksikasju selles rakendusmääruses nimetatud toodete pakendi kohta.

45

Siiski ei ole vaidlust selle üle, et need tooted on jaemüügipakendis, mida kinnitab ka selle rakendusmääruse tekkelugu.

46

Mis teiseks puutub mõistesse „mõeldud kasutamiseks meditsiinis“ KNi rubriigi 3005 tähenduses, siis seda mõistet ei ole määratletud ei KNis ega selle selgitavates märkustes.

47

Siiski tuleb märkida, et Euroopa Kohtu praktika kohaselt tuleb selle kindlaks tegemiseks, kas toode on mõeldud meditsiinis kasutamiseks, arvesse võtta kõiki antud asjas tähtsust omavaid asjaolusid, kui tegemist on selle toote objektiivsete tunnuste ning omadustega. Oluliste asjaolude hulgas tuleb hinnata seda kasutusotstarvet, mille tootja on tootele andnud, ning ka toote kasutusmeetodit ja -kohta (vt analoogia alusel 4. märtsi 2015. aasta kohtuotsus Oliver Medical, C‑547/13, EU:C:2015:139, punktid 51 ja 52). Täpsemalt peab asjaomane toode olema konstrueeritud kasutamiseks spetsiaalselt sel otstarbel (vt selle kohta 6. oktoobri 1982. aasta kohtuotsus Nederlandsch Bevrachtingskantoor, 37/82, EU:C:1982:340, punkt 11).

48

Lisaks tuleb märkida ka seda, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb liidu õiguses määratlemata terminite tähenduse ja ulatuse kindlaksmääramisel lähtuda nende tähendusest tavakeeles, võttes samas arvesse terminite kasutamise konteksti ja nende sätete eesmärke, millesse need kuuluvad (vt 6. septembri 2018. aasta kohtuotsus Kreyenhop & Kluge, C‑471/17, EU:C:2018:681, punkt 39 ja seal viidatud kohtupraktika).

49

Seega, kuna ühelt poolt viitab vastavas käändes olev nimisõna „meditsiinis“ mõistele „meditsiin“ ja teiselt poolt võib meditsiini üldiselt mõista kui eeskätt teadust haiguste või vigastuste ennetamiseks, avastamiseks ja raviks, siis tuleb asuda seisukohale, et kaup, mis on spetsiaalselt ette nähtud haiguste või vigastuste ennetamiseks, avastamiseks või raviks, on mõeldud „kasutamiseks meditsiinis“ KNi rubriigi 3005 tähenduses.

50

Käesoleval juhul on see nii rakendusmääruses 2016/1140 käsitletud toodete puhul. Nagu nähtub nende kavandatud otstarbest, mis on toodud selle rakendusmääruse lisas, on need tooted mõeldud valu vaigistamiseks soojuse abil, mis tekib eksotermilise reaktsiooni tulemusel siis, kui toodetes sisalduvad termokapslid puutuvad kokku õhuga. Seega on tegemist hüpertermilise soojusraviga, mida on, võttes arvesse sellest saadavat füsioloogilist kasu, ravina tunnustatud.

51

Lisaks on asjaolu, et need tooted on direktiivi 93/42 kohaselt klassifitseeritud „aktiivseteks meditsiiniseadmeteks“, täiendav tõend selle kohta (vt selle kohta 4. märtsi 2015. aasta kohtuotsus Oliver Medical, C‑547/13, EU:C:2015:139, punkt 53).

52

Seevastu ei viita miski sellele, et nende toodete peamine eesmärk on pakkuda esteetilisi parandusi, mis kaudse tõendina lükkaks ümber järelduse, et need on mõeldud meditsiiniliseks otstarbeks (vt selle kohta 4. märtsi 2015. aasta kohtuotsus Oliver Medical, C‑547/13, EU:C:2015:139, punkt 52).

53

Mis kolmandaks puudutab küsimust, kas rakendusmääruses 2016/1140 nimetatud tooteid on „jms tooted“„[v]ati, marli või sidumismaterjali“ suhtes KNi rubriigi 3005 tähenduses, siis komisjon sellega ei nõustu, väites, et sellesse rubriiki kuuluvate kaupade üldine eesmärk on ravida valu või vigastusi, samas kui kõnealustel kaupadel endil on hoiatus, et neid ei kasutataks naha pinnal haavade, muljumisvigastuste ja tursete raviks.

54

Selle käsitusega ei saa nõustuda. Asjaolu, et kõnealuseid tooteid ei tohi teatavatel juhtudel kasutada, ei võimalda seada kahtluse alla järeldust, et neid kasutatakse valu ja vigastuste raviks.

55

Järelikult kuuluvad rakendusmääruses 2016/1140 nimetatud tooted KNi rubriiki 3005 ega saa seetõttu, nagu nähtub käesoleva kohtuotsuse punktist 40, kuuluda KNi rubriiki 3824.

56

Seega tuleb need tooted klassifitseerida KNi rubriiki 3005.

57

Sellest järeldub, et määrates nende toodete tariifseks klassifikatsiooniks KNi alamrubriigi 38249096 ja mitte rubriigi 3005, muutis komisjon nende tariifirubriikide sisu ja ületas talle tolliseadustiku artikli 57 lõikega 4 antud pädevust.

58

Kõigist eeltoodud kaalutlustest tuleneb, et esitatud küsimusele tuleb vastata, et rakendusmäärus 2016/1140 on kehtetu.

59

Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (seitsmes koda) otsustab:

Komisjoni 8. juuli 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/1140 teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris on kehtetu.