Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 62019CC0709

    Kohtujurist Campos Sánchez-Bordona ettepanek, 17.12.2020.
    Vereniging van Effectenbezitters versus BP plc.
    Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Hoge Raad der Nederlanden.
    Eelotsusetaotlus – Kohtualluvus ning kohtuotsuste täitmine tsiviil- ja kaubandusasjades – Määrus (EL) nr 1215/2012 – Artikli 7 punkt 2 – Kohtualluvus lepinguvälise kahju korral – Kahju tekkimise paik – Puhtalt finantskahjus seisnev kahju.
    Kohtuasi C-709/19.

    ECLI identifier: ECLI:EU:C:2020:1056

     KOHTUJURISTI ETTEPANEK

    MANUEL CAMPOS SÁNCHEZ-BORDONA

    esitatud 17. detsembril 2020 ( 1 )

    Kohtuasi C‑709/19

    Vereniging van Effectenbezitters

    versus

    BP plc

    (eelotsusetaotlus, mille on esitanud Hoge Raad der Nederlanden (Madalmaade kõrgeim kohus))

    Eelotsusetaotlus – Määrus (EL) nr 1215/2012 – Rahvusvaheline kohtualluvus tsiviil- ja kaubandusasjades – Kohtualluvus lepinguvälise kahju puhul – Investeeringuvaidlus – Kahju põhjustanud sündmuse toimumise koht – Puhtalt majanduslikus kahjus seisnev kahju – Kollektiivse huvide kaitse üksuse esitatud tuvastushagi

    1.

    Üks väärtpaberiomanike ühendus pöördus Hoge Raad der Nederlandenisse (Madalmaade kõrgeim kohus), et nõuda oma aktsiate, mis neil on ühes Ühendkuningriigi äriühingus, börsiväärtuse langusest selle äriühingu rajatistes toimunud naftareostuse tõttu Mehhiko lahes tingitud kahju hüvitamist.

    2.

    Selles kohtuvaidluses on kohtul vaja määruse (EL) nr 1215/2012 ( 2 ) artikli 7 lõike 2 tõlgendust. Kuna nõude esemeks olev kahju on puhtalt majanduslik, on tal raskusi oma pädevuse üle otsustamisega, arvestades Euroopa Kohtu varasemaid lahendeid, eelkõige kohtuotsuseid Kolassa, Universal ja Löber. ( 3 )

    3.

    Asja menetleva kohtu kahtlused toovad välja lahtisele tõlgendusele omased riskid selles valdkonnas, nagu tõlgendus, mille järgi seotakse rahvusvaheline kohtualluvus kohtuvaidluse „konkreetsete asjaoludega“. Samal ajal annavad need võimaluse neid tõlgendusi nüansseerida või vajaduse korral läbi vaadata.

    I. Õiguslik raamistik

    A. Liidu õigus. Määrus nr 1215/2012

    4.

    Põhjenduses 16 on märgitud:

    „Lisaks kostja alalisele elukohale peaks kohtualluvuse määramisel olema ka muid aluseid, mis toetuksid tihedale seosele kohtu ja menetluse vahel või aitaksid kaasa tõrgeteta õigusemõistmisele. Tihe seos peaks tagama õiguskindluse ja hoidma ära võimaluse, et kostja vastu esitatakse hagi liikmesriigi kohtusse, mida ta ei saanud mõistlikult ette näha […]“.

    5.

    Selle artiklis 4 on ette nähtud:

    „1.   Käesoleva määruse kohaselt esitatakse hagi isikute vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, selle liikmesriigi kohtutesse sõltumata nende kodakondsusest.

    […]“.

    6.

    Artikkel 7 näeb ette:

    „Isiku vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, võib esitada hagi teises liikmesriigis:

    […]

    2)

    lepinguvälise kahju puhul selle paiga kohtusse, kus kahju tekitanud juhtum on toimunud või võib toimuda;

    […]“.

    B. Madalmaade õigus. Burgerlijk Wetboek ( 4 )

    7.

    BW 3. raamatu artiklis 305a ( 5 ) on sätestatud:

    „1.   Iga institutsioon või ühendus, millel on täielik õigusvõime, võib esitada kohtule nõude teiste isikute sarnaste huvide kaitseks, kui ta teostab seeläbi oma põhikirjajärgset tegevust.

    […]

    3.   Niisuguse nõude esemeks, nagu on ette nähtud lõikes 1, ei või olla […] rahaline hüvitis.

    […]“.

    II. Asjaolud, vaidlused liikmesriikide kohtutes ja eelotsuse küsimused

    8.

    Vereniging van Effectenbezitters (väärtpaberiomanike ühendus; edaspidi „VEB“) on Madalmaade ühendus, mille registrijärgne asukoht on Haagis (Madalmaad) ja mille põhikirjajärgne tegevusala on väärtpaberiomanike huvide kaitsmine.

    9.

    BP plc (edaspidi „BP“) on üleilmselt tegutsev nafta- ja gaasiettevõtja, kelle registrijärgne asukoht on Londonis (Ühendkuningriik). Tema lihtaktsiad on noteeritud Londoni ja Frankfurdi börsil.

    10.

    2010. aasta aprillis toimus BP renditud naftaplatvormil Mehhiko lahes plahvatus, mis põhjustas suurt keskkonnakahju.

    11.

    VEB esitas 17. aprillil 2015 BW artikli 3:305a alusel BP vastu rechtbank Amsterdamile (Amsterdami esimese astme kohus, Madalmaad) kollektiivhagi kõigi nende nimel, kes olid ajavahemikul 16. jaanuarist 2007 kuni 25. juunini 2010 Madalmaade investeerimiskonto või Madalmaades asuvas pangas või investeerimisühingus avatud investeerimiskonto kaudu ostnud, hoidnud või müünud BP lihtaktsiaid (edaspidi „BP aktsionärid“).

    12.

    VEB palus rechtbank Amsterdamil (Amsterdami esimese astme kohus) tuvastada:

    –

    et BP aktsionäride kahjuhüvitise nõuete menetlemiseks on rahvusvaheliselt pädevad Madalmaade kohtud;

    –

    et territoriaalne pädevus nende nõuete menetlemiseks on rechtbank Amsterdamil (Amsterdami esimese astme kohus);

    –

    et BP on toiminud oma aktsionäride suhtes õigusvastaselt, kuna ta andis neile ebatäpset, mittetäielikku ja eksitavat teavet i) oma turva- ja hooldusprogrammide kohta enne 20. aprilli 2010. aasta naftareostust või ii) naftareostuse ulatuse kohta või iii) BP rolli ja vastutuse kohta seoses naftareostusega;

    –

    et BP aktsionärid oleks ostnud BP aktsiaid soodsama turuhinnaga või ei oleks seda üldse teinud, kui BP ei oleks toiminud eespool kirjeldatud moel õigusvastaselt;

    –

    et esineb ilmselge põhjuslik seos BP õigusvastase toimimise ja sellest tingitud kursikahjumi vahel, mis tekkis BP aktsionäridele ajavahemikul 16. jaanuarist 2007 kuni 25. juunini 2010.

    13.

    BP leidis, et Madalmaade kohtud ei ole pädevad, tuginedes määrusele nr 1215/2012. Rechtbank Amsterdam (Amsterdami esimese astme kohus) otsustas, et tal puudub pädevus, ja Gerechtshof Amsterdam (Amsterdami apellatsioonikohus, Madalmaad) kinnitas seda lahendit.

    14.

    VEB esitas kassatsioonkaebuse Hoge Raad der Nederlandenile (Madalmaade kõrgeim kohus), kes esitab Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

    „1.

    a)

    Kas [määruse nr 1215/2012] artikli 7 algust ja punkti 2 tuleb tõlgendada nii, et asjaolu, et puhtalt majanduslik kahju, mis on tingitud börsil noteeritud üleilmse ettevõtja poolt rahvusvaheliselt avaldatud, kuid ebatäpse, mittetäieliku ja eksitava teabe alusel tehtud investeerimisotsustest, on vahetult avaldunud Madalmaade investeerimiskontol või Madalmaades asuvas pangas või investeerimisühingus avatud investeerimiskontol, on piisav seos selleks, et määrata rahvusvaheline kohtualluvus kahju avaldumise koha tõttu (Erfolgsort) Madalmaade kohtutele?

    b)

    Kui vastus on eitav, kas siis on nõutavad täiendavad asjaolud, mis õigustaksid asja allumist Madalmaade kohtutele, ja millised need asjaolud on? Kas punktis 4.2.2[ ( 6 )] nimetatud täiendavad asjaolud on piisavad selleks, et määrata pädevus Madalmaade kohtutele?

    2.

    Kas esimesele küsimusele tuleb vastata teisiti, kui tegemist on BW artikli 3:305a alusel esitatud sellise ühenduse nõudega, mille eesmärk on kaitsta talle kuuluva õiguse alusel esimeses eelotsuse küsimuses viidatud kahju kandnud investorite kollektiivseid huve, mis tähendab muu hulgas seda, et ei ole kindlaks määratud nimetatud investorite elukohta ega üksikute ostutehingute ja olemasolevate aktsiate müümata jätmise üksikotsuste konkreetseid asjaolusid?

    3.

    Kui [määruse nr 1215/2012] artikli 7 punkti 2 alusel on BW artikli 3:305a alusel esitatud nõuet menetlema pädevad Madalmaade kohtud, kas siis nendel kohtutel on [määruse nr 1215/2012] artikli 7 punkti 2 alusel ka rahvusvaheline ja riigisisene territoriaalne pädevus menetleda kõiki kahju hüvitamise nõudeid, mille esitavad pärast eraldiseisvalt investorid, kes on kandnud esimeses küsimuses nimetatud kahju?

    4.

    Kui Madalmaade kohtutel on küll rahvusvaheline pädevus, kuid mitte riigisisene territoriaalne pädevus kolmandas küsimuses selgitatud tähenduses selleks, et menetleda esimeses küsimuses nimetatud kahju kandnud aktsionäride kõiki eraldiseisvalt esitatud kahju hüvitamise nõudeid, kas siis määratakse riigisisene territoriaalne kohtualluvus kindlaks kahju kandnud investori elukoha alusel, selle panga asukoha alusel, kus on avatud selle investori isiklik pangakonto, või selle panga asukoha alusel, kus on avatud investeerimiskonto, või mõne muu seose alusel?“

    III. Menetlus Euroopa Kohtus

    15.

    Eelotsusetaotlus registreeriti Euroopa Kohtu kantseleis 25. septembril 2019.

    16.

    Kirjalikud seisukohad on esitanud VEB, BP ja Euroopa Komisjon. Pärast algul määratud kohtuistungi tühistamist saatis Euroopa Kohus neile kirjalikult vastamiseks küsimused, millele nad vastasid 8. oktoobril 2020.

    IV. Õiguslik analüüs

    A. Üldised täpsustused

    17.

    Euroopa Kohtu juhiste järgi on käesolev ettepanek tehtud ainult kahe esimese eelotsuse küsimuse kohta.

    18.

    Enne nende analüüsimist pean kohaseks meelde tuletada, et:

    –

    Määruse nr 1215/2012 sätteid tuleb tõlgendada autonoomselt, lähtudes määruse ülesehitusest ja eesmärkidest. ( 7 )

    –

    Kuna määrusega nr 1215/2012 asendati määrus (EÜ) nr 44/2001 ( 8 ) (millega omakorda asendati Brüsseli konventsioon ( 9 )), on kehtiva õigusakti sätetega samaväärsetele varasematele sätetele Euroopa Kohtu antud tõlgendus endiselt kehtiv. ( 10 )

    –

    Kahju avaldumise või konkreetselt ilmnemise koha määruse nr 1215/2012 artikli 7 lõike 2 kontekstis kindlaks tegemise ainus eesmärk on teha kindlaks ühe liikmesriigi kohtute pädevus.

    –

    See kindlakstegemine on vajalik poolte tõhusa kohtuliku kaitse jaoks eraõiguslikes piiriülestes kohtuvaidlustes, võimaldades kostja elukohajärgsele kohtualluvusele alternatiivset kohtualluvust lähtuvalt „tõendite esitamise või menetluse korraldamise seisukohast […] objektiivse[s]t vajadus[es]t“ ( 11 ).

    –

    Määruse nr 1215/2012 süsteemis on hageja elukohajärgsete kohtute (forum actoris) pädevaks lugemine erand. ( 12 )

    B. Sissejuhatavad märkused eelotsusetaotluse kohta

    19.

    Esimeses ja teises küsimuses on üheskoos esitatud mitu küsimust määruse nr 1215/2012 artikli 7 lõike 2 kohta.

    20.

    Need küsimused võib kokku võtta nii:

    –

    Asja menetlev kohus soovib teada, kas puhtalt majandusliku kahju alusel, mis tekkis vahetult investeerimiskontol ( 13 ) Madalmaades, saab lugeda selle riigi kui kahju avaldumise koha kohtud rahvusvaheliselt pädevaks, kui kahju on tingitud otsustest, mis on tehtud kõikidele kättesaadava teabe alusel, mida on andnud teise liikmesriigi börsil noteeritud rahvusvaheline ettevõtja;

    –

    eitava vastuse korral küsib ta, kas on nõutavad täiendavad asjaolud ja millised need on;

    –

    ta palub spetsiaalselt analüüsida kohtuvaidluse konkreetseid asjaolusid; ( 14 ) ja

    –

    lõpuks soovib teada, kuidas võib vastust mõjutada asjaolu, et esitatud hagi on kollektiivhagi.

    21.

    Igal juhul tuleb välja tuua, millised aspektid ei puutu vaidlusesse ja millega seoses ei ole vaidlust. Need on järgmised.

    –

    nõude kvalifitseerimine lepinguvälise kahju hüvitamise nõudeks;

    –

    kahju põhjustanud sündmus toimus väljaspool Madalmaid; ja

    –

    kahju on puhtalt majanduslik ja kindlaksmääratava suurusega, milleks on BP lihtaktsiate väärtuse langus. ( 15 )

    22.

    Hoge Raad der Nederlandeni (Madalmaade kõrgeim kohus) küsimustes on eelduseks see, mida on nimetatud „holistiliseks lähenemisviisiks“ ( 16 ), mida kasutas Euroopa Kohus seoses määruse nr 1215/2012 artikli 7 lõikega 2, et kohaldada seda teatavatele kohtuvaidlustele investeerimisasjades, ( 17 ) milles kahju loeti tekkinuks investori konto asukohas. ( 18 )

    23.

    Kuigi on kindel, et investori konto asukoha järgi tehti kindlaks pädev kohus, tuleb siiski märkida, et seda tehti sellistes kontekstides, mida Euroopa Kohus nimetas „erilis[teks]“, ( 19 ) ja seda seepärast, et:

    –

    küsimust käsitleti väga täpsest aspektist, kuna tegemist oli hageja elukohajärgsete kohtute pädevuse kinnitamisega; ja

    –

    konto kui seose asukoha tähtsus oli suhteline, sest muud elemendid koos kinnitasid, et selle koha järgi saab kohtualluvust määrata, arvestades kohtuvaidluse ja kohtu lähedust ning selle ettenähtavust poolte jaoks.

    1.   Raskused investeerimiskonto asukoha aktsepteerimisel kahju avaldamise kohana

    24.

    Ma ei ole kindel, kas hageja konto asukoht liikmesriigis, mille kohtute pädevuse üle vaieldakse, on tarvilik lähtepunkt, kaasa arvatud täiendavate elementide korral, mis tahes kohtuvaidluse jaoks lepinguvälise vastutuse üle puuduliku teabe tõttu investeeringutes tekkinud kahju eest. Arvan pigem, et see on lahtine küsimus, isegi võttes arvesse Euroopa Kohtu lähenemist sellele.

    25.

    Kuna investeerimiskonto kajastab vara ja sellele tekib kahju, võiks selle konto asukoht põhimõtteliselt olla konto omanikule puhtalt majandusliku kahju avaldumise koht. See kahju geograafilise asukoha kindlaks määramine on siiski abstraktne või fiktiivne, nagu igasugune mittevaralise kahju määramine. ( 20 )

    26.

    Ent nende kahjude asukoha määramisel üht või teist mõeldavatest kohtadest eelistades ei tohi unustada mängus oleva õigusnormi eesmärki. Investeerimiskonto (või pangakonto laias tähenduses) olulisus on sellest aspektist vaieldav: Euroopa Kohtu praktika kinnitab ise, et see seos on nõrk.

    27.

    Konto asukoht teenib peamiselt aktsionäri huve, eriti kui see langeb kokku tema elu- või viibimiskohaga, mis on tarbijate või väikeinvestorite puhul kooskõlas materiaalõigusnormide ( 21 ) seadusandluspoliitika eesmärkidega. Seda poliitikat ei saa aga edendada määruse nr 1215/2012 enda eesmärgi arvelt, nagu see on sätestatud praeguses redaktsioonis.

    28.

    Konto asukoht võib kohtuvaidluse ja kohtu objektiivsele lähedusele kaasa aidata, kuid seda ei tohiks üle hinnata. Kontod, millel hoiustatakse börsiväärtusi või millel kajastub nende väärtuse langus, ei määra näiteks sündmuse ja kahju vahelist põhjuslikku seost ega tekkinud kahju suurust.

    29.

    Lisaks on noteeritud aktsiad emiteerinud äriühingu seisukohast tema aktsionäride kontode asukoht etteaimamatu teave, mis ei võimalda vähimalgi määral ette näha, millised on rahvusvahelise kohtualluvuse järgi pädevad kohtud, kuhu saab äriühingu vastu nõude esitada.

    30.

    Tõsi on, et kui aktsiaemitent otsustab noteerida aktsiad mõne muu kui oma registrijärgse asukoha riigi börsil, siis aktsepteerib ta vaikimisi, et teda võidakse kohtusse kaevata väljaspool tema enda asukohta. Kuna aga tal puudub kontroll väärtpaberite hilisema liikumise üle, siis on investori konto asukoht ( 22 ) tema jaoks sama palju juhusest sõltuv kui ettenägematu. ( 23 )

    31.

    Nendel asjaoludel, kui tunnistada, et konto asukoht on kohtualluvust määrav kriteerium, ei hoia see ära „võimalus[t], et kostja vastu esitatakse hagi liikmesriigi kohtusse, mida ta ei saanud mõistlikult ette näha“ ( 24 ). See pigem hõlbustab seda võimalust.

    2.   Reservatsioonid „holistilise lähenemisviisi“ kasutamise suhtes niisugustel juhtudel nagu käesolev

    32.

    Oma ettepanekus kohtuasjas Verein für Konsumenteninformation märkisin ma, et käegakatsutava kahju puudumine muudab selle koha, kus kahju tekkis, kindlakstegemise keerulisemaks ja paneb kahtlema, kas seda kohta on õige pidada seoseks määruse nr 1215/2012 artikli 7 lõike 2 tähenduses ( 25 ).

    33.

    Tuletan meelde, et sel põhjusel on Euroopa Kohtule mitmel puhul soovitatud ainult varalise kahju korral loobuda sündmuse toimumise koha ja kahju tekkimise koha vahel valimisest. Ühinesin selle seisukohaga, nüansseerides, et seda soovitust võiks järgida teatud juhtudel, mitte tingimata üldiselt. ( 26 )

    34.

    Ühinen seega reservatsioonidega määruse nr 1215/2012l artikli 7 lõike 2 tõlgendamise suhtes väärtpaberiinvesteeringutega seotud lepinguvälise vastutuse asjades, lähtudes fiktsioonist, et mittevaraline kahju avaldub teatud kindlas kohas, ja nõudes lisaks konkreetsete asjaolude hulka selleks, et määrata pädevus selle koha kohtutele. ( 27 )

    35.

    Õiguskindlusega seotud argument kinnitab, et on vaja selle lähenemisviisi üle uuesti arutleda: sobivas menetlusetapis (teatud juhtudel ka a limine litis) peab kohus, kellele on esitatud nõue, tegema kohaldatavate õigusnormide alusel kindlaks elemendid, mis loovad seose kohtu asukohariigiga ja millest tuleneb tema enda rahvusvaheline pädevus. Mitte üksnes praktilistel põhjustel, vaid – kordan – õiguskindluse põhjustel peab tal olema võimalik teha hõlpsasti otsus oma pädevuse kohta, mis on nõude sisulise läbivaatamise eeltingimus.

    36.

    Määruse nr 1215/2012 artikli 7 lõike 2 tõlgendus, mis nõuaks iga juhtumi konkreetsete asjaolude analüüsimist, ei soosi tulemuse kindlust niisugustel juhtudel nagu käesolev. Veelgi enam, juba kriteeriumi olemus ise tekitab tõenäoliselt juristides kahtlusi ja soosib menetlust pikale venitavaid strateegiaid, lisaks lahknevatele tõlgendustele liikmesriikides ja uutele eelotsusetaotlustele Euroopa Kohtule. ( 28 )

    3.   Vahejäreldus

    37.

    Seega ei pruugi niisugustes kohtuvaidlustes nagu siin olla kohtualluvuse määramiseks määruse nr 1215/2012 artikli 7 lõike 2 alusel tingimata vajalik kasutada seoste koondumise meetodit. Sel juhul tuleks kahju koht määrata reegli eesmärkidele kõige paremini vastavasse kohta, välistades investeerimiskonto asukoha.

    38.

    Minu arvates on see lähenemisviis võimalik ja seda on tegelikult kasutatud mõne liikmesriigi kohtutes, kes analüüsivad oma pädevust teiste andmete alusel, pidades tähtsamaks näiteks selle turu asukohta, kus on aktsiad noteeritud. ( 29 ) See on (mitte tingimata füüsiline) koht, mis on hästi ex ante teada, mille on valinud emitent ja mille õigust talle kohaldatakse teavitamiskohustuste osas; investorile omakorda on see koht teada või see peab olema teada enne, kui ta ostab äriühingu aktsiaid. ( 30 )

    39.

    Eelotsuse küsimuste sõnastust arvestades vastan neile siiski nende endi eeldustest lähtudes, st Euroopa Kohtu senise kohtupraktika seisukohast, analüüsides vajaduse korral välja pakutud alternatiivseid lahendusi.

    C. Esimene eelotsuse küsimus

    1.   Vastus Euroopa Kohtu praktika seisukohast

    a)   Punkt a): kas investeerimiskonto asukoht on „piisav seos“?

    40.

    Kohtuotsustest Kolassa, Universal ja Löber nähtub, et niisuguse pangakonto (laias tähenduses) asukoht liikmesriigis, millel majanduslik kahju kajastub, ei ole piisav alus rahvusvahelise kohtualluvuse määramiseks selle riigi kohtutele. Lisaks peavad esinema konkreetsed asjaolud, mille järgi koos saab seda kohtualluvust määrata. ( 31 )

    41.

    Jättes hetkel kõrvale, kuidas võiks kohtuasja mõjutada VEB nõude esitamise viis (kollektiivhagi), ( 32 ) ei leia ma mingit nii kaalukat erinevat tunnust, mis võimaldaks sellest kohtupraktikast eemalduda.

    42.

    Eelotsusetaotluse esitanud kohus rõhutab, et kohtuotsuses Universal saadi majanduslikku kahju hageja pangakontol, mille oli hageja ise valinud võla tasumiseks; kahju kandnud isik ise otsustas oma kahju asukoha, mis muudab konto asukoha rahvusvahelise kohtualluvuse määramise elemendina ebausaldusväärseks. Selles kohtuasjas seevastu tekib varaline kahju, mis järgneb investeerimiskontodel hoitud aktsiate väärtuse langusele, otse nendel kontodel.

    43.

    See argument ei ole minu arvates veenev mitmel põhjusel:

    –

    Viidatud kohtuotsuses ei nimetanud Euroopa Kohus hageja valitud kontot vähe usaldusväärseks mitte peamise, vaid täiendava argumendina. ( 33 )

    –

    Ei ole välistatud aktsionäri sekkumine oma väärtpaberite hoiustamise konto valimiseks, mis võimaldaks tal selle konto asukoha ette kindlaks määrata seosena teatud territooriumiga, pidades silmas aktsiate emitendi vastu tulevikus nõuete esitamist. ( 34 )

    –

    Asjaolu, et aktsionär, kelle väärtpaberid on väärtust kaotanud, ei ole seda kohta valinud, ei muuda seda emitendi jaoks vähem ettenägematuks teguriks, nagu ma juba märkisin.

    44.

    Ka käesoleva kohtuasja erinevus nendest, milles tehti kohtuotsused Kolassa ja Löber, kostja poolt väidetavalt eksitava teabe andmise viisi ja ulatuse osas ei õigusta rahvusvahelise kohtualluvuse määramist selle koha kohtutele, kus asuvad investeerimiskontod.

    45.

    Tegelikult näib asjaolu, et emitendist äriühingu teave ei olnud adresseeritud konkreetselt või eraldi Madalmaade investoritele, toetavat pigem vastupidist järeldust. ( 35 ) Kuna aga see tegur on VEB jaoks konkreetne asjaolu, mis kinnitab Madalmaade kohtute pädevust, analüüsin ma seda hiljem sellest perspektiivist.

    46.

    Kokkuvõttes ei saa majandusliku kahju avaldumist investeerimiskontol, mis asub Madalmaades, aktsepteerida „piisava seosena selleks, et määrata rahvusvaheline kohtualluvus“ selle riigi kohtutele.

    b)   Punkt b): kohtuasja konkreetsed asjaolud

    47.

    Juhul kui vastus tema esimesele eelotsuse küsimusele on eitav, soovib Hoge Raad der Nederlanden (Madalmaade kõrgeim kohus) teada, kas „on nõutavad täiendavad asjaolud, mis õigustaksid asja allumist Madalmaade kohtutele, ja millised need asjaolud on“. Ta palub konkreetselt määrata kindlaks, kas eelotsusetaotluse punktis 4.2.2 ( 36 ) nimetatud asjaoludest piisaks.

    48.

    Nagu ma juba enne märkisin, on võimatu abstraktselt täpsustada, millised konkreetsed asjaolud koos võetuna loovad kohtuvaidluse ja kohtu vahel piisava seose, kui nõude esemeks olev kahju on puhtalt majanduslik. ( 37 )

    49.

    Mulle näib siiski kohane korrata, et „konkreetsed asjaolud“, mis on kohtualluvuse määramise jaoks olulised, on need, millest ilmneb kohtuvaidluse ja kohtu lähedus, nagu ka viimase ettenähtavus poolte jaoks, sest need on põhimõtted, millel põhineb rahvusvahelise kohtualluvuse „kahju tekkimise koha“ kriteerium ( 38 ).

    50.

    Need asjaolud peavad hõlmama:

    –

    nõuetekohase õigusemõistmise ja menetluse otstarbeka korraldamise jaoks olulisi elemente; ning

    –

    tegureid, mille põhjal võisid pooled jõuda veendumusele, kus kohtuvaidlus algatada ja kus neid võidakse nende tegude tagajärjel kohtusse kaevata.

    51.

    Kohtutoimiku dokumentidest nähtub, et põhikohtuasjas ei esine kohtuasjade Kolassa ja Löber asjaoludega analoogseid konkreetseid asjaolusid. Eelotsusetaotluse järgi võib seevastu esineda muid asjaolusid. ( 39 ) Leian, et enamikul nendest muudest asjaoludest (jättes kollektiivhagi asjaolu hetkel kõrvale) ei ole kohtualluvuse määramise jaoks tähtsust. ( 40 )

    1) BP kokkulepe teiste aktsionäridega

    52.

    Arvan, et asjaolu, et BP saavutas oma USA aktsionäridega kokkuleppe, mida Euroopa aktsionäridele ei pakutud, ei ole oluline. See ei ütle ettenähtavuse, läheduse või nõuetekohase õigusemõistmise seisukohast midagi selleks, et pidada Euroopa Liidus pädevaks Madalmaade kohtuid.

    2) Aktsionärist tarbijad

    53.

    Minu arvates on samuti ebaoluline, et mõned kahju kandnud isikutest on tarbijad. ( 41 ) Võiks olla soovitav reguleerida jaeinvestorite olukorda kooskõlas määruse nr 1215/2012 II peatüki 4. jaoga, ( 42 ) kuid tõsi on, et tänase seisuga seda tehtud ei ole.

    54.

    Määruse nr 1215/2012 kohaselt kaitstakse ainult tarbijat, kes osaleb lepingus artiklis 17 ette nähtud asjaoludel. ( 43 ) Selles määruses ei ole praeguses redaktsioonis ette nähtud üldist tarbijakaitsepõhimõtet, mis seostaks tarbijaks olemisega õiguse esitada nõuded alati oma elukohajärgses kohtus.

    55.

    Kuna sellist üldreeglit ei ole, tuleb asjaolu, et tegemist on „tarbijaga“, hinnata artikli 7 lõike 2 kontekstis, nagu ülejäänud tegureid: st kohtu läheduse ja ettenähtavuse seisukohast. Selles mõttes ei näe ma, kuidas võiks asjaolu, et mõned investorid on tarbijad, kohut ja kohtuvaidlust omavahel objektiivselt lähendada või muuta Madalmaade kohtud kostja vaatenurgast rohkem või vähem ettenähtavaks. ( 44 )

    3) BP teave oma aktsiate kohta

    56.

    BP teave oma aktsiate kohta on adresseeritud investorite üldsusele kogu maailmas. BP-le ei ole seega teadmata, et neid väärtpabereid võivad osta lisaks tema registrijärgse asukoha või selle turu või börsiturgude, kus ta on otsustanud aktsiaid noteerida, asukoha riigist erinevate riikide investorid. ( 45 )

    57.

    On tõsi, et ettevõtja ei saa kasutada asjaolu, et teave, mida ta ise levitab, on üldine, enda kaitsekilbiks, selleks et vältida enda kohtusse kaebamist konkreetses kohas. Samas ei näi ka mõistlik asuda seisukohale, et ta võib kaevata mis tahes kohtusse, mille tööpiirkonda see teave internetiühendusest tulenevalt jõuab, kui selle eesmärk on näidata niisuguste noteeritud aktsiate omadusi, mis on tavaliselt üle antavad vahendajate ahela kaudu, mis väljub emitendi kontrolli alt.

    58.

    Teisisõnu leian, et määruse nr 1215/2012 artikli 7 lõike 2 seisukohast ei räägi äriühingu poolt oma aktsiate kohta üleilmselt teabe levitamine kuidagi selle kasuks, et lugeda pädevaks ühe konkreetse riigi kohtud. ( 46 )

    59.

    Nendel tingimustel ei leia ma, et teises eelotsuse küsimuses viidatud konkreetsed asjaolud soosiksid kohtualluvuse määramist Madalmaade kohtutele.

    2.   Mis oleks alternatiivne lahendus?

    60.

    Komisjon teeb ettepaneku erandkorras tõlgendada nii, et kahju avaldub liikmesriigi investeerimiskontol ja võimaldab määrata pädevuse selle riigi kohtutele, ilma et peaks esinema täiendavaid asjaolusid, kui ei ole elemente, mis võimaldaksid määrata pädevuse mõne teise riigi kohtutele.

    61.

    Komisjon märgib, et vastasel juhul kaotaks hageja talle määruse nr 1215/2012 artikli 7 lõikes 2 antud valikuvõimaluse, kui kirjeldatud olukorras langeb kahju põhjustanud sündmuse toimumise koht kokku kostja elukoha kohaga.

    62.

    Minu arvates ei ole see – paraku küll ebaõnnestunud – tulemus määruse nr 1215/2012 rahvusvahelise kohtualluvuse määramise süsteemiga vastuolus. Seevastu võiks vastupidine tulemus olla sellega vastuolus.

    63.

    Brüsseli konventsioonis ja seejärel määrustes on (neid ette nähtud eranditega) aluseks võetud, et põhiline kohtualluvus on ja peab olema kostja elukohajärgne kohtualluvus. Valikuline kohtualluvus, mille need lisavad, vastab tervele kogumile kaalutlusele, mille hulgas ei ole sõnaselgelt eraldiseisva eesmärgina ette nähtud pakkuda hagejale alternatiivseid valikuid. ( 47 )

    64.

    On kindel, et Brüsseli konventsiooni artikli 5 lõike 3 tõlgendamise lähtepunkt on selle kasulik mõju, mistõttu see hõlmab nii sündmuse toimumise kui ka kahju tekkimise kohta. See kasulik mõju kaoks, kui seda sätet tõlgendataks ainult ja süstemaatiliselt nii, et silmas peetakse kahju põhjustanud sündmuse toimumise kohta, kuna see langeb tavaliselt kokku kostja asu- või elukohaga. ( 48 )

    65.

    Samal ajal on Euroopa Kohus pidevalt meelde tuletanud, et määruse nr 1215/2012 artikli 7 lõiget 2 tuleb tõlgendada kitsalt, vastasel korral jääb üldpõhimõte, et pädevad on selle liikmesriigi kohtud, kelle territooriumil on kostja alaline elukoht, sisutühjaks. ( 49 )

    66.

    Tuletan siinkohal meelde, et määruse nr 1215/2012 artikli 7 lõige 2 ei näe ette kohtualluvust hageja kaitseks. Selle järeldusega seondub tavaliselt hoiatus õigusnormi tõlgendamise eest hageja elukohajärgsete kohtute pädevuse soodustamiseks. ( 50 )

    67.

    Seega ei ole võimalik, et hagejal hagi esitamise hõlbustamise eesmärk kaalub õiguskindluse ning kohtuvaidluse ja kohtu läheduse eesmärgid üles.

    68.

    Eespool öeldust nähtub minu arvates, et ei ole kohustust – ja mingil juhul absoluutset kohustust – anda hagejale valikuvõimalus kohtuvaidluse algatamiseks ja veelgi vähem võimalus esitada hagi kohas, mida peetakse kahju avaldumise kohaks, kui see koht ei ole selle fiktiivse olemuse tõttu vajalik seos kohtuvaidluse ja kohtu vahel.

    69.

    Sellega seoses tuletan meelde, et Euroopa Kohus on sedastanud, et kahju kandnud isikul tuleb esitada oma nõue selle koha kohtusse, kus kahju tekkis, olukordades, kus on kahju põhjustanud sündmuse toimumise kohta võimatu või raske kindlaks määrata. ( 51 )

    70.

    Lisan, nagu mõnel teisel puhul, ( 52 ) et Euroopa Kohus välistas Brüsseli konventsiooni artikli 5 lõike 1 (nüüd määruse nr 1215/2012 artikli 7 lõige 1) kohaldamise kohustuse suhtes, mida „ei saa siduda konkreetse koha ega ka kohtuga, mis oleks eriti sobiv menetlema sellega seotud vaidlust“ ( 53 ).

    71.

    Lõpuks, kuna kostja asu- või elukoht mõnes liikmesriigis on määruse nr 1215/2012 kohaldamise tingimus, on hagejal vähemalt võimalik pöörduda kohtusse iga kord, kui see õigusakt on kohaldatav. Õigusemõistmisest keeldumise ohtu seega ei ole. ( 54 )

    D. Teine eelotsuse küsimus

    72.

    Asja menetlev kohus soovib teada, kas VEB esitatud hagi laad (st et tegemist on kollektiivhagiga) ja asjaolu, et selles esitatakse üksnes tuvastamisnõue, mõjutab vastust esimesele küsimusele.

    73.

    Sellega seoses viitab ta kohtuotsusele CDC Hydrogen Peroxide ( 55 ), milles Euroopa Kohus väitis, et nõuete loovutamine iga algse võlausaldaja poolt hagejale ei mõjuta pädeva kohtu kindlaksmääramist vastavalt määruse nr 1215/2012 artikli 7 lõikele 2.

    74.

    Eelotsusetaotluse esitanud kohtu arvates muutuks põhikohtuasjale sama lahenduse ülekandmisel kollektiivhagi mehhanism ebatõhusaks.

    1.   Kollektiivhagi ja kahju tekkimise koht

    a)   Pelgalt vastutuse tuvastamise nõue

    75.

    Nõude esitamise ajal kehtivate riigisiseste õigusnormide kohaselt puudub niisugusel kollektiivsete huvide kaitse üksusel nagu VEB kaebeõigus kahju (rahas) hüvitamise nõude esitamiseks. Seda tüüpi hüvitist võiksid nõuda ainult kahju kandnud isikud.

    76.

    Euroopa Kohus on kinnitanud, et määruse nr 1215/2012 artikli 7 lõige 2 katab üksnes hagisid, mis on esitatud pelgalt lepinguvälise tsiviilvastutuse tuvastamiseks, ( 56 ) sealhulgas hagisid nõudega tuvastada vastutuse puudumine ( 57 ) nagu ka ennetavaid hagisid tulevase kahju ära hoidmiseks. ( 58 )

    77.

    Selle kohtupraktikaliini järgi võivad selle liikmesriigi kohtud, kus on kahju põhjustanud sündmus toimunud või kus kahju on tekkinud või tõenäoliselt tekib, määruse nr 1215/2012 artikli 7 lõike 2 alusel lugeda end õiguspäraselt pädevaks nõuete suhtes, milles (veel) ei nõuta konkreetset hüvitist. ( 59 )

    78.

    Kohtuotsuses DFDS Torline Euroopa Kohus:

    –

    tugines oma arutluskäigus muu hulgas nõude esimese etapi (teatava tegevuse õigusvastasuse tuvastamine) ja teise etapi (samast tegevusest tuleneva hüvitise nõue) vahelisele seosele;

    –

    leidis, et nende kahe etapi eraldamine rahvusvahelise kohtualluvuse seisukohast, kohustaks hagejat pöörduma eri liikmesriikide kohtutesse, mis „oleks vastuolus nõuetekohase õigusemõistmise ja õiguskindluse põhimõttega ning nõudega, et tuleb vältida sama õigussuhte arutamiseks pädevate kohtute paljusust“ ( 60 ).

    79.

    Eespool öeldut arvestades ei näe ma põhjust, miks mitte kohaldada määruse nr 1215/2012 artikli 7 lõiget 2 niisugustele tuvastushagidele, nagu on esitanud VEB, mis eelnevad hilisematele hüvitisenõuetele, mida võivad tulevikus individuaalselt esitada ainult kahju kandnud isikud, kelle isikusamasus ja elukoht ei ole (esimese) hagi ajal teada.

    80.

    Eelneva väite eelduseks on igal juhul, et VEB taotlusel algatatud tuvastusmenetluse ja hiljem hüvitise nõudes algatatud menetluste vahel on teatav seos või funktsionaalne orienteeritus. ( 61 ) See, kas see eeldus on BW artikli 3:305a kontekstis olemas, tuleb välja selgitada eelotsusetaotluse esitanud kohtul.

    81.

    Ei tohi unustada, et kahju avaldumise koha kindlaks tegemine on nendes kaheetapilistes menetlusstsenaariumides keerulisem, kuna kahju tekib omanikel, kelle isik ei ole tingimata ikka veel kindlaks tehtud. Minu arvates see tegur nõuet, et kahjul peab olema „tegelik, mitte abstraktne sisu“ ( 62 ), niisama lihtsalt ei tühista.

    82.

    Käesolevas kohtuasjas on asi vähem keeruline, sest huvid, mida hagejast üksus kaitseb, on piiratud ja seonduvad vaid Hollandis asuvate investeerimiskontodega, millel aktsiate väärtuse langus kajastub.

    b)   Kollektiivhagi ja kahju avaldumise kohtade paljusus

    83.

    Kahju tekkimise koht kui rahvusvahelise kohtualluvuse määramise kriteerium on see koht, kus sündmuse kahjulikud tagajärjed konkreetselt ilmnevad. ( 63 ) Seega on vaja ennekõike teada, mis kahjuga on tegemist, ja selleks on vaja kindlaks määrata potentsiaalselt kahjustatud õiguslik hüve.

    84.

    Varalised huvid, mida võidakse kahjustada, võivad olla eri liiki. Lihtsustatud mõttes tuleb eristada hajutatud huve, ( 64 ) kollektiivseid huve ( 65 ) ja individuaalseid huve: nende viimaste puhul on omanik teada ex ante või tema saab kindlaks teha pärast nõude esitamist (või ka pärast kohtuotsuse tegemist).

    85.

    Ei ole Euroopa Kohtu, vaid eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne tha kindlaks, mis laadi on huvi, mida hagejast üksus kaitseb BW artiklis 3:305a, millele – nagu näib – ta tugineb, ette nähtud kollektiivhagis,.

    86.

    Kui asja menetlev kohus leiab, et VEB esitatud kollektiivhagis kaalul olevad huvid on (nagu näib) ( 66 ) teadaolevate või kergesti kindlaks määratavate omanike huvid, tuleb teisele eelotsuse küsimusele vastamisel lähtuda sellekohasest Euroopa Kohtu senisest kohtupraktikast.

    87.

    Kohtuotsuses CDC, milles eri isikute nõuded läksid nõuete loovutamise teel ühele ja samale isikule, sedastas Euroopa Kohus, et see üleandmine ei mõjuta rahvusvahelise kohtualluvuse kindlaksmääramist. ( 67 )

    88.

    Selliselt toimides kinnitas Euroopa Kohus seda, mida ta oli juba öelnud kohtuotsuses ÖFAB, arvestades, et: a) eriliselt tihe seos kahju põhjustanud sündmuse toimumise koha ja pädeva kohtu vahel säilib, isegi kui algne võlausaldaja annab nõude üle, ja b) teistsugune lahendus rikuks määruse eesmärki, et kohtualluvuse eeskirjad peavad olema hästi ettenähtavad. ( 68 )

    89.

    Selle kohtupraktika kohaselt tuleks juhul, kui VEB kaitseb oma kollektiivhagis selliste investorite individuaalseid huve, kes on usaldanud oma huvide kaitse kohtus talle, järeldada, et kollektiivne kaitse ei muuda tingimusi, mis peavad olema täidetud selleks, et määruse nr 1215/2012 artikli 7 lõike 2 alusel oleksid pädevad Madalmaade kohtud.

    90.

    See kohtualluvuse määramine sõltub seega sellest, kas on täidetud üldised tingimused, mida nõutakse Euroopa Kohtu praktikas: a) iga kahju kandnud isiku puhul kahju konkreetselt avaldumise koht asub või kohad asuvad Madalmaades ja b) konkreetsed tingimused, mis tõendavad kohtu ja kohtuvaidluse tihedat seost, on täidetud.

    91.

    Eelotsusetaotluse esitanud kohus eeldab, et käesoleval juhul „ei ole kindlaks määratud nimetatud investorite elukohta ( 69 ) ega individuaalsete aktsiaostutehingute ega olemasolevate aktsiate müümata jätmise individuaalsete otsuste konkreetseid asjaolusid“. Kuid esitatud õiguskaitsevahendi olemust arvestades ei tohiks need puudused takistada tunnistada Madalmaade kohtute pädevust, kui eespool nimetatud üldised tingimused on täidetud.

    2.   Kollektiivhagi tõhusus

    92.

    Hoge Raad der Nederlanden (Madalmaade kõrgeim kohus) on seisukohal, et kui niisugune üksus nagu VEB peaks esitama nõude igas kohas, kus individuaalne kahju tekib, muutuks kollektiivhagi mehhanism ebatõhusaks.

    93.

    Ma ei kahtle, et liikmesriigi kohtu argument on õige, ( 70 ) kuid ma ei leia Euroopa Liidus kehtivas rahvusvahelise kohtualluvuse määramise süsteemis, mida praegu kujutab määrus nr 1215/2012, muud alternatiivi.

    94.

    Ma ei välista siiski, et kui tõendatakse, et absoluutselt kogu asjaomane kahju tekib ainult ühes liikmesriigis, saaks tänu konkreetse kohaliku kohtu spetsialiseerituse alusel määruse nr 1215/2012 artikli 7 lõike 2 rangest kohaldamisest tingitud territoriaalse killustatuse probleemi ületada ( 71 ).

    95.

    Ülejäänud osas ühinen kohtujurist Bobeki seisukohaga tema ettepanekus kohtuasjas Schrems selle kohta, et määruses nr 44/2001 ei ole „konkreetseid sätteid nõuete loovutamise ega kollektiivse õiguskaitse kohta“: uute menetlusmehhanismide kehtestamine seadusandjast ette minnes nii delikaatses valdkonnas ( 72 ) ei kuulu kohtute, sealhulgas Euroopa Kohtu pädevusse ja samuti ei ole nende pädevuses luua uut ad hoc kohtualluvuskriteeriumi. ( 73 )

    V. Ettepanek

    96.

    Eespool öeldust lähtuvalt teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata Hoge Raad der Nederlandeni (Madalmaade kõrgeim kohus) esimesele ja teisele eelotsuse küsimusele järgmiselt:

    1.

    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2012. aasta määruse (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud) artikli 7 algust ja lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et:

    a)

    Rahvusvahelise kohtualluvuse määramiseks ühe liikmesriigi kohtutele ei ole piisav seos asjaolu, et teiste liikmesriikide börsil noteeritud äriühingu aktsiate väärtuse langus kajastub investeerimiskontodel, mis asuvad esimeses liikmesriigis, või selles liikmesriigis asuva panga või investeerimisühingu investeerimiskontodel, kui see kahju on tingitud otsustest, mille on investorid teinud väidetavalt ebatäpse, mittetäieliku ja eksitava teabe põhjal, mida on börsil noteeritud äriühing üleilmselt levitanud.

    b)

    Asjaolu, et kostjaks oleva äriühingu ja mõne kolmanda riigi aktsionäri vahel on kokkulepe, mida ei ole selles põhikohtuasja hagejatele pakutud, ega see, et mõne hageja puhul on tegemist tarbijaga, ei ole konkreetsed asjaolud, mis oleksid asjasse puutuvad määruse nr 1215/2012 artikli 7 lõike 2 alusel rahvusvahelise kohtualluvuse määramiseks. Selline ei ole ka asjaolu, et kostjaks olev äriühing levitas asjaomast teavet üleilmselt.

    2.

    Asjaolu, et kahju kandnud väärtpaberiomanike huve esindav ühendus esitab vastavalt riigisisestele menetlusnormidele kollektiivhagi, ei muuda määruse nr 1215/2012 artikli 7 lõike 2 tõlgendust.

    ( 1 ) Algkeel: hispaania.

    ( 2 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2012. aasta määrus kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud) (ELT 2012, L 351, lk 1).

    ( 3 ) 28. jaanuari 2015. aasta kohtuotsus Kolassa (C‑375/13, EU:C:2015:37; edaspidi „kohtuotsus Kolassa“), 16. juuni 2016. aasta kohtuotsus Universal Music International Holding (C‑12/15, EU:C:2016:449; edaspidi „kohtuotsus Universal“) ja 12. septembri 2018. aasta kohtuotsus Löber (C‑304/17, EU:C:2018:701; edaspidi „kohtuotsus Löber“).

    ( 4 ) Madalmaade tsiviilseadustik, edaspidi „BW“.

    ( 5 ) Edaspidi „BW artikkel 3:305a“.

    ( 6 ) Need on järgmised: BP pöördub üleilmse, kaasa arvatud Madalmaade investorite kogukonna poole; VEB esindab suure hulga investorite huve, kellest enamiku elukoht on Madalmaades; BP ja tema Ühendriikide aktsionäride kokkulepet ei pakutud investoritele, kelle huve esindab VEB, ilma et Euroopas oleks läbi viidud samalaadset menetlust; nende aktsionäride hulgas, kelle nimel VEB tegutseb, on tarbijad, kelle jaoks näeb määrus nr 1215/2012 ette erilise õiguskaitse.

    ( 7 ) Vt valikulise kohtualluvuse reegli kohta lepinguvälise kahju asjades 25. oktoobri 2011. aasta kohtuotsus eDate Advertising jt (C‑509/09 ja C‑161/10, EU:C:2011:685, punkt 38).

    ( 8 ) Nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määrus kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (EÜT 2001, L 12, lk 1; ELT eriväljaanne 19/04, lk 42).

    ( 9 ) 1968. aasta Brüsseli konventsioon kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (EÜT 1972, L 299, lk 32; konsolideeritud tekst EÜT 1998, C 27, lk 1; edaspidi „Brüsseli konventsioon“).

    ( 10 ) Vt määruse nr 1215/2012 põhjendus 34.

    ( 11 ) 10. juuni 2004. aasta kohtuotsus Kronhofer (C‑168/02, EU:C:2004:364; edaspidi „kohtuotsus Kronhofer“, punkt 18).

    ( 12 ) 19. septembri 1995. aasta kohtuotsus Marinari (C‑364/93, EU:C:1995:289; edaspidi „kohtuotsus Marinari“, punkt 13) ja kohtuotsus Kronhofer (punkt 20).

    ( 13 ) Eelotsusetaotluse esitanud kohtu see väljend hõlmab „Madalmaade investeerimiskontosid“ ja „Madalmaades asuvas pangas või investeerimisühingus avatud investeerimiskontosid“.

    ( 14 ) Vt käesoleva ettepaneku joonealune märkus nr 6.

    ( 15 ) BP vaidlustab oma kirjalikes seisukohtades investeerimiskontodel avaldunud kahju „vahetuks“ kvalifitseerimise, kuid selle aspekti kohta ei ole eelotsusetaotluse esitanud kohus midagi küsinud. Kui seda tuleks käsitleda, siis leian, et kahju ei ole kaudne, s.o „kahju, mis kaasneb […] kahjuga, [mis] on tekkinud ja mida on kandnud otsene kannatanu“ kohtujurist Léger’ sõnadega tema ettepanekus kohtuasjas Kronhofer (C‑168/02, EU:C:2004:24, punkt 45), kui kahju seisneb aktsiate väärtuse kaotuses, mis avaldub investeerimiskontol: ei ole kahte üksteisele järgnevat eri kahju, vaid ainult üks. Väärtpaberite väärtuse langust ja aktsionäri varalist vaesumist ei saa minu arvates üksteisest eraldada; nõustun selles kohtujurist Léger’ga. Märgin lõpuks, et liikmesriigi kohus ei kasuta sellist omadussõna nagu „vahetu“ (või määrsõna „vahetult“) otsese ja kaudse kahju eristamiseks, vaid erinevuse märkimiseks asjaoludest, mille kohta tehti kohtuotsus Universal, kus hageja ise valis konto, millelt raha, mida pärast nõuti, maha läks (vt eelotsusetaotluse punkt 4.9.1.).

    ( 16 ) Õigusteoorias kasutatakse seda väljendit (sama mis „minimum contacts approach“ või „théorie du groupement des points de contact“) kohtuotsuste Universal, Kolassa ja Löber käsitlusviisi kirjeldamiseks: Gargantini, M., „Competent Courts and Applicable Law“, Busch, D., Ferrarini, G., ja Franx, J. P. teoses „Prospectus Regulation and Prospectus Liability“, OUP, 2020, ääremärkus 19.27.

    ( 17 ) Kohtuotsused Kolassa ja Löber. Seda ei esinenud nendest varasemas kohtuotsuses Kronhofer, milles kostja ei olnud väärtpaberite emitent, vaid finantsvahendaja, kellel olid otsesed kontaktid hagejaga.

    ( 18 ) Kohtuotsused Kolassa (punkt 55 ja resolutsiooni punkt 3) ja Löber (punktid 16 ja 35 ning resolutsioon). Varem kaudselt kohtuotsuses Kronhofer (punkt 18). Nendest kohtuotsustest, milles vaadeldi eri tüüpi kontosid, ei järeldu selgelt, millist kontot peeti kahju avaldumise kohaks – kas seda, millelt raha maha läheb, või seda, millel hoiustatakse väärtpabereid: Gargantini, M., loc. cit., ääremärkused 19.21 ja 19.24.

    ( 19 ) Kohtuotsus Universal (punkt 37), milles viidatakse kohtuotsusele Kolassa, ja kohtuotsus Löber (punkt 29).

    ( 20 ) Kohtuotsuses Kronhofer välistas Euroopa Kohus hageja elukohajärgsete kohtute pädevuse, ehkki ta tunnistas, et selles kohas oli tekkinud majanduslik kahju. Tegelikult nõustus ta eelotsusetaotluse esitanud kohtu eeldusega, et kahju mõjutas üheaegselt kogu vara; ta leidis, et kahju avaldumise koht ja koht, kus toimus kahju põhjustanud sündmus, on sama; ta tunnistas, et on sama kahju avaldumise teisi kohti (näiteks raha päritolukonto), kuid ei nõustunud kinnitama hageja elukoha ja vara peamise asukoha järgsete kohtute pädevust, mis nendega kokku langesid. Vt punkt 17 jj ning resolutsioon.

    ( 21 ) Nagu Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta määrus (EL) 2017/1129, mis käsitleb väärtpaberite avalikul pakkumisel või reguleeritud turul kauplemisele võtmisel avaldatavat prospekti ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/71/EÜ (ELT 2017, L 168, lk 12).

    ( 22 ) Ja samamoodi mõnel juhul investori isik. Liikmesriikide kohustus tagada, et äriühingutel oleks õigus seda teada, sätestati Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. juuli 2007. aasta direktiivi 2007/36/EÜ noteeritud äriühingute aktsionäride teatavate õiguste kasutamise kohta (ELT 2007, L 184, lk 17), mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2017. aasta direktiiviga (EL) 2017/828, millega muudetakse direktiivi 2007/36/EÜ seoses aktsionäride pikaajalise kaasamise soodustamisega (ELT 2017, L 132, lk 1), artiklis 3a.

    ( 23 ) Vt Staedler, A., „Der deliktische Erfolgsort als internationaler Gerichtsstand bei reinen Vermögensdelikten“, Festschrift für Reinhold Geimer zum 80. Geburtstag, C. H. Beck, 2017, lk‑d 715–722. Kui konto võetakse kohtualluvuse määramise kriteeriumiks, peaks aktsiaemitent, kes soovib välistada riski, et esitatakse nõudeid ettenägematutes kohtutes, keelama aktsiate müügi jaeinvestoritele.

    ( 24 ) Määruse nr 1215/2012 põhjendus 16.

    ( 25 ) Kohtuasi C‑343/19, EU:C:2020:253; edaspidi „ettepanek kohtuasjas Verein für Konsumenteninformation“ (punktid 46 ja 48).

    ( 26 ) Loc. ult. cit.

    ( 27 ) Ma ei välista, et näiteks teistes kohtuvaidlustes puhtalt majandusliku kahju üle on kohane määrata kahju koht kindlaks lihtsalt, „holistilise lähenemisviisi“ järgi, vaidlustamata tõsiselt selle koha ettenähtavust või lähedust kohtuvaidlusele ega lõpuks selle tarvilikkust nõuetekohase õigusemõistmise jaoks. Selle seisukoha võtsin ma oma ettepanekus kohtuasjas Verein für Konsumenteninformation (märkides siiski vajadust olla ettevaatlik: vt punkt 70). Sama kehtib kohtuvaidluste kohta piiriülestel juhtudel ennetusabinõuna pangakontode külmutamise üle, kui võlgnikul on õigus hüvitisele, sest külmutamine oli alusetu. Ilma mõjuva põhjuseta arestitud konto asukoha kohtute pädevus näib vaieldamatu.

    ( 28 ) Enne seda vt eelotsusetaotlus, mille kohta tehti 9. juuli 2020. aasta kohtuotsus Verein für Konsumenteninformation (C‑343/19, EU:C:2020:534).

    ( 29 ) Vt Cour de cassationi (kassatsioonikohus, Prantsusmaa) 7. jaanuari 2014. aasta kohtuotsus nr 11‑24.157 (JurisData nr 2014-000040) ja Oberster Gerichtshofi (Austria kõrgeim üldkohus) 7. juuli 2017. aasta kohtuotsus (6Ob18/17s).

    ( 30 ) Samas tunnistan, et see lahendus ei ole kriitika eest kaitstud, kuna see ei soosi väikeinvestoreid, kelle asu- või elukoht on teises riigis (kuid artikli 7 lõige 2 ei ole mõeldud nende kaitsmiseks), ja on võimalik, et aktsiad on noteeritud enam kui ühel turul. Pealegi võib niisugune seos välja viia kostja asu- või elukohani, kui kostja valib liikmesriigi, kus ta asub, päritoluliikmesriigiks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2004. aasta direktiivi 2004/109/EÜ läbipaistvuse nõuete ühtlustamise kohta teabele, mis kuulub avaldamisele emitentide kohta, kelle väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul kauplemisele, ning millega muudetakse direktiivi 2001/34/EÜ (ELT 2004, L 390, lk 38), tähenduses. Tunnistan samuti, et see võib lõppeks tähendada, et „sündmuse toimumise koht“ ja „kahju tekkimise koht“ on sama. Viitan siinkohal sellele, mida märkis kohtujurist Szpunar oma ettepanekus kohtuasjas Universal Music International Holding (C‑12/15, EU:C:2016:161, punkt 38): „Juhul kui on tegemist […] kahjuga, mis seisneb üksnes finantsvara vähenemises, ei arva ma, et mõiste Erfolgsort oleks täielikult asjakohane. Teatud olukordades ei ole mõisted „Handlungsort“ ja „Erfolgsort“ eristatavad […]“. Vt ka käesoleva ettepaneku punkt 60 jj allpool.

    ( 31 ) Kohtuotsused Universal (punktid 36 ja 37) ja Löber (punkt 31 ja resolutsioon).

    ( 32 ) Seda mõju puudutab teine eelotsuse küsimus.

    ( 33 ) Punkt 38.

    ( 34 ) Erinevus võrreldes kohtuotsusega Universal ei oleks seega arvesse võetava konto valimine, vaid selle valimise hetk.

    ( 35 ) Liikmesriigi organ ise tunnistab, et nendel tingimustel oleks kohus kostja jaoks ettenägematu: vt eelotsusetaotluse punkt 4.9.3.

    ( 36 ) Ära toodud käesoleva ettepaneku joonealuses märkuses nr 6. Kuna eelotsusetaotluse esitanud kohus taotleb konkreetsete asjaolude hindamist, ei ole eelotsuse küsimus minu arvates hüpoteetiline, vastupidi sellele, mida väidab BP oma kirjalikus vastuses Euroopa Kohtu küsimustele (punktid 3–6).

    ( 37 ) Ettepanek kohtuasjas Verein für Konsumenteninformation (punkt 67).

    ( 38 ) Loc. ult. cit.

    ( 39 ) Vt käesoleva ettepaneku joonealune märkus nr 6 eespool.

    ( 40 ) Asjaolu, et aktsiate väärtuse kaotamise tõttu kahju kandnud BP aktsionäride elukoht on Madalmaades, võib väärida teistsugust käsitust menetluse korraldamise seisukohast (näiteks dokumentide kättetoimetamiseks või kui tõenditeks peaks vaja olema aktsionäride avaldusi). Seda, kas see on nii, tuleb kaaluda eelotsusetaotluse esitanud kohtul, võttes arvesse menetluse liiki ja eset.

    ( 41 ) Minu seisukoht ei oleks erinev isegi juhul, kui kõik kahju kandnud isikud oleksid tarbijad. Pealegi ei ole käesolevas kohtuasjas isegi hagejaks tarbijad ise, vaid selleks on VEB.

    ( 42 ) Mille Euroopa Kohus kohtuotsuses Kolassa välistas, keeldudes kvalifitseerimast nõuet lepinguliseks ja sellega kohaldamast nimetatud jagu nagu ka määruse nr 44/2001 artikli 5 lõiget 1.

    ( 43 ) Euroopa Kohus on juba tuvastanud, et määruse nr 44/2001 artikli 5 lõike 3 eesmärk ei ole pakkuda nõrgemale poolele tugevdatud kaitset: vt 25. oktoobri 2012. aasta kohtuotsus Folien Fischer ja Fofitec (C‑133/11, EU:C:2012:664; edaspidi „kohtuotsus Folien Fischer ja Fofitec“, punkt 46).

    ( 44 ) Mõistagi on tarbija üldjuhul investor, kes kipub sagedamini kuuluma „ebapiisavalt teavitatud“ investorite kategooriasse, mida nimetab Euroopa Kohus kohtuotsustes Kolassa (punkt 56) ja Löber (punkt 35) tegurina, mida peaks kostja hindama. Kuid Euroopa Kohtu tõlgenduse jaoks määrav tegur (üks neist) ei olnud mitte see asjaolu iseenesest, vaid brošüüri levitamine investorite elukohariigis.

    ( 45 ) Teabe levitamine ilma niisuguste elementideta, mis piiraksid seda geograafiliselt (nagu geograafilise blokeerimise tehnikad või ainult ühel territooriumil kõneldava keele kasutamine) võib just nimelt tähendada, et ta on sellest asjaolust teadlik.

    ( 46 ) Näib, et VEB tunnistab oma argumentide nõrkust selles aspektis oma kirjalikus vastuses Euroopa Kohtu küsimustele, kui ta märgib (punktid 19 ja 21), et teabe levitamine üleilmselt võib olla piisav seos Madalmaadega, „vähemalt kombinatsioonis aktsionäri ellukohaga“ selles riigis.

    ( 47 ) Määruse nr 1215/2012 põhjendused 15 ja 16. Euroopa Kohus on rõhutanud, et valikulise kohtualluvuse alused on objektiivsed: vt kohtuotsus Folien Fischer ja Fofitec (punkt 45), kus on märgitud, et kohtualluvuse ettenähtavuse ja õiguskindluse eesmärgid, mida artikli 7 lõikega 2 taotletakse, „ei ole seotud hageja ja kostja vastavate rollide jaotumisega ega nendest konkreetselt kummagi kaitsega“.

    ( 48 ) 30. novembri 1976. aasta kohtuotsus Bier (21/76, EU:C:1976:166, punktid 20 ja 23).

    ( 49 ) Muu hulgas kohtuotsus Marinari (punkt 13), 27. oktoobri 1998. aasta kohtuotsus Réunion européenne jt (C‑51/97, EU:C:1998:509, punkt 29) või kohtuotsus Universal (punkt 25).

    ( 50 ) Kohtuotsused Marinari (punkt 13) ja Kronhofer (punkt 20).

    ( 51 ) 27. oktoobri 1998. aasta kohtuotsus Réunion européenne jt (C‑51/97, EU:C:1998:509, punkt 33).

    ( 52 ) Ettepanek kohtuasjas Verein für Konsumenteninformation (punktid 49 ja 50).

    ( 53 ) 19. veebruari 2002. aasta kohtuotsus Besix (C‑256/00, EU:C:2002:99, punkt 49). Selles kohtuasjas käsitleti ilma geograafilise piiranguta tegevusetuse kohustust.

    ( 54 ) Euroopa Kohus on asu- või elukohta Euroopa õigusakti kohaldatavuse tingimusena käsitades heldekäeline: vt 17. novembri 2011. aasta kohtuotsus Hypoteční banka (C‑327/10, EU:C:2011:745). Kui kostjal ei ole liidus asu- või elukohta, ei ole kohaldatav mitte määrus nr 1215/2012, vaid muu liikmesriikides ette nähtud kord.

    ( 55 ) 21. mai 2015. aasta kohtuotsus CDC Hydrogen Peroxide (C‑352/13, EU:C:2015:335; edaspidi „kohtuotsus CDC“).

    ( 56 ) 5. veebruari 2004. aasta kohtuotsus DFDS Torline (C‑18/02, EU:C:2004:74; edaspidi „kohtuotsus DFDS Torline“).

    ( 57 ) Kohtuotsus Folien Fischer ja Fofitec.

    ( 58 ) 1. oktoobri 2002. aasta kohtuotsus Henkel (C‑167/00, EU:C:2002:555; edaspidi „kohtuotsus Henkel“). Nüüd ja alates määrusest nr 44/2001 on selline võimalus selle tekstis sätestatud.

    ( 59 ) Küsimused, mille kohta tehti kohtuotsused Henkel ning Folien Fischer ja Fofitec, ei puudutanud otseselt „kahju avaldumise koha“ kriteeriumi tarvilikkust vastavate hagide puhul, vaid nende kvalifitseerimist „lepinguvälise vastutuse tuvastamise hagideks“. Vt eelkõige kohtuotsuse Henkel punkt 42 jj ning kohtuotsuse Folien Fischer ja Fofitec punktid 39, 48, ja 52.

    ( 60 ) Kohtuotsus DFDS Torline (punktid 25 ja 26). Punktis 27 lisab Euroopa Kohus tüüpilised argumendid kohtuvaidluse läheduse ja tõendite kogumise hõlbustamise kohta, märkides, et „see kehtib nii juhul, kui vaidlus puudutab juba tekkinud kahju heastamist, kui ka juhul, kui hagi eesmärk on takistada kahju tekkimist“. Samas tähenduses kohtuotsus Folien Fischer ja Fofitec (punkt 48). Leian, et kui nõude ese on tuvastada tegevuse õigusvastasus, on kahju tõendamise hõlbustamise põhjendus loogiliselt teisejärguline, aga mitte olematu – vastupidi sellele, mida väidab BP oma seisukohtades. Sama kehtib põhjusliku seose kohta, kuna see väljendub, nagu see näib olevat Madalmaade mudelis, abstraktses testis, mis võimaldab välja selgitada, kas tegevuse ja kahju vahel on sine qua non seos. Põhjuslik seos ranges mõttes tuleb välja selgitada hiljem iga konkreetse nõude raames. Vt Bosters, T., Collective redress and private international law in the EU, T.M.C. Asser Press, 2017, lk 41, ja Hoge Raad der Nederlandeni (Madalmaade kõrgeim kohus) 27. novembri 2009. aasta kohtuotsus LJN BH2162 (VEB/World Online).

    ( 61 ) Seos või funktsionaalne orienteeritus menetluste vahel kummutab minu arvates BP arvamuse tema kirjaliku vastuse Euroopa Kohtu küsimustele punktides 14–18, kus ta väidab, et koht, kus kahju tekib, ei ole niisugustes hagides, nagu on esitatud käesolevas kohtuasjas, kohtualluvuse määramise kriteerium.

    ( 62 ) Kohtujurist Jääskineni sõnul tema ettepanekus kohtuasjas Folien Fischer ja Fofitec (C‑133/11, EU:C:2012:226, punkt 49).

    ( 63 ) 16. juuli 2009. aasta kohtuotsus Zuid-Chemie (C‑189/08, EU:C:2009:475, punkt 27) ja kohtuotsus CDC (muu hulgas punkt 52).

    ( 64 ) Mõistan nende all üldisi huve, mis põhimõtteliselt puudutavad kõiki kodanikke ja mida on normatiivaktiga (õigusakt või põhiseadus) tunnustatud.

    ( 65 ) Need on sellise konkreetse ühiskonnarühma (näiteks tarbijad) huvid, mida ühendavad objektiivsed omadused või teatavad õigussidemed ja mille esindamine võib olla usaldatud eraõiguslikule juriidilisele isikule või avalik-õiguslikule asutusele.

    ( 66 ) Eelotsusetaotluses ei ole räägitud sellest, et oleks rikutud muid õiguslikke huve peale iga aktsionäri majandusliku huvi, nagu näiteks turuosaliste – kes on teinud investeeringuid ajendatult (väidetavalt) väärast teabest – otsustusvabaduse või turu enda usalduse rikkumine.

    ( 67 ) Resolutsiooni punkt 2.

    ( 68 ) 18. juuli 2013. aasta kohtuotsus ÖFAB (C‑147/12, EU:C:2013:490, punktid 57 ja 58 ning resolutsiooni punkt 3).

    ( 69 ) Tegelikult ei ole seos investori elukoht, vaid investeerimiskonto asukoht, nagu on eelotsusetaotluses endas märgitud.

    ( 70 ) Kuigi eelotsusetaotluse esitanud kohus seda ei täpsusta, leian, et võimalik ebatõhusaks muutumine avaldub pealegi kahes aspektis: üksus, kes kaitseb kollektiivseid huve, võib olla sunnitud hagi esitama eri kohtutesse, olenevalt kahju tekkimise kohast, kui see tekib mitmes liikmesriigis, ja nende piires on võimalik, et ta peab ka taotlema menetluste algatamist eri tööpiirkondades, sest määruse nr 1215/2012 artikli 7 lõikes 2 on kindlaks määratud rahvusvahelise kohtualluvusega samal ajal territoriaalne kohtualluvus.

    ( 71 ) Vt analoogia alusel 18. detsembri 2014. aasta kohtuotsus Sanders ja Huber (C‑400/13 ja C‑408/13 EU:C:2014:2461).

    ( 72 ) Kohtuasi C‑498/16, EU:C:2017:863, punktid 119–123.

    ( 73 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2020. aasta direktiiv (EL) 2020/1828 mis käsitleb tarbijate kollektiivsete huvide kaitsmise esindushagisid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/22/EÜ (ELT 2020, L 409, lk 1), jätab määruse nr 1215/2012 kohase rahvusvahelise kohtualluvuse korra muutmata, nagu juba anti juba mõista 11. aprilli 2018. aasta ettepanekus: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb tarbijate kollektiivsete huvide kaitsmise esindushagisid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/22/EÜ (COM(2018) 184 (final)): vt põhjendus 21 ja artikli 2 lõige 3. Direktiivis on lisaks ühe liikmesriigi kvalifitseeritud üksuste kaebeõiguse teistes liikmesriikides automaatsele tunnustamisele ette nähtud nende üksuste vahelise koostöö edendamine, et hõlbustada piiriüleste rikkumiste korral õiguskaitset: vt põhjendused 32 ja 71 ning artikli 6 lõiked 2 ja 3 ning artikli 20 lõige 4. Selles on sätestatud ka liikmesriikide kohustus näha ette mehhanismid selleks, et tarbijad, kelle tavaline elukoht on ühes liikmesriigis, oleksid teises liikmesriigis kahju hüvitamise nõudes esitatud kollektiivhagides esindatud: vt põhjendus 31 ja artikli 6 lõige 2.

    Top