–

Consorzio Tutela Aceto Balsamico di Modena, esindajad: Rechtsanwälte A. Ringle ja A. Rinkler,

–

Balema GmbH, esindajad: Rechtsanwälte C. Eggers ja C. Böhler,

–

Saksamaa valitsus, esindajad: J. Möller, M. Hellmann ja U. Bartl,

–

Kreeka valitsus, esindajad: G. Kanellopoulos, A.‑E. Vasilopoulou ja E.‑E. Krompa,

–

Hispaania valitsus, esindajad: A. Rubio González ja L. Aguilera Ruiz,

–

Itaalia valitsus, esindaja: G. Palmieri, keda abistas avvocato dello Stato S. Fiorentino,

–

Euroopa Komisjon, esindajad: B. Eggers, D. Bianchi, B. Hofstötter ja I. Naglis,

1

Eelotsusetaotlus käsitleb komisjoni 3. juuli 2009. aasta määruse (EÜ) nr 583/2009, millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus (Aceto Balsamico di Modena (KGT)) (ELT 2009, L 175, lk 7), artikli 1 tõlgendamist.

2

Taotlus on esitatud tooteid nimetusega „Aceto Balsamico di Modena (KGT)“ valmistava tootjate ühenduse Consorzio Tutela Aceto Balsamico di Modena (edaspidi „Consorzio“) ja Balema GmbH vahelises kohtuvaidluses, mis käsitleb viimati nimetatu poolt sõna „balsamico“ kasutamist selliste äädikatoodete etikettidel, mis ei vasta asjaomase kaitstud geograafilise tähise (edaspidi „KGT“) tehnospetsifikaadile.

3

Nõukogu 14. juuli 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 2081/92 põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta (EÜT 1992, L 208, lk 1; ELT eriväljaanne 03/10, lk 4) tunnistati kehtetuks ja asendati nõukogu 20. märtsi 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 510/2006 põllumajandustoodete ja toiduainete geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta (ELT 2006, L 93, lk 12). Viimati nimetatud määrus tunnistati alates 3. jaanuarist 2013 põhiosas kehtetuks ja asendati Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrusega (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta (ELT 2012, L 343, lk 1).

4

Määruse nr 510/2006 artikli 3 lõike 1 teises lõigus, mille sõnastus vastab määruse nr 2081/92 artikli 3 lõike 1 teisele lõigule ja on nüüd sisuliselt ära toodud määruse nr 1151/2012 artikli 3 punktis 6, oli sätestatud:

„Käesoleva määruse kohaldamisel tähendab „nimetus, mis on muutunud üldnimetuseks“ põllumajandustoote või toidu nimetust, mis vaatamata oma seotusele koha või piirkonnaga, kus kõnealust toodet või toitu algselt valmistati või turustati, on muutunud ühenduses põllumajandustoote või toidu üldnimetuseks.“

5

Määruse nr 510/2006 artikli 7 „Vastuväide/registreerimisotsus“ lõikes 1 ja lõike 5 esimeses, kolmandas ja neljandas lõigus oli sätestatud:

„1.   Kuue kuu jooksul alates […] Euroopa Liidu Teatajas [koonddokumendi ja tehnospetsifikaadi] avaldamise kuupäevast võib iga liikmesriik või kolmas riik esitada komisjonile kavandatava registreerimise kohta nõuetekohaselt põhjendatud vastuväite.

[…]

5.   Kui vastuväide on […] vastuvõetav, kutsub komisjon huvitatud isikuid asjakohaseid nõupidamisi alustama.

[…]

Kui kokkuleppele ei jõuta, teeb komisjon otsuse [nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsuse 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (EÜT 1999, L 184, lk 23; ELT eriväljaanne 01/03) artiklites 5 ja 7] sätestatud korras, võttes arvesse õiglaseid ja tavapäraseid tavasid ning segiajamise tegelikku tõenäosust.

Nimetatud otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.“

6

Need sätted võeti sisuliselt üle vastavalt määruse nr 1151/2012 artikli 51 lõike 1 esimesse lõiku, artikli 51 lõike 3 esimesse lõiku, artikli 52 lõike 3 punkti b ja artikli 52 lõikesse 4.

7

Määruse nr 510/2006 artikli 13 lõigetes 1 ja 2, mille sõnastus võeti ilma sisuliste muudatusteta üle määruse nr 2081/1992 artikli 13 lõigetesse 1 ja 3 ning on nüüd esitatud määruse nr 1151/2012 artikli 13 lõigetes 1 ja 2, oli sätestatud:

„1.   Registreeritud nimetusi kaitstakse:

Kui registreeritud nimetus sisaldab põllumajandustoote või toidu nimetust, mida peetakse üldnimetuseks, ei ole selle üldnimetuse kasutamine asjaomase põllumajandustoote või toidu puhul vastuolus esimese lõigu punktidega a või b.

2.   Kaitstud nimetused ei saa muutuda üldnimetusteks.“

8

Nagu nähtub määruse nr 583/2009 õiguslikes alustest, võeti määrus nr 510/2006 vastu eelkõige määruse nr 510/2006 artikli 7 lõike 5 kolmanda ja neljanda lõigu alusel.

9

Määruse nr 583/2009 põhjendused 2–5, 7, 8 ja 10–12 on sõnastatud järgmiselt:

[…]

[…]

10

Määruse nr 583/2009 artiklis 1 on sätestatud, et „[r]egistreeritakse käesoleva määruse I lisas esitatud nimetus“. Selles lisas on märge „Aceto Balsamico di Modena (KGT)“.

11

Balema valmistab Badeni (Saksamaa) piirkonna viinamarjadest valmistatud äädikatooteid, mida ta on turustanud juba vähemalt 25 aastat. Nende kaupade etikettidel on muu hulgas sõnad „Balsamico“ ja „Deutscher balsamico“, mis esinevad etikettidele kantud märgetes „Theo der Essigbrauer, Holzfassreifung, Deutscher balsamico traditionell, naturtrüb aus badischen Weinen“ (Äädikameister Theo, puitvaadis laagerdunud, traditsiooniline Saksa palsamiäädikas, selitamata, valmistatud Badeni piirkonna viinamarjadest) või „1. Deutsches Essig-Brauhaus, Premium, 1868, Balsamico, Rezeptur No. 3“ (1. Saksa äädikavabrik, Premium, 1868, palsamiäädikas, retsept nr 3).

12

Consorzio, kes leidis, et sõna „Balsamico“ kasutamine Balema poolt kahjustab kaitstud geograafilisest tähisest „Aceto Balsamico di Modena“ tulenevaid õigusi, saatis talle hoiatuskirja. Viimati nimetatud äriühing esitas seepeale Saksamaa kohtule hagi, milles palus tuvastada, et ta ei ole kohustatud hoiduma selle sõna kasutamisest seoses Saksamaal toodetud äädikatoodetega eelmises punktis nimetatud etikettidel. Kuna see hagi jäeti esimeses kohtuastmes rahuldamata, esitas nimetatud äriühing apellatsioonkaebuse, mis rahuldati eelkõige põhjusel, et selline kasutamine ei ole vastuolus määruse nr 1151/2012 artikli 13 lõike 1 esimese lõigu punktiga b, kuna määrusega nr 583/2009 antakse kaitstud geograafilise tähise kaitse ainult terviknimetusele „Aceto Balsamico di Modena“.

13

Bundesgerichtshof (Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim üldkohus), kellele Consorzio esitas selle otsuse peale kassatsioonkaebuse, asus seisukohale, et kassatsioonkaebuse rahuldamine sõltub sellest, kas sõna „Balsamico“ või fraasi „Deutscher balsamico“ kasutamine on vastuolus määruse nr 1151/2012 artikli 13 lõike 1 esimese lõigu punktidega a või b, mis tähendab, et kõigepealt tuleb kindlaks teha, kas nimetusele „Aceto Balsamico di Modena“ määruse nr 583/2009 artikliga 1 antud kaitse hõlmab üksnes seda terviknimetust või kaitseb see ka selle üksikuid mittegeograafilisi osiseid.

14

Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab, et määruse nr 1151/2012 artikli 13 lõike 1 teisest lõigust ja Euroopa Kohtu praktikast tuleneb, et mitmest sõnast koosneva päritolunimetusena või geograafilise tähisena registreeritud nimetuse kaitse võib ulatuda seda moodustavatele erinevatele sõnadele. Samas võib mitmest osast koosneva kaitstud geograafilise tähise kaitse ulatusele kehtestada asjaomase nimetuse registreerimisaktis piirangud. Nimetatud kohus leiab samuti, et nimetuste registreerimist reguleerivate määruste põhjendustes komisjoni esitatud märkused kaitse ulatuse piiramise kohta ei kujuta endast määruse nr 1151/2012 õigusvastast erandit, kuna juhul, kui on esitatud vastuväide ning kokkuleppele ei ole jõutud, on komisjonil vastavalt viimati nimetatud määrusele õigus teha registreerimise kohta otsus.

15

Eelotsusetaotluse esitanud kohus on seisukohal, et käesoleval juhul toetavad määruse nr 583/2009 põhjendused 3, 5 ja 10 seisukohta, et terviknimetuse „Aceto Balsamico di Modena“ kaitse ulatus on piiratud ja see ei hõlma selle erinevaid mittegeograafilisi osiseid. Lisaks olgu märgitud, et kuigi määruse nr 813/2000 alusel registreeritud päritolunimetuste (edaspidi „kaitstud päritolunimetus“) „Aceto balsamico tradizionale di Modena“ ja „Aceto balsamico tradizionale di Reggio Emilia“ puhul tuleks seetõttu, et nende registreerimist käsitlevas määruses vastav märge puudub, nende terviknimetuste mittegeograafiliste osiste vaba kasutamise õiguspärasuse küsimust hinnata juhtumipõhiselt, lähtudes määruse nr 1151/2012 artikli 13 lõike 1 esimese lõigu punktist b ja artikli 13 lõike 1 teisest lõigust, ei oleks kõneluse geograafilise tähise puhul siiski vastuoluline möönda, et selle kaitset on määrusega nr 583/2009 piiratud, sest nende kaitstud päritolunimetuse registreerimise määruses puudub selline täpsustus lihtsalt seetõttu, et vastuväidet ei ole esitatud.

16

Neil asjaoludel otsustas Bundesgerichtshof (Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim üldkohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:

„Kas terviknimetuse „Aceto Balsamico di Modena“ kaitse hõlmab kõnealuse liitnimetuse üksikute mittegeograafiliste osiste („aceto“, „balsamico“, „aceto balsamico“) kasutamist?“

17

Pärast kohtujuristi ettepaneku esitamist taotles Consorzio 7. augusti 2019. aasta kirjas menetluse suulise osa uuendamist. Oma taotluse toetuseks väidab Consorzio sisuliselt, et kohtujurist põhjendas oma ettepanekut uute asjaoludega, mille üle pooled ei olnud veel vaielnud ja mis on seotud kaitstud päritolunimetuse „Aceto balsamico tradizionale di Modena“ ja „Aceto balsamico tradizionale di Reggio Emilia“ registreerimisega ning sellega, et tegu võib olla tavaliste sõnadega ja väljapakutud vastus ei puuduta kohtuasja tegelikku probleemistikku ega võimalda eelotsusetaotluse esitanud kohtu menetluses olevat vaidlust tõhusalt lahendada. Samuti nähtub Consorzio arvates sellest ettepanekust, et Euroopa Kohtul ei ole otsuse tegemiseks piisavalt teavet.

18

Vastavalt kodukorra artiklile 83 võib Euroopa Kohus igal ajal, olles kohtujuristi ära kuulanud, avada või uuendada määrusega menetluse suulise osa, eelkõige kui ta leiab, et tal ei ole piisavalt teavet või kui pool on pärast suulise osa lõpetamist esitanud uue asjaolu, millel on otsustav tähtsus Euroopa Kohtu lahendile, või kui asja lahendamisel tuleks tugineda argumendile, mille üle pooled või Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artiklis 23 nimetatud huvitatud isikud ei ole vaielnud.

19

Käesoleval juhul ei ole tegemist sellise olukorraga. Peale selle, et ei ole väidetud, et esineb uus asjaolu, said Consorzio ja teised käesolevas menetluses osalenud huvitatud isikud tegelikult esitada nii menetluse kirjalikus kui ka suulises osas faktilised ja õiguslikud argumendid, mida nad pidasid esitatud küsimusele vastamisel asjakohaseks. Sellega seoses tuleb seoses väidetavalt uute asjaoludega, millele Consorzio viitab, eelkõige märkida, et eelotsusetaotluse esitanud kohus on esimest asjaolu oma eelotsusetaotluses sõnaselgelt käsitlenud ning teise kohta esitas Euroopa Komisjon muu hulgas oma kirjalikes seisukohtades kirjaliku küsimuse, millele Euroopa Kohus palus pooltel kohtuistungil vastata. Olles kohtujuristi ära kuulanud, leiab Euroopa Kohus, et tal on olemas kogu vajalik teave asja lahendamiseks ning et kohtuasja lahendamisel ei ole vaja tugineda uuele asjaolule või argumendile, mille üle pooled või huvitatud isikud ei ole vaielnud.

20

Lisaks olgu märgitud kohtujuristi ettepaneku suhtes tehtud kriitika kohta, et Euroopa Liidu Kohtu põhikirjas ja kodukorras ei ole pooltele ette nähtud võimalust esitada kohtujuristi ettepanekule vastuseks seisukohti (25. oktoobri 2017. aasta kohtuotsus Polbud – Wykonawstwo, C‑106/16, EU:C:2017:804, punkt 23 ja seal viidatud kohtupraktika, ning 25. juuli 2018. aasta kohtuotsus Mitsubishi Shoji Kaisha ja Mitsubishi Caterpillar Forklift Europe, C‑129/17, EU:C:2018:594, punkt 25).

21

Teiseks tuleneb ELTL artikli 252 teisest lõigust, et kohtujuristi ülesanne on teha avalikul kohtuistungil täiesti erapooletult ja sõltumatult põhjendatud ettepanekuid kohtuasjades, mis Euroopa Kohtu põhikirja kohaselt nõuavad tema osalust. Selles osas olgu märgitud, et kohtujuristi ettepanek ega selleni jõudmiseks läbitud arutluskäik ei ole Euroopa Kohtu jaoks siduvad. Seetõttu ei ole see, et pool ei nõustu kohtujuristi ettepanekuga – olenemata sellest, mis küsimust selles analüüsiti –, iseenesest põhjus, mis õigustaks suulise menetluse uuendamist (25. oktoobri 2017. aasta kohtuotsus Polbud – Wykonawstwo, C‑106/16, EU:C:2017:804, punkt 24, ning 25. juuli 2018. aasta kohtuotsus Mitsubishi Shoji Kaisha ja Mitsubishi Caterpillar Forklift Europe, C‑129/17, EU:C:2018:594, punkt 26).

22

Eeltoodud kaalutlusi arvesse võttes leiab Euroopa Kohus, olles kohtujuristi ära kuulanud, et menetluse suulise osa uuendamiseks ei ole alust.

23

Oma küsimusega palub eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitust, kas määruse nr 583/2009 artiklit 1 tuleb tõlgendada nii, et nimetuse „Aceto Balsamico di Modena“ kaitse hõlmab selle üksikute mittegeograafiliste osiste kasutamist.

24

Vastavalt määruse nr 583/2009 artiklile 1 koostoimes põhjendusega 11 ja I lisaga on nimetus „Aceto Balsamico di Modena (KGT)“ registreeritud ning kantud kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrisse. Vastavalt kõnealuse artikli 1 sõnastusele on registreeritud ja seetõttu ka kaitstud terviknimetus „Aceto Balsamico di Modena“.

25

Sellega seoses on Euroopa Kohus juba otsustanud, et vastavalt määrusega nr 2081/92 loodud kaitsesüsteemile, mis on võetud üle määrusesse nr 510/2006 ja mis on nüüd ette nähtud määruses nr 1151/2012, peab küsimustele registreeritud nimetuse erinevatele osistele antava kaitse kohta vastama liikmesriigi kohus, lähtudes huvitatud isikute esitatud faktilise olukorra üksikasjalikust analüüsist (vt selle kohta 9. juuni 1998. aasta kohtuotsus Chiciak ja Fol, C‑129/97 ja C‑130/97, EU:C:1998:274, punkt 38, ning 26. veebruari 2008. aasta kohtuotsus komisjon vs. Saksamaa, C‑132/05, EU:C:2008:117, punkt 30).

26

Euroopa Kohus on siiski ka leidnud määruse nr 2081/92 kohaselt registreeritud „liitnimetuse“ suhtes, et kui kõnealuse nimetuse registreerimise määruse lisas ei ole joonealust märkust täpsustusega, et selle nimetuse ühe osise suhtes registreerimist ei taotletud, ei tähenda see tingimata, et selle nimetuse iga osis on kaitse all. Euroopa Kohus on täpsustanud, et kuigi määruse nr 2081/92 artiklist 13 tuleneb tõesti, et kui puuduvad konkreetsed vastupidist tõendavad asjaolud, hõlmab nimetatud sättega antud kaitse mitte üksnes liitnimetust tervikuna, vaid ka kõiki selle osiseid, on see siiski nii üksnes juhul, kui asjaomane osis ei ole üldnimetus ega tavaline sõna (vt selle kohta 9. juuni 1998. aasta kohtuotsus Chiciak ja Fol, C‑129/97 ja C‑130/97, EU:C:1998:274, punktid 37 ja 39).

27

Kuna põllumajandustoodete ja toiduainete geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse süsteem, mis oli ette nähtud määruses nr 2081/92, võeti nimetuste kaitset käsitlevas osas sisuliselt muutmata kujul üle määrusesse nr 510/2006 ja seejärel määrusesse nr 1151/2012, ning esimesena nimetatud määruse artikli 13 sätted võeti samuti ilma muudatusteta üle kõigi nende järjestikuste määruste artiklisse 13, siis tuleb tõdeda, et viidatud kohtupraktika on jäänud asjakohaseks ning seda tuleb kohaldada ka sellistele liitnimetustele nagu kõnealune KGT, mis on registreeritud vastavalt määrusele nr 510/2006 ja mis nüüd on kaitstud määrusega nr 1151/2012.

28

Samas nähtub nimetuse „Aceto Balsamico di Modena“ määruse nr 583/2009 alusel registreerimise konkreetsetest asjaoludest, et sellele nimetusele antud kaitset ei saa laiendada selle üksikutele mittegeograafilistele osistele.

29

Sellega seoses tuleb märkida, et õigusakti regulatiivosa on selle akti põhjendava osaga lahutamatult seotud, mistõttu tuleb akti tõlgendamisel vajaduse korral arvestada põhjusi, mis viisid selle vastuvõtmiseni (27. juuni 2000. aasta kohtuotsus komisjon vs. Portugal, C‑404/97, EU:C:2000:345, punkt 41 ja seal viidatud kohtupraktika, ning 29. aprilli 2004. aasta kohtuotsus Itaalia vs. komisjon, C‑91/01, EU:C:2004:244, punkt 49).

30

Käesoleval juhul nähtub määruse nr 583/2009 põhjendusest 8, et just nimetusel „Aceto Balsamico di Modena“ on riigisisesel turul ja välisturgudel vaieldamatu maine, ning seepärast vastab see liitnimetus kui selline tingimusele, mille kohaselt peab tootel olema asjaomase nimetusega seotud teatav maine.

31

Lisaks olgu märgitud Saksamaa Liitvabariigi ja Kreeka Vabariigi vastuväidete kohta kõnealuse nimetuse registreerimisele, et määruse põhjenduses 10 on kirjas, et need liikmesriigid ei viidanud „täielikule nimetusele „Aceto Balsamico di Modena“, vaid üksnes mõnele selle osale, näiteks sõnadele „aceto“, „balsamico“ ja „aceto balsamico“ või nende tõlkevastetele“ kuid „[k[aitse hõlmab […] liitnimetust „Aceto Balsamico di Modena“ ning et „[l]iitnimetuse üksikuid, mitte-geograafilisi osasid, isegi kui neid kasutatakse koos, ning nende tõlkevasteid võib kasutada [liidu] territooriumil, võttes arvesse [liidu] õiguse alusel kohaldatavaid põhimõtteid ja eeskirju“.

32

Seetõttu on nimetatud määruse põhjenduses 11 märgitud, et „[e]elnevat arvesse võttes tuleks nimetus „Aceto Balsamico di Modena“ kanda kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrisse“.

33

Seega nähtub määruse nr 583/2009 põhjendustest üheselt, et asjaomases kaitstud geograafilises tähises kasutatud sõnadel, see tähendab sõnadel „aceto“ ja „balsamico“ ning samuti nende kombinatsioonil ega tõlgetel ei saa olla sellist määrusega nr 510/2006 antud kaitset, mis on nüüd tagatud määrusega nr 1151/2012 kaitstud geograafilisele tähisele „Aceto Balsamico di Modena“.

34

Lisaks ei ole vaidlust küsimuses, et sõna „aceto“ on tavaline sõna, nagu Euroopa Kohus juba on tõdenud (vt selle kohta 9. detsembri 1981. aasta kohtuotsus komisjon vs. Itaalia, 193/80, EU:C:1981:298, punktid 25 ja 26). Teiseks on sõna „balsamico“ tõlge itaaliakeelsest omadussõnast „balsamique“ (palsamilaadne), millel puudub geograafiline tähendusvarjund ja mida äädika puhul tavaliselt kasutatakse, et tähistada hapukasmagusa maitsega äädikat. Seega on tegemist samuti tavalise sõnaga käesoleva kohtuotsuse punktis 26 viidatud kohtupraktika tähenduses.

35

Lõpuks, nagu sisuliselt märkis ka kohtujurist oma ettepaneku punktides 57 ja 58, kehtib kõnealune kaitstud geograafilise tähise kaitse ulatuse selline tõlgendus kaitstud päritolunimetuste „Aceto balsamico tradizionale di Modena“ ja „Aceto balsamico tradizionale di Reggio Emilia“ registreeringute kohta, mida komisjon samuti võttis määruse nr 583/2009 vastuvõtmisel arvesse, nagu on märgitud ka selle määruse põhjendustes. Nimelt ei saa kaitstud päritolunimetuses sõnade „aceto“ ja „balsamico“ ning nende kombinatsioonide ja tõlgete kasutamist pidada kaitstud geograafilisele tähisele antud kaitset kahjustavaks.

36

Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb esitatud küsimusele vastata, et määruse nr 583/2009 artiklit 1 tuleb tõlgendada nii, et nimetuse „Aceto Balsamico di Modena“ kaitse ei hõlma selle üksikute mittegeograafiliste osiste kasutamist.

37

Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (viies koda) otsustab:

Komisjoni 3. juuli 2009. aasta määruse (EÜ) nr 583/2009, millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus (Aceto Balsamico di Modena (KGT)), artiklit 1 tuleb tõlgendada nii, et nimetuse „Aceto Balsamico di Modena“ kaitse ei hõlma selle üksikute mittegeograafiliste osiste kasutamist.