–

B. S., esindaja: adwokat T. Grzejszczak,

–

Poola valitsus, esindaja: B. Majczyna,

–

Kreeka valitsus, esindajad: M. Tassopoulou, A. Dimitrakopoulou ja I. Kotsoni,

–

Euroopa Komisjon, esindajad: C. Perrin ja M. Siekierzyńska,

1

Eelotsusetaotlus käsitleb küsimust kuidas tõlgendada nõukogu 19. oktoobri 1992. aasta direktiivi 92/83/EMÜ alkoholi ja alkohoolsete jookide aktsiisimaksude struktuuri ühtlustamise kohta (EÜT 1992, L 316, lk 21; ELT eriväljaanne 09/01, lk 206) artiklit 2 koosmõjus nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT 1987, L 256, lk 1; ELT eriväljaanne 02/02, lk 382)) I lisaga (redaktsioonis, mis tuleneb komisjoni 26. juuli 1991. aasta määrusest (EMÜ) nr 2587/91 (EÜT 1991, L 259, lk 1.

2

Taotlus on esitatud süüteomenetluses, mida alustati B. S‑i suhtes muu hulgas seetõttu, et viimati nimetatu esitas Poola maksuhaldurile valeandmeid, mille alusel vähendati tema poolt tasumisele kuuluvat aktsiisi.

3

Direktiivi 92/83 artiklis 2 on sätestatud:

„Käesolevas direktiivis tähendab mõiste „õlu“ kõiki tooteid, mis kuuluvad CN-koodi 2203 alla ning kõiki tooteid, mis sisaldavad õlle ja CN-koodi 2206 alla kuuluvate alkoholivabade jookide segu, kusjuures tegelik alkoholisisaldus on mõlemal juhul üle 0,5 mahuprotsendi.“

4

Nimetatud direktiivi artikli 26 sõnastuse kohaselt:

„Käesolevas direktiivis nimetatud CN-koodid on käesoleva direktiivi vastuvõtmise ajal kehtiva koondnomenklatuuri koodid.“

5

Määruse nr 2658/87 artiklis 12 on sätestatud, et Euroopa Komisjon võtab igal aastal määruse vormis vastu kombineeritud nomenklatuuri (edaspidi „KN“) täieliku versiooni koos vastavate ühise tollitariifistiku ühepoolsete ja kokkuleppeliste tollimaksumääradega, nagu see tuleneb Euroopa Liidu Nõukogu või komisjoni võetud meetmetest. Kõnealune määrus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas hiljemalt 31. oktoobril ja seda kohaldatakse alates järgneva aasta 1. jaanuarist.

6

Vastavalt direktiivi 92/83 artiklile 26 kohaldatakse põhikohtuasja faktilistele asjaoludele määruse nr 2658/87 I lisas esitatud KNi redaktsiooni määrusest nr 2587/91 tulenevas versioonis.

7

KNi teises osas on grupp 22 „Joogid, alkohol ja äädikas“, mis sisaldab kõnealuse nomenklatuuri rubriike 2203 ja 2206.

8

Rubriik 2203 on sõnastatud järgmiselt:

9

Rubriik 2206 on sõnastatud järgmiselt:

10

Tollikoostöö Nõukogu, nüüd Maailma Tolliorganisatsioon (WCO), asutati Brüsselis 15. detsembril 1950 allkirjastatud konventsiooniga nimetatud nõukogu asutamise kohta. Kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi (edaspidi „HS“) töötas välja WCO ning see kehtestati 14. juunil 1983 Brüsselis sõlmitud rahvusvahelise kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi konventsiooniga, mis kiideti koos selle 24. juuni 1986. aasta muutmisprotokolliga Euroopa Majandusühenduse nimel heaks nõukogu 7. aprilli 1987. aasta otsusega 87/369/EMÜ (EÜT 1987, L 198, lk 1; ELT eriväljaanne 02/02, lk 288). KNiga on üle võetud HSi rubriigid ja kuuekohalised alamrubriigid. Ainult seitsmes ja kaheksas number tähistavad KNi enda alamrubriike.

11

WCO töötab HSi selgitavad märkused välja viidatud HSi konventsiooni alusel ja need avaldatakse kahes WCO ametlikus keeles, nimelt prantsuse ja inglise keeles.

12

Prantsuskeelses versioonis on HSi rubriigi 2203 selgitav märkus sõnastatud järgmiselt:

„La bière est une boisson alcoolique qui s’obtient par la fermentation du moût préparé avec du malt d’orge ou de froment, qu’on a fait bouillir en présence d’eau avec généralement du houblon. Certaines quantités de céréales non maltées (maïs et riz, par exemple) peuvent éventuellement être utilisées pour la préparation du moût. L’addition de houblon a pour effet de développer des principes amers et aromatiques et de permettre une meilleure conservation du produit. Elle est parfois aromatisée en cours de fermentation à l’aide de cerises ou d’autres produits. [Õlu on alkohoolne jook, mis on saadud, teraviljalinnastest (enamasti oder või nisu) veest ja (tavaliselt) humalatest valmistatud vedeliku (virde) kääritamise teel. Virde valmistamisel võib samuti kasutada teatud hulgal linnasteks muutmata teravilja (näiteks teramaisi või riisi). Humala lisamine annab kibedust ja aromaatset maitset ja parandab säilitamise kvaliteeti. Kääritamise käigus lisatakse mõnikord kirsse või muid maitseaineid.]

On ajoute parfois à la bière des sucres, des colorants, du dioxyde de carbone ou encore d’autres substances. [Samuti võib lisada suhkrut (eriti glükoosi), värvaineid, süsinikdioksiidi ja muid aineid.]

Selon les procédés de fermentation employés, on peut avoir: les bières de fermentation basse, obtenues à basse température avec des levures dites basses et des bières de fermentation haute obtenues à une température plus élevée avec des levures dites hautes. [Vastavalt kasutatavale kääritamisprotsessile võib valmistatav toode olla põhjakääritatud õlu, mis on kääritatud madalal temperatuuril ja kus protsessi lõppedes settib pärm põhja või siis pinnakääritatud õlu, mis on kääritatud kõrgemal temperatuuril ja kus protsessi lõppedes kogunevad pärmiseened õlle pinnale.]

Les bières peuvent être claires ou foncées, douces ou amères, légères ou fortes; elles se présentent ordinairement en fûts, en bouteilles ou en boîtes hermétiquement closes et peuvent aussi être commercialisées sous les appellations de „ ale“, „stout“, etc. [Õlu võib olla hele või tume, magus või kibe, lahja või kange. Ta võib olla villitud vaatidesse, pudelitesse või õhukindlatesse plekkpurkidesse ning turustatud kui „ale“ – hele inglise õlu, „stout“ – porter jne.]

Cette position comprend également les bières concentrées qui sont préparées en concentrant dans le vide, jusqu’à 1/5 ou 1/6 de leur volume, des bières, en général peu alcooliques, mais très riches en extrait de malt. [Sellesse rubriiki kuulub ka kontsentreeritud õlu, mis on valmistatud madala alkoholisisaldusega (kuid kõrge linnaseekstrakti sisaldusega) õlle vaakumkondenseerimise teel vahemikuni üks viiendik kuni üks kuuendik tema esialgsest mahust.]

N’entrent pas dans cette position: [Sellesse rubriiki ei kuulu:]

13

Ingliskeelses versioonis on sama selgitav märkus sõnastatud järgmiselt:

„Beer is an alcoholic beverage obtained by fermenting a liquor (wort) prepared from malted cereals (most commonly barley or wheat), water and (usually) hops. Certain quantities of non–malted cereals (e.g., maize (corn) or rice) may also be used for the preparation of the liquor (wort). The addition of hops imparts a bitter and aromatic flavour and improves the keeping qualities. Cherries or other flavouring substances are sometimes added during fermentation.

Sugar (particularly glucose), colouring matter, carbon dioxide and other substances may also be added.

According to the fermenting process employed, the products may be bottom fermentation beer, obtained at a low temperature with bottom yeasts, or top fermentation beer, obtained at a higher temperature with top yeasts.

Beer may be pale or dark, sweet or bitter, mild or strong. It may be put up in barrels, bottles or in airtight tins and may be marketed as ale, stout, etc.

This heading also covers concentrated beer prepared by vacuum–condensing beer of low alcoholic strength (but with a high content of malt extract) to between one fifth and one sixth of its original volume.

The heading does not cover:

14

Poola 6. detsembri 2008. aasta aktsiisiseaduse (ustawa o podatku akcyzowym (Dz. U. 2009, nr 3, jrk nr 11) põhikohtuasja asjaoludele kohaldatava redaktsiooni (edaspidi „aktsiisiseadus“) artiklis 94 on sätestatud:

„1.   „Käesoleva seaduse tähenduses on õlu: kõik KNi rubriiki 220300 kuuluvad tooted ja mis tahes tooted, mis sisaldavad KNi rubriiki 220600 kuuluvaid segusid õllest ja alkoholivabadest jookidest, kui nende toodete tegelik alkoholisisaldus on üle 0,5 mahuprotsendi.“

[…]

4.   Õlle aktsiisimäär on 7,79 [Poola zlotti (PLN) (ligikaudu 1,8 eurot)] lõpptoote ühelt hektoliitrilt iga Plato kraadi kohta.“

15

Nimetatud seaduse artikli 96 lõikes 4 on sätestatud:

„Kääritatud jookide aktsiisimäärad on järgmised:

16

B. S. tootis 2011. aasta maist 2013. aasta maini alkohoolset jooki, mis tema väitel oli õlle ja alkoholivabade jookide segu. Tootmisprotsessi käigus saadakse 134,9 liitrist linnaseekstraktist, 1708,2 liitrist glükoosisiirupist, 9 liitrist sidrunhappest, 2,4 liitrist ammooniumfosfaadist, söötmest ja veest 100 hektoliitrit virret, millel põhineb vahesaadus, mida B. S. kvalifitseerib õlleks.

17

B. S. esitas ajavahemikul 29. juunist 2011 kuni 26. juunini 2013 igas kuus pädevale tollibüroole aktsiisideklaratsioonid, milles oli tema toodetud jook liigitatud KNi rubriiki 2203 kuuluvaks seguks, mis koosneb „õllest“ ja alkoholivabast joogist, mistõttu aktsiisiseaduse artikli 94 alusel kohaldus õlle aktsiisimäär, mis on 7,79 Poola zlotti (ligikaudu 1,8 eurot) lõpptoote ühelt hektoliitrilt iga Plato kraadi kohta.

18

Pädeva tollibüroo juhataja mitmes otsuses 27. septembrist 2012 kuni 14. veebruarini 2014 ei nõustutud B. S‑i deklaratsioonidega ja määrati aktsiisikohustus tunduvalt suuremas summas, kuna B. S‑i valmistatud joogi oleks pidanud klassifitseerima KNi rubriiki 2206 kuuluva joogina, mis on muu kääritatud joogi kui õlle ja alkoholivaba joogi segu, ning kohaldama oleks pidanud aktsiisimäära 158 Poola zlotti (ligikaudu 36,5 eurot) lõpptoote hektoliitri kohta. Neid otsuseid põhjendati asjaoluga, et vahesaaduse tootmiseks kasutatud peamine koostisosa oli glükoosisiirup, mitte linnased, ning seda toodet ei saanud seega klassifitseerida KNi rubriiki 2203 kuuluvaks „linnaseõlleks“. Sellest järeldas tolliasutuse juhataja, et käesoleva kohtuotsuse punktis 17 nimetatud deklaratsioonis osutatud lõpptoode, mis kujutab endast kirjeldatud vahesaadusest ja alkoholivabast joogist valmistatud jooki, tuleb käsitada joogina, mis on muust kääritatud joogist kui õlle ja alkoholivaba joogi segu.

19

Piirkondliku tolliasutuse juhataja kinnitas tollibüroo juhataja otsuste õiguspärasust mitme otsusega. Lisaks lükkas Poola halduskohus nende otsuste peale esitatud kaebused tagasi.

20

Põhikohtuasjas esitati B. S‑ile süüdistus selles, et ta 2011. aasta juunist kuni 2013. aasta juunini kestnud ajavahemikul eksitas Poola maksuhaldurit, esitades enda toodetud joogi kohta aktsiisideklaratsioonides valeandmeid, mis vähendas oluliselt tema maksukohustust, samuti võimaldas selle joogi maksulaost välja viia, seda eelnevalt maksumärkidega märgistamata.

21

Sąd Rejonowy w Piotrkowie Trybunalskim (Piotrków Trybunalski rajoonikohus, Poola) 21. juuni 2017. aasta otsusega mõisteti B. S. süüdi nendes õigusrikkumistes ja määrati talle trahv 300 päevamäära ulatuses, kusjuures päevamäära suurus on 200 Poola zlotti (ligikaudu 46,2 eurot). B. S. esitas süüdimõistva otsuse peale eelotsusetaotluse esitanud kohtule apellatsioonkaebuse.

22

Kõnealune kohus märgib, et aktsiisiseaduse asjaomaste sätete kohaselt tuleb selle seaduse alusel toote klassifitseerimisel lähtuda KNi klassifikatsioonist kooskõlas KNile lisatud tõlgendamise eeskirjadega. Lisaks rõhutab ta, et selles seaduses sisalduv õlle määratlus on identne direktiivi 92/83 artiklis 2 esitatuga.

23

Eelotsusetaotluse esitanud kohus toob esile, et aktsiisiseaduse sätete kohaldamisel hõlmab mõiste „õlu“ lisaks KNi rubriigis 2203 nimetatud linnaseõllele ka KNi rubriigiga 2206 hõlmatud segusid, mis on valmistatud esimesena nimetatud rubriiki kuuluvast õllest ja alkoholivabadest jookidest, tingimusel et nende alkoholisisaldus ületab 0,5 mahuprotsenti. Ta leiab siiski, et need õigusnormid ei täpsusta toodetud õlle koostisainete osakaalu (minimaalne või maksimaalne) vaid jätab koostisainete osakaalu tootja otsustada. Ta järeldab sellest, et kui linnaseid on kasutatud, siis võib muid koostisained kasutada ükskõik millises mahus. Nendes õigusnormides ei ole samuti täpsustatud, et suhkrut võib õllele lisada alles pärast kääritamise lõppu.

24

Nimetatud kohtu sõnul on selle kindlaksmääramiseks, kas B. S. pani toime süüteo, oluline välja selgitada, kas B. S. kvalifitseeris enda toodetud joogi õigesti KNi rubriigi 2203 kohaseks seguks, mis koosneb „õllest“ ja alkoholivabast joogist, või tuleb seda käsitada joogina, mis on muu kääritatud joogi kui õlle ja alkoholivaba joogi segu.

25

Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, viidates Prantsusmaal avaldatud vastuolulisele tariifiinformatsioonile, et eri liikmesriikides klassifitseeritakse erinevalt jooki, milles linnasekomponendid ei ole valdavad, mis põhjendab kohtupraktika ühtlustamise vajadust.

26

Neil asjaoludel otsustas Sąd Okręgowy w Piotrkowie Trybunalskim (Piotrków Trybunalski rajoonikohus, Poola) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:

„Kas [direktiivi 92/83] artiklit 2 koostoimes [määruse nr 2658/87] I lisaga tuleb tõlgendada nii, et kombineeritud nomenklatuuri CN-koodile 2203 vastav linnaseõlu võib olla toode, mille puhul on algvirde valmistamiseks kasutatud linnaseekstrakti, glükoosisiirupit, sidrunhapet ja vett, ka siis, kui muude komponentide kui linnased osakaal virdes on linnasekomponentide suhtes domineeriv ja glükoosisiirup on lisatud virdele enne selle kääritamist, ning millistest kriteeriumidest tuleks juhinduda linnasekomponentide ja muude komponentide osakaalu kindlaksmääramisel algvirdes, et saadud toodet oleks võimalik klassifitseerida CN-koodi 2203 alla kuuluvaks õlleks?“

27

Eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib oma küsimusega sisuliselt teada, kas direktiivi 92/83 artiklit 2 tuleb tõlgendada nii, et vahesaadust, mis on mõeldud alkoholivabasse jooki segamiseks ja mis saadakse virdest, mis sisaldab vähem linnaseid kui muid koostisaineid ja millele lisatakse glükoosisiirup enne selle kääritamist, võib kvalifitseerida KNi rubriiki 2203 kuuluvaks „linnaseõlleks“.

28

Direktiivi 92/83 artikkel 2 ei võta määratluse „õlu“ alla kokku mitte üksnes kõiki KNi rubriiki 2203 kuuluvaid tooteid vaid ka kõik tooted, mis sisaldavad õlle ja alkoholivaba joogi segu, mis kuuluvad KNi rubriiki 2206, seades samas mõlemal juhul tingimuseks, et toodete alkoholisisaldus on üle 0,5 mahuprotsendi.

29

Eelotsusetaotlusest nähtub, et B. S‑i turustatav lõpptoode on segu kääritamise teel saadud alkohoolsest vahesaadusest ja alkoholivabast joogist. Sellest tuleneb, et segu, milles seisneb B. S‑i turustatav lõpptoode, ei saa klassifitseerida KNi rubriiki 2203 ja see ei kuulu seega kummagi sellise juhtumi alla, mida on nimetatud direktiivi 92/83 artiklis 2. Nimetatud toote saab seega kvalifitseerida „õlleks“ ja kohaldada sellele kõnealust artiklit 2 üksnes siis, kui alkohoolse vahesaaduse enda, mida B. S. segab lõpptoote saamiseks alkoholivaba joogiga, saab kvalifitseerida „linnaseõlleks“ KNi rubriigi 2203 tähenduses, kuna näib, et vaidlustatud ei ole asjaolu, et kõnealuse lõpptoote alkoholisisaldus on üle 0,5 mahuprotsendi.

30

Direktiivi 92/83 artikli 26 kohaselt on põhikohtuasjas kohaldatavaks KNi redaktsiooniks verisoon, mis kehtis selle direktiivi vastuvõtmise kuupäeval, see tähendab määrusest nr 2587/91 tulenev redaktsioon (vt selle kohta 14. juuli 2011. aasta kohtuotsus Paderborner Brauerei Haus Cramer, C‑196/10, EU:C:2011:487, punkt 28).

31

Järjepidevast kohtupraktikast tuleneb, et õiguskindluse ja kontrolli hõlbustamise huvides tuleb kaupade tariifse klassifitseerimise otsustavat kriteeriumi üldiselt otsida nende kaupade objektiivsete tunnuste ja omaduste hulgast, nii nagu need on kindlaks määratud KNi rubriigi ja asjaomase jao või asjaomaste gruppide märkustes. Lisaks aitavad selgitavad märkused, mille on KNi kohta välja töötanud komisjon ja HSi kohta Maailma Tolliorganisatsioon, oluliselt kaasa erinevate KNi tariifirubriikide kohaldamisala tõlgendamisele, olemata seejuures siiski õiguslikult siduvad (12. mai 2016. aasta kohtuotsus Toorank Productions, C‑532/14 ja C‑533/14, EU:C:2016:337, punktid 34 ja 36 ning seal viidatud kohtupraktika).

32

Seega tuleb neid asjaolusid arvestades kindlaks teha, kas virde kääritamise teel saadud alkohoolse toote, mis koosneb eelkõige glükoosisiirupist ja vähesel määral linnastest, saab kvalifitseerida „linnaseõlleks“ KNi rubriigi 2203 tähenduses.

33

Mis esiteks puudutab linnaste osakaalu virdes, siis tuleb nentida, et KNis ei määrata kindlaks õlle tootmiseks mõeldud virdes kasutatavate linnaste osakaalu miinimumprotsenti.

34

Kuna KNi rubriik 2203 hõlmab tõesti „linnaseõllesid“, eeldab see, et nimetatud rubriiki kuuluvat õlut ei või toota, ilma et selle koostises ei oleks linnaseid. Sellegipoolest ei saa üksnes sõnast „linnaseõlled“ järeldada, et virdes peab olema vähemalt minimaalne osa linnaseid.

35

Lisaks on rubriiki 2203 käsitlevas HSi selgitavas märkuses otsesõnu nimetatud, et virde valmistamiseks võib kasutada ka teatud kogustes teravilja, ilma et seal oleks nõutud, et muude koostisosade kui linnased osakaal virdes oleks linnasekomponentide omast madalam.

36

Mis teiseks puutub virdes kasutatud glükoosisiirupisse, siis tuleb märkida, et siirupi olemasolu ei ole KNiga keelatud.

37

Lisaks lubatakse rubriiki 2203 käsitlevas HSi selgitavas märkuses otsesõnu virdele kääritamise ajal aromaatsete ainete lisamist. Veel olgu märgitud, et kuigi prantsuskeelses ja ingliskeelses versioonis esineb teatud lahknevusi glükoosi võimaliku lisamise täpse aja osas, sest esimesena nimetatud keeleversioonis viidatakse selle „õllele“ lisamisele, samas kui teises sellist täpsustust ei ole, ei nõua kumbki kahest versioonist siiski, et kääritatav virre peab olema glükoosivaba.

38

Sellest järeldub, et toodet, mille valmistamisel on kasutatud üksnes vähesel määral linnaseid ja sellele on enne kääritamist lisatud glükoosi, ei saa ainuüksi neil põhjustel jätta välja KNi rubriiki 2203 kuuluva „linnaseõlle“ mõiste alt.

39

Siiski saab selline toode kuuluda nimetatud rubriiki üksnes juhul, kui selle objektiivsed tunnused ja omadused vastavad õlle omadele. Sellega seoses tuleb arvesse võtta eelkõige vaatlusaluse toote organoleptilisi omadusi (vt selle kohta 7. mai 2009. aasta kohtuotsus Siebrand, C‑150/08, EU:C:2009:294, punktid 36 ja 37, ning 16. detsembri 2010. aasta kohtuotsus Skoma-Lux, C‑339/09, EU:C:2010:781, punkt 46).

40

Eeltoodust järeldub, et kui organoleptilised omadused, mis on alkohoolsel vahesaadusel, mida B. S. segab lõpptoote valmistamiseks alkoholivaba joogiga, ei vasta õlle omadustele, millega võib tegemist olla eelkõige siis, kui kõnealune vahesaadus ei sarnane visuaalselt õllele või kui sellel ei ole iseloomulikku maitset, siis ei saa asjaomast toodet kvalifitseerida KNi rubriiki 2203 kuuluvaks „linnaseõlleks“. Liikmesriigi kohus peab selles küsimuses tegema vajaliku kontrolli.

41

Eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb esitatud küsimustele vastata, et direktiivi 92/83 artiklit 2 tuleb tõlgendada nii, et vahesaadust, mis on mõeldud alkoholivabasse jooki segamiseks ja mida saadakse virdest, mis sisaldab vähem linnaseid kui muid koostisaineid ja millele lisatakse glükoosisiirup enne selle kääritamist, võib kvalifitseerida KNi rubriiki 2203 kuuluvaks „linnaseõlleks“, juhul kui selle toote organoleptilised omadused vastavad õlle omadustele, mida peab kontrollima eelotsusetaotluse esitanud kohus.

42

Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kümnes koda) otsustab:

Nõukogu 19. oktoobri 1992. aasta direktiivi 92/83/EMÜ alkoholi ja alkohoolsete jookide aktsiisimaksude struktuuri ühtlustamise kohta artiklit 2 tuleb tõlgendada nii, et vahesaadust, mis on mõeldud alkoholivabasse jooki segamiseks ja mida saadakse virdest, mis sisaldab vähem linnaseid kui muid koostisaineid ja millele lisatakse glükoosisiirup enne selle kääritamist, võib kvalifitseerida nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta I lisas toodud kombineeritud nomenklatuuri (komisjoni 26. juuli 1991. aasta määrusest (EMÜ) nr 2587/91 tulenevas versioonis) rubriiki 2203 kuuluvaks „linnaseõlleks“, juhul kui selle toote organoleptilised omadused vastavad õlle omadustele, mida peab kontrollima eelotsusetaotluse esitanud kohus.