–

HQ, IP, kelle seaduslik esindaja on HQ, ja JO, esindajad: advocaat I. Maertzdorff, M. Duinkerke ja M. J. R. Hannink,

–

Aegean Airlines SA, esindajad: advocaat J. Croon ja advocaat D. van Genderen,

–

Tšehhi valitsus, esindajad: M. Smolek, J. Vláčil ja A. Kasalická,

–

Saksamaa valitsus, esindajad: T. Henze, hiljem M. Hellmann ja A. Berg,

–

Euroopa Komisjon, esindajad: A. Nijenhuis, C. Valero ja N. Yerrell,

1

Eelotsusetaotlus käsitleb küsimust, kuidas tõlgendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta määruse (EÜ) nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91 (ELT 2004, L 46, lk 1; ELT eriväljaanne 07/08, lk 10), artikli 8 lõiget 2 koostoimes nõukogu 13. juuni 1990. aasta direktiiviga 90/314/EMÜ reisipakettide, puhkusepakettide ja ekskursioonipakettide kohta (EÜT 1990, L 158, lk 59; ELT eriväljaanne 13/10, lk 132).

2

See taotlus esitati ühelt poolt HQ, IP, kelle seaduslik esindaja on HQ, ja JO (edaspidi „HQ jt“) ning teiselt poolt lennuettevõtja Aegean Airlines SA vahelises kohtuvaidluses lennupiletite ostuhinna tagasimaksmise üle, mida HQ jt nõudsid pärast pakettreisi osaks olnud lennu tühistamist.

3

Määruse nr 261/2004 põhjendused 1, 2 ja 16 on järgmised:

[…]

4

Selle määruse artikli 1 „Teema“ lõikes 1 on sätestatud:

„Käesolevas määruses kehtestatakse siin nimetatud tingimustel reisijate minimaalsed õigused järgmistes olukordades:

5

Nimetatud määruse artikli 3 „Kohaldamisala“ lõikes 6 on sätestatud:

„Käesolev määrus ei mõjuta direktiivi 90/314/EMÜ kohaseid reisijate õigusi. Käesolevat määrust ei kohaldata juhtudel, kui ekskursioonipakett tühistatakse muul põhjusel kui lennu tühistamine.“

6

Selle määruse artikli 5 „Tühistamine“ lõige 1 on sõnastatud järgmiselt:

„Lennu tühistamise korral:

7

Määruse nr 261/2004 artikli 8 „Õigus tagasimaksmisele või teekonna muutmisele“ lõigetes 1 ja 2 on sätestatud:

„1.   Kui osutatakse käesolevale artiklile, pakutakse reisijatele võimalust valida järgmiste valikuvõimaluste vahel:

2.   Lõike 1 punkti a kohaldatakse samuti reisijate suhtes, kelle lennud on osa paketist, välja arvatud õigus piletihinna tagasimaksmisele, kui neil on sellele õigus direktiivi 90/314/EMÜ alusel.“

8

Direktiivi 90/314 põhjenduses 21 on märgitud:

„nii tarbijale kui ka pakettreiside sektorile oleks kasulik, kui korraldajatel ja/või vahendajatel oleks kohustus piisavalt tõendada tagatise olemasolu maksejõuetuse korral“.

9

Direktiivi artiklis 1 on sätestatud:

„Käesoleva direktiivi eesmärk on ühenduse territooriumil müüdavaid või müügiks pakutavaid pakettreise käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamine.“

10

Direktiivi artikli 4 lõikes 6 on ette nähtud:

„Kui tarbija taganeb lepingust vastavalt lõikele 5 või kui korraldaja mõnel mitte tarbija süül tekkinud põhjusel tühistab pakettreisi enne kokkulepitud ärasõidukuupäeva, on tarbijal õigus:

[…]“.

11

Sama direktiivi artikli 5 lõikes 1 on sätestatud:

„Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et lepingu korraldav ja/või vahendav pool vastutab tarbija ees lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmise eest vaatamata sellele, kas neid kohustusi peab täitma korraldaja ja/või vahendaja või muud teenuste osutajad, ilma et see piiraks korraldaja ja/või vahendaja õigust esitada nõudmisi neile muudele teenuste osutajatele.“

12

Direktiivi 90/314 artiklis 7 on sätestatud:

„Lepingu korraldav ja/või vahendav pool peab suutma piisavalt tõendada tagatise olemasolu, et maksejõuetuse korral hüvitatakse makstud raha ja tarbija toimetatakse kodumaale tagasi.“

13

Põhikohtuasja asjaolude toimumise ajal oli direktiiv 90/314 Madalmaade õigusesse üle võetud tsiviilseadustiku (Burgerlijk Wetboek) seitsmenda raamatu jaotisega 7A „Reisileping“.

14

Tsiviilseadustiku artikli 7:504 lõige 3 näeb ette, et juhul, kui reisikorraldaja reisilepingust taganeb, võib reisija nõuda temalt tagasi muu hulgas lennupiletite ostuhinna.

15

Tsiviilseadustiku artikli 7:512 lõikes 1 on ette nähtud, et reisikorraldaja võtab vajalikud ennetavad meetmed, tagamaks, et kui ta ei saa maksejõuetuse tõttu täita reisija ees võetud kohustusi, võtab nimetatud kohustused üle kolmas isik või makstakse reisi eest tasutud summa tagasi.

16

Kreekas asutatud äriühing Aegean Airlines sõlmis tšarterlepingu Küprosel asutatud äriühinguga G. S. Charter Aviation Services Ltd (edaspidi „G. S. Charter“), mille alusel pidi ta teatud hinna eest andma viimase käsutusse teatud arvu istekohti. G. S. Charter müüs seejärel need istekohad edasi, muu hulgas Madalmaades asutatud reisikorraldajale Hellas Travel BV (edaspidi „Hellas“).

17

G. S. Charter ja Hellas sõlmisid lepingu, mille kohaselt pidi alates 1. maist kuni 24. septembrini 2015 toimuma igal reedel edasi-tagasi lend marsruudil Eelde (Madalmaad) – Korfu (Kreeka), Aegean Airlinesile pidi antama selle eest tagatis ja igal esmaspäeval pidi tasutama sellele järgneval reedel toimuva tagasilennu eest.

18

HQ jt broneerisid 19. märtsil 2015 Hellaselt edasi-tagasi lennud marsruudil Eelde–Korfu. Lennud olid osa „pakettreisist“ direktiivi 90/314 tähenduses ja nende hind maksti Hellasele.

19

HQ jt said Aegean Airlinesi logoga e-piletid 17. ja 24. juulil 2015 toimuvateks lendudeks ning dokumendid, milles tšarterlennu teostajaks oli märgitud Hellas.

20

Nagu ilmneb eelotsusetaotlusest, saatis Hellas paar päeva enne kokkulepitud ärasõidukuupäeva HQ jt‑le kirja ning e-kirja, milles teatas, et tulenevalt nii broneeringute väikesest arvust kui ka olemasolevate broneeringute tühistamisest sel ajal „Kreeka ebakindla olukorra“ tõttu, oli ta kohustatud Aegean Airlinesiga kokkulepitud lennud tühistama, kuna viimane otsustas lõpetada lennud Korfule ja tagasi alates 17. juulist 2015 seetõttu, et Hellas ei olnud võimeline maksma eelnevalt kokku lepitud hinda. Neil asjaoludel teatas Hellas HQ jt‑le, et nende pakettreis on tühistatud.

21

Hellas kuulutati 3. augustil 2016 maksejõuetuks. Ta ei ole HQ jt‑le lennupiletite ostuhinda tagasi maksnud.

22

HQ jt pöördusid Rechtbank Noord-Nederlandi (Noord-Nederlandi esimese astme kohus, Madalmaad) nõudega, et Aegean Airlinesilt mõistetaks nende kasuks välja kahjuhüvitis 17. juuli 2015. aasta lennu tühistamise eest ja et teda kohustataks neile tagasi maksma sellega seotud lennupiletite ostuhind vastavalt ühelt poolt nii määruse nr 261/2004 artikli 5 lõike 1 punktile c ja teiselt poolt määruse artikli 8 lõike 1 punktile a.

23

Aegean Airlines vaidles peamiselt vastu määruse nr 261/2004 kohaldamisele, eelkõige arvestades selle artikli 3 lõiget 6.

24

Siiski lükkas Rechtbank Noord-Nederland (Noord-Nederlandi esimese astme kohus) 14. novembri 2017. aasta vaheotsusega selle kaitseargumendi tagasi põhjendusega, et määruse nr 261/2004 kohaldamine pakettreisi omavate reisijate suhtes on selle sätte kohaselt välistatud vaid siis, kui reisi tühistamine toimub olenemata sellest, kas lennuettevõtja on valmis selle reisi osaks olevaid lende teostama, samas kui käesoleval juhul see nii ei olnud. Nimelt leidis see kohus ühelt poolt, et lennud otsustas tühistada Aegean Airlines, kes oleks olnud valmis lende teostama ilmselgelt vaid siis, kui Hellas oleks talle eelnevalt tasunud kindlaks määratud hinna, ja teiselt poolt, et peale Aegean Airlinesi otsuse ei ole teatavaks tehtud ega teada muid põhjusi, mis oleksid andnud Hellasele aluse teatada pakettreisi tühistamisest.

25

Seetõttu mõisteti Aegean Airlinesilt määruse nr 261/2004 alusel HQ jt kasuks välja kindlasummaline kahjuhüvitis asjaomase lennu tühistamise eest. Kuid see kohus ei teinud otsust lennupiletite ostuhinna tagasimaksmise nõude kohta.

26

Sellega seoses väitis Aegean Airlines teise võimalusena, et kuivõrd käesoleval juhul on tegemist pakettreisiga, ei oleks ta määruse nr 261/2004 artikli 8 lõikest 2 tulenevalt pidanud HQ jt‑le tagasi maksma summat, mille nad olid oma lennupiletite ostmiseks maksnud Hellasele.

27

Neil asjaoludel otsustas Rechtbank Noord-Nederland (Noord-Nederlandi esimese astme kohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

28

Oma kahe küsimusega, mida tuleb uurida koos, soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas määruse nr 261/2004 artikli 8 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et reisija, kellel direktiivi 90/314 alusel on õigus nõuda oma lennupileti ostuhinna tagasimaksmist oma reisikorraldajalt, ei saa nimetatud määruse alusel enam nõuda selle pileti ostuhinna tagasimaksmist lennuettevõtjalt ka mitte siis, kui reiskorraldaja ei ole rahaliselt suuteline piletihinda tagasi maksma ega ole võtnud ka mingeid meetmeid selle tagamiseks.

29

Mis puudutab küsimust, kas reisijatel, kellel on õigus nõuda lennupiletite ostuhinna tagasimaksmist oma reisikorraldajalt, on võimalik nõuda oma lennupiletite ostuhinna tagasimaksmist ka lennuettevõtjalt, siis selles osas tuleb kõigepealt märkida, et ühelt poolt tulenevalt määruse nr 261/2004 artikli 8 lõike 1 punktist a koostoimes selle määruse artikli 5 lõike 1 punktiga a peab lennuettevõtja lennu tühistamise korral andma asjaomastele reisijatele abi, pakkudes neile muu hulgas kogu pileti ostuhinna tagasimaksmist (vt 12. septembri 2018 aasta kohtuotsus Harms, C‑601/17, EU:C:2018:702, punkt 12).

30

Teiselt poolt on nimetatud määruse artikli 8 lõikes 2 sätestatud, et õigust piletihinna tagasimaksmisele kohaldatakse samuti reisijate suhtes, kelle lennud on osa paketist, välja arvatud juhul, kui neil on sellele õigus direktiivi 90/314 alusel.

31

Nimetatud artikli 8 lõike 2 selgest sõnastusest tulenevalt piisab ainult õigusest tagasimaksmisele direktiivi 90/314 alusel, et välistada olukord, et reisija, kelle lend on osa pakettreisist, võiks määruse nr 261/2004 alusel nõuda oma pileti ostuhinda tagasi tegutsevalt lennuettevõtjalt.

32

Minu tõlgendust kinnitavad määruse nr 261/2004 ettevalmistavad materjalid. Nimelt, nagu ka kohtujurist on oma ettepaneku punktides 43 ja 44 märkinud, ilmneb nendest ettevalmistavatest materjalidest, et kuigi liidu seadusandja ei tahtnud selle määruse kohaldamisalast täielikult välistada reisijaid, kelle lend on osa pakettreisist, jättis ta nende suhtes alles eelnevalt direktiiviga 90/314 kehtestatud ja piisava kaitse tagava süsteemi mõju.

33

Nagu selle kohta ilmneb ka määruse nr 261/2004 artikli 3 lõikest 6, ei mõjuta nimetatud määrus õigusi, mis tulenevad pakettreisi ostnud reisijatele sellest direktiivist.

34

Määruse nr 261/2004 artikli 8 lõige 2 eeldab seega, et sellest määrusest ja direktiivist 90/314 tulenevad õigused tagasimaksmisele ei ole kumuleeritavad, kuna niisugune kumuleerimine võib pealegi – ja nagu ka kohtujurist oma ettepaneku punktis 64 märkis – tuua kaasa asjaomaste reisijate põhjendamatult ülemäärase kaitsmise, mis kahjustab tegutsevat lennuettevõtjat, kuna viimane riskib sel juhul nimelt sellega, et tema kanda jääb osa vastutusest, mis reisikorraldajal on oma klientide ees tulenevalt nende klientidega sõlmitud lepingust.

35

Eeltoodud kaalutlustest tuleneb, et reisijatel, kellel on direktiivi 90/314 alusel õigus nõuda oma lennupileti ostuhinna tagasimaksmist oma reisikorraldajalt, ei ole võimalik nõuda tagasimaksmist lennuettevõtjalt määruse nr 261/2004 alusel.

36

See järeldus kehtib ka juhul, kui reisikorraldaja ei ole rahaliselt suuteline piletite ostuhinda tagasi maksma ega ole võtnud ka mingeid meetmeid selle hüvitamise tagamiseks.

37

Määruse nr 261/2004 artikli 8 lõike 2 selge sõnastuse puhul ei ole nimelt oluline teada, kas reisikorraldaja ei ole rahalistelt võimeline pileti ostuhinda tagasi maksma, kas ta on või ei ole võtnud meetmeid selle hüvitamise tagamiseks või kas need asjaolud seavad kahtluse alla tema asjaomastele reisijatele tagasimaksmise kohustuste täitmise.

38

Niisugust määruse nr 261/2004 artikli 8 lõikele 2 antud tõlgendust ei lükka ümber ka selle määrusega taotletud peamine eesmärk, milleks – nagu ilmneb ka põhjendusest 1 – on tagada reisijate kaitstuse kõrge tase.

39

Nimelt, nagu nähtub käesoleva kohtuotsuse punktist 32, on liidu seadusandja võtnud täpselt arvesse eelnevalt direktiiviga 90/314 kehtestatud ja piisava kaitse tagavat süsteemi.

40

Konkreetsemalt näeb selle direktiivi artikkel 7 koostoimes sama direktiivi põhjendusega 21 eelkõige ette, et reisikorraldaja peab tõendama tagatise olemasolu, et maksejõuetuse korral hüvitatakse makstud raha.

41

Euroopa Kohus on otsustanud, et direktiivi 90/314 artikkel 7 sisaldab kohustust saavutada selline tulemus, mis annab pakettreisiga reisijatele õiguse tagatisele, et reisikorraldaja pankroti korral makstud raha hüvitatakse ja tarbijad toimetatakse kodumaale tagasi, ning et sellise tagatise eesmärk on just kaitsta tarbijat pankroti tagajärgede eest, olenemata pankroti põhjustest (vt selle kohta 15. juuni 1999. aasta kohtuotsus Rechberger jt, C‑140/97, EU:C:1999:306, punkt 74, ning 16. jaanuari 2014. aasta kohtumäärus Baradics jt, C‑430/13, EU:C:2014:32, punkt 35).

42

Euroopa Kohus on lisaks tõdenud, et liikmesriigi õigusse on sellest sättest tulenevad kohustused võetud nõuetekohaselt üle ainult juhul – olenemata üksikasjadest –, kui selle tulemusel on reisijatele tegelikult tagatud makstud raha hüvitamine reisikorraldaja maksejõuetuse korral (vt selle kohta 15. juuni 1999. aasta kohtuotsus Rechberger jt, C‑140/97, EU:C:1999:306, punkt 64, ning 16. jaanuari 2014. aasta kohtuotsus Baradics jt, C‑430/13, EU:C:2014:32, punkt 38).

43

Selle puudumisel – nagu ilmneb ka Euroopa Kohtu väljakujunenud kohtupraktikast – on asjaomasel reisijal igal juhul õigus esitada asjaomase liikmesriigi vastu hagi vastutuse tuvastamiseks kahju eest, mida talle liidu õiguse rikkumisega tekitati (vt selle kohta 25. novembri 2010. aasta kohtuotsus Fuß, C‑429/09, EU:C:2010:717, punktid 45–48 ja seal viidatud kohtupraktika).

44

Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvesse võttes tuleb esitatud küsimustele vastata, et määruse nr 261/2004 artikli 8 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et reisija, kellel direktiivi 90/314 alusel on õigus nõuda oma lennupileti ostuhinna tagasimaksmist oma reisikorraldajalt, ei saa nimetatud määruse alusel enam nõuda selle pileti ostuhinna tagasimaksmist lennuettevõtjalt ka mitte siis, kui reiskorraldaja ei ole rahaliselt suuteline piletihinda tagasi maksma ega ole võtnud ka mingeid meetmeid selle tagamiseks.

45

Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kolmas koda) otsustab:

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta määruse (EÜ) nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91, artikli 8 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et reisija, kellel nõukogu 13. juuni 1990. aasta direktiivi 90/314/EMÜ reisipakettide, puhkusepakettide ja ekskursioonipakettide kohta alusel on õigus nõuda oma lennupileti ostuhinna tagasimaksmist oma reisikorraldajalt, ei saa nimetatud määruse alusel enam nõuda selle pileti ostuhinna tagasimaksmist lennuettevõtjalt ka mitte siis, kui reiskorraldaja ei ole rahaliselt suuteline piletihinda tagasi maksma ega ole võtnud ka mingeid meetmeid selle tagamiseks.