1.

Mis on biotsiid?

2.

See on käesolevas eelotsusemenetluses vaatluse all olev küsimus, millele vastamisel tuleb lähtuda biotsiidide määruse ( 2 ) väga laialt sõnastatud määratlusest. Ent eelkõige Madalmaad ja komisjon peavad siiski vajalikuks tõlgendada kõnealust mõistet kitsendavalt, et vältida määruse kohaldamisel tekkivaid praktilisi probleeme.

3.

Biotsiidide määruse põhieesmärk on sätestatud artikli 1 lõikes 1:

„Käesoleva määruse eesmärk on parandada siseturu toimimist biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist käsitlevate eeskirjade ühtlustamise abil, tagades samas inimeste ja loomade tervise ning keskkonna kaitse kõrge taseme. Käesoleva määruse sätted põhinevad ettevaatusprintsiibil, et tagada inimeste ja loomade tervise ning keskkonna kaitse. […]“

4.

Biotsiidide määruse artikli 3 lõikes 1 on määratletud biotsiidi mõiste:

„Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid

5.

Biotsiidide määruse artikli 17 lõike 1 kohaselt on biotsiidide jaoks vaja luba:

„Biotsiide ei tehta turul kättesaadavaks ega kasutata ilma käesoleva määruse kohaselt antud loata.“

6.

Darie B.V. (edaspidi „Darie“) teeb turul kättesaadavaks vahendit „Pure Air“ (edaspidi „vahend“). See kujutab endast baktereid sisaldavat toodet, mis sisaldab (ka) bakteriliiki Bacillus Ferment.

7.

Euroopa Kemikaaliameti (ECHA) koostatud ja avaldatud biotsiidsete toimeainete loendis on tervet hulka bakteriliike nimetatud toimeaineteks. Bakteriliiki Bacillus Ferment ei ole Euroopa Kemikaaliametis biotsiidse toimeainena siiski registreeritud.

8.

Staatssecretaris van Infrastructuur en Milieu (riigisekretär taristu- ja keskkonnaküsimustes, edaspidi „Staatssecretaris“) liigitas vahendi „Pure Air“ biotsiidiks biotsiidide määruse artikli 3 lõike 1 punkti a tähenduses. Luba kõnealuse vahendi jaoks ei olnud antud. Seepärast tegi Staatssecretaris Dariele rikkumise eest (selliste biotsiidide kättesaadavaks tegemine turul, millel puudub luba) ettekirjutuse lõpetada vahendi turul kättesaadavaks tegemine, mille täitmata jätmise korral rakendatakse alates 14. jaanuarist 2017 sunniraha summas 1000 eurot nädalas kuni maksimumsummani 25000 eurot.

9.

Staatssecretaris jättis 26. mai 2017. aasta otsusega, mille kaebaja vaidlustas, Darie vaide algse otsuse peale põhjendamatuse tõttu rahuldamata. Staatssecretaris põhjendas seda – kokkuvõtlikult ja käesoleva asja seisukohast olulises osas – sellega, et vahend, mille koostises on Bacillus Ferment, sisaldab tema hinnangul toimeainet hallitusseente vastu võitlemiseks. Sellise järelduse tegi Staatssecretaris tootja ja edasimüüja poolt vahendi toime kohta esitatud kirjelduste põhjal.

10.

Darie veebisaidil on märgitud järgmist:

„Probiootilised puhastusvahendid toimivad samamoodi nagu tavapärased puhastusmeetodid. Need eemaldavad nähtava mustuse. Siiski esineb oluline erinevus. Kaovad ka võimalikud haigustekitajad, nagu hallitusseened ja kahjulikud bakterid. Kuna nende toitepinnas kõrvaldatakse, väheneb halbade bakterite ja hallitusseente arv tunduvalt. […]“

11.

Kasutusjuhendi kohaselt tuleb esmalt eemaldada hallitus, seejärel tuleb pindadele pihustada piisavas koguses vahendit ning seda iga kolme kuni nelja nädala tagant korrata.

12.

Selle põhjal tegi Staatssecretaris järelduse, et kui pinnal leiavad aset mikroorganisme puudutavad protsessid, siis peab olemas olema toimeaine.

13.

Eelotsusetaotluse esitanud kohtu sõnul väitis Darie liikmesriigi kohtu menetluses, et vahendis sisalduv bakteriliik Bacillus Ferment toodab ensüüme, mis seovad ja lagundavad kõik olemasolevad orgaanilised jääkained, millest mikroorganismid toituvad, mistõttu ei saa vahendiga töödeldud pinnal tekkida biotoopi, kus võiksid areneda mikroorganismid nagu hallitusseened. Pinna sellise puhastamisega hoitakse ära hallituse teke.

14.

Darie esitas kaebuse College van Beroep voor het Bedrijfslevenile (apellatsiooniastme halduskohus majandusküsimustes, Madalmaad). Apellatsioonikohus esitab käesolevas menetluses Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

15.

Darie B. V., Madalmaade Kuningriik, Austria Vabariik, Norra Kuningriik ja Euroopa Komisjon esitasid kirjalikud seisukohad.

16.

Järgnevalt tuleb lühidalt käsitleda kaebuse vastuvõetavust ja seejärel täpsustada biotsiidile esitatavaid nõudeid.

17.

Darie leiab, et eelotsusetaotlus on vastuvõetamatu, kuna kohaldatavad õigusnormid ei anna alust tõlgenduses kahelda ja liikmesriigi kohtu käsutuses on piisavalt teavet kohtuasja lahendamiseks.

18.

Järgnevalt esitatud arutluskäik näitab aga, et liikmesriigi kohtu otsuse tegemiseks määravaid õigusnorme tõlgendatakse tegelikult erinevalt. Seepärast on kohtu kahtlused põhjendatud.

19.

Peale selle jätab Darie tähelepanuta, et liikmesriigi kohtud võivad Euroopa Kohtu poole pöörduda ka siis, kui vastus esitatud küsimusele tuleneb juba kohtupraktikast ( 3 ) või on ilmselge. ( 4 )

20.

Järelikult on eelotsusetaotlus vastuvõetav.

21.

Vastus esimesele küsimusele tuleneb biotsiidide määruse artikli 3 lõike 1 punkti a esimesest taandest. Viidatud sätte kohaselt on biotsiid mis tahes aine või segu niisuguses vormis, nagu see tarnitakse kasutajale, ning mis sisaldab või tekitab üht või enamat toimeainet ja mille eesmärk on kahjulike organismide hävitamine, tõrjumine, kahjutuks muutmine, nende toime ärahoidmine või muul viisil nende vastu võitlemine mis tahes muude vahenditega peale puhtfüüsikaliste või ‑mehhaaniliste toimingute. Artikli 3 lõike 1 punkti c kohaselt on toimeaine aine või mikroorganism, mis avaldab toimet kahjulikele organismidele või nende vastu.

22.

Viidatud määratlustes on kesksel kohal aspekt, kas aine või segu eesmärk on tekitada teatud toimet. Seega on määrav asjaomase aine või seguga, st tootega subjektiivselt seotud otstarve, seega ülesanne, mida see toode peab täitma.

23.

Kõnealune subjektiivne määratlus peab tulenema objektiivsetest alustest. Nagu Madalmaad õigesti rõhutavad, saab sellega seoses lähtuda näiteks kasutusjuhendis ja reklaamis sisalduvast müüja teabest, nagu see on käesolevas asjas.

24.

Määruse biotsiidide määruse artikli 3 lõike 1 punkti a esimese taande kohaselt on biotsiidi ülesanne kahjulike organismide hävitamine, tõrjumine, kahjutuks muutmine, nende toime ärahoidmine või muul viisil nende vastu võitlemine mis tahes muude vahenditega peale puhtfüüsikaliste või ‑mehhaaniliste toimingute.

25.

Kõnealune ülesanne on ilmselgelt sõnastatud väga laialt. Eelkõige toime, millega võideldakse kahjulike organismide vastu muul viisil, on äärmiselt lai, hõlmates bakteriliikide, ensüümide ja muude koostisosade kasutamist, millele viidati eelotsusetaotluses.

26.

Määratluse oluline piirang seisneb selles, et välja jäetakse puhtfüüsikaline või ‑mehhaaniline toiming. Ent ei ole alust eeldada, et vaidlusalune toode põhineb sellistel toimingutel.

27.

Kuna määratlus on nii lai, ei näe biotsiidide määruse artikli 3 lõike 1 punkti a esimene taane vastupidi komisjoni ja Madalmaade seisukohale ette ka piirdumist bioloogilise või keemilise toimega. Määruse ettevalmistavad materjalid näitavad hoopiski, et seadusandja on määratluse teadlikult laiemalt sõnastanud. Nimelt oli biotsiidi mõiste kõnealuse määruse eelkäijaks olnud biotsiidide direktiivi ( 5 ) artikli 2 lõike 1 punktis a ja komisjoni ettepanekus biotsiidide turulelaskmist ja kasutamist käsitleva määruse kohta ( 6 ) tõepoolest piiratud sõnaselgelt vaid bioloogilise ja keemilise toimega.

28.

Seetõttu ei ole veenev ka komisjoni tuginemine kohtuotsusele Söll ( 7 ). Viidatud kohtuotsuses märkis Euroopa Kohus tõepoolest, et mõistet „biotsiidid“ tuleb tõlgendada nii, et see hõlmab kahjulikele sihtorganismidele ka ainult kaudset mõju avaldavaid tooteid, kui need sisaldavad ühte või mitut toimeainet, mis avaldavad bioloogilist või keemilist mõju, mis on lahutamatu osa põhjuslikkuse ahelast, mille eesmärk on neid kahjulikke organisme pärssida. Selle kohtuotsuse ese oli aga varasem õigusakt ning seetõttu tuli selles käsitleda varasemas õigusaktis sõnaselgelt nimetatud bioloogilist ja keemilist mõju.

29.

Seevastu kehtib jätkuvalt kohtuotsuses Söll tehtud järeldus, et arvesse tuleb võtta nii vahetut mõju kui ka kaudset mõju. ( 8 ) See on kooskõlas eesmärgiga tagada inimeste ja loomade tervise ning keskkonna kaitse kõrge tase, mida tuleb põhimõtteliselt järgida vastavalt ELTL artikli 114 lõikele 3 ning mis on lisaks sätestatud ka biotsiidide määruse artikli 1 lõikes 1.

30.

Sellega ei ole kooskõlas Madalmaade seisukoht, et biotsiid peab pinna desinfitseerima ja seejuures kahjulikud organismid sajaprotsendiliselt kõrvaldama. Kui piisab sellest, et toimeaine peab kahjulike organismide vastu võitlema muul viisil ja ka kaudselt, ei saa vajalik olla desinfitseerimine ega sajaprotsendiliselt kõrvaldav toime.

31.

Peale selle võivad tervist või keskkonda kahjustada ka väiksema toimeastmega tooted, mis on seetõttu hõlmatud biotsiidide määruse artiklis 1 nimetatud eesmärgiga.

32.

Erinevalt sellest, millele viitab Darie, ei saa teha ka ranget vahet detergentide ja biotsiidide vahel. See nähtub juba sellest, et biotsiidide määrus ei näe detergentide suhtes ette erandit.

33.

Ka detergentide määruse ( 9 ) artikli 3 lõige 1 näeb detergentide suhtes sõnaselgelt ette erinormid, kui detergendid sisaldavad pindaktiivseid ained, mis on ühtlasi aktiivsed ained biotsiidide direktiivi tähenduses ning mida kasutatakse desinfektsioonivahenditena. Kuna biotsiidide direktiiv on asendatud biotsiidide määrusega, nagu on sõnaselgelt sätestatud määruse artiklis 96 ja VII lisas, on kõnealused detergentide määruse erinormid nüüd kohaldatavad biotsiidide määruse artikli 3 lõike 1 punktis c viidatud toimeainete suhtes, mida kasutatakse desinfektsioonivahenditena. Nagu tuleneb ka detergentide määruse põhjendusest 21, võivad seega vähemasti sellised pindaktiivsed ained olla nii detergendid kui ka biotsiidid.

34.

Kuivõrd Madalmaad lõpuks komisjoni kahe dokumendi põhjal järeldavad, et kõrvaltoime ei ole biotsiidiks olekuks piisav, siis ei ole Madalmaad tõlgendanud neid dokumente õigesti.

35.

Lõhnade vastu võitlemist käsitleva dokumendi ( 10 ) kohaselt on tegemist biotsiidiga, kui toode mõjutab kahjulike organismide toitepinnast. Seda, kas tegemist on kõrvaltoimega, komisjon ei käsitle. Pigem kinnitab komisjon, et hõlmatud ei ole ainuüksi keemilised või bioloogilised toimingud.

36.

Rakendusotsuses (EL) 2015/646 ( 11 ) on küll märgitud, et teatavad bakterikultuurid ei ole biotsiidid, kuid on lisatud, et võimalik kõrvaltoime „ei ole […] ette nähtud“. Seega puudub kõnealuses rakendusotsuses vaatluse all oleval tootel biotsiidi subjektiivne tunnus. Kas tegemist on kõrvaltoimega, näib seevastu olevat teisejärguline.

37.

Mis puudutab väidet, et sellise tõlgenduse korral ei ole biotsiidide määrus rakendatav, siis on seadusandja ülesanne seda õigusakti praktiliste kogemuste alusel hinnata ja vajaduse korral muuta.

38.

Järelikult tuleb biotsiidide määruse artikli 3 lõike 1 punkti a tõlgendada nii, et mõiste „biotsiid“ hõlmab ka vahendeid, mis koosnevad ühest või mitmest bakteriliigist, ensüümidest või muudest koostisosadest, kui nende eriomase toime tõttu ei pea need mõjutama vahetult kahjulikke organisme, mille jaoks on need ette nähtud, vaid kahjulike organismide võimaliku elukeskkonna teket või säilimist, tingimusel et kõnealune toime ei ole puhtfüüsikalist või ‑mehhaanilist laadi.

39.

Teise küsimusega soovitakse teada, kas biotsiidi mõiste jaoks on piisav, kui sellise toimega hoitakse ära vaid kahjulike organismide taasteke, mistõttu tuleb organismid esmalt teiste vahenditega kõrvaldada. Kolmanda küsimusega soovitakse minu hinnangul välja selgitada, kas vajalik on püsiv toime või on piisav, kui toime säilib mõne nädala, enne kui asjaomast pinda tuleb töödelda uuesti.

40.

Tuginedes eespool analüüsitud laiale määratlusele, tuleb mõlemale küsimusele vastata nii, et biotsiidide määruse artikli 3 lõike 1 punkti a kohaldamisel ei ole oluline asjaolu, kas pind, millel sellist vahendit kasutatakse, on vaba kahjulikest organismidest, ega ajavahemik, mille vältel toime säilib.

41.

Seepärast teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata eelotsusetaotlusele järgmiselt: