Esialgne tõlge

ÜLDKOHTU PRESIDENDI MÄÄRUS

22. juuni 2018(*)

Ajutiste meetmete kohaldamine – Taimekaitsevahendid – Rakendusmäärus (EL) 2017/1496 – Toimeaine DPX KE 459 (metüülflupüürsulfuroon) heakskiidu pikendamata jätmine – Kohaldamise peatamise taotlus – Kiireloomulisuse puudumine – Huvide kaalumine

Kohtuasjas T‑719/17 R,

FMC Corp., Philadelphia, Pennsylvania (Ameerika Ühendriigid), esindajad: advokaadid D. Waelbroeck, I. Antypas ja A. Accarain,

hageja,

versus

Euroopa Komisjon, esindajad: G. Koleva, A. Lewis ja I. Naglis,

kostja,

mille ese on ELTL artiklite 278 ja 279 alusel esitatud taotlus peatada komisjoni 23. augusti 2017. aasta rakendusmääruse (EL) 2017/1496, milles käsitletakse toimeaine DPX KE 459 (metüülflupüürsulfurooni) heakskiidu pikendamata jätmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta ja millega muudetakse komisjoni rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 (ELT 2017, L 218, lk 7), kohaldamine,

ÜLDKOHTU PRESIDENT

on teinud järgmise

määruse(1)

[...]

 Õiguslik käsitlus

[...]

 Kiireloomulisus

[...]

26      Lisaks on väljakujunenud kohtupraktika kohaselt asi kiireloomuline üksnes siis, kui oluline ja hüvitamatu kahju, mida ajutiste meetmete kohaldamist taotlev pool kardab, on niivõrd vahetu, et selle tekkimist saab piisava tõenäosusega ette näha. See pool on igal juhul kohustatud tõendama faktilisi asjaolusid, mis tema arvates sellise kahju tekkimise võimalust kinnitavad, võttes arvesse, et ajutiste meetmete võtmist ei saa õigustada kahju, mis on puhthüpoteetiline selles mõttes, et põhineb ainult tulevaste ja ebakindlate sündmuste toimumisel (vt 23. märtsi 2017. aasta kohtumäärus Gollnisch vs. parlament, T‑624/16, ei avaldata, EU:T:2017:243, punkt 25 ja seal viidatud kohtupraktika).

27      Pealegi on kodukorra artikli 156 lõike 4 teises lauses sätestatud, et ajutise meetme kohaldamise taotlustele „lisatakse ajutiste meetmete kohaldamise põhjendamiseks kõik kättesaadavad tõendid või taotlus nende kogumiseks“.

28      Nii peab ajutise meetme kohaldamise taotlus iseseisvalt võimaldama kostjal ette valmistada oma seisukohad ja ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustaval kohtunikul teha taotluse kohta vajaduse korral otsus muule teabele tuginemata; taotluse aluseks olevad peamised faktilised ja õiguslikud alused peavad nähtuma taotluse tekstist endast (vt 6. septembri 2016. aasta kohtumäärus Inclusion Alliance for Europe vs. komisjon, C‑378/16 P-R, ei avaldata, EU:C:2016:668, punkt 17 ja seal viidatud kohtupraktika).

29      Samuti tuleneb väljakujunenud kohtupraktikast, et ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustaval kohtunikul peavad olema selleks, et hinnata, kas kõik eespool punktides 25, 26 ja 27 nimetatud tingimused on täidetud, konkreetsed ja täpsed andmed, mida toetavad üksikasjalikud ja kinnitatud dokumentaalsed tõendid, millest nähtub ajutise meetme kohaldamise taotleja olukord ning mis võimaldavad hinnata taotletud meetme kohaldamata jätmise tõenäolisi tagajärgi. Sellest tuleneb, et kui kõnealune pool viitab finantskahju tekkimisele, peab ta andma dokumentidega kinnitatult tõetruu ja üldise pildi oma finantsolukorrast (vt selle kohta 29. veebruari 2016. aasta kohtumäärus ICA Laboratories jt vs. komisjon, T‑732/15 R, ei avaldata, EU:T:2016:129, punkt 39 ja seal viidatud kohtupraktika).

30      Lõpetuseks tuleb märkida, et ehkki ajutise meetme kohaldamise taotlust võib konkreetsetes aspektides täiendada viitega taotlusele lisatud dokumentidele, ei saa seeläbi korvata oluliste elementide puudumist taotluses. Ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustava kohtuniku asi ei ole otsida asjaomase poole asemel ajutise meetme kohaldamise taotluse lisades, põhihagis või põhihagi lisades sisalduvaid elemente, mis võiksid ajutise meetme kohaldamise taotlust põhistada. Kui ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustaval kohtunikul lasuks selline kohustus, jääks mõjutuks kodukorra artikli 156 lõige 5, mis näeb ette, et ajutise meetme kohaldamise taotlus esitatakse eraldi dokumendina (vt selle kohta 20. juuni 2014. aasta kohtumäärus Wilders vs. parlament jt, T‑410/14 R, ei avaldata, EU:T:2014:564, punkt 16 ja seal viidatud kohtupraktika).

31      Eespool toodud kriteeriumidega arvestades tuleb analüüsida, kas hageja on suutnud tõendada olulise ja hüvitamatu kahju olemasolu.

32      Hageja väidab, et vaidlustatud määruse kohene rakendamine võib tingida olulise ja hüvitamatu kahju seetõttu, et ta kaotab oma turuosa teraviljade herbitsiidide Euroopa turul.

33      Ta näib selle kohta leidvat, et talle võib tekkida kahju ühelt poolt seetõttu, et ta kaotab talle praegu teraviljade herbitsiidide Euroopa turul kuuluva turuosa, ja teiselt poolt seetõttu, et ta kaotab turuosad, mis kuuluksid talle siis, kui ta omandab metüülflupüürsulfurooniga seonduvad tegevused.

 Turuosade kaotusest väidetavalt tuleneva kahju olulisus

[...]

59      Neljandaks ja viimaseks tuleb rõhutada, et kohtupraktikast tuleneb, et ei saa välistada, et objektiivselt arvestatavat finantskahju, mis tuleneb väidetavalt kohustusest teha oluline lõplik äriotsus selleks ebasobiva tähtaja jooksul, võib pidada „oluliseks“ või et sellise kahju olulisust võidakse pidada suisa ilmseks, ja seda isegi asjaomase ettevõtja suurust käsitlevate andmete puudumisel (vt selle kohta 7. märtsi 2013. aasta kohtumäärus EDF vs. komisjon, C‑551/12 P(R), EU:C:2013:157, punkt 33).

60      Ent seda kohtupraktikat tuleb kohaldada lähtuvalt sellest valdkonnast, kus hageja tegutseb. Nimelt tuleneb väljakujunenud kohtupraktikast, et sellise äärmiselt reguleeritud turu puhul, nagu on kõne all kohtuasjas – mille äärmist reguleeritust hageja möönab –, võivad pädevad ametiasutused kiirelt sekkuda, kui täheldatakse ohtu rahvatervisele põhjustel, mis ei ole alati ettenähtavad; asjaomased ettevõtjad peavad juhul, kui nad ei taha kanda sellisest sekkumisest tulenevat kahju, võtma kohast poliitikat rakendades tarvitusele abinõud kaitsmaks end sekkumise tagajärgede eest (vt 16. juuni 2016. aasta kohtumäärus ICA Laboratories jt vs. komisjon, C‑170/16 P(R), ei avaldata, EU:C:2016:462, punkt 29 ja seal viidatud kohtupraktika).

61      Käesolevas kohtuasjas oli Duponti käsutuses kõige varem 6. novembril 2014, mil Euroopa Toiduohutusamet esitas oma järeldused, milles tegi ettepaneku klassifitseerida metüülflupüürsulfuroon eeldatavasti kantserogeensete ja reproduktiivsustoksiliste toodete (C2 ja R2) kategooriasse (vt eespool punkt 5), või hiljemalt 18. märtsil 2015, mil komisjon avaldas oma hindamisaruande eelnõu, milles tegi ettepaneku jätta kõnealuse toimeaine heakskiit pikendamata (vt eespool punkt 6), teave, millest tulenevalt oli tema hooleks võtta sobivad meetmed vastavalt eespool punktis 60 viidatud kohtupraktikale kaitsmaks end võimalike regulatiivsete riskide eest seoses metüülflupüürsulfurooni turustamise keeluga. Pealegi kinnitati sellise regulatiivse riski olemasolu ühelt poolt Euroopa Toiduohutusameti järelduste ülevaadatud versiooni avaldamisega 3. oktoobril 2016 ja teiselt poolt komisjoni hindamisaruande eelnõu ülevaadatud versiooni avaldamisega 22. detsembril 2016 (vt eespool punkt 7).

62      Pealegi on kõik need kaalutlused veelgi paikapidavamad käesoleva kohtuasjaga seonduvatel erilistel asjaoludel, kuivõrd on selge, et hageja analüüsis kõiki neid andmeid üksikasjalikult tehingu raames, mille ese oli Duponti metüülflupüürsulfurooniga seonduva tegevuse omandamine.

63      Igal juhul ei ole hageja esitanud selle kohta ühtegi spetsiifilist elementi. Ent ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustava kohtuniku asi ei ole otsida neid elemente asjaomase poole asemel, nagu tuleneb eespool punktides 26–30 viidatud kohtupraktikast.

64      Seetõttu ei saa käesoleva ajutise meetme kohaldamise taotluse erilisi asjaolusid arvestades asuda seisukohale, et turuosade väidetavat kaotamist teraviljade herbitsiidide Euroopa turul saaks käsitada „objektiivselt arvestatava finantskahjuna“ eespool punktis 59 viidatud kohtupraktika tähenduses.

[...]

Esitatud põhjendustest lähtudes

ÜLDKOHTU PRESIDENT

määrab:

1.      Jätta ajutise meetme kohaldamise taotlus rahuldamata.

2.      Otsustada kohtukulude kandmine edaspidi.

Luxembourg, 22. juuni 2018

*      Kohtumenetluse keel: inglise.

1      Esitatud on üksnes käesoleva kohtumääruse need punktid, mille avaldamist peab Üldkohus otstarbekaks.