1

Triklosaan (CAS 3380‑34‑5) on laia toimespektriga antibakteriaalne aine, mis on heaks kiidetud kasutamiseks konservandina teatavat liiki kosmeetikatoodetes. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrusele (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT 2006, L 396, lk 1, parandus ELT 2007, L 136, lk 3), on see registreeritud kasutamiseks üksnes kosmeetikas.

2

Hagejaks olev triklosaani tootja BASF Grenzach GmbH on ainus selle aine registreerija määruse nr 1907/2006 artikli 3 punkti 7 tähenduses.

3

Seoses kahtlustega, mis käsitlesid triklosaani püsivust, bioakumuleeruvust ja toksilisust ning sisesekretsiooni häireid, mille see põhjustada võib, lisati see 2012. aastal ainete hindamist käsitlevasse ühenduse tegevuskavasse määruse nr 1907/2006 artikli 44 tähenduses.

4

Triklosaani hindamise läbiviijaks määrati vastavalt määruse nr 1907/2006 artiklile 45 Madalmaade Kuningriigi pädev asutus koostöös Taani Kuningriigi pädeva asutusega. Määruse nr 1907/2006 artikli 46 lõike 1 alusel valmistasid nad koos ette hageja suhtes tehtava otsuse eelnõu, milles nähti ette triklosaani kohta täiendava teabe nõudmine.

5

Otsuse eelnõu tehti vastavalt määruse nr 1907/2006 artikli 50 lõikele 1 hagejale teatavaks 20. märtsil 2013.

6

Hageja esitas otsuse eelnõu kohta oma märkused 23. aprillil 2013.

7

Madalmaade Kuningriigi pädev asutus võttis vastavalt määruse nr 1907/2006 artikli 50 lõikele 1 hageja märkusi arvesse ning muutis otsuse eelnõud.

8

Muudetud otsuse eelnõu ja hageja märkused edastati vastavalt määruse nr 1907/2006 artikli 52 lõikele 1 teiste liikmesriikide pädevatele asutustele ja Euroopa Kemikaaliametile (ECHA) 6. märtsil 2014.

9

Neli teiste liikmesriikide pädevat asutust ja ECHA esitasid muudatusettepanekud vastavalt määruse nr 1907/2006 artikli 51 lõikele 2, mis on kohaldatav vastavalt nimetatud määruse artikli 52 lõikele 2 mutatis mutandis.

10

Olles need ettepanekud läbi vaadanud, muutis Madalmaade Kuningriigi pädev asutus otsuse projekti vastavalt määruse nr 1907/2006 artikli 51 lõike 4 esimesele lausele, mis on kohaldatav vastavalt nimetatud määruse artikli 52 lõikele 2 mutatis mutandis.

11

Muudetud otsuse eelnõu suunati 22. aprillil 2014 liikmesriikide komiteele vastavalt määruse nr 1907/2006 artikli 51 lõike 4 teisele lausele, mis on kohaldatav vastavalt nimetatud määruse artikli 52 lõikele 2 mutatis mutandis.

12

Hageja esitas nende muutmisettepanekute kohta oma kommentaarid, mida liikmesriikide komitee arvesse võttis (määruse nr 1907/2006 artikli 51 lõige 5, mis on kohaldatav vastavalt nimetatud määruse artikli 52 lõikele 2 mutatis mutandis).

13

Vastavalt määruse nr 1907/2006 artikli 51 lõikele 6, mis on kohaldatav vastavalt nimetatud määruse artikli 52 lõikele 2 mutatis mutandis, jõudis liikmesriikide komitee 12. juunil 2014 muudetud otsuse eelnõu osas ühehäälsele kokkuleppele.

14

ECHA võttis määruse nr 1907/2006 artikli 51 lõike 6 alusel, mis on kohaldatav vastavalt nimetatud määruse artikli 52 lõikele 2 mutatis mutandis, 19. septembril 2014 vastu otsuse SEV‑D-2114285478‑33‑01/F triklosaani hindamise kohta (edaspidi „ECHA otsus“). Selle otsusega nõudis ta hagejalt nimelt järgmise teabe esitamist:

15

ECHA nõudis samuti oma otsusega, et hageja esitaks olemasoleva teabe triklosaani mõju kohta teatavate laboriloomade ja inimeste südame-veresoonkonnale ning täpsustused seoses saasteainete keskkonda sattumise stsenaariumiga „laialdaselt hajuv reageerivate ainete kasutamine siseruumides paiknevates avatud süsteemides“.

16

ECHA määras nõutud teabe esitamise tähtpäevaks 26. septembri 2016.

17

Hageja esitas 17. detsembril 2014 ECHA otsuse peale vastavalt määruse nr 1907/2006 artikli 51 lõikele 8, mis on kohaldatav vastavalt nimetatud määruse artikli 52 lõikele 2 mutatis mutandis, ning nimetatud määruse artikli 91 lõikele 1 kaebuse ECHA apellatsiooninõukogule.

18

Määruse nr 1907/2006 artikli 91 lõike 2 kohaselt peatas ECHA otsuse peale esitatud kaebus otsuse täitmise.

19

ECHA esitas apellatsiooninõukogule oma vastuse 2. aprillil 2015.

20

PETA International Science Consortium Ltd-le anti 6. oktoobril 2015 luba astuda apellatsiooninõukogu menetlusse hageja nõuete toetuseks.

21

PETA International Science Consortium esitas apellatsiooninõukogule menetlusse astuja seisukohad 12. jaanuaril 2016. ECHA ja hageja esitasid nende seisukohtade kohta oma märkused 22. veebruaril 2016. Hageja lisas oma märkustele ühe eksperdiarvamuse.

22

Ärakuulamine apellatsiooninõukogus toimus 9. juunil 2016. Ärakuulamisel esitas ECHA kolm uuringut, et lükata ümber eksperdiarvamus, mille hageja oli esitanud koos oma märkustega menetlusse astuja seisukohtade kohta. Apellatsiooninõukogu lubas pooltel esitada pärast ärakuulamist oma märkused selle eksperdiarvamuse ning ECHA esitatud kolme uuringu kohta.

23

Apellatsiooninõukogu tegi 19. detsembril 2016 otsuse A‑018‑2014 (edaspidi „vaidlustatud otsus“). Selle otsusega tühistas ta ECHA otsuse osas, milles viimane oli pannud hagejale kohustuse esitada teave triklosaani mõju kohta südame-veresoonkonnale (vt eespool punkt 15), ning jättis kaebuse ülejäänud osas rahuldamata. Lisaks sellele määras ta eespool punktis 14 nimetatud teabe esitamise tähtpäevaks 26. detsembri 2018.

24

Hageja esitas hagiavaldusega, mis saabus Üldkohtu kantseleisse 28. veebruaril 2017, käesoleva hagi.

25

Üldkohtu kantseleisse samal päeval saabunud eraldiseisvas dokumendis esitas hageja ajutiste meetmete kohaldamise taotluse, taotledes sisuliselt, et Üldkohus peataks viivitamata vaidlustatud otsuse täitmise kuni ajutiste meetmete kohaldamise otsustamiseni, peataks vaidlustatud otsuse täitmise osas, milles see käsitleb püsivuse katset, rottide peal tehtavat neurotoksilisuse täiendatud uuringut ja kalakatset, ning peataks seetõttu nende katsete tulemuste esitamiseks ette nähtud tähtaja kulgemise ajaks, mil otsuse täitmine on peatatud. Ajutiste meetmete kohaldamise taotlus jäeti 13. juuli 2017. aasta kohtumäärusega BASF Grenzach vs. Euroopa Kemikaaliamet (T‑125/17 R, ei avaldata, EU:T:2017:496) rahuldamata, kuna hageja ei olnud tõendanud ajutiste meetmete kohaldamise kiireloomulisust, ning selle menetlusega seotud kohtukulude jagamine jäeti edaspidiseks otsustamiseks. Selle määruse peale esitatud apellatsioonkaebus jäeti 28. mai 2018. aasta kohtumäärusega BASF Grenzach vs. Euroopa Kemikaaliamet (C‑565/17 P(R), ei avaldata, EU:C:2018:340) rahuldamata.

26

PETA International Science Consortium esitas Üldkohtu kantseleisse 18. aprillil 2017 saabunud dokumendis taotluse käesolevas asjas hageja nõuete toetuseks menetlusse astumiseks. 12. detsembri 2017. aasta kohtumäärusega BASF Grenzach vs. Euroopa Kemikaaliamet (T‑125/17, ei avaldata, EU:T:2017:931) jäeti see taotlus rahuldamata.

27

Saksamaa Liitvabariik, Madalmaade Kuningriik ja Taani Kuningriik esitasid Üldkohtu kantseleisse vastavalt 16., 18. ja 31. mail 2017 saabunud dokumentides taotlused ECHA nõuete toetuseks käesolevasse menetlusse astumiseks. Koja presidendi 21. juuni 2017. aasta otsusega lubati neil liikmesriikidel menetlusse astuda.

28

ECHA esitas kostja vastuse 1. juunil 2017.

29

Hageja esitas repliigi 20. juulil 2017.

30

ECHA esitas vasturepliigi 7. septembril 2017.

31

Taani Kuningriik ja Madalmaade Kuningriik esitasid menetlusse astuja seisukohad 1. septembril 2017. Saksamaa Liitvabariik esitas menetlusse astuja seisukohad 4. septembril 2017. ECHA ja hageja esitasid nende seisukohtade kohta oma märkused 31. oktoobril 2017.

32

Üldkohus otsustas teise koja ettepanekul oma kodukorra artikli 28 alusel suunata kohtuasja laiendatud kohtukoosseisule.

33

Üldkohus (viies koda laiendatud koosseisus) otsustas ettekandja-kohtuniku ettepanekul avada menetluse suulise osa ja esitas kodukorra artiklis 89 ette nähtud menetlust korraldavate meetmete raames ECHA-le kirjalikud küsimused ning nõudis haldusmenetluse toimiku esitamist. ECHA vastas neile küsimustele ja täitis nõude määratud tähtaja jooksul.

34

Hageja, ECHA, Taani Kuningriigi, Saksamaa Liitvabariigi ja Madalmaade Kuningriigi suulised seisukohad ja vastused Üldkohtu esitatud küsimustele kuulati ära 12. detsembri 2018. aasta kohtuistungil.

35

Hageja esitas oma suulistes seisukohtades argumendi, mis käsitles seda, et loomkatsetega seotud uuringute tegemist ette nägeva teabe nõudmine ei ole kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega, kuna selliste uuringutega võib kaasneda toodete, kus triklosaani kasutatakse, turustamise keeld vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrusele (EÜ) nr 1223/2009 kosmeetikatoodete kohta (ELT 2009, L 342, lk 59).

36

ECHA loobus omakorda kohtuistungil osast hagi esimese väitega seotud argumentidest.

37

Hageja palub Üldkohtul:

38

ECHA ning Madalmaade Kuningriik paluvad Üldkohtul:

39

Taani Kuningriik ja Saksamaa Liitvabariik paluvad Üldkohtul jätta hagi rahuldamata.

40

Apellatsiooninõukogu analüüsis vaidlustatud otsuses esiteks neid hageja poolt talle esitatud kaebuses toodud väiteid, mis käsitlesid püsivuse katse läbiviimise nõuet, teiseks neid, mis käsitlesid rottide peal tehtava neurotoksilisuse täiendatud uuringu läbiviimise nõuet, kolmandaks neid, mis käsitlesid kalakatse tegemise nõuet ning neljandaks neid, mis käsitlesid nõuet esitada olemasolev teave triklosaani mõju kohta südame-veresoonkonnale.

41

Käesoleva hagi põhjenduseks esitab hageja kaks väidet.

42

Esimene väide käsitleb seda, et apellatsiooninõukogu rikkus olulisi menetlusnorme. See väide jaguneb kaheks osaks, millest esimene käsitleb seda, et apellatsiooninõukogu ei kontrollinud ECHA otsust kohase põhjalikkusega ning teine seda, et apellatsiooninõukogu jättis analüüsimata võtmetähtsusega teadusuuringud ja -dokumendid, mis olid ECHA toimikus ning mille hageja oli talle edastanud.

43

Teine väide käsitleb seda, et apellatsiooninõukogu ei võtnud arvesse loomade heaolu ja rikkus proportsionaalsuse põhimõtet. See väide jaguneb kolmeks osaks. Esimene on seotud rottide peal tehtava neurotoksilisuse täiendatud uuringu läbiviimise nõudega, teine kalakatse läbiviimise nõudega ning kolmas püsivuse katse läbiviimise nõudega.

44

Hageja argumente käsitletakse selles järjekorras, milles on esitatud vaidlustatud otsuse nende argumentidega seotud põhjendused. Esimesena analüüsitakse niisiis esimeses väites ja teise väite kolmandas osas esitatud argumente, mis käsitlevad apellatsiooninõukogule esitatud kaebuse rahuldamata jätmist seoses püsivuse katse läbiviimise nõudega. Teisena analüüsitakse esimeses väites ja teise väite esimeses osas esitatud argumente, mis käsitlevad nimetatud kaebuse rahuldamata jätmist seoses rottide peal tehtava neurotoksilisuse täiendatud uuringu läbiviimise nõudega. Kolmandana käsitletakse esimeses väites ja teise väite teises osas esitatud argumente, mis käsitlevad kaebuse rahuldamata jätmist seoses kalakatse läbiviimise nõudega.

45

Neljandana analüüsitakse argumenti, mis käsitleb seda, et apellatsiooninõukogu ei kontrollinud kogu vaidlustatud otsust kohase põhjalikkusega, ja mille hageja on esitanud esimese väite esimeses osas. Viiendana käsitletakse argumenti, mis käsitleb kaitseõiguste rikkumist ja mille hageja on esitanud esimeses väites. Kuuendana vaadatakse viimaks argumenti, mis käsitleb määruse nr 1223/2009 sätteid ja mille hageja esitas oma suuliste seisukohtade esitamise käigus kohtuistungil (vt eespool punkt 35).

46

ECHA nõudis oma otsusega hagejalt püsivuse katse läbiviimist. Otsuses sedastatu kohaselt oli selline triklosaani kohta täiendava teabe esitamise nõue põhjendatav sellega, et võib esineda risk, et triklosaan on mere- ja mageveekeskkonnas püsiv, et seda küsimust on vaja selgitada, et seda ei ole võimalik selgitada olemasoleva teabe alusel ning et püsivuse katse läbiviimine võimaldaks saada selle kohta kasulikku teavet.

47

Hageja leidis apellatsiooninõukogule esitatud kaebuses, et ECHA-l ei olnud õigust püsivuse katse läbiviimist nõuda. Seejuures esitas ta viis väidet, millest esimene käsitles määruse nr 1907/2006 XIII lisa rikkumist, teine selle määruse artikli 47 lõike 1 esimese lause rikkumist, kolmas selle artikli 130 rikkumist, neljas proportsionaalsuse põhimõtte rikkumist ja viies hea halduse põhimõtte rikkumist, mis vaidlustatud otsuse punktides 28–115 esitatud põhjendustel täielikult tagasi lükati.

48

Käesolevas hagis vaidlustab hageja põhjendused, millele tuginedes apellatsiooninõukogu jättis kaebuse püsivuse katse läbiviimise nõuet puudutavas osas rahuldamata. Esmalt käsitletakse hageja argumente, millega ta soovib ümber lükata põhjendused, millele tuginedes apellatsiooninõukogu lükkas tagasi kaebuse teise väite, mis käsitles määruse nr 1907/2006 artikli 47 lõike 1 esimese lause rikkumist. Teisena käsitletakse hageja argumente, millega ta soovib ümber lükata põhjendused, millele tuginedes apellatsiooninõukogu lükkas tagasi kaebuse esimese väite, mis käsitles nimelt määruse nr 1907/2006 XIII lisa rikkumist. Kolmandana käsitletakse hageja argumente, mis käsitlevad seda, et Kanada asutused on jõudnud järeldusele, et triklosaan ei ole püsiv ega bioakumuleeruv.

49

Hageja leidis apellatsiooninõukogule esitatud kaebuse teises väites, et ECHA rikkus määruse nr 1907/2006 artikli 47 lõike 1 esimest lauset. Hageja leidis seejuures nimelt, et ECHA jättis arvesse võtmata asjakohase teabe, mis kinnitas, et suur osa veepuhastusjaamadest väljuvast veest ei sisaldunud triklosaani ning seda mitte üksnes absorbeerumise, vaid ka mineraliseerumise tõttu. See aine kaob veefaasist kiiresti ning absorbeerub setetesse, mis näitab, et veekeskkonnas on selle eemaldamise võimalused võrdlemisi suured. Selle väite raames esitas hageja ka olemasolevate tõendite kaalukuse määramist puudutavaid argumente.

50

Apellatsiooninõukogu käsitles neid argumente vaidlustatud otsuse punktides 57–65.

51

Kõigepealt märkis apellatsiooninõukogu vaidlustatud otsuse punktis 58, et kuigi ECHA pidi määruse nr 1907/2006 artikli 47 lõike 1 esimese lause kohaselt arvesse võtma kogu esitatud asjakohast teavet, ei tähenda see, et nimetatud asutus oleks tingimata pidanud jõudma samasugustele järeldustele nagu hageja.

52

Esiteks märkis apellatsiooninõukogu vaidlustatud otsuse punktides 59–61 seoses hageja argumendiga, mis käsitles seda, et ECHA ei võtnud arvesse teavet, mis näitas, et suur osa triklosaanist eemaldatakse reoveest veepuhastusjaamades, et kuigi ECHA otsuses sedastatu kohaselt eemaldatakse veepuhastusjaamades reoveest suur osa triklosaanist, ei kehti see siiski nimetatud aine, mida näib esinevat kõikjal teatavate mageveekogude pinnavees ning mille kontsentratsioonimäär merekeskkonnas jääb võrdlemisi kõrgeks, kogu koguse kohta. Apellatsiooninõukogu asus seisukohale, et vastupidi hageja väitele võttis ECHA asjakohast teavet arvesse, ent ECHA otsuses tehti selle teabe pinnalt teistsugune järeldus kui see, mida toetas hageja.

53

Teiseks märkis apellatsiooninõukogu vaidlustatud otsuse punktides 62 ja 63 seoses hageja argumendiga, mis käsitles seda, et ECHA ei võtnud arvesse asjaolu, et triklosaan seob end kiiresti heljumiga ning kaob seetõttu suurel määral veefaasist, et tegemist oli märkusega, mis käsitles triklosaani veest kadumist ja mis esitati juba ECHA menetluses, ning et nimetatud asutuse otsuses on sellele juba sõnaselgelt ja ammendavalt vastatud. Vastuseks hageja argumendile, mis käsitles seda, et vastamaks küsimusele, kas triklosaan on või ei ole püsiv, oleks tulnud kasutada olemasoleva teabe kaalukuse määramist, märkis apellatsiooninõukogu vaidlustatud otsuse punktis 64, et määruse nr 1907/2006 XI lisa kohaselt võib tõendite kaalukuse määramist kasutada nõutavate standardsete andmete kohandamiseks aine registreerimisel. Apellatsiooninõukogu leidis aga, et isegi kui seda aine registreerimisel tehti, võis sellega seonduvate kahtluste esinemise korral nõuda selle aine hindamisel täiendavat teavet, tingimusel, et ECHA kasutas oma kaalutlusõigust õigesti, olles eelkõige arvesse võtnud kogu asjakohast teavet, mis kõnealuse aine kohta esitatud oli.

54

Hageja selle hinnanguga ei nõustu, väites esiteks, et apellatsiooninõukogu on eiranud oma ülesannet kaebuse lahendamisel; teiseks, et ta ei võtnud arvesse seda, et ainete hindamisel tuleb kasutada olemasoleva teabe kaalukuse määramist, ning kolmandaks, et apellatsiooninõukogu kontroll ei olnud piisavalt põhjalik.

55

Esimese väite esimeses osas leiab hageja, et apellatsiooninõukogu on eiranud vaidlustatud otsuse punktis 64 oma kontrolliülesannet. Hageja leiab, et apellatsiooninõukogu piirdus ECHA otsuse õiguspärasuse kontrollimisel üksnes ilmse hindamisvea kontrollimisega. Eelkõige ei nõustunud apellatsiooninõukogu hindama neid teaduslikke andmeid, millele tugines hageja, ega võtma arvesse nende asjakohasust. Hageja hinnangul oleks apellatsiooninõukogu pidanud aga ise viima läbi haldusmenetlusele omase täieliku uurimise. Lisaks ECHA otsuse kontrollimisele õiguslikust aspektist oleks selline uurimine pidanud hõlmama ka selle otsuse aluseks olnud teaduslike hinnangute uut uurimist, lähtudes kõige asjakohasematest andmetest ning vajaduse korral ka andmetest, mis on saadud kaebuse lahendamise käigus. Hageja hinnangul oleks apellatsiooninõukogu, kes saanuks teostada kogu ECHA pädevust, vastavalt funktsionaalse järjepidevuse põhimõttele pidanud liiati uurima seda, kas kaebuse kohta otsuse tegemise ajal oleks kõiki asjakohaseid õiguslikke ja faktilisi asjaolusid silmas pidades olnud võimalik võtta õiguspäraselt vastu selline otsus, mille resolutiivosa oleks olnud samasugune nagu ECHA otsusel, või mitte. Seda uurimist läbi viies oleksid apellatsiooninõukogul olnud sisulises mõttes samasugused kohustused ja tõendamiskoormis nagu ECHA uurimise ajal ECHA‑l. Niisiis oleks apellatsiooninõukogu pidanud uurimise läbiviimisel tuginema ka apellatsiooninõukogu menetluse käigus esitatud tõenditele.

56

Hageja põhjendab oma argumente esiteks sellega, et määruse nr 1907/2006 artikli 76 lõike 1 punkti h kohaselt kuulub apellatsiooninõukogu ECHA koosseisu. Teiseks on selline ametisisene uurimine õigustatav ECHA otsuste teadusliku kvaliteedi ja õiguspärasuse tagamise eesmärgiga. Kolmandaks on apellatsiooninõukogu ülesanne vaadata kaebus läbi võimalikult tõhusalt ja tulemuslikult. Neljandaks oleks apellatsiooninõukogul sellise lähenemisviisi korral võimalik hoolikalt ja erapooletult uurida kõiki konkreetsel juhul asjakohaseid tõendeid, lähtudes kõige asjakohasematest teaduslikest andmetest ning teadusliku tipptaseme, sõltumatuse ja läbipaistvuse põhimõtetest. Viiendaks on apellatsiooninõukogul sama uurimisvõimekus nagu Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametil (EUIPO). Vastavalt komisjoni 1. augusti 2008. aasta määruse (EÜ) nr 771/2008, millega kehtestatakse Euroopa Kemikaaliameti apellatsiooninõukogu töökorraldus ja menetluskord (ELT 2008, L 206, lk 5), artikli 12 lõigetele 1 ja 2 on apellatsiooninõukogul lubatud arvesse võtta pärast ECHA otsuse tegemist ilmunud teaduslikke andmeid ja väiteid. See võimaldab apellatsiooninõukogul oma uurimist kohandada ning võtta arvesse valdkonna kõige viimaseid teadusuuringuid. Kuuendaks reguleerivad aine hindamisel tehtava täiendava teabe nõudmise otsuse peale kaebuse esitamist samad sätted, mis reguleerivad kaebuste esitamist teiste ECHA otsuste peale. Seitsmendaks saab apellatsiooninõukogu vastavalt määruse nr 1907/2006 artikli 93 lõikele 3 ning tegevuse järjepidevuse põhimõttele teostada kogu ECHA pädevust. Niisiis oleks ta saanud ECHA otsust muuta või asendada selle enda otsusega. Kaheksandaks peatab apellatsiooninõukogule kaebuse esitamine otsuse täitmise. Üheksandaks tekitab vaidlustatud otsuses valitud lähenemisviis otsustusprotsessis lünga, mida liidu seadusandja ja kohus on püüdnud vältida.

57

ECHA ja menetlusse astujad vaidlevad neile argumentidele vastu.

58

Enne hageja argumentidele vastamist tuleb kõigepealt käsitleda seda, millise ulatuse ja põhjalikkusega kontrolli peab apellatsiooninõukogu tegema ECHA otsuste üle ja eelkõige nende otsuste üle, millega nõutakse täiendava teabe esitamist ainete hindamisel.

59

Kõigepealt tuleb märkida, et üheski määruse nr 1907/2006 ega määruse nr 771/2008 sättes ei ole sõnaselgelt sätestatud, et apellatsiooninõukogu viib aine hindamisel täiendava teabe nõudmist puudutava ECHA otsuse peale esitatud kaebuse lahendamisel läbi sellise de novo uurimise, nagu kaebaja õigeks peab, ehk käsitleb küsimust, kas tema poolt kaebuse kohta otsuse tegemise ajal oleks kõiki õiguslikke ja faktilisi asjaolusid ja eelkõige teaduslikke küsimusi silmas pidades võimalik võtta õiguspäraselt vastu uus otsus, mille resolutiivosa on samasugune nagu vaidlustatud otsusel, või mitte.

60

Määruse nr 1907/2006 ja nr 771/2008 sätetest tuleneb vastupidi, et sellise kaebuse lahendamisel uurib apellatsiooninõukogu vaid seda, kas kaebuse esitaja argumendid saavad kinnitada, et vaidlustatud otsuse tegemisel on tehtud seda otsust mõjutanud viga.

61

Esiteks tuleb nimelt märkida, et apellatsiooninõukogus toimub võistlev menetlus.

62

Määruse nr 1907/2006 artikli 93 lõikes 4 on sätestatud, et apellatsiooninõukogu menetluskorra määrab kindlaks Euroopa Komisjon nimetatud määruse artikli 133 lõikes 4 sätestatud korras. Seega reguleerivad nimetatud nõukogu menetlust määruses nr 771/2008 esinevad õigusnormid.

63

Apellatsiooninõukogu menetlust reguleerivate normidega seoses tuleb eeskätt esile tuua, et määruse nr 771/2008 artikli 6 lõike 1 punktide e ja f kohaselt tuleb kaebuses märkida asjaolud ning fakti- ja õigusväited ning vajaduse korral tõendid ja märge, millist asjaolu millise tõendiga tõendatakse. Nimetatud määruse artikli 7 lõike 1 ja lõike 2 punktide b ja c kohaselt peab ECHA esitama samadele nõuetele vastava vastuse. Viimaks on nimetatud määruse artikli 12 „Kaebuste läbivaatamine“ lõigetes 1 ja 2 sätestatud, et pärast esimest kirjalike seisukohtade esitamist ei või enam esitada uusi tõendeid, välja arvatud juhul, kui nende hilisem esitamine on nõuetekohaselt põhjendatud, ning et pärast esimest kirjalike seisukohtade esitamist ei või esitada uusi asjaolusid, kui apellatsiooninõukogu ei otsusta, et need tuginevad faktilistele ja õiguslikele asjaoludele, mis on tulnud ilmsiks menetluse käigus.

64

Määruses nr 771/2008 sätestatud menetlusnormid näevad seega apellatsiooninõukogus ette ECHA otsuse vaidlustajaks oleva kaebuse esitaja ning vastustajaks oleva ECHA vahelise võistleva vaidluse korraldamise põhimõtteliselt nende väidete, argumentide ja tõendite alusel, mis on esitatud esimesel kirjalike seisukohtade esitamisel. Need nimetatud määruse sätted on üldsätted, mis kuuluvad kohaldamisele kõigi apellatsiooninõukogu otsuste suhtes, sõltumata apellatsiooninõukogus vaidlustatud otsuse laadist.

65

Vahejäreldusena tuleb niisiis tõdeda, et ECHA apellatsiooninõukogu menetluse eseme määravad kindlaks kaebuse esitaja poolt apellatsiooninõukogule esitatud kaebuse väited. Kaebuse põhjendatust hinnates käsitleb apellatsiooninõukogu niisiis üksnes seda, kas kaebuse esitaja väited saavad kinnitada seda, et apellatsiooninõukogus vaidlustatud otsus on väär, ning väiteid, mis tuleb esitada omal algatusel.

66

Apellatsiooninõukogu menetluse võistlevat laadi ei sea kahtluse alla ka määruse nr 1907/2006 artikli 93 lõige 3, kus on sätestatud, et apellatsiooninõukogu võib kasutada ameti pädevusse kuuluvaid mis tahes volitusi või anda juhtumi edasiseks lahendamiseks üle ameti pädevale organile. See säte reguleerib nimelt üksnes seda, milline pädevus on apellatsiooninõukogul siis, kui ta juba on asunud seisukohale, et talle esitatud kaebus on põhjendatud. Seevastu ei reguleeri see apellatsiooninõukogule esitatud kaebuse põhjendatuse kontrolli ulatust.

67

Asjaolust, et määruse nr 1907/2006 artikli 76 lõike 1 punkti h kohaselt on apellatsiooninõukogu ECHA osa ning et sätetes, millele ECHA tugineb, kui ta tegutseb esimese astmena, on viidatud „ametile“, ei saa samuti järeldada, et apellatsiooninõukogu peaks vastavalt neile menetlusnormidele juhinduma samadest menetlusnormidest nagu esimese astmena tegutsev ECHA.

68

Määruse nr 1907/2006 ülesehitusest tuleneb nimelt, et need „ameti“ tegevust reguleerivad menetlusnormid, mis kuuluvad kohaldamisele esimese astmena tegutseva ECHA suhtes, ei ole mõeldud vahetult kohaldamiseks apellatsiooninõukogu suhtes.

69

Nagu aine hindamisel täiendava teabe nõudmise otsuse vastuvõtmist reguleerivate menetlusnormide näide ilmestab, viiks nende menetlusnormide vahetu kohaldamine apellatsiooninõukogu suhtes tulemuseni, mis oleks vastuolus määrusega nr 1907/2006 taotletavate eesmärkidega.

70

Siinkohal tuleb nimelt korrata, et kui liikmesriigi pädev asutus, kes on määratud püsivuse, bioakumuleeruvuse või toksilisusega seotud kahtluse tõttu ühenduse hindamisplaani kantud aine hindamise menetluse läbiviijaks (edaspidi „määratud asutus“), peab määruse nr 1907/2006 artikli 46 lõike 1 kohaselt vajalikuks täiendavat teavet, koostab ta otsuse eelnõu 12 kuu jooksul ühenduse hindamisplaani avaldamisest sellel aastal hindamisele kuuluvate ainete kohta ameti veebilehel. See otsus võetakse vastu nimetatud määruse artiklites 50 ja 52 sätestatud korras.

71

Määruse nr 1907/2006 artikkel 50 reguleerib registreerijate ja allkasutajate õigusi. Selle artikli lõikes 1 on sätestatud, et ECHA teeb otsuse eelnõu asjaomastele registreerijatele või allkasutajatele teatavaks. Kui asjaomased registreerijad või allkasutajad soovivad märkusi esitada, esitavad nad need ECHA-le 30 päeva jooksul alates eelnõu kättesaamisest. Viimane omakorda teatab märkuste esitamisest viivitamata määratud asutusele. Kõnealune asutus võtab arvesse kõiki esitatud märkusi ja võib otsuse eelnõu vastavalt muuta.

72

Määratud asutus edastab vastavalt määruse nr 1907/2006 artikli 52 lõikele 1 oma otsuse eelnõu koos registreerija või allkasutaja märkustega ECHA-le ja teiste liikmesriikide pädevatele asutustele.

73

Vastavalt määruse nr 1907/2006 artikli 52 lõikele 2 kohaldatakse aine hindamisel täiendava teabe nõudmise otsuste vastuvõtmisel mutatis mutandis nimetatud määruse artikli 51 lõikeid 2–8, mis reguleerivad otsuste vastuvõtmist toimiku hindamisel.

74

Vastavalt määruse nr 1907/2006 artikli 51 lõikele 2 võivad liikmesriigid 30 päeva jooksul alates otsuse edastamisest esitada ettepanekuid otsuse eelnõu muutmiseks. Kui määratud asutusele muudatusettepanekuid ei esitata, võtab ECHA otsuse vastu teatavaks tehtud kujul vastavalt nimetatud määruse artikli 51 lõikele 3, mis kuulub kohaldamisele tulenevalt selle määruse artikli 52 lõikest 2.

75

Kui määratud asutusele esitatakse muudatusettepanekuid, võib ta otsuse eelnõud muuta vastavalt määruse nr 1907/2006 artikli 51 lõike 4 esimesele lausele, mis kuulub kohaldamisele vastavalt nimetatud määruse artikli 52 lõikele 2. Kõnealune asutus suunab vastavalt selle määruse artikli 51 lõike 4 teisele lausele, mis kuulub kohaldamisele vastavalt sama määruse artikli 52 lõikele 2, 15 päeva jooksul alates märkuste esitamiseks ette nähtud 30 päeva möödumisest otsuse eelnõu koos esitatud muudatusettepanekutega liikmesriikide komiteele ja ECHA‑le. Ta edastab selle ka vastavalt kõnealuse määruse artikli 51 lõikele 5, mis kuulub kohaldamisele vastavalt sama määruse artikli 52 lõikele 2, asjaomastele registreerijatele ja allkasutajatele, kes võivad esitada oma märkused. Vastavalt asjaomase määruse artikli 51 lõikele 6, mis kuulub kohaldamisele vastavalt sama määruse artikli 52 lõikele 2, võtab ECHA, juhul kui liikmesriikide komitee jõuab 60 päeva jooksul alates suunamisest otsuse eelnõu osas ühehäälsele kokkuleppele, otsuse vastu.

76

Seevastu juhul, kui liikmesriikide komitee ei jõua ühehäälsele kokkuleppele, koostab komisjon vastavalt määruse nr 1907/2006 artikli 51 lõikele 7, mis kuulub kohaldamisele vastavalt nimetatud määruse artikli 52 lõikele 2, otsuse eelnõu, mis võetakse vastu selle määruse artikli 133 lõikes 3 sätestatud korras.

77

Niisiis, kui apellatsiooninõukogu peaks, tulenevalt sellest, et ta on osa „ametist“, järgima aine hindamisel tehtud täiendava teabe nõudmise otsuse peale esitatud kaebuse lahendamisel sama menetluskorda, mida järgib esimese astmena tegutsev ECHA, tähendaks see, et apellatsiooninõukogu saaks otsuse vastu võtta üksnes liikmesriikide komitee eelneval ühehäälsel nõusolekul määruse nr 1907/2006 artikli 51 lõike 6 tähenduses.

78

Selline lähenemisviis ei oleks aga kooskõlas seadusandja eesmärgiga võimaldada kontrollida aine hindamisel tehtud täiendava teabe nõudmise otsuseid apellatsiooninõukogus.

79

Samasugused põhjendused kehtivad ka toimiku hindamisel tehtavate otsuste vastuvõtmist reguleeriva menetluse suhtes, mille puhul on määruse nr 1907/2006 artikkel 51 vahetult kohaldatav.

80

Seejuures tuleb ka ära märkida, et vastupidi teiste asutuste kaebusi lahendavate organite – nagu EUIPO apellatsioonikoda – kohta sätestatule ei sisalda ECHA apellatsiooninõukogu suhtes kohaldatavad normid sellist sätet, milles oleks ette nähtud, et kaebuse menetlemisel kuuluvad mutatis mutandis kohaldamisele need sätted, mis käsitlevad menetlust üksuses, kes edasi kaevatud otsuse tegi (EUIPO apellatsioonikoja suhtes kohaldatavate normide kohta vt edaspidi punkt 96).

81

Teiseks tuleb igal juhul märkida, et ECHA poolt aine hindamisel tehtud täiendava teabe nõudmise otsuse peale apellatsiooninõukogule esitatud kaebuse esemeks saab olla vaid küsimus, kas kaebuse esitaja esitatud andmed saavad kinnitada, et see otsus on väär.

82

Aine hindamisel ECHA täiendava teabe nõudmise otsuse vastuvõtmise aluseks on nimelt määruse nr 1907/2006 artikli 46 lõige 1, mis sisaldub selle määruse VI jaotise 2. peatükis, mille esemeks on ainete hindamine, ning selle määruse artikli 50 lõige 1, artikkel 52 ja artikli 51 lõiked 2–6, mis kuuluvad vastavalt sama määruse artikli 51 lõikele 2 kohaldamisele mutatis mutandis.

83

Nagu nähtub määruse nr 1907/2006 artiklitest 44–48 koosmõjus selle määruse põhjendustega 66–68, on aine hindamisel täiendava teabe nõudmise otsuste tegemist hõlmava ainete hindamise menetluse eesmärgiks põhjalikuma hindamise läbiviimine selliste ainete osas, mida peetakse neist ainetest inimeste tervisele või keskkonnale lähtuda võivate ohtude seisukohast esmatähtsateks. Sellise, määratud asutuse poolt ettevaatuspõhimõtet (nimetatud määruse artikli 1 lõike 3 teine lause) arvesse võttes läbiviidav hindamine tuleb usaldada teadusekspertidele.

84

Nagu nähtub määruse nr 1907/2006 artikli 46 lõikest 1 ja artiklist 52 koosmõjus nimetatud määruse artikli 51 lõigetega 2–8, on täiendava teabe nõudmise otsuse tegemise menetluse aluseks otsuse eelnõu, mille määratud asutus koostab juhul, kui ta peab täiendavat teavet vajalikuks. Nagu eespool punktis 75 märgitud, päädib see ECHA otsusega, kui saavutatakse kokkulepe nimetatud määruse artikli 51 lõike 3 või lõike 6, mida kohaldatakse vastavalt selle määruse artikli 52 lõikele 2 mutatis mutandis, tähenduses ehk juhul, kui ei liikmesriigid ega ECHA ei esita otsuse eelnõu kohta ühtki muudatusettepanekut, või sellise muudatusettepaneku esitamise korral siis, kui liikmesriikide komitees jõutakse ühehäälsele kokkuleppele.

85

Niisiis valmistatakse selline otsus ette ebakindlas olukorras ning selle aluseks on ühe liikmesriigi määratud asutuse ning teiste liikmesriikide pädevate asutuste teadusekspertide teaduslikud hinnangud. Tuleb aga tõdeda, et ei määruse nr 1907/2006 ega määruse nr 771/2008 sätetest ei tulene, et kaebuse lahendamisel apellatsiooninõukogus tuleks see teaduslik hinnang uuesti anda. Vastupidi, nagu eespool punktides 68–79 märgitud, tuleneb täiendava teabe nõudmise otsuste tegemist reguleerivate menetlusnormide ülesehitusest, et määruse nr 1907/2006 artiklid 46 ja 50–52 ei ole apellatsiooninõukogu menetluse suhtes vahetult kohaldatavad.

86

Seetõttu saab aine hindamisel ECHA poolt tehtud täiendava teabe nõudmise otsuse peale apellatsiooninõukogule esitatava kaebuse eesmärk olla üksnes selle kontrollimine, kas kaebuse esitaja poolt esitatud andmed saavad kinnitada, et see otsus on väär. Seetõttu ei saa kaebuse esitaja piirduda kaebuses üksnes väitega, et selle otsuse aluseks olnud hindamise tulemus oleks pidanud olema teistsugune, vaid ta peab esitama argumendid, mis kinnitaksid, et kõnealuse otsuse aluseks olev teaduslik hinnang on ekslik.

87

Apellatsiooninõukogu tehtava kontrolli põhjalikkusega seoses tuleb korrata, et ELTL artikli 263 alusel esitatud tühistamishagi lahendamisel on liidu kohtu kontroll mõistagi piiratud, kui tegemist on äärmiselt keeruliste teaduslike ja tehniliste faktiliste asjaolude hindamisega. Selliste hinnangute kontrollimisel piirdub liidu kohus nimelt hinnangu andmisega sellele, kas esineb ilmne kaalutlusviga või võimu kuritarvitamine või kas ametivõimud on oma kaalutlusõigust ilmselgelt ületanud (vt 21. juuli 2011. aasta kohtuotsus Etimine, C‑15/10, EU:C:2011:504, punkt 60 ja seal viidatud kohtupraktika).

88

ECHA apellatsiooninõukogu tehtava kontrolli suhtes ei saa seda kohtupraktikat siiski kohaldada. Siinkohal tuleb selle organi liikmete osas korrata, et määruse nr 771/2008 artikli 1 lõike 1 teise lõigu kohaselt peab vastavalt komisjoni 23. oktoobri 2007. aasta määrusele (EÜ) nr 1238/2007, millega sätestatakse Euroopa Kemikaaliameti apellatsiooninõukogu liikmete kvalifikatsiooni käsitlevad eeskirjad (ELT 2007, L 280, lk 10), vähemalt üks liige olema juriidilise kvalifikatsiooniga ja vähemalt üks liige tehnilise kvalifikatsiooniga. Viimati nimetatud määruse artikli 1 lõike 2 kohaselt on tehnilise kvalifikatsiooniga liikmetel akadeemiline kraad või samaväärne kvalifikatsioon ning oluline töökogemus ohu hindamise, kokkupuute hindamise või riskijuhtimise alal kemikaalide tervise- ja keskkonnaohu valdkonnas või seotud valdkondades. Neist sätetest tuleb järeldada, et seadusandja on soovinud, et ECHA apellatsiooninõukogul oleksid vajalikud teadmised selleks, et äärmiselt keerulisi teaduslikke faktilisi asjaolusid ise hinnata.

89

Sellest tulenevalt ei piirdu apellatsiooninõukogu poolt ECHA otsuses esitatud teaduslike hinnangute üle tehtav kontroll üksnes ilmsete vigade esinemise kontrollimisega. Vastupidi, apellatsiooninõukogu peab oma liikmete õigusalasele ja teaduslikule pädevusele tuginedes hindama, kas kaebuse esitaja argumendid saavad kinnitada, et ECHA otsuse aluseks olevad põhjendused on ekslikud.

90

Hageja argumente tuleb käsitleda apellatsiooninõukogu kontrolli ulatust ja põhjalikkust puudutavaid eeltoodud kaalutlusi arvesse võttes.

91

Esiteks väidab hageja, et apellatsiooninõukogu ning esimese astmena tegutseva ECHA vahel on vastavalt määruse nr 1907/2006 artikli 93 lõikele 3 funktsionaalne järjepidevus, mis on võrreldav sellega, mis on EUIPO apellatsioonikodade ja selle ameti talituste vahel, ning et selle funktsionaalse järjepidevuse tõttu peaks apellatsiooninõukogu ECHA otsuse peale esitatud kaebuse lahendamisel täielikult uuesti hindama kõiki kaebusega vaidlustatud otsuses käsitletud, eelkõige teaduslikke, küsimusi.

92

Siinkohal tuleb esiteks korrata, et nagu ka eespool punktides 60–80 märgitud, ei ole apellatsiooninõukogule esitatud kaebuse põhjendatuse kontrollimisel vahetult kohaldatavad need menetlusnormid, mis reguleerivad esimese astmena tegutseva ECHA otsuste vastuvõtmist. Vastupidi, apellatsiooninõukogu kohaldab määrustes nr 1907/2006 ja nr 771/2008 konkreetselt apellatsiooninõukogu menetluse jaoks ette nähtud menetlusnorme ning hindab võistlevas menetluses seega üksnes seda, kas kõnealune otsus on väär. Igatahes, nagu eespool punktides 81–86 märgitud, piirdub apellatsiooninõukogu sellise hinnangu andmisega vähemalt sellist kaebust lahendades, mille esemeks on aine hindamisel ECHA poolt tehtud täiendava teabe nõudmise otsus.

93

Teiseks tuleb korrata, et nagu eespool punktis 66 märgitud, reguleerib määruse nr 1907/2006 artikli 93 lõige 3 üksnes seda, milline pädevus on apellatsiooninõukogul siis, kui ta on juba tuvastanud, et talle esitatud kaebus on põhjendatud, mitte apellatsiooninõukogu kontrolli ulatust kaebuse põhjendatuse kontrollimisel.

94

Kolmandaks tuleb seoses nende hageja argumentidega, mis käsitlevad EUIPO apellatsioonikodadega seotud kohtupraktikat, korrata, et kohtupraktika kohaselt peab EUIPO apellatsioonikoda talle esitatud kaebuse alusel tõepoolest uuesti hindama kõiki taotluse või esimese astmena tegutsenud üksuse poolt lahendatud vaidluse aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid (vt selle kohta 13. märtsi 2007. aasta kohtuotsus Siseturu Ühtlustamise Amet vs. Kaul, C‑29/05 P, EU:C:2007:162, punkt 57). Niisiis ei või EUIPO apellatsioonikoda piirduda vaid selle kontrollimisega, kas esimese astmena tegutsenud EUIPO üksuse otsus on kaebuse esitanud poole argumente arvestades väär, vaid ta peab uurima, kas kaebuse kohta otsuse tegemise ajal oleks võimalik õiguspäraselt vastu võtta uus otsus, mille resolutiivosa on samasugune nagu kaebuse esemeks olevat otsusel, või mitte. Seega ei ole see, millises ulatuses peab apellatsioonikoda kaebuse esemeks oleva otsuse läbi vaatama, põhimõtteliselt kindlaks määratud kaebuse esitanud poole väidetega (23. septembri 2003. aasta kohtuotsus Henkel vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – LHS (UK) (KLEENCARE), T‑308/01, EU:T:2003:241, punktid 26 ja 29, ning 16. märtsi 2005. aasta kohtuotsus L’Oréal vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Revlon (FLEXI AIR), T‑112/03, EU:T:2005:102, punkt 36).

95

Vastupidi hageja väitele ei ole see kohtupraktika siiski ülekantav ECHA apellatsiooninõukogule. EUIPO apellatsioonikodade kontrolli laad ja ulatus on tihedalt seotud neid ümbritseva õigusliku kontekstiga, mis on väga erinev sellest kontekstist, milles on ECHA apellatsiooninõukogu.

96

Siinkohal tuleb kõigepealt märkida, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta määrusega (EL) 2017/1001 Euroopa Liidu kaubamärgi kohta (ELT 2017, L 154, lk 1) loodud süsteem on üles ehitatud selliselt, et EUIPO üksuste ja osakondade menetlust reguleerivaid sätteid kohaldatakse apellatsioonikodade menetlusele mutatis mutandis. See kehtib määruse 2017/1001 IX peatüki 1. jao üldsätete ning eelkõige selle määruse artikli 95 kohta, kus on sätestatud, et asju menetledes kontrollib EUIPO fakte omal algatusel, välja arvatud registreerimisest keeldumise põhjustega seotud menetlustes ja selle määruse artikli 59 kohastes kehtetuks tunnistamise menetlustes. Samuti tuleb märkida, et komisjoni 5. märtsi 2018. aasta delegeeritud määruse (EL) 2018/625, millega täiendatakse määrust 2017/1001 ning tunnistatakse kehtetuks delegeeritud määrus (EL) 2017/1430 (ELT 2018, L 104, lk 1), artiklis 48 on sätestatud, et kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse edasikaevatud otsuse teinud EUIPO üksuse menetluste suhtes kohaldatavaid sätteid mutatis mutandis ka apellatsioonimenetlustes.

97

ECHA puhul seevastu tuleb korrata, et nagu eespool punktides 68–79 märgitud, ei ole apellatsiooninõukogu menetluse suhtes kohaldatavad need sätted, mis reguleerivad selle ameti tegevust, kui ta tegutseb esimese astmena, ning lisaks sellele tuleb märkida, et apellatsiooninõukogu menetluse suhtes kohaldatavate normide hulgas ei ole delegeeritud määruse 2018/625 artikliga 48 sarnast sätet, kus oleks sätestatud, et esimese astmena tegutseva ECHA otsuste tegemist reguleerivad menetlusnormid oleksid mutatis mutandis kohaldatavad apellatsiooninõukogu menetluse suhtes.

98

Teiseks on tõsi, et EUIPO apellatsioonikodasid puudutav kohtupraktika, millele on viidatud eespool punktis 94, tugineb määruse 2017/1001 artikli 71 lõike 1 teisele lausele, mille kohaselt võib nimetatud instants tegutseda kas edasikaevatud otsuse teinud talituse pädevuse piires või saata asja nimetatud talitusele edasiseks menetlemiseks. Selle kohtupraktika kohaselt ei viita see säte mitte üksnes sellele, milline võib olla EUIPO apellatsioonikodade otsuse sisu, vaid ka sellele, milline on viimase poolt kaebuse esemeks oleva otsuse läbivaatamise kohustuse ulatus (23. septembri 2003. aasta kohtuotsus KLEENCARE, T‑308/01, EU:T:2003:241, punkt 24).

99

Vastupidi hageja väitele ei võimalda ainuüksi see, et määruse 2017/1001 artikli 71 lõike 1 teise lause sõnastus sarnaneb määruse nr 1907/2006 artikli 93 lõike 3 omale, seda kohtupraktikat ECHA apellatsiooninõukogule üle kanda.

100

Seejuures tuleb märkida, et määruse 2017/1001 artikli 71 lõike 1 teisele lausele eelneb esimene lause, millest tuleneb, et EUIPO apellatsioonikoda teostab selle lõike teises lauses ette nähtud pädevust „[p]ärast kaebuse põhjendatuse kontrollimist“. Sõnastusest tulenevalt käsitleb nimetatud määruse artikli 71 lõige 1 seega küsimust, milline on kõnealuse apellatsioonikoja pädevus juhul, kui ta on tuvastanud, et talle esitatud kaebus on põhjendatud.

101

Määruse 2017/1001 artikli 71 lõike 1 õiguslikust kontekstist tuleneb aga, et EUIPO apellatsioonikoja menetluse suhtes on kohaldatavad EUIPO üksuste ja osakondade menetlust reguleerivad menetlusnormid (vt eespool punkt 96) ning et apellatsioonikoda peab seega hindama, kas kaebuse kohta otsuse tegemise ajal oleks õiguspäraselt võimalik teha uus otsus, mille resolutiivosa on samasugune nagu talle esitatud kaebuse esemeks oleval otsusel või mitte. Eespool punktis 98 mainitud kohtupraktikat tuleb seetõttu vaadelda määruse 2017/1001 artikli 71 lõike 1 õiguslikku konteksti silmas pidades. Seega ei saa sellest kohtupraktikast järeldada, et teistsuguse kontekstiga määruse nr 1907/2006 artikli 93 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et see määrab ECHA apellatsiooninõukogu poolt talle esitatud kaebuse põhjendatuse hindamisel tehtava kontrolli ulatuse.

102

Viimaks tuleb korrata, et EUIPO ülesanded ja selle ameti tehtavad otsused ei ole oma laadilt võrreldavad ECHA ülesannete ja otsustega. Määruse 2017/1001 põhjendusest 27 nähtuvalt on EUIPO ülesanne võtta liidu tasandi haldusmeetmed kaubamärgiõiguse rakendamiseks kõigi kaubamärkide suhtes. Selle määruse põhjendustest 40 ja 41 saab järeldada, et need rakendusmeetmed hõlmavad eelkõige seda, et EUIPO lahendab Euroopa Liidu kaubamärgi registreerimise taotlusi ning kolmandate isikute taotlusi kaubamärgi registreerimata jätmiseks või kaubamärgikaitse lõpetamiseks. ECHA kohustuseks on aga määruse nr 1907/2006 põhjenduse 15 kohaselt tagada kemikaalide tootmise, ringlusesse laskmise ja kasutamisega seotud riskide vastu inimeste tervise ja keskkonna kaitsmiseks selle määrusega loodud süsteemi tehniliste, teaduslike ja haldusaspektide tõhus juhtimine tsentraliseeritud tasandil. Konkreetselt nähtub selle määruse põhjendustest 16–21, et selle süsteemi üks keskne element, mille rakendamise eest ECHA vastutab, on kemikaalide tootjate ja importijate kohustus esitada kogu asjakohane ja olemasolev teave nende ainetega kaasnevate ohtude kohta ning kohaste riskijuhtimismeetmete edendamine. Nende kohustustega on seotud ka ECHA tehtavad täiendava teabe nõudmise otsused.

103

Neid erinevusi silmas pidades ei ole selliste otsuste vastu kohase õiguskaitse tagamiseks tingimata vajalik, et ECHA apellatsioonikoja kontrolli puhul nende üle kuuluksid kohaldamisele sellised nõuded, nagu kuuluvad kohaldamisele EUIPO apellatsioonikodade poolt tehtava kontrolli suhtes. Nagu saab järeldada ka määruse 2017/1001 põhjendusest 42, võib EUIPO menetletavate taotluste ja vaidluste tulemusliku ja tõhusa lahendamise tagamiseks olla põhjendatud asuda seisukohale, et selle ameti apellatsioonikojad peavad need taotlused ja vaidlused uuesti sisuliselt läbi vaatama, asudes nõnda esimese astmena tegutseva EUIPO asemele. Kui aga haldusotsusega pannakse isikutele kohustusi, nagu see on ECHA otsuse puhul, mille aluseks on määruse nr 1907/2006 artikli 46 lõige 1 ja artikkel 52 koosmõjus selle määruse artikli 51 lõigetega 2–8, ei ole selline otsuse tegija asemele asumine isikutele selle otsuse vastu õiguskaitse tagamise seisukohast põhjendatud, vaid nõutav on üksnes see, et apellatsiooninõukogu kontrolliks, kas kõnealune otsus on väär.

104

Teiseks tuleb tagasi lükata hageja argument, mis käsitleb seda, et määruse nr 1907/2006 artikli 76 lõike 1 punkti h kohaselt on apellatsiooninõukogu ECHA lahutamatu osa. Nagu eespool punktides 59–86 selgitatud, ei saa asjaolu, et apellatsiooninõukogu on ECHA organ ja mitte sellest ametist eraldiseisev organ, iseenesest määrata tema kontrolli laadi ja ulatust, sõltumata selle organi pädevust määratlevatest sätetest ning tema suhtes kohaldamisele kuuluvatest menetlusnormidest, tema poolt kontrollitavate otsuste laadist ning selle kontrolli õiguskaitselistest eesmärkidest.

105

Kolmandaks tuleb käsitleda hageja argumente seoses sellega, et apellatsiooninõukogul on uurimisvõimekus, mis lubab tal võtta vastu esimese astmena tegutsenud ECHA poolt lahendatud fakti- ja õigusküsimuste uuel hindamisel põhineva otsuse.

106

Esiteks tuleb tagasi lükata hageja argument, mis käsitleb seda, et apellatsiooninõukogul on samasugune uurimisvõimekus nagu esimese astmena tegutseval ECHA-l. Siinkohal piisab, kui märkida, et nagu ka eespool punktidest 59–86 nähtub, ei saa, tulenevalt apellatsiooninõukogu menetluse võistlevusest ning asjaolust, et apellatsiooninõukogule esitatud kaebuse põhjendatuse hindamisel ei kohaldata neid menetlusnorme, mida kohaldatakse esimese astmena tegutseva ECHA suhtes, asuda seisukohale, et apellatsiooninõukogul on samasugune uurimisvõimekus nagu esimese astmena tegutseval ECHA-l.

107

Teiseks leiab hageja, et määruse nr 771/2008 artikli 12 lõige 1, mis võimaldab apellatsiooninõukogul võtta arvesse esimest korda kaebuse menetluse kestel esitatud teavet, kinnitab, et apellatsiooninõukogu peab täiendava teabe nõudmist õigustavad teaduslikud hinnangud ise uuesti läbi vaatama.

108

Määruse nr 771/2008 artikli 12 lõike 1 selline tõlgendus ei ole aga veenev.

109

Esiteks tuleb määruse nr 771/2008 artikli 12 lõiget 1 lugeda koosmõjus selle määruse artikli 6 lõike 1 punktiga f. Nimetatud määruse artikli 6 lõike 1 punkti f kohaselt tuleb tõendid ja asjaolud, mida nendega tõendada soovitakse, põhimõtteliselt märkida juba kaebuses. Nagu kõnealuse määruse artikli 6 lõike 1 punkti f ja artikli 12 lõike 1 koosmõjust tuleneb, ei või pooled põhimõtteliselt pärast esimest kirjalike seisukohtade esitamist uusi tõendeid esitada. Siiski on ette nähtud erand selliste uute tõendite esitamiseks, mille hiline esitamine on nõuetekohaselt põhjendatud. Seega reguleerib nimetatud määruse artikli 12 lõige 1 üksnes seda küsimust, millisel juhul on apellatsiooninõukogus toimuva võistleva menetluse hilisemas etapis lubatud esitada selliseid tõendeid, mida kaebuses märgitud ei ole.

110

Teisalt tuleb täpsustada, et määruse nr 771/2008 artikli 12 lõiget 1 ei saa samastada sellise normiga nagu määruse 2017/1001 artikli 95 lõige 2, mis käsitleb EUIPO-t ja kus on sätestatud, et „[a]met võib mitte arvesse võtta fakte ja tõendeid, mille asjaomased pooled on esitanud hilinenult“.

111

Määruse 2017/1001 artikli 95 lõige 2 asub nende menetlusnormide hulgas, mida kohaldatakse lisaks esimese astmena tegutsevale EUIPO üksusele ka selle ameti apellatsioonikoja suhtes. Määruse nr 771/2008 artikli 12 lõige 1 käsitleb seevastu üksnes menetlust apellatsiooninõukogus ning seal täpsustatakse vaid seda, millisel juhul saab vastuvõetavaks pidada tõendit, mida kaebuses märgitud ei ole.

112

Vastupidi hageja väitele ei saa sellist määruse nr 771/2008 artikli 12 lõike 1 sõnastust ja selle sätte konteksti arvesse võttes seetõttu järeldada, et apellatsiooninõukogu peab talle esitatud kaebuse lahendamisel uuesti hindama neid teaduslikke hinnanguid, millega on täiendava teabe nõudmist põhjendatud.

113

Niisiis tuleb samuti tagasi lükata hageja argument, mis käsitleb määruse nr 771/2008 artikli 12 lõiget 1.

114

Kolmandaks tuleb märkida, et hageja toetatav lähenemisviis, mille kohaselt apellatsiooninõukogu peab talle esitatud kaebuse lahendamisel ise uurimise läbi viima, ei ole igal juhul kooskõlas määruse nr 1907/2006 sätetega ega nimetatud määruses ainete hindamist reguleerivate sätetega taotletavate eesmärkidega.

115

Nagu eespool punktidest 81–86 nähtub, võetakse täiendava teabe nõudmise otsus vastu ühe liikmesriigi määratud asutuse koostatud eelnõu alusel olukorras, kus kõnealuse ainega kaasnevate riskide osas valitseb ebakindlus. Nagu eespool punktides 70–76 näidatud, on sellise ECHA otsuse vastuvõtmist reguleerivates määruse nr 1907/2006 normides omistatud oluline roll liikmesriikide pädevatele asutustele. Nende normide eesmärk on kaasata otsuse tegemise protsessi liikmesriikide eksperdid, et kasutada ära liikmesriikide tasandil olemas olevaid teadmisi seoses aine hindamisel tekkivate erinevate teadusküsimustega. Nagu nähtub kõnealustest sätetest ning nimetatud määruse põhjendusest 67, lähtub ainete ja toimikute hindamiseks ette nähtud menetlus liiati põhimõttest, et tõhusa ning subsidiaarsuse põhimõttega kooskõlas oleva süsteemi aluseks peaks olema otsuste eelnõusid puudutav ühehäälne kokkulepe liikmesriikide komitees (või liikmesriikide ja ECHA vaheline kokkulepe). Siinkohal on kasulik tähele panna, et selle määruse artikli 51 lõike 7 kohaselt, mis on toimikute hindamisel tehtavate otsuste suhtes vahetult kohaldatav ning nimetatud määruse artikli 52 lõike 2 kohaselt mutatis mutandis kohaldatav ka ainete hindamise suhtes, ei saa sellise kokkuleppe mittesaavutamise korral aine või toimiku hindamist puudutavat otsust teha ECHA tasandil, vaid selle peab vastu võtma komisjon.

116

Lähenemisviis, mida toetab hageja ja mis eeldab, et apellatsiooninõukogu hindaks oma uurimist läbi viies ise täiendava teabe nõudmise aluseks olevaid teaduslikke hinnanguid, ei arvesta piisavalt selle menetluse eesmärke. Seevastu on nende eesmärkidega kooskõlas apellatsiooninõukogu valitud lähenemisviis, mille kohaselt kontrollib ta talle esitatud kaebuse põhjendatuse hindamisel üksnes seda, kas kaebuse esitanud poole argumente silmas pidades on põhjendused, millele kaebusega vaidlustatud otsus tugineb, ekslikud.

117

Seda järeldust ei lükka ümber asjaolu, et juhul kui kaebuse esitanud poole väidete käsitlemisel määruses nr 771/2008 ette nähtud võistlevas menetluses ilmneb, et ECHA otsus on väär, peab apellatsiooninõukogu vastavalt määruse nr 1907/2006 artikli 93 lõikele 3 otsustama, kas ta saadab asja uueks otsustamiseks selle ameti pädevale organile või teeb ise asjas lõpliku otsuse.

118

Nimelt juhul, kui apellatsiooninõukogule esitatud kaebus on põhjendatud, annab määruse nr 1907/2006 artikli 93 lõige 3 apellatsiooninõukogule kaalutlusõiguse. Seda kaalutlusõigust teostades peab apellatsiooninõukogu hindama, kas kaebuse läbi vaatamisel saadud teave võimaldab tal endal otsuse vastu võtta. Lisaks peab ta arvesse võtma esimese astmena tegutseva ECHA otsuse vastu võtmist reguleerivaid menetlusnorme. Kui teatavatele osalistele on menetluses antud selline oluline roll, nagu on antud liikmesriikidele või liikmesriikide komiteele ainete ja toimikute hindamisega seotud otsuste vastu võtmise menetluses, peab apellatsiooninõukogu hindama, kas apellatsiooninõukogu tasandil lõpliku otsuse vastuvõtmine on selle määrusega taotletavate eesmärkidega kooskõlas või nõuavad need menetlusnormid, mis reguleerivad esimese astmena tegutseva ECHA menetlust ning nendega taotletavad eesmärgid asja saatmist selle ameti pädevale organile.

119

Eeltoodud kaalutlusi silmas pidades tuleb tagasi lükata need hageja argumendid, mis käsitlevad apellatsiooninõukogu uurimisvõimekust.

120

Neljandaks väidab hageja, et apellatsiooninõukogu praktikast tuleneb, et viimane käsitab end esimese astmena tegutseva ECHA tegevuse jätkajana. Siinkohal piisab kui märkida, et eespool punktides 59–86 esitatud põhjendused tuginevad vahetult määruste nr 1907/2006 ja 771/2008 asjassepuutuvatele sätetele ning seetõttu ei saa neid ümber lükata apellatsiooninõukogu praktikaga.

121

Viiendaks väidab hageja, et määrustes nr 1907/2006 ja 771/2008 on kõigi määruse nr 1907/2006 artikli 91 lõikes 1 nimetatud ECHA otsuste peale edasi kaebamiseks ette nähtud ühesugused normid. Siinkohal tuleb tähele panna, et nagu ka eespool punktis 59 märgitud, ei ole mitte üheski ülalnimetatud määruse sättes ette nähtud apellatsiooninõukogu kohustust asuda ECHA otsust de novo läbi vaatama. Igal juhul ei ole eespool punktides 81–86 esitatud põhjustel sellist kohustust aine hindamisel täiendava teabe nõudmise otsuste puhul.

122

Kuuendaks leiab hageja, et apellatsiooninõukogule esitatava kaebuse menetluse eesmärk ei ole ECHA otsuse õiguspärasuse selline piiratud kontrollimine nagu see, mida teostavad liidu kohtud.

123

See argument tuleb tagasi lükata asjassepuutumatuse tõttu.

124

Nagu eespool punktides 87–89 märgitud, hindab apellatsiooninõukogu äärmiselt keerukaid teaduslikke ja tehnilisi faktilisi asjaolusid põhjalikumalt kui seda teeks liidu kohus.

125

Seitsmendaks märgib hageja, et määruse nr 1907/2006 artikli 91 lõike 2 kohaselt peatab apellatsiooninõukogule kaebuse esitamine otsuse täitmise samamoodi nagu kaebuse esitamine EUIPO apellatsioonikojale.

126

Eespool punktides 59–86 esitatud põhjendusi silmas pidades ei saa ainuüksi see, et ECHA apellatsiooninõukogule kaebuse esitamine peatab otsuse täitmise, tähendada et apellatsiooninõukogu peab täiendava teabe nõudmist õigustavaid teaduslikku ja tehnilist laadi faktilisi asjaolusid ise uuesti hindama.

127

Vastupidi, see, et apellatsiooninõukogule kaebuse esitamine otsuse täitmise peatab, räägib sellele lähenemisele vastu.

128

Selles kontekstis tuleb tähele panna, et üks määrusega nr 1907/2006 taotletavatest eesmärkidest on vältida või piirata inimeste tervisele või keskkonnale kahjuliku mõjuga ainete tootmist ja kasutamist. Aine hindamise eesmärk on niisiis teha kindlaks, kas aine on püsiv, bioakumuleeruv või toksiline või väga püsiv või väga bioakumuleeruv. ECHA tehtavad täiendava teabe nõudmise otsused on vajalikud sellise hindamise läbiviimiseks.

129

Kui apellatsiooninõukogu aga peaks, nagu hageja leiab, ise süstemaatiliselt uuesti hindama täiendava teabe nõudmist õigustavaid teaduslikku ja tehnilist laadi faktilisi asjaolusid, oleks oht, et apellatsiooninõukogu menetlus pikeneb, mis võib edasi lükata kõnealuse aine hindamise läbiviimiseks vajalikku täiendavat teavet sisaldavate uuringute tegemise.

130

Neid kaalutlusi silmas pidades tuleb tagasi lükata ka hageja argument, mis käsitleb seda, et apellatsiooninõukogusse pöördumine peatab otsuse täitmise.

131

Seega tuleb tagasi lükata kõik hageja argumendid, millega ta soovib näidata, et apellatsiooninõukogu on vaidlustatud otsuse punktis 64 eiranud oma ülesannet ECHA otsuse peale esitatud kaebuse lahendamisel.

132

Teise väite kolmandas osas leiab hageja, et apellatsiooninõukogu on vaidlustatud otsuse punktis 64 rikkunud määruse nr 1907/2006 XIII lisa. Apellatsiooninõukogu on selles punktis ekslikult leidnud, et aine hindamisel ei saa kasutada olemasoleva teabe kaalukuse määramist. See lähenemisviis on kasutatav nii aine registreerimisel kui selle hindamisel. Seetõttu oleks apellatsiooninõukogu hageja hinnangul enne püsivuse katse läbiviimise nõudmist pidanud uurima, kas triklosaani püsivusega seotud riski kohta oleks saanud järeldusi teha olemasoleva teabe kaalukuse määramise teel. Täiendava katse tegemist oleks võinud nõuda vaid juhul, kui sel teel ei oleks veenvate tulemusteni jõutud. Sellist uurimist apellatsiooninõukogu aga läbi ei viinud. Peale selle ei nähtu kõnealusest lisast, et olemasoleva teabe kaalukuse määramise kohustus lasuks üksnes registreerijatel.

133

ECHA ja menetlusse astujad vaidlevad neile argumentidele vastu.

134

Esmalt tuleb tagasi lükata need hageja argumendid, millega ta soovib näidata, et apellatsiooninõukogu oleks pidanud ise läbi viima uue hindamise ja ise olemasoleva teabe kaalukuse määrama. Nimelt, nagu eespool punktides 55–131 märgitud, kontrollib apellatsiooninõukogu talle esitatud kaebuse lahendamisel üksnes seda, kas kaebuse esitaja argumendid saavad kinnitada, et apellatsiooninõukogus vaidlustatud otsus on väär.

135

Teiseks tuleb käsitleda hageja argumente, millega ta soovib näidata, et apellatsiooninõukogu tegi vea ECHA otsuse kontrollimisel.

136

Siinkohal tuleb esiteks märkida, et vaidlustatud otsuse punkti 64 esimeses lauses esitatud apellatsiooninõukogu seisukoht, et määruse nr 1907/2006 XI lisa kohaselt võib aine registreerimisel kaalukuse määramisel põhinevat lähenemisviisi kasutades muuta standardseid teabele esitatavaid nõudeid, ei ole iseenesest väär. Selle lisa punktist 1.2 nähtub tõesti, et juhul kui seda lähenemisviisi kasutades on võimalik saada kinnitus konkreetse kahjuliku omaduse esinemise või mitteesinemise kohta, jäetakse ära antud omaduse täiendav katsetamine selgroogsete loomadega ning võib ära jätta täiendavad selgroogseid loomi mittehõlmavad katsed.

137

Teiseks, mis käsitleb hageja seisukohta, et apellatsiooninõukogu rikkus määruse nr 1907/2006 XIII lisa, siis tuleb märkida, et selle lisa teises lõigus on üksnes märgitud, et tõendite kaalukuse määramist eksperdiotsusega kohaldatakse püsivate, bioakumuleeruvate või toksiliste ainete või väga püsivate või väga bioakumuleeruvate ainete kindlakstegemiseks. Seevastu ei ole seal sõnaselgelt viidatud aine hindamise faasile. Seetõttu tuleb hageja argumendid, mis käsitlevad selle lisa rikkumist, tagasi lükata.

138

Kolmandaks tuleb käsitleda hageja argumente selle kohta, et seda, kas triklosaan on püsiv, oleks olnud võimalik hinnata olemasoleva teabe kaalukuse määramisel põhinevat lähenemisviisi kasutades ning et seetõttu oli ECHA poolt täiendava teabe nõudmine vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega.

139

Siinkohal tuleb esiteks märkida, et vaidlustatud otsuse punkti 64 teises lauses on apellatsiooninõukogu hoolitsenud selle eest, et oleks ära märgitud, et ECHA-l on aine hindamisel õigus nõuda rohkem täiendavat teavet, kui nõutakse selle aine registreerimisel, kui ta kogu seda ainet puudutavat talle esitatud asjakohast teavet arvesse võttes leiab, et see täiendav teave on kõnealuse aine nõuetekohaseks hindamiseks vajalik. Kõnealuse lausega juhtis apellatsiooninõukogu niisiis tähelepanu sellele, et ECHA pidi enne täiendava teabe nõudmist arvesse võtma kogu talle kättesaadavat asjakohast teavet.

140

Teiseks tuleb tähele panna, et nagu juba eespool punktides 59–86 näidatud, toimub apellatsiooninõukogus võistlev menetlus ning apellatsiooninõukogus asja läbi vaatamise ulatuse määravad ära kaebuse esitaja argumendid. Seega isegi kui ECHA oleks aine hindamise etapis pidanud olemasoleva teabe kaalukust arvesse võtma, oleks hageja pidanud apellatsiooninõukogu menetluses esile tooma põhjused, miks oleks sellise lähenemisviisi korral olnud võimalik teha järeldus püsivuse ohu esinemise või puudumise kohta.

141

Apellatsiooninõukogule esitatud kaebuse teise väite raames ei esitanud hageja aga üksikasjalikke argumente, millega ta näidanuks selliste vigade esinemist, mis oleksid mõjutanud ECHA põhjendusi, millega ta õigustas oma järeldust, et täiendav teave oli vajalik. Nimetatud väide käsitles peamiselt seda, et rikutud on määruse nr 1907/2006 artikli 47 lõike 1 esimest lauset, mille kohaselt tuleb aine hindamisel arvesse võtta eelkõige kogu kõnealust ainet puudutavat asjakohast teavet. Ent nagu eespool punktis 52 näidatud, on apellatsiooninõukogu vaidlustatud otsuse punktides 59–61 sellele argumendile vastanud. Apellatsiooninõukogu märkis selle kohta, et ECHA võttis kõnealust teavet arvesse, ent tegi selle pinnalt teistsuguse järelduse kui hageja.

142

Apellatsiooninõukogule esitatud kaebuse teises väites tugines hageja küll argumendile, mis käsitles seda, et kui ECHA oleks kasutanud olemasoleva teabe kaalukuse määramist, ei oleks ta saanud asuda seisukohale, et püsivuse katse läbiviimise nõudmine on vajalik. Selles kontekstis tuleb siiski märkida, et nagu apellatsiooninõukogu vaidlustatud otsuse punktides 57–63 selgitas, oli ECHA üksikasjalikult selgitanud, miks ta leidis, et see teave, millele hageja tugines, ei võimaldanud asuda seisukohale, et püsivuse riski ei esine. Tuleb aga tõdeda, et nimetatud kaebuses ei esitanud hageja selliseid argumente, mis lükkaksid kõnealuses otsuses esitatud põhjendused ümber, vaid piirdus väitega, et ECHA oleks pidanud kasutama olemasoleva teabe kaalukuse määramist.

143

Sõltumata sellest, kas aine hindamisel on kohustus olemasoleva teabe kaalukuse määramisel põhinevat lähenemisviisi kasutada, ei saa hageja apellatsiooninõukogule esitatud kaebuses esile toodud argumente silmas pidades ühelgi juhul apellatsiooninõukogule ette heita seda, et ta piirdus vaidlustatud otsuse punktis 64 üksnes tähelepanu juhtimisega sellele, et ECHA pidi enne täiendava teabe nõudmise otsuse vastu võtmist arvesse võtma kogu talle kättesaadavat asjakohast teavet.

144

Neljandaks tuleb tagasi lükata hageja argument, mis käsitleb seda, et temal ei olnud kohustust tõendada, et olemasolevat teavet arvesse võttes ei olnud täiendava teabe nõudmine vajalik. Esiteks ei nähtu vaidlustatud otsuse punktist 64 kuidagi, et apellatsiooninõukogu oleks leidnud, et ECHA otsuse vastu võtmisele eelnenud menetluses pidanuks registreerija tõendama teabe nõudmise vajalikkust. Teiseks tuleb igal juhul tõdeda, et ECHA otsuse lehekülje 5 punkti III.I.1 teisest lõigust nähtub, et triklosaani püsivust puudutava täiendava teabe vajalikkuse küsimust käsitledes määras ECHA olemasoleva teabe kaalukuse.

145

Seega tuleb tagasi lükata hageja argumendid, mis käsitlevad seda, et apellatsiooninõukogu on vaidlustatud otsuse punktis 64 jätnud olemasoleva teabe kaalukuse arvesse võtmata.

146

Esimese väite esimeses osas leiab hageja, et vaidlustatud otsuse punktis 64 on apellatsiooninõukogu eksinud, usaldades teaduslike arvamuste lahknemisel ECHA-d vaid põhjusel, et viimane on oma kaalutlusõigust nõuetekohaselt teostanud. Nimetatud punktis kontrollis apellatsiooninõukogu üksnes ECHA poolsete ilmsete hindamisvigade puudumist.

147

ECHA ja menetlusse astujad vaidlevad neile argumentidele vastu.

148

Samadel põhjustel, mis on esitatud eespool punktides 55–131, tuleb hageja argumendid esiteks tagasi lükata osas, milles ta soovis nendega kinnitada, et apellatsiooninõukogu ei oleks tohtinud piirduda selle kontrollimisega, kas ECHA otsus on väär, vaid oleks pidanud ise hindama, kas püsivuse katse läbiviimise nõude kehtestamine oli vajalik.

149

Teiseks tuleb see argument tagasi lükata ka osas, millega soovitakse näidata, et vaidlustatud otsuse punkti 64 teises lauses on apellatsiooninõukogu lubamatult vähese põhjalikkusega kontrollinud ECHA otsuses esitatud teaduslikku laadi kaalutlusi.

150

Apellatsiooninõukogule esitatud kaebuses tõi hageja esile, et kui ECHA oleks kasutanud olemasoleva teabe kaalukuse määramisel põhinevat lähenemisviisi, ei oleks ta saanud asuda seisukohale, et püsivuse katse läbiviimine on vajalik.

151

Vaidlustatud otsuse punkti 64 teises lauses märgib apellatsiooninõukogu, et võimalike kahtluste selgitamiseks võib aine hindamisel nõuda täiendavat teavet tingimusel, et ECHA on nõuetekohaselt teostanud oma kaalutlusõigust, võttes eelkõige arvesse kogu selle aine kohta talle esitatud asjakohast teavet. Sellest lausest ei saa aga järeldada, et apellatsiooninõukogu oleks hageja argumendi tagasi lükanud põhjusel, et see argument ei oleks saanud kinnitada ilmse vea esinemist ECHA otsuse tegemisel. Nagu eespool punktides 140–143 esile toodud, ei käsitlenud apellatsiooninõukogu selles lauses hageja argumenti põhjalikumalt, kuna selline argument ei olnud piisavalt üksikasjalik. Neil asjaoludel ei saa sellest lausest järeldada, et hageja argumendi tagasi lükkamise tingis see, et apellatsiooninõukogu kontroll oli lubamatult vähepõhjalik.

152

Seetõttu ei saa nõustuda argumentidega, mis käsitlevad seda, et apellatsiooninõukogu on vaidlustatud otsuse punktis 64 teinud vea, usaldades teaduslike arvamuste lahknemisel ECHA-d ning piirdudes vaid ilmsete hindamisvigade puudumise kontrollimisega. Niisiis tuleb tagasi lükata kõik argumendid, millega hageja soovib kahtluse alla seada kaalutlused, millega apellatsiooninõukogu põhjendas ECHA otsuse peale esitatud kaebuse teise väite tagasi lükkamist.

153

Apellatsiooninõukogule esitatud kaebuse esimeses väites leidis hageja, et rikutud on määruse nr 1907/2006 XIII lisa preambuli neljandat lõiku, mille kohaselt peab teave, mida kasutatakse selleks, et hinnata, kas aine on omadustelt püsiv, bioakumuleeruv ja toksiline ning kas see on väga püsiv või väga bioakumuleeruv, põhinema andmetel, mis on saadud asjakohastes tingimustes.

154

Vaidlustatud otsuse punktides 40–51 käsitles apellatsiooninõukogu neid argumente ja lükkas need tagasi. Kõnealuse otsuse punktis 41 tõi ta esile, et hageja argumente silmas pidades tuleb tal uurida, kas ECHA otsuses kirjeldatud katsetingimused ehk nõue, et katse tuleb läbi viia heljumit mittesisaldavas pelaagilises vees, on käsitatavad asjakohaste tingimustena määruse nr 1907/2006 XIII lisa preambuli neljanda lõigu tähenduses. Vaidlustatud otsuse punktides 42–45 märkis ta, et ECHA otsuses sedastatu kohaselt esines triklosaani teatavate mageveekogude ja merede pelaagilistes vetes, kus ei sisaldunud suures koguses hõljuvaid osakesi, millega triklosaan end lihtsasti seob; et sellistes vetes võib triklosaan olla püsiv ning et sete/vesi süsteemides tehtud katsete tulemused ei võimalda teha järeldusi poolestusaja kohta pelaagilises vees. Selle otsuse punktis 46 juhtis ta tähelepanu hageja argumendile, mis käsitles seda, et kõige olulisemaks triklosaani keskkonda sattumise allikaks on selle sattumine veepuhastusjaamade reoveehoidlatest otse pinnavette, mis võib, aga võib ka mitte sisaldada suurel määral tahkeid aineid ja setteid. Ta tõi ka välja, et sel põhjusel leidis hageja, et heljumit mittesisaldavas pelaagilises vees tehtav katse ei oleks asjakohastes tingimustes tehtud katse nimetatud lisa preambuli neljanda lõigu tähenduses. Apellatsiooninõukogu vastas sellele argumendile vaidlustatud otsuse punktides 47–50. Esiteks juhtis ta tähelepanu püsivuse mõistele ning asjaolule, et kõnealuse lisa punkti 1.1.1 kohaselt sõltub aine püsivus nimelt selle lagunemisest pelaagilises vees. Teiseks tõdes ta, et kuigi selles punktis on märgitud, et katsed tuleb teha asjakohastes tingimustes, ei tähenda see, et piirduda tuleks kõige sagedasemate aine keskkonda sattumise olukordadega. Ta täpsustas, et püsivuse katse läbiviimise nõude eesmärk ei ole hinnata triklosaani käitumist suurel hulgal heljumit või setteid sisaldavas vees, vaid hinnata selle käitumist konkreetselt selle lisa punktis 1.1.1. mainitud keskkondades, mille hulka kuuluvad mageveekogude ja mere pelaagiline vesi ilma suure koguse seonduvate jääkideta. Selle otsuse punktis 51 leidis apellatsiooninõukogu, et neid kaalutlusi arvesse võttes tuleb ECHA otsuse peale esitatud kaebuse esimene väide tagasi lükata.

155

Hageja leiab, et need põhjendused on ekslikud. Teise väite kolmandas osas, mis käsitleb proportsionaalsuse põhimõtte rikkumist, leiab ta, et nõudes püsivuse katse läbiviimist pelaagilises vees, mis on vastuolus määruse nr 1907/2006 XIII lisa preambuli neljanda lõiguga, ei ole ECHA ja apellatsiooninõukogu arvesse võtnud andmeid, mis kajastavad asjakohaseid keskkonnatingimusi. Teabe nõudmise eesmärk on saada andmeid, mis võimaldavad välja selgitada keskkonnariskid ja määrata kindlaks kohased riskijuhtimismeetmed. Seevastu ei ole selles kontekstis asjakohane abstraktselt kindlaks teha aine teatavat omadust, mis mõjutab selle lagunemise võimalust. Kõige olulisemaks triklosaani keskkonda sattumise allikaks on selle sattumine veepuhastusjaamade reoveehoidlatest otse pinnavette, mis võib, aga võib ka mitte sisaldada suurel määral tahkeid aineid ja setteid. Sel põhjusel ei ole heljumit mittesisaldavas pelaagilises vees tehtav katse asjakohastes tingimustes tehtud katse nimetatud lisa preambuli neljanda lõigu tähenduses.

156

ECHA ja menetlusse astujad vaidlevad neile argumentidele vastu.

157

Samadel põhjustel, mis on esitatud eespool punktides 55–131, tuleb kõigepealt need argumendid tagasi lükata osas, milles hageja soovib näidata, et apellatsiooninõukogu oleks ECHA otsuse de novo läbivaatamisel ise pidanud kohaldama määruse nr 1907/2006 XIII lisa preambuli neljandat lõiku.

158

Järgnevalt tuleb hageja argumente käsitleda osas, milles ta soovib näidata, et apellatsiooninõukogu on ECHA otsuse kontrollimisel eiranud määruse nr 1907/2006 XIII lisa preambuli neljanda lõigu ulatust.

159

Siinkohal tuleb tähele panna, et nagu määruse nr 1907/2006 II lisa punkti 12.2 esimesest lausest tuleneb, on aine püsivus ja lagundatavus aine võime laguneda keskkonnas kas biolagunemise või muude protsesside, näiteks oksüdeerumise või hüdrolüüsi tulemusel.

160

Määruse nr 1907/2006 XIII lisa punkti 1.1.1 kohaselt vastab aine püsivuse kriteeriumile, kui üks järgmistest tingimustest on täidetud:

161

Sellest järeldub, et ainet tuleb käsitada püsivana, kui selle lagunemise poolestusaeg ühes määruse nr 1907/2006 XIII lisa punktis 1.1.1. mainitud viiest keskkonnast on nimetatud punktis näidatust pikem. Selle sätte punktidest a ja b nähtuvalt on mõned neist keskkondadest mageveekogude või mere pelaagilised veed.

162

Siinkohal tuleb samuti tähele panna, et apellatsiooninõukogu juhtis vaidlustatud otsuses tähelepanu sellele, et vastavalt ECHA otsuses toodud andmetele, millele hageja vastu ei vaielnud, esines triklosaani mageveekogude ja mere pelaagilistes vetes ning et selles keskkonnas ei ole suurt kogust hõljuvaid osakesi, millega triklosaan end lihtsasti seob.

163

Neil asjaoludel on apellatsiooninõukogu asunud vaidlustatud otsuse punktides 40–51 õiguspäraselt seisukohale, et püsivuse katse, mis käsitleb triklosaani käitumist mageveekogude ja mere pelaagilistes vetes, on läbi viidud asjakohastes tingimustes määruse nr 1907/2006 XIII lisa preambuli neljanda lõigu tähenduses.

164

Kuivõrd teatavat ainet saab püsivana käsitada juhul, kui tema lagunemise poolestusaeg on pikem ühes viiest määruse nr 1907/2006 XIII lisa punktis 1.1.1. mainitud keskkonnast (vt eespool punkt 160), siis ei saa triklosaani püsivuse uurimine piirduda üksnes selle keskkonnaga, kuhu suurem osa selle aine heitmetest satub, kui on olemas teave triklosaani esinemise kohta ka teistes asjakohastes keskkondades, nagu mageveekogude ja mere pelaagilised veed. Seetõttu lükkas apellatsiooninõukogu õigesti tagasi argumendi, mis käsitles seda, et nõue viia püsivuse katse läbi pelaagilises vees ei ole kooskõlas nimetatud lisa preambuli neljanda lõiguga.

165

Seega tuleb tagasi lükata kõik need hageja argumendid, millega ta soovis vaidlustada ECHA otsuse peale esitatud kaebuse esimese väite tagasilükkamist apellatsiooninõukogus.

166

Teise väite kolmandas osas leiab hageja, et ECHA ja apellatsiooninõukogu ei ole arvesse võtnud triklosaani püsivust puudutavaid tõendeid. Kanada asutused on olemasoleva teabe põhjal jõudnud järeldusele, et triklosaan ei ole ei püsiv ega bioakumuleeruv. Esiteks olid ECHA ja Kanada asutuste poolt püsivate, bioakumuleeruvate ja toksiliste ainete tuvastamiseks kasutatud kriteeriumid sarnased, kuivõrd neil oli sama eesmärk kaitsta keskkonda selliste ainete kahjulike mõjude eest. Teiseks sarnanes Kanada asutuste kasutatud teaduslik meetod tõendite kaalukuse määramisel põhinevale lähenemisviisile.

167

ECHA ja menetlusse astujad vaidlevad neile argumentidele vastu.

168

Samadel põhjustel, mis on esitatud eespool punktides 55–131, tuleb kõigepealt need argumendid tagasi lükata osas, milles hageja soovib näidata, et apellatsiooninõukogu oleks pidanud Kanada asutuste järeldusi arvesse võtma ECHA otsuse de novo läbi vaatamisel, mida ta kaebust lahendades tegema pidanud oleks.

169

Teiseks tuleb käsitleda Kanada asutuste järeldusi puudutavaid hageja argumente osas, milles ta soovib näidata, et apellatsiooninõukogu tegi vea ECHA otsuse kontrollimisel.

170

Esiteks tuleb need hageja argumendid tagasi lükata osas, milles hageja soovib näidata, et apellatsiooninõukogu oleks pidanud asuma seisukohale, et ECHA rikkus määruse nr 1907/2006 artikli 47 lõike 1 esimest lauset või et Kanada asutuste järeldusi silmas pidades ei olnud ECHA-l õigust nõuda püsivuse katse läbiviimist. Nagu eespool punktides 59–86 näidatud, sõltub apellatsiooninõukogu tehtava kontrolli ulatus kaebuse esitaja väidetest. Tuleb aga tõdeda, et apellatsiooninõukogule esitatud kaebuse esimeses väites ei ole hageja esitanud ühtki väidet, mis puudutaks Kanada asutuste järeldusi.

171

Teiseks, osas, milles hageja soovib nende argumentidega kinnitada, et Kanada asutuste järeldused kinnitavad apellatsiooninõukogu põhjenduste ekslikkust, tuleb märkida, et hageja on tuginenud üksnes nende järelduste olemasolule, ent ei ole põhjendanud, miks need järeldused peaksid seadma kahtluse alla määruses nr 1907/2006 sätestatud normidele tuginevate apellatsiooninõukogu põhjenduste õiguspärasuse. Seetõttu tuleb need argumendid tagasi lükata, kuna need ei ole piisavalt üksikasjalikud.

172

Seega tuleb tagasi lükata Kanada asutuste järeldusi käsitlevad hageja argumendid ning ühtlasi kõik argumendid, mis käsitlevad apellatsiooninõukogule esitatud kaebuse rahuldamata jätmist osas, milles see käsitles püsivuse katse läbiviimise nõuet.

173

ECHA nõudis oma otsusega hagejalt rottide peal tehtava neurotoksilisuse täiendava uuringu läbiviimist. Otsuse põhjenduste kohaselt oli selline täiendava teabe esitamise nõue põhjendatav kahtlusega, et triklosaan võib olla neurotoksiline ja reproduktiivtoksiline ning et olemasolev teave ei võimaldanud neid kahtlusi hajutada ega kinnitada.

174

ECHA otsuse peale apellatsiooninõukogule esitatud kaebuses leidis hageja, et selle uuringu läbiviimist ei oleks tohtinud nõuda. Sellega seoses esitas ta neli väidet ehk kuuenda väite, mis käsitles määruse nr 1907/2006 artikli 47 lõike 1 esimese lause rikkumist, seitsmenda väite, mis käsitles nimetatud määruse artikli 25 rikkumist, kaheksanda väite, mis käsitles proportsionaalsuse põhimõtte rikkumist ning üheksanda väite, mis käsitles selle määruse artikli 130 rikkumist.

175

Vaidlustatud otsuses on apellatsiooninõukogu neid argumente käsitlenud. Ta on käsitlenud vastuvõetavuse küsimusi (punktid 117–131). Ta on teinud sissejuhatavaid tähelepanekuid (punktid 132–136). Ta on käsitlenud ja tagasi lükanud seitsmenda ja kaheksanda väite (punktid 137–168), kuuenda väite (punktid 169–203) ja üheksanda väite (punktid 204–220).

176

Käesolevas hagis väidab hageja, et mõned apellatsiooninõukogu poolt vaidlustatud otsuse neis osades esitatud põhjendused on ekslikud. Esiteks analüüsitakse argumente, millega hageja soovib kahtluse alla seada ECHA otsuse peale esitatud kaebuse kuuenda väite tagasi lükkamise, mis käsitles määruse nr 1907/2006 artikli 47 lõike 1 esimese lause rikkumist. Teiseks käsitletakse neid argumente, millega ta soovib kahtluse alla seada nimetatud kaebuse seitsmenda ja kaheksanda väite tagasi lükkamise, mis käsitlesid nimetatud määruse artikli 25 ja proportsionaalsuse põhimõtte rikkumist. Kolmandaks hinnatakse argumente, millega hageja soovib kahtluse alla seada apellatsiooninõukogu põhjendused, mis on seotud vastuvõetavuse küsimustega. Neljandaks analüüsitakse argumente, millega hageja soovib kahtluse alla seada apellatsiooninõukogu sissejuhatavad tähelepanekud.

177

ECHA otsuse peale esitatud kaebuse kuues väide käsitles määruse nr 1907/2006 artikli 47 lõike 1 esimese lause rikkumist. See väide jagunes kaheks osaks. Esimest osa, millega hageja soovis kahtluse alla seada neurotoksilisuse uuringu läbiviimise nõude tervikuna, käsitles apellatsiooninõukogu vaidlustatud otsuse punktides 186–199 ning lükkas selle tagasi. Teist osa, millega hageja soovis kahtluse alla seada konkreetsete täiendavate andmete ehk ühe põlvkonna reproduktiivtoksilisuse uuringu esitamise nõude, käsitles apellatsiooninõukogu kõnealuse otsuse punktides 200–203 ja lükkas selle tagasi.

178

Hageja leiab, et apellatsiooninõukogu eksis ECHA otsuse peale esitatud kaebuse kuuenda väite kahe osa käsitlemisel.

179

Apellatsiooninõukogule esitatud kaebuse kuuenda väite esimene osa käsitles ECHA kaalutlusi, millega põhjendati OECD meetodile TG 426 vastava neurotoksilisuse uuringu läbiviimise nõuet. Väite selles osas leidis hageja, et kuna triklosaani puudutavat kogu asjakohast teavet arvesse ei võetud, rikuti määruse nr 1907/2006 artikli 47 lõike 1 esimest lauset. Väite see osa hõlmas mitut etteheidet. Esimene käsitles seda, et rottide peal tehtavad uuringud ei ole asjakohased ning teine seda, et seoses triklosaani mõjuga inimese kilpnäärme talitlusele ei võetud arvesse Allmyri, Cullinani ja Koeppe’ uuringuid ega Witorschi aruannet.

180

Apellatsiooninõukogu käsitles ECHA otsuse peale esitatud kaebuse kuuenda väite esimest osa vaidlustatud otsuse punktides 187–199.

181

Vaidlustatud otsuse punktis 187 märkis apellatsiooninõukogu, et rottide peal tehtava uuringu asjakohatust puudutav esimene etteheide ning mõni talle esitatud kaebuse kuuenda väite raames esitatud argument kattuvad ning ta võtab seda arvesse kuuenda väite käsitlemisel.

182

Vaidlustatud otsuse punktides 188–193 käsitles apellatsiooninõukogu Allmyri, Cullinani ja Koeppe’ uuringute ning Witorschi aruandega seotud argumente, mille hageja oli esitanud teise etteheite raames.

183

Käesolevas hagis esitab hageja argumendid, millega ta soovib seada esiteks kahtluse alla Allmyri, Cullinani ja Koeppe’ uuringuid käsitlevad apellatsiooninõukogu põhjendused ja teiseks Witorschi aruannet käsitlevad põhjendused.

184

Vaidlustatud otsuse punktis 188 lükkas apellatsiooninõukogu tagasi hageja argumendi, mis käsitles seda, et ECHA otsuse vastu võtmisel ei ole arvesse võetud Allmyri, Cullinani ja Koeppe’ uuringuid, mis hageja väitel tõendavad, et asjakohastes doosides triklosaanil inimestele mõju ei ole. Apellatsiooninõukogu märkis sellega seoses, et need uuringud sisaldusid viimati nimetatud otsusele lisatud kirjanduse loetelus ning otsuses oli märgitud, et neid on arvesse võetud. Viidates vaidlustatud otsuse punktis 135 tehtud tähelepanekutele, märkis ta, et neil asjaoludel tuleb asuda seisukohale, et neid uuringuid võeti ECHA otsuse vastu võtmisel arvesse. Vaidlustatud otsuse punktis 135 tõi ta nimelt välja, et ECHA ei pidanud põhjendamiskohustusest tulenevalt käsitlema aine hindamisel tehtud täiendava teabe nõudmise otsuses iga olemasolevates või esitatud uuringutes esinevat punkti ning et seetõttu tuleb asuda seisukohale, et ECHA on otsusele lisatud kirjanduse loetelus nimetatud uuringuid arvesse võtnud.

185

Hageja väidab, et vaidlustatud otsuse punktides 135 ja 188 esitatud apellatsiooninõukogu põhjendused on ekslikud. Hageja hinnangul ei oleks apellatsiooninõukogu tohtinud piirduda vaid selle ära märkimisega, et inimeste triklosaaniga kokkupuudet puudutavaid andmeid sisaldanud teadusuuringud olid kantud ECHA otsusele lisatud kirjanduse loetelusse. Hageja leiab, et apellatsiooninõukogul ei olnud õigust piirduda eeldusega, et neis uuringutes esitatud andmeid arvesse võeti ega lükata ainult sellele asjaolule tuginedes tagasi hageja argumenti, mille kohaselt ei ole triklosaanil rottide peal tehtava neurotoksilisuse täiendatud uuringus nõutud dooside juures mõju inimeste tervisele.

186

ECHA ja menetlusse astujad vaidlevad sellele argumendile vastu.

187

Samadel põhjustel, mis on esitatud eespool punktides 55–131, tuleb hageja argumendid esiteks tagasi lükata osas, milles ta soovib nendega näidata, et apellatsiooninõukogu ei oleks tohtinud piirduda üksnes hinnangu andmisega sellele, kas ECHA otsus on väär, vaid oleks pidanud Allmyri, Cullinani ja Koeppe’ uuringutes sisalduvatest andmetest lähtudes ise hindama, kas hagejalt võis nõuda rottide peal tehtava neurotoksilisuse uuringu läbiviimist.

188

Teiseks tuleb käsitleda hageja argumente osas, milles soovitakse näidata, et apellatsiooninõukogu tegi vea ECHA otsuse kontrollimisel.

189

Esiteks tuleb tagasi lükata hageja argument, mis käsitleb seda, et vaidlustatud otsuse punktis 188 oleks apellatsiooninõukogu pidanud käsitlema hageja argumenti, et rottide peal tehtava neurotoksilisuse täiendatud uuringus nõutud dooside korral ei ole trikolsaanil mõju inimese tervisele. Sellega seoses piisab kui märkida, et nagu selgesti nähtub vaidlustatud otsuse punktist 187 (vt eespool punkt 181), käsitles apellatsiooninõukogu seda argumenti kaebuse kuuenda väite raames, kuna see argument ning kuuendas väites esitatud argumendid kattusid.

190

Teiseks leiab hageja, et apellatsiooninõukogu on rikkunud määruse nr 1907/2006 artikli 47 lõike 1 esimest lauset. Hageja väitel ei oleks apellatsiooninõukogu tohtinud vaidlustatud otsuse punktis 188 piirduda üksnes selle ära märkimisega, et Allmyri, Cullinani ja Koeppe’ uuringuid oli mainutud ECHA otsusele lisatud kirjanduse loetelus.

191

Sellega seoses tuleb tähele panna, et kaebuse lahendamisel pidi apellatsiooninõukogu kontrollima, kas ECHA otsuse vastu võtmisele eelnenud menetluses võeti arvesse kogu triklosaani puudutavat edastatud teavet.

192

Ühelt poolt tuleb tõdeda, et apellatsiooninõukogu leidis vaidlustatud otsuse punktis 135 õiguspäraselt, et ECHA ei rikkunud põhjendamiskohustust, kui ei käsitlenud oma otsuses kõigis olemasolevates või esitatud uuringutes esinevat iga üksikut punkti. Igal juhul tuleb Allmyri ja Cullinani uuringute osas tõdeda, et neid on ECHA otsuse leheküljel 20 arvesse võtnud.

193

Teiselt poolt tuleb märkida, et need apellatsiooninõukogule esitatud kaebuse argumendid, millega hageja põhjendas määruse nr 1907/2006 artikli 47 lõike 1 esimese lause rikkumist puudutavat etteheidet, ei olnud piisavalt üksikasjalikud. Põhjendamaks etteheidet, et ECHA otsuse vastu võtmisele eelnenud menetluses ei võetud arvesse Allmyri, Cullinani ja Koeppe’ uuringuid, piirdus hageja üksnes väitega, et kui neid uuringuid oleks arvesse võetud, ei oleks saanud asuda seisukohale, et triklosaani võimaliku neurotoksilisuse kohta on vajalik nõuda täiendavat teavet. Ent nagu apellatsiooninõukogu juba vaidlustatud otsuse punktis 61 muus kontekstis märkis, ei saa ainuüksi see, et ECHA jõudis hagejaga võrreldes teistsugusele järeldusele, tõendada seda, et teatavate uuringute sisu arvesse ei võetud. Nimelt võib see olla tingitud ka asjaolust, et ECHA ja hageja tegid sama teabe põhjal erinevad järeldused. Neil asjaoludel ei saa apellatsiooninõukogule ette heita seda, et ta piirdus vaidlustatud otsuse punktis 188 sellega, et märkis ära, et Allmyri, Cullinani ja Koeppe’ uuringuid oli mainitud ECHA otsusele lisatud kirjanduse loetelus.

194

Seetõttu tuleb tagasi lükata etteheide, mis käsitleb seda, et Allymri, Cullinani ja Koeppe’ uuringutega seotud argumentidele piisaval määral vastamata jättes rikkus apellatsiooninõukogu määruse nr 1907/2006 artikli 47 lõike 1 esimest lauset.

195

Niisiis tuleb täielikult tagasi lükata argumendid, mis käsitlevad Allymri, Cullinani ja Koeppe’ uuringuid ning millega hageja soovib näidata, et apellatsiooninõukogu on teinud vea vaidlustatud otsuse punktides 135 ja 188.

196

Vaidlustatud otsuse punktides 189–191 on apellatsiooninõukogu võtnud seisukoha hageja argumentide osas, mis käsitlesid seda, et ECHA otsuse tegemisele eelnenud menetluses ei võetud arvesse Witorschi aruannet. Nimetatud punktides tugines ta sisuliselt kolmele põhjendusele. Esiteks tugines ta vaidlustatud otsuse punktis 190 põhjendusele, et kõnealust aruannet koos kaebusega ei esitatud ning seetõttu ei saanud ta selle asjasse puutuvust hinnata. Teiseks tugines ta vaidlustatud otsuse punktide 189 ja 191 esimeses lauses põhjendusele, et kõnealune aruanne ei olnud triklosaani hindamise ajal kättesaadav ning seega ei saa ECHA-le ette heita selle arvestamata jätmist. Kolmandaks märgib ta vaidlustatud otsuse punkti 191 teises, kolmandas ja neljandas lauses, et hageja ei ole väitnud, et see aruanne saaks hajutada ECHA poolt tuvastatud kahtlused.

197

Hageja väidab, et Witorschi aruannet käsitlevad apellatsiooninõukogu põhjendused on ekslikud. Apellatsiooninõukogu põhjendus, mis käsitleb seda, et kõnealust aruannet ei esitatud tõendina ei koos kaebusega ega hiljem, on väär. See aruanne oli juba avaldatud ühes teadusajakirjas ja oleks olnud asjakohane. Kanada asutused olid samale aruandele tuginedes jõudnud järeldusele, et olemasolev teave ei võimalda määratleda triklosaani ainena, mis ohustaks inimeste tervist. Jättes selle arvesse võtmata, rikkus apellatsiooninõukogu määruse nr 1907/2006 artikli 47 lõike 1 esimest lauset.

198

Samadel põhjustel, mis on esitatud eespool punktides 55–131, tuleb hageja argumendid esiteks tagasi lükata osas, milles ta soovib nendega kinnitada, et apellatsiooninõukogu ei oleks tohtinud piirduda üksnes selle hindamisega, kas ECHA otsus on väär, vaid oleks pidanud selle otsuse Witorschi aruannet arvesse võttes de novo läbi vaatama.

199

Määruse nr 1907/2006 artikli 47 lõike 1 esimese lause rikkumist puudutava argumendi osas tuleb täpsustada, et kaebust lahendades ei pidanud apellatsiooninõukogu viima läbi kõnealuse aine uut hindamist ning seega ei ole see säte tema suhtes vahetult kohaldatav. Seevastu tuleb apellatsiooninõukogul esimese astmena tegutsenud ECHA otsuse kontrollimisel, juhul kui kaebuse esitaja on selle sätte rikkumist puudutava argumendi esitanud, kontrollida, kas kaebusega vaidlustatud otsuse vastu võtmisele eelnenud menetluses on seda sätet järgitud.

200

Teiseks tuleb käsitleda hageja argumente osas, milles ta soovib näidata, et apellatsiooninõukogu on ECHA otsuse kontrollimisel teinud vea.

201

Esiteks tuleb see argument tagasi lükata osas, milles hageja väidab, et ECHA otsuse vastuvõtmisele eelnenud menetluses rikuti määruse nr 1907/2006 artikli 47 lõike 1 esimest lauset seoses sellega, et arvesse ei võetud Witorschi aruannet. Siinkohal piisab kui märkida, et see aruanne ei olnud, nagu ka apellatsiooninõukogu vaidlustatud otsuse punktis 189 ja punkti 191 esimeses lauses esile tõi, selle menetluse ajal kättesaadav. Seetõttu on, nagu apellatsiooninõukogu õigesti leidis, määruse nr 1907/2006 artikli 47 lõike 1 esimese lause rikkumine selles osas välistatud.

202

Teiseks, kuivõrd hageja väidab nende argumentidega, et apellatsiooninõukogu oleks Witorschi aruannet pidanud arvesse võtma ECHA otsust kontrollides, siis tuleb tähele panna, et määruse nr 771/2008 artikli 6 lõike 1 punktist f ja artikli 12 lõikest 1 tulenevalt pidi hageja selle aruande esitama apellatsiooninõukogus toimunud võistlevas menetluses. Ent nagu apellatsiooninõukogu vaidlustatud otsuse punktis 190 tõdes, hageja seda ei teinud.

203

Üksnes asjaolu, et Kanada asutused jõudsid Witorschi aruandele tuginedes järeldusele, et rotte puudutavate olemasolevate andmete põhjal ei saa triklosaani pidada ohuks inimeste tervisele, ei saaks pealegi kahtluse alla seada seda aruannet puudutavate argumentide osas võetud apellatsiooninõukogu seisukoha põhjendatust.

204

Neid kaalutlusi silmas pidades tuleb asuda seisukohale, et hageja argumendid, mis käsitlevad Witorschi aruannet, ei saa kinnitada seda, et apellatsiooninõukogu on vaidlustatud otsuse punktides 189–191 teinud vea.

205

Seetõttu tuleb tagasi lükata kõik argumendid, millega hageja soovib kahtluse alla seada põhjendused, millele tuginedes on apellatsiooninõukogu tagasi lükanud talle esitatud kaebuse kuuenda väite esimese osa.

206

Apellatsiooninõukogule esitatud kaebuse kuuenda väite teises osas esitas hageja argumendid, mis seondusid nende põhjendustega, millele tuginedes nõudis ECHA ühe generatsiooni reproduktiivtoksilisuse uuringu asjakohase teabega täiendatud rottide peal tehtava neurotoksilisuse uuringu läbiviimist vastavalt OECD katsejuhendile nr 443. Sellega seoses väitis ta ühelt poolt, et ECHA otsuse vastu võtmisel rikuti määruse nr 1907/2006 artiklit 47, kuna arvesse ei võetud Ciba-Geigy (1983), Ciba-Geigy (1986) ja Ciba-Geigy (1994) uuringut. Selle väite põhjendusena tõi ta esile selle, et ekslik oli nimetatud otsuses esitatud määratud asutuse seisukoht, et registreerimise toimikus ei olnud isassuguelundite massi ja väliskuju puudutavaid tulemusi. Need tulemused sisaldusid kõnealustes uuringutes. Teiselt poolt leidis ta, et ei kasutatud olemasoleva teabe kaalukuse määramist.

207

Vaidlustatud otsuse punktides 201–203 käsitles apellatsiooninõukogu neid argumente ja lükkas need tagasi.

208

Vaidlustatud otsuse punkti 201 teises lauses märkis apellatsiooninõukogu, et Ciba-Geigy (1983) ja Ciba-Geigy (1986) uuring on kõnealuse otsuse kirjanduse loetelus mainitud. Selle punkti kolmandas lauses märkis ta, et Ciba-Geigy (1994) uuringut oli hageja apellatsiooninõukogule esitatud kaebuse argumentides „möödaminnes“ mainitud, ent sellele otsusele lisatud aine hindamise menetluses esitatud uuringute loetelust viimati nimetatud uuringut ei nähtu. Selle punkti neljandas ja viiendas lauses tõdes ta, et kaebuse menetluse jooksul ei esitatud ühtki neist uuringutest. Seetõttu ei olnud tal võimalik kindlaks teha, kas need uuringud olid triklosaani hindamise seisukohast määruse nr 1907/2006 artikli 47 lõike 1 esimese lause tähenduses asjakohased.

209

Vaidlustatud otsuse punktis 202 käsitles apellatsiooninõukogu argumenti, mis käsitles seda, et ei kasutatud olemasoleva teabe kaalukuse määramist. Esiteks, viidates kõnealuse otsuse punktis 64 esitatud põhjendustele, juhib ta selle punkti esimeses lauses tähelepanu sellele, et ECHA ei pidanud aine hindamisel aine konkreetset omadust puudutava järelduse tegemiseks kasutama olemasoleva teabe kaalukuse määramisel põhinevat lähenemisviisi. Tema hinnangul oli asjakohaseks küsimuseks pigem see, kas ECHA võttis arvesse kogu asjakohast teavet. Teiseks märkis ta selle punkti teises ja neljandas lauses, et need hageja esitatud argumendid, mis käsitlesid olemasolevat teavet, lükati ECHA otsuses tagasi. Ülejäänud osas ei saanud tema hinnangul ECHA-lt oodata, et ta lükkaks tagasi sellised etteheited, mida hageja konkreetselt esitanud ei olnud.

210

Hageja väidab, et mõned neist apellatsiooninõukogu põhjendustest on ekslikud.

211

Esiteks väidab hageja esimese väite teises osas, et apellatsiooninõukogu on rikkunud määruse nr 1907/2006 artikli 47 lõike 1 esimest lauset, jättes tähelepanuta Ciba-Geigy (1983) ja Ciba-Geigy (1986) uuringu, mis esiteks toetasid hageja argumenti, et rottide peal tehtava neurotoksilisuse täiendatud uuringu läbiviimise nõudmist ei saa õigustada mis tahes reproduktiivtoksilisuse riskiga; mis teiseks sisaldasid suguelundite massi ja rottide histopatoloogiat puudutavaid histopatoloogilisi analüüse ning mis kolmandaks olid lisatud aine hindamise toimikusse ja millele tugineti apellatsiooninõukogule esitatud kaebuses.

212

Seejuures toob hageja esile ka selle, et ekslik on apellatsiooninõukogu põhjendus, et kuna neid uuringuid talle kaebuse lisadena uuesti ei esitatud, ei olnud tal võimalik kindlaks teha, kas neist oleks olnud kasu triklosaani hindamisel määruse nr 1907/2006 artikli 47 lõike 1 esimese lause tähenduses. Hageja hinnangul oleks apellatsiooninõukogu need uuringud lihtsasti saanud, kuna need olid kättesaadavad ühtse rahvusvahelise keemia-alase andmekogu kaudu ning mainitud ECHA otsuse 3. lisas. Ta leiab, et apellatsiooninõukogu oleks võinud nõuda nende dokumentide esitamist ka määruse nr 771/2008 artikli 15 lõike 3 alusel. Keeldudes nende uuringute asjakohasuse hindamisest, jättis apellatsiooninõukogu olulised teaduslikud tõendid õigusvastaselt tähelepanuta ega võtnud arvesse kogu asjakohast teavet.

213

Teiseks väidab hageja teise väite esimeses osas, et apellatsiooninõukogu ei arvestanud sellega, et aine hindamisel on võimalik kasutada olemasolevate tõendite kaalukuse määramisel põhinevat lähenemisviisi, mis annab ECHA-le võimaluse teostada oma pädevust keeruliste teaduslike ja tehniliste küsimuste hindamisel kogu asjakohast teavet arvesse võttes.

214

Kolmandaks väidab hageja esimese väite teises osas, et apellatsiooninõukogu on moonutanud kaebuse sisu. Tema hinnangul leidis apellatsiooninõukogu, et ta ei olnud tõendite kaalukuse määramisega seotud argumenti esitanud, kuigi ta kaebuses sellise argumendi esitas. Apellatsiooninõukogu on nimelt eiranud Ciba-Geigy (1983) ja Ciba-Geigy (1986) uuringut.

215

ECHA ja menetlusse astujad vaidlevad neile argumentidele vastu.

216

Samadel põhjustel, mis on esitatud eespool punktides 55–131, tuleb hageja argumendid esiteks tagasi lükata osas, milles ta soovib nendega kinnitada, et apellatsiooninõukogu ei oleks tohtinud piirduda üksnes selle hindamisega, kas ECHA otsus on väär, vaid oleks pidanud Ciba-Geigy uuringute sisu arvesse võttes ise hindama, kas rottide peal tehtava neurotoksilisuse täiendatud uuringu läbiviimist võis nõuda. Sellega seoses tuleb samadel põhjustel, mis on esitatud eespool punktis 199, tagasi lükata ka argumendid, mis käsitlevad seda, et määruse nr 1907/2006 artikli 47 lõike 1 esimene lause on apellatsiooninõukogu suhtes vahetult kohaldatav.

217

Teiseks tuleb käsitleda hageja argumente osas, millega ta soovib näidata, et apellatsiooninõukogu on ECHA otsuse kontrollimisel teinud vea.

218

Selles kontekstis tuleb eristada ühelt poolt neid argumente, mille kohaselt oleks apellatsiooninõukogu pidanud asuma seisukohale, et ECHA otsus võeti vastu määruse nr 1907/2006 artikli 47 lõike 1 esimest lauset rikkudes ning teiselt poolt argumente, mis käsitlevad seda, et apellatsiooninõukogu ei oleks tohtinud tagasi lükata tõendite kaalukuse määramist puudutavaid argumente.

219

Hageja väidab, et apellatsiooninõukogu oleks pidanud tuvastama, et ECHA rikkus määruse nr 1907/2006 artikli 47 lõike 1 esimest lauset.

220

Siinkohal tuleb tähele panna, et seoses argumendiga, mis käsitles seda, et ECHA otsus võeti vastu määruse nr 1907/2006 artikli 47 lõike 1 esimest lauset rikkudes, sest arvesse ei võetud Ciba-Geigy uuringuid, pidi apellatsiooninõukogu hindama seda, kas tegemist oli triklosaani puudutava asjakohase ning esitatud teabega selle sätte tähenduses ning kas seda võeti arvesse kõnealuse otsuse tegemisele eelnenud menetluses.

221

Esiteks tuleb märkida, et Üldkohtule esitatud kirjalikes dokumentides esitas hageja üksnes Ciba-Geigy (1983) ja Ciba-Geigy (1986) uuringut puudutanud argumendid. Nimelt hõlmab väljend „Ciba-Geigy uuringud“, mida hageja oma kirjalikes dokumentides kasutab, Ciba-Geigy (1983) ja Ciba-Geigy (1986) uuringut, mitte aga Ciba-Geigy (1994) uuringut. Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et Üldkohtule esitatud argumendid ei puuduta Ciba-Geigy (1994) uuringut.

222

Kohtuistungil esitatud seisukohtades märkis hageja tõesti, et tema kirjalikud seisukohad käsitlevad ka Ciba-Geigy (1994) uuringut. Üldkohtu kodukorra artikli 84 lõike 1 kohaselt on aga menetluse käigus uute väidete esitamine keelatud, välja arvatud juhul, kui need tuginevad faktilistele ja õiguslikele asjaoludele, mis on tulnud ilmsiks menetluse käigus. Antud juhul hageja selliste asjaolude esinemisele ei tuginenud, mistõttu tuleb tema kohtuistungil esitatud seisukohad hilinenult esitatutena tagasi lükata.

223

Igal juhul on apellatsiooninõukogu õigesti tagasi lükanud argumendi, mis käsitles seda, et ECHA otsuse vastu võtmisel rikuti määruse nr 1907/2006 artikli 47 lõike 1 esimest lauset, kuna Ciba-Geigy (1994) uuringut arvesse ei võetud. Nimelt tuleneb vaidlustatud otsuse punkti 201 kolmandast lausest, mida hageja ei vaidlusta, et kõnealust uuringut aine hindamise menetluses ei esitatud. Seetõttu ei saa ECHA-le selle uuringuga seoses ülalnimetatud sätte mis tahes rikkumist ette heita.

224

Teiseks tuleb käsitleda hageja argumente, mis käsitlevad seda, et apellatsiooninõukogu oleks pidanud tuvastama määruse nr 1907/2006 artikli 47 lõike 1 esimese lause rikkumise seoses Ciba-Geigy (1983) ja Ciba-Geigy (1986) uuringuga.

225

Selles kontekstis tuleb märkida, et nagu apellatsiooninõukogu vaidlustatud otsuse punktis 201 esile tõi, on Ciba-Geigy (1983) et Ciba-Geigy (1986) uuringut mainitud ECHA otsusele lisatud kirjanduse loetelus.

226

Neil asjaoludel oli apellatsiooninõukogus toimuvas võistlevas menetluses hagejal kohustus esitada argumendid, mis saaksid kinnitada, et vaatamata nende mainimisele ECHA otsusele lisatud kirjanduse loetelus, ei võetud Ciba-Geigy (1983) ja Ciba-Geigy (1986) uuringut selle otsuse tegemisele eelnenud menetluses arvesse.

227

Nagu eespool punktides 190–194 esile toodud, ei saa ainuüksi asjaolu, et ECHA jõudis rottide peal tehtava neurotoksilisuse täiendatud uuringu läbiviimise vajaduse osas teistsugusele järeldusele kui hageja, tõendada seda, et ta ei olnud Ciba-Geigy (1983) ja Ciba-Geigy (1986) uuringut arvesse võtnud.

228

Apellatsiooninõukogus väitis hageja aga seda, et ECHA otsuse punktis 15 lühidalt kokku võetuna esitatud määratud asutuse seisukoht, et registreerimise toimikus ei olnud isassuguelundite massi ja väliskuju puudutavaid tulemusi, on vastuolus Ciba-Geigy (1983) ja Ciba-Geigy (1986) uuringuga, mis hageja väitel selliseid tulemusi sisaldasid. Niisiis tuleb hinnata, kas see argument saab ECHA otsuse sisu arvesse võttes tekitada kahtluse küsimuses, kas neid uuringuid arvesse võeti.

229

Sellega seoses tuleb kõigepealt märkida, et kaebuse lisa N leheküljelt 8 ja leheküljelt 19 nähtuvalt märkis hageja ECHA otsuse eelnõu muudatusettepanekute kohta tehtud märkustes (vt eespool punkt 12), et registreerimise tehnilises toimikus sisaldunud uuringutest ei nähtunud mis tahes histopatoloogilisi või massiga seotud muutusi munandite ja suguelundite juures. Ta viitas seejuures nimelt Ciba-Geigy (1983) ja Ciba-Geigy (1986) uuringule. Selle lisa leheküljel 8 on nimelt viidatud uuringutele nr 18 ja 19 ning selle lisa leheküljel 19 on märgitud, et tegemist on Ciba-Geigy (1983) ja Ciba-Geigy (1986) uuringuga.

230

Järgnevalt tuleb märkida, et otsuse eelnõu kohta tehtud hageja märkusi on resümeeritud ECHA otsuse lehekülgedel 26 ja 27 ning et eespool punktis 229 mainitud märkus on leheküljel 27 sõna-sõnalt ära toodud. Seejuures tuleb ka märkida, et kõnealuse otsuse 3. lisast nähtub, et see märkus käsitles nimelt Ciba-Geigy (1983) ja Ciba-Geigy (1986) uuringut.

231

Viimaks tuleb tõdeda, et ECHA otsuse lehekülgedel 27 ja 28 hinnati, kas iseäranis Ciba-Geigy (1983) ja Ciba-Geigy (1986) uuringus esitatud teabe tõttu oleks võimalik välistada riski, et triklosaan on reproduktiivtoksiline. Nimetatud lehekülgedel ja täpsemalt määratud asutuse vastuste punktis 2 on iseäranis esile toodud, et registreerijad olid juba varem esitanud reproduktiivsust puudutavate mõjude puudumise kohta mõnes triklosaani kohta tehtud uuringus ning et määratud asutus oli juba eelnevalt märkinud, et neis uuringutes ei annustatud triklosaani reproduktiivsüsteemi arengu seisukohast kriitilistel sünnieelsetel ja sünnijärgsetel perioodidel ning et seetõttu ei anna need piisavalt teavet selleks, et anda kindel hinnang selle kohta, et mõju reproduktiivsusele puudub. Ciba-Geigy (1983) uuringu osas, mis on subkrooniline uuring, märgiti kõnealuse otsuse leheküljel 28 samuti, et ühe kaht generatsiooni hõlmanud uuringu lisandväärtuse tagasivaatelises analüüsis jõuti järeldusele, et asjaolu, et subkroonilises uuringus ei täheldatud mingeid mõjusid reproduktiivsusele, ei välista seda, et aine võib reproduktiivsust mõjutada.

232

Neid asjaolusid arvesse võttes ei saa ainuüksi hageja viide ECHA otsuse leheküljel 15 toodud määratud asutuse seisukohale, et registreerimise toimikus ei olnud isassuguelundite massi ja väliskuju puudutavaid tulemusi, kinnitada seda, et nimetatud otsuse tegemisele eelnenud menetluses ei võetud arvesse Ciba-Geigy (1983) ja Ciba-Geigy (1986) uuringut.

233

Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et apellatsiooninõukogule esitatud kaebuses ei olnud hageja esitanud selliseid argumente, mis saaksid kinnitada määruse nr 1907/2006 artikli 47 lõike 1 esimese lause rikkumist põhjusel, et Ciba-Geigy (1983) ja Ciba-Geigy (1986) uuringut ei ole arvesse võetud. Neil asjaoludel ei saa apellatsiooninõukogule ette heita seda, et ta ei tuvastanud vaidlusaluses otsuses sellist rikkumist.

234

Siinkohal tuleb täpsustada, et seda järeldust ei saa ümber lükata ka see, et ekslik võib olla vaidlustatud otsuse punkti 201 neljandas lauses toodud apellatsiooninõukogu seisukoht, et tal oli õigus määruse nr 1907/2006 artikli 47 lõike 1 esimese lause rikkumist puudutav argument tagasi lükata ka põhjusel, et hageja ei olnud kaebuse menetluses talle Ciba-Geigy (1983) ja Ciba-Geigy (1986) uuringut esitanud. Nagu eespool punktides 219–233 märgitud, siis isegi kui see seisukoht on ekslik, on siiski tõsi, et hageja esitatud argumentidega ei ole võimalik kahtluse alla seada apellatsiooninõukogu poolt kõnealuse määruse artikli 47 lõike 1 esimese lause rikkumist puudutanud argumendi tagasilükkamist. Nimelt ei olnud hageja esitanud selliseid argumente, mis võiksid kinnitada, et kõnealuseid uuringuid ei ole arvesse võetud.

235

Hageja väidab, et ekslikud on apellatsiooninõukogu põhjendused, mis käsitlevad olemasoleva teabe kaalukuse määramist.

236

Esiteks toob hageja esile, et asudes vaidlustatud otsuse punktis 202 seisukohale, et ECHA ei pidanud aine hindamisel aine konkreetse omaduse kohta järelduse tegemiseks kasutama olemasoleva teabe kaalukuse määramisel põhinevat lähenemisviisi, jättis apellatsiooninõukogu tähelepanuta selle, et kaalukuse määramine on kasutatav ka aine hindamisel.

237

Siinkohal tuleb tähele panna, et nagu eespool punktides 136 ja 137 märgitud, tuleneb määruse nr 1907/2006 XI lisa punktist 1.2, et kui kaalukuse määramisel põhinev lähenemisviis võimaldab aine registreerimisel veenduda konkreetse ohtliku omaduse esinemises või puudumises, tuleb kõnealuse omaduse osas loobuda täiendavatest katsetest selgroogsete loomadega ning võib loobuda täiendavatest selgroogseid loomi mittekasutavatest katsetest, ning teisalt tuleneb nimetatud määruse XIII lisa teisest lõigust, et püsivate, bioakumuleeruvate ja toksiliste ainete ning väga püsivate ja väga bioakumuleeruvate ainete kindlakstegemiseks kohaldatakse eksperdi arvamuse alusel kaalukuse kindlaksmääramist. Neist sätetest ei tulene siiski sõnaselgelt, et kaalukuse määramist tuleb kasutada aine hindamisel.

238

Teiseks, isegi kui ECHA-l ei oleks aine hindamisel proportsionaalsuse põhimõttest tulenevalt õigust ainest lähtuva potentsiaalse ohu kohta täiendavat teavet nõuda juhul, kui olemasoleva teabe kaalukuse määramise kaudu on võimalik selle riski esinemise või mitteesinemise osas seisukoht võtta, siis oleks apellatsiooninõukogu menetluse võistlevust (vt eespool punktid 59–86) silmas pidades lasunud siiski apellatsiooninõukogule kaebuse esitanud poolel kohustus tuua esile need põhjused, miks ECHA otsuses esitatud põhjendused on ekslikud.

239

Vaidlustatud otsuse punktis 202 on aga apellatsiooninõukogu märkinud, et talle esitatud kaebuse kuuenda väite teises osas ei esitanud hageja üksikasjalikke argumente, millega ta soovib kahtluse alla seada ECHA järeldust, et olemasolev teave ei olnud triklosaani potentsiaalse reproduktiivtoksilisuse nõuetekohaseks hindamiseks piisav.

240

Selle seisukoha vaidlustamiseks esitatud hageja argumentide osas piisab, kui juhtida tähelepanu sellele, et nagu on esile toodud eespool punktis 231, on ECHA otsuse lehekülgedel 27 ja 28 märgitud, et Ciba-Geigy (1983) ja Ciba-Geigy (1986) uuringutes ei annustatud triklosaani suguelundkonna väljaarenemise seisukohast kriitilistel sünnieelsetel ja -järgsetel perioodidel ning et seetõttu ei ole neis uuringutes esitatud teave piisav selleks, et võimaldada anda kindlat hinnangut selle kohta, et mõjusid reproduktiivsusele ei esine. Mis puudutab Ciba-Geigy (1983) uuringut, mis oli subkrooniline uuring, siis selle kohta märgiti, et ühe kahte generatsiooni hõlmanud uuringu lisandväärtuse tagasivaatelises analüüsis on asutud seisukohale, et see, et subkroonilise uuringu käigus reproduktiivsusele mingisugust mõju ei täheldatud, ei välista, et aine võiks reproduktiivsust mõjutada.

241

Tuleb aga tõdeda, et apellatsiooninõukogule esitatud kaebuse kuuenda väite teises osas, mis käsitles Ciba-Geigy (1983) ja Ciba-Geigy (1986) uuringut, tugines hageja üksnes sellele, et olemasoleva teabe kaalukuse kindlaksmääramine oleks võimaldanud asuda seisukohale, et ei esinenud mingit triklosaani reproduktiivtoksilisuse riski. Niisiis tugines hageja vaid nende uuringute olemasolule, ent ei esitanud argumente, mis võiksid kahtluse alla seada ECHA otsuses esitatud põhjenduse, et neis uuringutes esitatud teavet ei saanud lugeda piisavaks.

242

Neil asjaoludel ei saa apellatsiooninõukogule ette heita seda, et ta asus seisukohale, et Ciba-Geigy (1983) ja Ciba-Geigy (1986) uuringut käsitlenud hageja argumendid ei olnud piisavalt üksikasjalikud.

243

Mis puudutab Ciba-Geigy (1994) uuringut, siis tuleb korrata, nagu on juba märgitud eespool punktis 222, et hageja ei esitanud seda uuringut käsitlevaid argumente Üldkohtule esitatud kirjalikes seisukohtades ning esimest korda kohtuistungil suulises seisukohas esitatud argumendid tuleb vastuvõetamatuse tõttu tagasi lükata. Igal juhul tuleb tõdeda, et hageja ei esitanud apellatsiooninõukogus ühtki seda uuringut puudutavat üksikasjalikku argumenti. Peale kõige muu tuleb tähele panna, et seda uuringut ei olnud esitatud ECHA-le.

244

Seetõttu tuleb tagasi lükata argumendid, et apellatsiooninõukogu ei ole olemasoleva teabe kaalukust arvesse võtnud.

245

Teiseks tuleb hageja argumendid tagasi lükata ka osas, milles ta soovib nendega väita, et apellatsiooninõukogu oleks pidanud tuvastama, et ECHA otsuse leheküljel 15 toodud määratud asutuse seisukoht, et registreerimise toimikus ei olnud isassuguelundite massi ja väliskuju puudutavaid tulemusi, on ekslik.

246

Juhul kui Ciba-Geigy (1983) ja Ciba-Geigy (1986) uuring sisaldavad vastupidi määratud asutuse poolt sedastatule andmeid isassuguelundite massi või väliskuju kohta, siis on loomulikult ekslik selle asutuse seisukoht, millest on tehtud kokkuvõte ECHA otsuse leheküljel 15 ja mille kohaselt registreerimise toimikus ei olnud isassuguelundite massi või väliskuju puudutavaid tulemusi.

247

Pidades aga silmas ECHA otsuse lehekülgedel 27 ja 28 esitatud põhjendusi (vt eespool punkt 231), mille kohaselt ei annustatud Ciba-Geigy (1983) ja Ciba-Geigy (1986) uuringus triklosaani suguelundkonna väljaarenemise seisukohast kriitilistel sünnieelsetel ja -järgsetel perioodidel ning et seetõttu ei ole neis uuringutes esitatud teave piisav selleks, et võimaldada anda kindlat hinnangut selle kohta, et mõjusid reproduktiivsusele ei esine, ei olnud need tulemused piisavad, välistamaks võimalust, et triklosaanil on reproduktiivtoksiline mõju.

248

Neil asjaoludel ei saa määratud asutuse seisukohaga, mis on toodud ECHA otsuse leheküljel 15, seotud võimalik viga seada kahtluse alla rottide peal tehtava neurotoksilisuse täiendatud uuringu läbiviimise nõuet.

249

Sellest järeldub, et tagasi tuleb lükata kõik argumendid, millega hageja soovib kahtluse alla seada põhjendused, millele tuginedes apellatsiooninõukogu lükkas tagasi ECHA otsuse peale esitatud kaebuse kuuenda väite teise osa, ning seega kõik argumendid, millega hageja soovib kahtluse alla seada põhjendused, millele tuginedes apellatsiooninõukogu nimetatud väite tagasi lükkas.

250

Vaidlustatud otsuse punktides 137–168 käsitles apellatsiooninõukogu neid hageja argumente, mis olid esitatud kaebuse seitsmendas ja kaheksandas väites ning mis käsitlesid määruse nr 1907/2006 artikli 25 rikkumist ja proportsionaalsuse põhimõtte rikkumist. Neis väidetes väitis kaebaja sisuliselt, et olemasoleva teabe alusel ei olnud võimalik tuvastada riski, et triklosaanil võivad olla neurotoksilised või reproduktiivtoksilised mõjud. Eelkõige väitis ta, et sellise riski puudumist oleks saanud järeldada juba olemasolevate andmete pinnalt. Samuti väitis ta, et rottide ja inimeste erinevuse tõttu ei ole rottide peal tehtavast neurotoksilisuse täiendatud uuringust võimalik teha järeldusi inimese kohta.

251

Vaidlustatud otsuse punktis 149 märkis apellatsiooninõukogu, et hageja piirdus talle esitatud kaebuses üksnes argumentidega, millega ta soovis kahtluse alla seada rottide peal tehtava neurotoksilisuse täiendatud uuringu läbiviimise nõude vajalikkuse ja sobivuse ning tõi esile, et käsitleb vaid neid argumente. Nimetatud otsuse punktides 150–160 käsitles ta argumente, millega hageja soovis kahtluse alla seada kõnealuse nõude vajalikkuse, ning lükkas need tagasi. Selle otsuse punktides 161–168 käsitles ta argumente, millega hageja soovis kahtluse alla seada selle nõude sobivuse, ning lükkas need tagasi.

252

Hageja leiab, et apellatsiooninõukogu põhjendused on ekslikud. Esmalt käsitletakse argumente, millega hageja soovib kahtluse alla seada need apellatsiooninõukogu põhjendused, mis käsitlevad rottide peal tehtava neurotoksilisuse täiendatud uuringu läbiviimise vajalikkust. Teisena käsitletakse argumente, millega hageja soovib kahtluse alla seada apellatsiooninõukogu põhjendused, mis käsitlevad selle nõude sobivust.

253

Vaidlustatud otsuse punktis 150 märkis apellatsiooninõukogu, et aine hindamisel täiendava teabe nõudmise vajalikkuse tõendamiseks pidi ECHA suutma ära näidata, et esineb potentsiaalne risk inimeste tervisele ja keskkonnale, et seda riski on vaja selgitada ning et on realistlik võimalus, et taotletav teave võimaldab paremate riskijuhtimismeetmete võtmist.

254

Vaidlustatud otsuse punktis 151 tõdes apellatsiooninõukogu, et hageja väitel ei olnud ECHA tõendanud selgitamist vajava riski esinemist, kuna olemasolev teave ei olnud inimestel sisesekretsioonihäirete riski tuvastamiseks piisavalt kaalukas.

255

Vaidlustatud otsuse punktis 152 juhtis apellatsiooninõukogu tähelepanu sellele, et kuigi määruse nr 1907/2006 XI lisa kohaselt kasutatakse tõendite kaalukuse määramisel põhinevat lähenemisviisi aine registreerimiseks nõutava teabe kohandamiseks, ei olnud ECHA-l aine hindamisel kohustust seda lähenemisviisi kasutada, tingimusel, et ta teostas nõuetekohaselt oma kaalutlusõigust, tuvastades eelkõige potentsiaalse riski esinemise. Seejuures viitas apellatsiooninõukogu kõnealuse otsuse punktis 64 esitatud põhjendustele.

256

Vaidlustatud otsuse punktis 153 märkis apellatsiooninõukogu, et ECHA oli tuvastanud oma otsuses kaks triklosaani puudutavat potentsiaalset riski ehk esiteks reproduktiivtoksiliste mõjude riski ning teiseks neurotoksiliste mõjude riski.

257

Vaidlustatud otsuse punktis 154 märkis apellatsiooninõukogu, et hageja ei esitanud kaebuses selliseid üksikasjalikke argumente, mis saaksid kahtluse alla seada reproduktiivtoksiliste mõjude riskiga seotud kahtlust puudutava põhjenduse.

258

Vaidlustatud otsuse punktides 155–158 tõi apellatsiooninõukogu välja põhjused, miks oli ECHA-l hageja esitatud argumentidest hoolimata õigus asuda seisukohale, et triklosaanil võib eelkõige inimeste puhul olla järglastele ebasoovitavaid neuroloogilisi mõjusid põhjustav pärssiv mõju türoksiinile.

259

Hageja väidab, et need apellatsiooninõukogu põhjendused on ekslikud. Esiteks esitab ta argumendid, mis on seotud konkreetselt nende apellatsiooninõukogu põhjendustega, mis käsitlevad triklosaani puhul esinevat neurotoksilisuse riski ning teiseks argumendid, mis on seotud konkreetselt nende apellatsiooninõukogu põhjendustega, mis käsitlevad selle aine puhul esinevat potentsiaalse reproduktiivtoksilisuse riski. Kolmandaks esitab ta argumendid, mis on seotud triklosaani puudutavate Kanada asutuste järeldustega. Neljandaks väidab ta, et vaidlustatud otsuse punktis 152 on apellatsiooninõukogu eiranud asjaolu, et olemasoleva teabe kaalukuse määramine on aine hindamisel kasutatav. Viiendaks leiab ta, et apellatsiooninõukogu kontrollis üksnes ilmsete hindamisvigade esinemist.

260

Vaidlustatud otsuse punktides 153 ja 155–158 käsitles apellatsiooninõukogu argumente, millega hageja soovis näidata, et ECHA ei olnud tõendanud potentsiaalset ohtu, et triklosaan on neurotoksiline. Kõnealuse otsuse punktis 153 märkis ta, et ECHA on oma otsuses viidanud rohkele teabele ning eelkõige rottide ja inimeste peal tehtud in vitro ja in vivo uuringutele. ECHA asus selle teabe alusel seisukohale, et inimese puhul võib kõnealusel ainel eelkõige olla järglastele ebasoovitavaid neuroloogilisi mõjusid põhjustav pärssiv mõju türoksiinile. Selle otsuse punktides 155–158 käsitles apellatsiooninõukogu argumente, millega hageja soovis kahtluse alla seada põhjendused, mis seondusid triklosaani puhul esineva potentsiaalse neurotoksilisuse riskiga, ning lükkas need tagasi. Sellega seoses märkis ta sisuliselt, et hageja oli üksnes avaldanud, et ta ei nõustu olemasoleva teabe pinnalt tehtud ECHA järeldustega ja et selline avaldus on samaväärne lahkneva teadusliku arvamuse esitamisega, ning juhtis sama otsuse punktis 134 esitatud põhjendustele viidates tähelepanu sellele, et tegemist ei ole seda laadi argumentidega, mis saaksid kinnitada, et vaidlustatud otsus on väär. Samuti lükkas ta tagasi Axelstadi (2013) uuringut puudutanud argumendi, märkides nimelt, et hageja ei olnud tõendanud ECHA põhjenduste ekslikkust, vaid toonud esile üksnes selle, et ta ei nõustu nimetatud ameti poolt olemasolevatele andmetele antud tõlgendusega. Selliste argumentidega ei olnuks võimalik rottide peal tehtava neurotoksilisuse täiendatud uuringu läbiviimise nõude õiguspärasust kahtluse alla seada. Seoses nende hageja argumentidega, mis käsitlesid seda, et rottide ja inimeste erinevuse tõttu ei saaks ECHA rotte puudutavatele uuringutele tuginedes tuvastada potentsiaalset riski, et triklosaan on neurotoksiline, märkis apellatsiooninõukogu, et need argumendid tuleks tagasi lükata põhjendustel, mis on esitatud kõnealuse otsuse punktides 163–165, kus käsitleti argumente, millega hageja soovis kahtluse alla seada ECHA põhjendused seoses rottide peal tehtava neurotoksilisuse katse läbiviimise nõude sobivusega.

261

Hageja leiab, et mõned neist apellatsiooninõukogu põhjendustest on ekslikud.

262

Esiteks leiab hageja esimese väite esimeses osas, et apellatsiooninõukogu ei ole tema poolt aluseks võetud teadusuuringuid adekvaatselt hinnanud. Hageja meelest oleks ECHA ja apellatsiooninõukogu vahelist funktsionaalset järjepidevust arvesse võttes pidanud viimane ECHA otsuse de novo läbi vaatama, mis oleks hõlmanud selles otsuses sisaldunud teadushinnangute läbi vaatamist. Vastasel juhul looks apellatsiooninõukogu lünga hageja-sugustele registreerijatele tagatud menetluslikus kaitses.

263

Teiseks väidab hageja teise väite esimeses osas, et apellatsiooninõukogu on vaidlustatud otsuse punktis 156 lubamatult ümber pööranud tõendamiskoormise. ECHA ja apellatsiooninõukogu ülesandeks on tõendada, et esineb selgitamist vajav oht ning et täiendava teabe saamine saaks tegelikult riskijuhtimismeetmeid parandada. ECHA ega apellatsiooninõukogu ei ole seda aga tõendanud. Hageja hinnangul ei oleks apellatsiooninõukogu seetõttu tohtinud nimetatud punktis asuda seisukohale, et hageja ei olnud tõendanud, et järeldused millele ECHA jõudis, olid ekslikud.

264

Kolmandaks väidab hageja esimese väite teises osas, et vaidlustatud otsuse punktides 134, 155 ja 156 ei oleks apellatsiooninõukogu tohtinud tugineda põhjendusele, mille kohaselt ei saa teaduslike arvamuste lahknevus kätkeda endas õigusrikkumist. Sellisele seisukohale asudes ei ole apellatsiooninõukogu arvestanud ECHA ja enda vahelise funktsionaalse järjepidevusega ega ole teinud kontrolli kohases ulatuses.

265

Neljandaks väidab hageja esimese väite teises osas ja teise väite teises osas, et apellatsiooninõukogu ei ole suutnud selgitada, kuidas aluseks võetud tõendid ehk olemasolevad rottide peal tehtud uuringud, saavad kinnitada neid järeldusi, mille ECHA nende pinnalt teinud on. Esiteks ei piisa vaidlustatud otsuse punktis 153 esitatud apellatsiooninõukogu põhjendusest, et ECHA hindas paljusid uuringuid. Mingisugust hüpoteesi kinnitavatele või ümber lükkavatele tõenditele omistatava kaalu seisukohast on asjasse puutuvad sellised faktorid nagu andmete kvaliteet, tulemuste kooskõlalisus, mõjude laad ja raskus ning teabe asjakohasus. Teiseks on kõnealune otsus vastuoluline ja tugineb tõenditele, mis ei ole omavahel kooskõlas, kuna inimesi ohustava neurotoksilisuse riski osas on apellatsiooninõukogu tuginenud üksnes rottide peal tehtud uuringutest pärinevatele andmetele. Kolmandaks ei ole ECHA ega apellatsiooninõukogu arvesse võtnud selliseid inimeste ja teiste liikide kohta tehtud uuringuid, millest ilmneb neurotoksiliste või sisesekretsiooni kahjustavate mõjude puudumine. Hageja hinnangul oleks apellatsiooninõukogu selle arvesse võtmise korral jõudnud järeldusele, et pidades silmas triklosaani erinevat mõju erinevate liikidele, ei ole ühe kohta saadud andmete alusel teise kohta järelduste tegemine võimalik. Neljandaks ei ole apellatsiooninõukogu arvesse võtnud hageja argumente, mis käsitlesid Witorschi aruannet, millest ilmnes, et triklosaanil ei ole neurotoksilisi ega sisesekretsiooni kahjustavaid mõjusid. Selles aruandes koondati asjakohased tõendid, kirjeldati neid üksikasjalikult ning selgitati usaldusväärsel, sidusal ja läbipaistval viisil, kuidas neid tõendeid lõplikule järeldusele jõudmiseks kasutati.

266

ECHA ja menetlusse astujad vaidlevad neile argumentidele vastu.

267

Kõigepealt tuleb hageja argumendid tagasi lükata osas, milles need käsitlevad seda, et apellatsiooninõukogu oleks pidanud ise läbi viima asjakohase teabe hindamise selleks, et otsustada, kas esineb potentsiaalne oht, et triklosaan on neurotoksiline. Seejuures piisab kui juhtida tähelepanu sellele, et nagu eespool punktides 55–131 märgitud, hindab apellatsiooninõukogu talle esitatud kaebuse lahendamisel üksnes seda, kas ECHA otsus on kaebuse esitaja esitatud argumente silmas pidades väär.

268

Teiseks tuleb käsitleda hageja argumente osas, milles ta soovib nendega näidata, et apellatsiooninõukogu tegi ECHA otsust kontrollides vea.

269

Esiteks tuleb hageja argumendid tagasi lükata osas, milles ta väidab, et apellatsiooninõukogu oleks pidanud olemasoleva teabe põhjal asuma seisukohale, et ECHA-l ei olnud õigust võtta seisukohta, et triklosaan on neurotoksiline.

270

Eespool punktis 269 mainitud väide põhineb nimelt ekslikul eeldusel, et triklosaani neurotoksiliste mõjude kohta selguse saamiseks täiendava teabe nõudmiseks oleks ECHA pidanud tõendama, et see aine on neurotoksiline.

271

Määrusega nr 1907/2006 loodud süsteemi kohaselt võib aga juhul, kui esineb kahtlusi, et ainega kaasnevad riskid inimeste tervisele või keskkonnale ning olemasoleva teabe alusel ei ole võimalik neid kahtlusi ümber lükata ega kinnitada, võtta aine hindamisel vastu otsuse, millega nõutakse selle riski selgitamist võimaldavat täiendavat teavet.

272

Nimelt on määruse nr 1907/2006 artikli 1 lõike 1 kohaselt selle määruse eesmärgiks tagada inimeste tervise ja keskkonna kaitstuse kõrge tase. Lisaks sellele tuleneb selle määruse artikli 1 lõike 3 teisest lausest, et selle määruse sätted põhinevad ettevaatuspõhimõttel. Nimetatud määruse põhjendusest 66 nähtuvalt on ECHA-l õigus aine hindamisel nõuda aine kohta täiendavat teavet, kui on kahtlus, et aine võib olla ohuks tervisele või keskkonnale.

273

Seega ei pidanud ECHA rottide peal tehtava neurotoksilisuse uuringu vajalikkuse tõendamiseks ära näitama seda, et triklosaani tuleb talle kättesaadava teabe alusel käsitada neurotoksilisena. Piisas sellest, kui ta tõendas ära neurotoksilisuse potentsiaalse riski esinemise.

274

Teiseks tuleb käsitleda hageja argumenti, mis käsitleb seda, et apellatsiooninõukogu on vaidlustatud otsuse punktis 156 tõendamiskoormise lubamatult ümber pööranud.

275

Esiteks, osas, milles punktis 274 mainitud argument käsitleb tõendamiskoormise jaotust apellatsiooninõukogu menetluses, tuleb märkida, et apellatsiooninõukogu on vaidlustatud otsuse punkti 156 neljandas lauses õiguspäraselt asunud seisukohale, et kaebuse esitajal lasus kohustus tõendada, et ECHA järeldused olid ekslikud. Tõendamiskoormise selline jaotus tuleneb nimelt apellatsiooninõukogu menetluse võistlevusest. Seetõttu tuleb hageja argument tagasi lükata osas, milles see puudutab tõendamiskoormise jaotust nimetatud menetluses.

276

Teisalt, osas, milles eespool punktis 274 nimetatud argument käsitleb tõendamiskoormist ECHA-s toimunud menetluses, tuleb tähele panna, et tõendamaks, et nõue on vajalik, lasub ECHA-l kohustus tõendada, et kõnealuse aine puhul esineb potentsiaalne risk inimeste tervisele ja keskkonnale, et seda riski on vaja selgitada ning et on võimalus, et nõutav teave võimaldab paremate riskijuhtimismeetmete võtmist.

277

Tuleb aga tõdeda, et apellatsiooninõukogu ei ole ECHA menetluses kohaldamisele kuuluvate tõendamiskoormise eeskirjade vastu eksinud. Vaidlustatud otsuse punkti 156 neljandas lauses esitatud apellatsiooninõukogu seisukoht käsitleb nimelt üksnes tõendamiskoormise jaotust apellatsiooninõukogus toimuvas menetluses. Seevastu on apellatsiooninõukogu nimetatud otsuse punktist 150 nähtuvalt ECHA menetluse osas valinud lähenemise, mis on kooskõlas eeskirjaga, millele on tähelepanu juhitud eespool punktis 276.

278

Neid põhjendusi silmas pidades tuleb eespool punktis 274 mainitud argument tagasi lükata.

279

Kolmandaks märgib hageja, et vaidlustatud otsuse punktides 134, 155 ja 156 ei oleks apellatsiooninõukogu tohtinud tugineda põhjendusele, et teaduslike arvamuste lahknevus ei kätke endas mis tahes õigusrikkumist. Ta ei oleks tohtinud ECHA kaalutlusõiguse tõttu oma kontrolli piirata.

280

Ennekõike tuleb tähele panna, et apellatsiooninõukogu menetluse võistlevust silmas pidades peab kaebuse esitaja selles menetluses esile tooma üksikasjalikud argumendid, millega ta soovib ECHA põhjendused kahtluse alla seada. Seetõttu, kui kaebuse esitaja on ECHA otsuse vastu võtmisele eelnenud menetluses esitanud argumendid, mis käsitlevad seda, et olemasolev teave ei võimalda asuda seisukohale, et esineb potentsiaalne risk inimeste tervisele või keskkonnale või seda, et teatav teave lubab kinnitada, et ainel ei ole inimeste tervisele või keskkonnale kahjulikku mõju, ning kui ECHA oma otsuses neid argumente seepeale käsitleb ja need tagasi lükkab, lasub kaebuse esitajal apellatsiooninõukogu menetluses kohustus esitada üksikasjalikud argumendid, mis näitaksid, et põhjendused, millele ECHA tugines, olid ekslikud. Sellisel juhul ei saa piisavalt üksikasjalikena käsitada mis tahes selliseid kaebuse esitaja poolt apellatsiooninõukogule esitatud argumente, milles on tuginetud üksnes sellele, et on olemas uuringud, mida ECHA arvesse võttis, ent milles ei ole toodud esile põhjusi, miks on ECHA põhjendused väidetavalt ekslikud.

281

Eeltoodust lähtudes tuleb käsitleda hageja argumente, mis käsitlevad vaidlustatud otsuse punktides 134, 155 ja 156 toodud apellatsiooninõukogu põhjendusi.

282

Ühelt poolt on apellatsiooninõukogu vaidlustatud otsuse punktis 155 sisuliselt märkinud, et olemasolevat teavet puudutanud hageja argumendid piirdusid tõdemusega, et hageja ei olnud nõus nende järeldustega, millele ECHA jõudis. Seejuures viitas ta selle otsuse punkti 134 neljandale lausele, kus apellatsiooninõukogu on märkinud, et asjaolu, et hageja ei jaga ECHA teaduslikku laadi järeldust, ei kinnita piisavalt seda, et see järeldus on ekslik.

283

Teisalt on apellatsiooninõukogu vaidlustatud otsuse punktis 156 märkinud, et kaebuses väitis hageja, et Axelstadi (2013) uuringu kohaselt on ebatõenäoline, et triklosaanil on asjakohaseid kahjulikke mõjusid. Seejuures juhtis apellatsiooninõukogu tähelepanu sellele, et nimetatud uuringus on ka märgitud, et triklosaani kui potentsiaalselt neurotoksilise aine hindamine võib hiljem vajalikuks osutuda. Samuti juhtis apellatsiooninõukogu tähelepanu sellele, et ECHA väitis, et kõnealune uuring ei võimaldanud välistada kahtlust, et triklosaan võib mõjutada järglaste aju arengut, vähendades türoksiini taset ema kehas. Sellega seoses tõi apellatsiooninõukogu esile, et hageja ei tõendanud, et ECHA nimetatud järeldus oleks ebaõige, vaid piirdus üksnes märkusega, et ta ei ole nõus ECHA poolt olemasolevale teabele antud tõlgendusega. Apellatsiooninõukogu viitas siin jällegi selle otsuse punkti 134 neljandale lausele, kus ta on välja toonud, et asjaolu, et hageja ECHA teaduslikku laadi järeldust ei jaga, ei ole piisav kinnitamaks, et see järeldus on ekslik.

284

Eespool punktis 280 esitatud põhjendusi silmas pidades ei saa apellatsiooninõukogule ette heita seda, et ta lükkas vaidlustatud otsuse punktides 155 ja 156 esitatud põhjustel tagasi need hageja argumendid, milles hageja üksnes avaldas, et ei nõustu ECHA järeldusega, kuna need argumendid ei olnud piisavalt üksikasjalikud.

285

Siinkohal tuleb ka märkida, et vaidlustatud otsuse punktides 155 ja 156 lükkas apellatsiooninõukogu hageja argumendid tagasi kas põhjusel, et need ei olnud piisavalt üksikasjalikud või põhjusel, et need ei olnud põhjendatud. Seevastu ei lükanud ta neid argumente tagasi põhjusel, et need ei saa kinnitada seda, et ECHA on teinud ilmse vea. Erinevalt hageja väidetust ei saa neist punktidest seetõttu järeldada, et apellatsiooninõukogu kontrollis ECHA kaalutlusõiguse tõttu otsust vähem põhjalikult.

286

Seetõttu tuleb vaidlustatud otsuse punkte 134, 155 ja 156 käsitlevad argumendid samuti tagasi lükata.

287

Neljandaks, seoses hageja argumentidega, mis käsitlevad Witorschi aruannet, tuleb esmalt märkida, et niivõrd kui hageja tugines sellele aruandele kaebuse kuuendas väites, mis käsitles määruse nr 1907/2006 artikli 47 lõike 1 esimese lause rikkumist, tuleb need argumendid tagasi lükata samadel põhjustel, mis on esitatud eespool punktides 200–205. Teiseks tuleb märkida, et apellatsiooninõukogule esitatud kaebuse seitsmendas ja kaheksandas väites, mis käsitlesid määruse nr 1907/2006 artikli 25 ja proportsionaalsuse põhimõtte rikkumist, hageja sellele aruandele ei tuginenud. Apellatsiooninõukogu menetluse võistlevust silmas pidades ei saa seega viimasele ette heita seda, et ta nende väidete käsitlemisel kõnealust aruannet arvesse ei võtnud. Igal juhul tuleb tõdeda, et nimetatud kaebuses ei toonud hageja üksikasjalikult esile põhjusi, miks tuleks tema hinnangul selle aruande sisu arvesse võttes ECHA otsuses esitatud põhjendusi pidada ekslikeks. Kolmandaks, niivõrd kui hageja soovib väita, et selle aruande sisu silmas pidades tuleb apellatsiooninõukogu põhjendusi ekslikuks pidada, siis piisab kui märkida, et hageja ei ole üksikasjalikult esile toonud põhjusi, miks tuleks seda sisu silmas pidades apellatsiooninõukogu põhjendusi ekslikeks pidada. Seetõttu tuleb kõik asjaomast aruannet käsitlevad argumendid tagasi lükata.

288

Viiendaks, seoses hageja väitega, et apellatsiooninõukogu jättis arvesse võtmata triklosaani erineva mõju rotile ja inimesele ning et vaidlustatud otsuses toodud põhjendused on vastuolulised, kuna apellatsiooninõukogu tugines inimest ohustava potentsiaalse neurotoksilisuse riski tuvastamisel üksnes rottide peal läbi viidud uuringutest saadud andmetele, siis tuleb tõdeda, et need argumendid on seotud kõnealuse otsuse punktiga 157, milles käsitletakse argumente, mis käsitlevad triklosaani erinevat mõju rotile ja inimesele. Tuleb aga tõdeda, et selles punktis viitas apellatsiooninõukogu selle otsuse punktides 163–165 toodud põhjendustele. Niisiis võetakse hageja neid argumente arvesse apellatsiooninõukogu viimati nimetatud põhjendusi puudutavate argumentide käsitlemisel (vt edaspidi punktid 365–383).

289

Kuuendaks, seoses hageja väitega, et vaidlustatud otsuse punktis 153 ei oleks apellatsiooninõukogu tohtinud piirduda tõdemusega, et ECHA on käsitlenud paljusid uuringuid, vaid oleks pidanud ise hindama, kas ta oleks olemasoleva teabe alusel saanud potentsiaalse neurotoksilisuse riski esinemise välistada, tuleb tähele panna, et nagu eespool punktides 59–86 märgitud, peab apellatsiooninõukogu kaebust lahendades käsitlema üksnes kaebuse esitaja esitatud väiteid. Seetõttu ei saa apellatsiooninõukogule ette heita seda, et ta asus kõnealuse otsuse punktis 153 seisukohale, et ECHA oli käsitlenud paljusid uuringuid, ega seda, et ta piirdus selle otsuse punktides 154–159 hageja poolt kaebuses esitatud argumentide analüüsimisega.

290

Neist põhjendustest lähtudes tuleb tagasi lükata argumendid, mis on seotud konkreetselt nende apellatsiooninõukogu põhjendustega, mis käsitlevad triklosaani potentsiaalse neurotoksilisuse riski esinemist, välja arvatud argumendid, mis käsitlevad triklosaani erinevat mõju rotile ja inimesele ning mida käsitletakse edaspidi punktides 339–386.

291

Käsitledes neid hageja argumente, millega ta soovis näidata, et rottide peal tehtava neurotoksilisuse täiendatud uuringu läbiviimise nõue ei olnud vajalik, asus apellatsiooninõukogu vaidlustatud otsuse punktis 154 seisukohale, et nimetatud argumendid ei olnud piisavalt üksikasjalikud.

292

Hageja leiab, et see põhjendus on ekslik. Esiteks väidab ta, et apellatsiooninõukogu on tema poolt kaebuses esitatud argumente moonutanud. Teiseks leiab ta, et olemasolevaid uuringuid silmas pidades oleks apellatsiooninõukogu pidanud tuvastama, et triklosaaniga seotud reproduktiivtoksilisuse riski ei esine.

293

Esimese väite teises osas ja teise väite esimeses osas leiab hageja, et vaidlustatud otsuse punktis 154 on apellatsiooninõukogu moonutanud hageja poolt kaebuses esitatud argumente. Hageja väitel leidis apellatsiooninõukogu, et ta ei esitanud kaebuse seitsmendas ja kaheksandas väites sellist argumenti, millega oleks võimalik kahtluse alla seada rottide peal tehtava neurotoksilisuse täiendatud uuringu vajalikkus seoses trikolsaanist lähtuva potentsiaalse reproduktiivtoksilisuse riski esinemisega. Ta väidab, et esitas siiski kaebuses argumendid, millega soovis seada kahtluse alla ECHA järelduse, et triklosaani puhul potentsiaalne reproduktiivtoksilisuse risk esineb. Ta märgib, et väitis eksliku olevat ECHA otsuses esitatud seisukoha, et registreerimise toimikus ei olnud esitatud mis tahes tulemusi isassuguelundite massi ja väliskuju kohta, kuna tema väitel sisaldus see teave Ciba-Geigy (1983) ja Ciba-Geigy (1986) uuringus.

294

ECHA vaidleb neile argumentidele vastu.

295

Kõigepealt tuleb märkida, et hageja esitas ECHA otsuse peale esitatud kaebuses need argumendid, mis käsitlesid rottide peal tehtavat neurotoksilisuse täiendatud uuringut (kaebuse punktid 47–106). Seejuures oli hageja argumentatsioon vormistatud sissejuhatuse (kaebuse punktid 48–51) ning kolme osana, millest esimene osa käsitles konkreetselt triklosaani neurotoksilisusega seotud kahtlusi (kaebuse punktid 52–85) ja teine osa konkreetselt selle aine reproduktiivtoksilisusega seotud kahtlusi (kaebuse punktid 86–97). Kolmas osa käsitles määruse nr 1907/2006 artikli 25 lõike 1 ja proportsionaalsuse põhimõtte rikkumist (kõnealuse kaebuse punktid 98–106).

296

Siinkohal tuleb märkida, et kaebuse selles osas, mis käsitles konkreetselt proportsionaalsuse põhimõtet ehk kaebuse punktides 98–106 ei esitanud hageja tõepoolest selliseid üksikasjalikke argumente, millega ta soovinuks kahtluse alla seada ECHA kaalutlusi, mis käsitlesid rottide peal tehtava neurotoksilisuse täiendatud uuringu vajalikkust triklosaanist lähtuva potentsiaalse reproduktiivtoksilisuse ohu seisukohast.

297

Tuleb siiski tõdeda, et kaebuse punktis 106 märkis hageja, et selle uuringu läbiviimise nõue ei olnud vajalik „eespool esile toodud põhjustel“. Vastupidi ECHA väitele tuleneb sellest nimetatud punktis esitatud viitest ja selle kontekstist piisavalt selgelt, et hageja viitas nimetatud punktis kaebuse punktides 86–97 esitatud argumentidele, mis käsitlesid triklosaani puhul esinevat potentsiaalset reproduktiivtoksilisuse riski. Sellega seoses oli hageja nimelt esile toonud selle, et ekslik oli ECHA otsuses võetud seisukoht, mille kohaselt ei olnud registreerimise toimikus esitatud ühtki isassuguelundite massi ja väliskujuga seotud tulemust.

298

Seega leiab hageja õigesti, et määruse nr 1907/2006 artikli 25 lõike 1 ja proportsionaalsuse põhimõtte rikkumist puudutava osa raames esitas ta kaebuse punktis 106 argumendi, millega soovis kahtluse alla seada ECHA järelduse, et triklosaani puhul esineb potentsiaalne reproduktiivtoksilisuse risk ehk argumendi, mis käsitles seda, et erinevalt selles otsuses sedastatust, olid isassuguelundite massi ja väliskuju käsitlevad tulemused registreerimise toimikus olemas.

299

Sellega seoses tuleb ka märkida, et vastuses seitsmendale ja kaheksandale väitele ei ole apellatsiooninõukogu sõnaselgelt sellele argumendile vastanud.

300

Kuivõrd aga argumendi, mis käsitles vääralt tuvastatud asjaolu, et registreerimise toimikus ei olnud isassuguelundite massi ja väliskuju puudutavaid tulemusi, oli hageja esitanud kaebuse punktides 86–97 ehk seega kuuenda väite teise osa raames, siis tuleb hinnata, kas apellatsiooninõukogu on sellele nõuetekohaselt vastanud nimetatud osa käsitledes.

301

Selles kontekstis tuleb tähele panna, et nagu eespool punktides 238–242 esile toodud, ei piirdunud apellatsiooninõukogu kaebuse kuuenda väite teise osa puhul üksnes määruse nr 1907/2006 artikli 47 lõike 1 esimese lause rikkumist puudutanud hageja argumentide hindamisega, vaid käsitles vaidlustatud otsuse punktis 202 ka argumenti, mis käsitles seda, et olemasoleva teabe kaalukuse määramise korral oleks olnud võimalik triklosaani potentsiaalse reproduktiivtoksilisuse riski esinemine välistada. Nagu eespool punktides 238–242 esile toodud, tugines apellatsiooninõukogu selle otsuse punktis 202 sisuliselt põhjendusele, et ECHA otsuses tehtud märkused Ciba-Geigy (1983) ja Ciba-Geigy (1986) uuringu kohta selgitavad, miks need uuringud ei andnud piisavat teavet reproduktiivsusele tekkiva mõju puudumise kohta kindla hinnangu andmiseks ning et hageja ei olnud esitanud üksikasjalikke argumente selle seisukoha ümber lükkamiseks.

302

Seda apellatsiooninõukogu vastust arvesse võttes tuleb lugeda ka vaidlustatud otsuse punktis 154 toodud apellatsiooninõukogu põhjendust, mille kohaselt ei esitanud hageja kaebuse seitsmenda ja kaheksanda väite raames argumenti, millega ta oleks soovinud kahtluse alla seada rottide peal tehtava neurotoksilisuse täiendatud uuringu läbiviimise vajalikkuse triklosaanist lähtuva potentsiaalse reproduktiivtoksilisuse riski seisukohast.

303

Ent nagu eespool märgitud, oli apellatsiooninõukogu sellele hageja poolt kuuenda väite teises osas esitatud argumendile juba vastanud seda osa käsitledes. Niisiis ei saa talle ette heita seda, et ta ei käsitlenud seda uuesti kaheksanda väite raames, kus hageja üksnes viitas sellele argumendile.

304

Seetõttu ei ole apellatsiooninõukogu vaidlustatud otsuse punktis 154 hageja argumente moonutanud.

305

Isegi juhul, kui apellatsiooninõukogu on vaidlustatud otsuse punktis 154 hageja argumente moonutanud, ei saaks see viga kaasa tuua kõnealuse otsuse tühistamist. Ainuüksi need põhjused, miks ECHA leidis, et Ciba-Geigy (1983) ja Ciba-Geigy (1986) uuring ei andnud piisavat teavet reproduktiivsusele tekkiva mõju puudumise kohta kindla hinnangu andmiseks, õigustavad järeldust, et rottide peal tehtava neurotoksilisuse täiendatud uuringu läbiviimise nõudmine ei ole nende uuringute sisuga vastuolus ning hageja ei ole apellatsiooninõukogule esitatud kaebuses esitanud argumente nende seisukohtade kahtluse alla seadmiseks.

306

Seetõttu tuleb tagasi lükata argument, mis käsitleb seda, et apellatsiooninõukogu on vaidlustatud otsuse punktis 154 moonutanud hageja poolt kaebuses esitatud argumente.

307

Teise väite esimeses osas leiab hageja, et Ciba‑Geigy (1983) ja Ciba‑Geigy (1986) uuring ning Witorschi aruanne kinnitavad, et triklosaanil ei ole reproduktiivtoksilisi mõjusid. Ta väidab, et ECHA ja apellatsiooninõukogu oleksid pidanud läbi viima tõendite kaalukuse määramise. Tema hinnangul tõdesid ECHA ja apellatsiooninõukogu, et uuritud proovid võisid olla dioksiinidega saastunud, mis võis põhjustada täheldatud tulemuste saamise.

308

ECHA ja menetlusse astujad vaidlevad neile argumentidele vastu.

309

Esmalt tuleb need argumendid juba eespool punktides 55–131 esitatud põhjustel tagasi lükata osas, milles hageja soovib näidata, et apellatsiooninõukogu oleks ise asjakohast teavet uuesti hinnates pidanud uurima, kas rottide peal tehtava neurotoksilisuse täiendatud uuringu läbiviimist võis nõuda.

310

Teiseks tuleb käsitleda hageja argumente osas, milles ta soovib tõendada, et apellatsiooninõukogu tegi ECHA otsust kontrollides vea.

311

Selles kontekstis tuleb esmalt tagasi lükata need hageja argumendid, mis käsitlevad Ciba-Geigy (1983) ja Ciba-Geigy (1986) uuringut. Nagu eespool punktis 305 märgitud, tõi ECHA oma otsuses esile põhjused, miks ei andnud need uuringud tema meelest piisavalt teavet reproduktiivsusele tekkiva mõju puudumise kohta kindla hinnangu andmiseks ning apellatsiooninõukogule esitatud kaebuses ei esitanud hageja selliseid argumente, mis võiksid need põhjendused kahtluse alla seada.

312

Teiseks tuleb samadel põhjustel, mis on esitatud eespool punktis 287, tagasi lükata need argumendid, mille kohaselt ei ole apellatsiooninõukogu piisavalt arvestanud Witorschi uuringuga.

313

Kolmandaks, seoses argumendiga, mis käsitleb seda, et uuritud proovid võisid olla dioksiinidega saastunud, mis võinuks põhjustada täheldatud tulemuste saamise, tuleb ühelt poolt märkida, et apellatsiooninõukogule esitatud kaebuse seitsmendas ega kaheksandas väites ei ole hageja sellekohast argumenti esitanud. Igal juhul tuleb aga teisalt märkida, et kuivõrd hageja esitas sellekohased argumendid kaebuse kuuenda väite esimeses osas, vastas apellatsiooninõukogu neile vaidlustatud otsuse punktis 197. Tuleb aga tõdeda, et käesolevas hagis ei ole hageja esitanud ühtki üksikasjalikku argumenti, millega ta sooviks selle vastuse kahtluse alla seada.

314

Seetõttu tuleb tagasi lükata argumendid, mis käsitlevad seda, et olid olemas uuringud, mis kinnitasid, et triklosaanil ei ole reproduktiivtoksilist mõju ning seega kõik argumendid, mis käsitlevad konkreetselt neid apellatsiooninõukogu põhjendusi, mis on seotud triklosaanist lähtuva potentsiaalse reproduktiivtoksilisuse riskiga.

315

Teise väite esimeses osas väidab hageja, et Kanada asutused jõudsid tõendite kaalukuse määramisel põhinevat lähenemisviisi kasutades ning ilma täiendavate katsete tegemist nõudmata järeldusele, et triklosaanil ei ole neurotoksilisi ega reproduktiivtoksilisi mõjusid. Kõnealused asutused olid eelkõige väljendanud kahtlusi seoses sellega, kas rottide peal tehtud katsete tulemuste inimesele laiendamine on asjakohane. Hageja viitab sellega seoses nende asutuste 26. novembri 2016. aasta aruandele.

316

ECHA ja menetlusse astujad vaidlevad neile argumentidele vastu.

317

Esmalt tuleb need argumendid samadel põhjustel, mis on esitatud eespool punktides 55–131, tagasi lükata osas, milles hageja soovib näidata, et apellatsiooninõukogu oleks ise pidanud otsustama, kas rottide peal tehtava neurotoksilisuse täiendatud uuringu läbiviimist võib nõuda, võttes oma hinnangu andmisel arvesse Kanada asutuste hinnangut.

318

Teiseks tuleb käsitleda neid argumente, millega hageja soovib näidata, et apellatsiooninõukogu tegi ECHA otsust kontrollides vea.

319

Siinkohal tuleb tähele panna, et vaidlustatud otsuse punktides 150–160 käsitles apellatsiooninõukogu neid argumente, millega hageja soovis näidata, et ECHA ei oleks pidanud asuma seisukohale, et rottide peal tehtava neurotoksilisuse täiendatud uuringu läbiviimine on vajalik.

320

Esiteks, seoses sellega, et hageja väidab oma argumentides, et apellatsiooninõukogu oleks kaebust lahendades pidanud Kanada asutuste aruannet arvesse võtma, tuleb tähele panna, et apellatsiooninõukogu menetluse võistlevuse tõttu lasus hagejal kohustus see aruanne nimetatud menetluse käigus esitada. Hageja ei ole aga väitnud, et ta oleks selle selles menetluses esitanud. Selles kontekstis tuleb märkida, et kõnealune aruanne avaldati 26. novembril 2016 ehk pärast ärakuulamise toimumist apellatsiooninõukogus 9. juunil 2016 (vt eespool punkt 22), ning et hageja ei väida, et see aruanne oleks apellatsiooninõukogule esitatud pärast ärakuulamist.

321

Teiseks, seoses sellega, et hageja väidab oma argumentides, et Kanada asutuste poolt läbi viidud hindamine tõendab, et vaidlustatud otsuse punktides 150–160 esitatud apellatsiooninõukogu põhjendused on ekslikud, tuleb märkida, et hageja tugineb üksnes sellele, et selline hindamine toimus, ent ei too esile põhjusi, miks selle hindamise järeldused peaksid kahtluse alla seadma määruses nr 1907/2006 sätestatud normidele tuginevate apellatsiooninõukogu põhjenduste õiguspärasuse. Seetõttu tuleb seda hindamist käsitlevad hageja argumendid tagasi lükata, kuna need pole piisavalt üksikasjalikud.

322

Seetõttu tuleb tagasi lükata ka argumendid, mis käsitlevad Kanada asutuste poolt läbi viidud hindamist.

323

Teise väite esimeses osas toob hageja esile, et vaidlustatud otsuse punktis 152 on apellatsiooninõukogu tähelepanuta jätnud selle, et aine hindamisel tuleb kasutada kaalukuse määramist, mis võimaldab apellatsiooninõukogul kõiki asjakohaseid tõendeid arvesse võttes teostada oma kontrollipädevust seoses äärmiselt keeruliste teaduslike ja tehniliste hinnangutega.

324

ECHA ja menetlusse astujad vaidlevad neile argumentidele vastu.

325

Esmalt tuleb tagasi lükata hageja argumendid osas, milles ta soovib nendega näidata, et apellatsiooninõukogu oleks pidanud ise läbi viima uue uurimise, määrates ise olemasoleva teabe kaalukuse. Nagu eespool punktides 55–131 esile toodud, piirdub apellatsiooninõukogu talle esitatud kaebust lahendandes selle hindamisega, kas ECHA otsus on kaebuse esitaja argumente silmas pidades väär.

326

Teiseks tuleb käsitleda hageja argumente osas, milles ta soovib näidata, et apellatsiooninõukogu tegi ECHA otsust kontrollides vea.

327

Siinkohal tuleb tähele panna, et nagu ka eespool punktides 136 ja 137 märgitud, tuleneb määruse nr 1907/2006 XI lisa punktist 1.2, et kui aine registreerimisel võimaldab kaalukuse määramisel põhinev lähenemisviis veenduda konkreetse ohtliku omaduse esinemises või puudumises, tuleb kõnealuse omaduse osas loobuda täiendavatest katsetest selgroogsete loomadega ning võib loobuda täiendavatest selgroogseid loomi mittekasutavatest katsetest ning teisalt tuleneb nimetatud määruse XIII lisa teisest lõigust, et püsivate, bioakumuleeruvate ja toksiliste ainete ning väga püsivate ja väga bioakumuleeruvate ainete kindlaks tegemiseks kohaldatakse kaalukuse kindlaks määramist eksperdi arvamuse alusel. Neist sätetest ei tulene siiski sõnaselgelt, et kaalukuse määramist tuleks kasutada aine hindamisel.

328

Teiseks, isegi kui ECHA-l ei oleks aine hindamisel proportsionaalsuse põhimõttest tulenevalt õigust nõuda ainest lähtuva potentsiaalse ohu kohta täiendavat teavet juhul, kui olemasoleva teabe kaalukusest lähtudes on võimalik selle riski esinemise või mitteesinemise osas seisukoht võtta, oleks apellatsiooninõukogu menetluse võistlevust (vt eespool punktid 59–86) silmas pidades lasunud siiski hagejal kohustus tuua esile need põhjused, miks ECHA otsuses toodud põhjendused on tema hinnangul ekslikud.

329

Tuleb aga tõdeda, et apellatsiooninõukogu on vaidlustatud otsuse punktides 150–160 käsitlenud mõnesid argumente, millega hageja soovis kahtluse alla seada rottide peal tehtava neurotoksilisuse täiendatud uuringu vajalikkuse ning et hageja poolt käesolevas hagis esitatud argumendid, mida on käsitletud eespool punktides 260–322, ei saa kinnitada, et apellatsiooninõukogu on jätnud mõne hageja poolt talle esitatud kaebuses esitatud üksikasjaliku argumendi arvesse võtmata.

330

Seetõttu tuleb see hageja argument tagasi lükata.

331

Esimese väite esimeses osas märgib hageja, et apellatsiooninõukogu on vaidlustatud otsuse punktis 152 teinud vea, usaldades teaduslike arvamuste lahknevusel ECHA-d vaid põhjusel, et viimane on oma kaalutlusõigust nõuetekohaselt teostanud. Selles osas on apellatsiooninõukogu kontrollinud üksnes ECHA ilmsete hindamisvigade puudumist.

332

ECHA ja menetlusse astujad vaidlevad neile argumentidele vastu.

333

Siinkohal tuleb tõdeda, et ei vaidlustatud otsuse punktist 152 ega teistest kõnealuse otsuse selle osa punktidest, kus apellatsiooninõukogu rottide peal tehtava neurotoksilisuse täiendatud uuringu läbiviimise nõude vajalikkust käsitles, ei nähtu, et apellatsiooninõukogu oleks piirdunud vaid ECHA ilmsete hindamisvigade puudumise kontrollimisega.

334

Nagu eespool punktides 323–330 märgitud, juhtis apellatsiooninõukogu nimelt vaidlustatud otsuse punktis 152 sisuliselt üksnes tähelepanu sellele, et talle kaebuse esitamisel lasus kaebuse esitajal kohustus tõendada, et ECHA järeldus, mis käsitles rottide peal tehtava neurotoksilisuse täiendatud uuringu läbiviimise nõude vajalikkust, oli ekslik. Lisaks sellele, nagu eespool punktides 279–285 märgitud, tõi apellatsiooninõukogu nimetatud otsuse punktides 155 ja 156 sisuliselt esile selle, et argument, millega hageja ECHA tehtud järeldustega mittenõustumise osas piirdus, ei olnud piisavalt üksikasjalik.

335

Seevastu, vastupidi hageja väitele ei lükanud apellatsiooninõukogu vaidlustatud otsuse punktides 152, 155 ja 156 hageja argumente tagasi põhjusel, et nendega ei olnud võimalik tõendada ECHA põhjendustes ilmse vea esinemist.

336

Sellest järeldub, et see argument tuleb samuti tagasi lükata, nagu kõik argumendid, mille eesmärk oli kahtluse alla seada apellatsiooninõukogu põhjendused, mis käsitlevad rottide peal tehtava neurotoksilisuse täiendatud uuringu läbiviimise nõude vajalikkust, välja arvatud need argumendid, mis käsitlevad triklosaani erinevat mõju erinevatele liikidele, mida käsitletakse edaspidi punktides 339–386.

337

Vaidlustatud otsuse punktides 161–167 on apellatsiooninõukogu käsitlenud argumente, millega hageja soovis kahtluse alla seada ECHA põhjendused, mille kohaselt annaks rottide peal tehtava neurotoksilisuse täiendatud uuringu läbiviimise nõue kasulikku teavet triklosaani mõju kohta inimestele. Seejuures on apellatsiooninõukogu võtnud seisukoha hageja argumentide osas, millega kritiseeriti rottide peal tehtud uuringute tulemuste laiendamist inimestele, pidades silmas roti ja inimese vahelisi erinevusi. Nende argumentidega seadis hageja lisaks kõnealuse uuringu läbiviimise nõude sobivusele kahtluse alla ka selle nõude vajalikkuse. Kõnealuse otsuse punktis 167 asus apellatsiooninõukogu seisukohale, et proportsionaalsuse põhimõtet puudutanud kuues väide tuleb tagasi lükata. Selle otsuse punktis 168 leidis ta, et kuna kõik argumendid, millega hageja soovis kahtluse alla seada selle nõude vajalikkuse, tuleb tagasi lükata ning kuna hageja ega PETA International Science Consortium ei olnud lisaks käsitletud ja tagasi lükatud argumentidele väitnud, et selgroogsete loomadega tehtavatele katsetele oleks olnud alternatiive, tuleb tagasi lükata ka seitsmes väide, mis käsitles määruse nr 1907/2006 artikli 25 rikkumist.

338

Hageja esitab argumendid, millega ta soovib need põhjendused kahtluse alla seada. Kõigepealt tuleb uurida neid hageja argumente, mis käsitlevad apellatsiooninõukogu poolt vaidlustatud otsuse punktides 162–167 esitatud põhjendusi. Teisena käsitletakse argumente, mis käsitlevad seda, et apellatsiooninõukogu ei ole kõnealuse otsuse punktis 168 käsitlenud seda, kas oleks olemas vähem piiravaid meetmeid.

339

Vaidlustatud otsuse punktis 161 tõdes apellatsiooninõukogu, et rottide ja inimeste vahelist erinevust puudutanud argumentidega soovis hageja kahtluse alla seada rottide peal tehtava neurotoksilisuse täiendatud uuringu läbiviimise nõude sobivuse. Selle otsuse punkti 162 teises lauses leidis ta, et hagejal lasus kohustus tõendada, et selle nõude sobivust puudutanud ECHA järeldus oli ekslik.

340

Vaidlustatud otsuse punktides 163–166 käsitles apellatsiooninõukogu neid hageja argumente, mis käsitlesid seda, et rottide peal tehtava neurotoksilisuse täiendatud uuringu läbiviimise nõue ei olnud sobiv tulenevalt rottide ja inimeste vahelisest erinevusest, mille tõttu ei saaks rottide peal tehtud katsete tulemusi inimesele üle kanda, ning lükkas need argumendid tagasi. Nimetatud punktides märkis ta, et hageja esitatud argumentidega ei olnud võimalik kahtluse alla seada ECHA põhjendusi, mille kohaselt oleks roti ja inimese vahelistest erinevustest hoolimata esiteks võimalik rottide peal tehtavate uuringute alusel tuvastada potentsiaalne neurotoksilisuse risk inimesele ning teiseks, et rottide peal tehtud katse annaks kasulikku teavet triklosaani mõjude kohta inimestele.

341

Sellega seoses märkis apellatsiooninõukogu vaidlustatud otsuse punktis 163, et ECHA oli oma otsuses tuvastanud probleemid seoses rotte puudutavate tulemuste inimesele üle kandmisega ja oli seega hageja tõstatatud probleeme arvesse võtnud. Samuti märkis ta, et ECHA uuris hageja poolt sellega seoses esitatud argumente ning on rottide peal tehtavate uuringute sobivust põhjendanud.

342

Vaidlustatud otsuse punktis 164 leidis apellatsiooninõukogu, et ECHA otsusest ja talle esitatud argumentidest nähtub, et rottide ja inimeste vahelisi erinevusi võeti ECHA otsuse tegemisele eelnenud menetluses hoolikalt arvesse. Apellatsiooninõukogu hinnangul kordasid hageja argumendid kõnealuses menetluses juba varem esitatud ja käsitletud argumente, mis piirdusid üksnes väitega erinevate teaduslike arvamuste olemasolu kohta ning mis tuli seetõttu tagasi lükata. Seejuures viitas ta vaidlustatud otsuse punktis 134 esitatud põhjendustele, mille kohaselt ei ole see, et hageja mingisuguses konkreetses küsimuses ECHA seisukohta ei jaga, iseenesest piisav kinnitamaks, et see amet on oma kaalutlusõigust valesti teostanud. Apellatsiooninõukogu väitel ei ole niisiis üksnes asjaoluga, et hagejal on ECHA-ga võrreldes teistsugune teaduslik arvamus, võimalik vaidlustatud otsuse õiguspärasust kahtluse alla seada.

343

Vaidlustatud otsuse punktis 165 tõdes apellatsiooninõukogu, et esineb probleeme seoses sellega, kuidas viia selgroogsete loomadega läbi selliseid toksilisuse uuringuid, mis annaksid usaldusväärset teavet konkreetse aine mõjude kohta inimesele. Ühe liigi kohta saadud tulemuste teisele liigile üle kandmine on keeruline. Apellatsiooninõukogu hinnangul olid ECHA otsuses ette nähtud katsemeetodid selles etapis siiski tehnika tasemega kooskõlas. See, et triklosaaniga kokkupuutel reageerivad rotid ja inimesed erinevalt, ei ole piisav tõendamaks, et nõutud uuring ei annaks kasulikku teavet selle aine mõjude kohta selle ainega kokku puutuvatele inimestele. Apellatsiooninõukogu arvates ei olnud hageja välja pakkunud rottide peal tehtavale neurotoksilisuse täiendatud uuringule adekvaatset alternatiivi.

344

Vaidlustatud otsuse punktis 166 asus apellatsiooninõukogu seisukohale, et hageja esitatud argumendid tuleb tagasi lükata.

345

Hageja leiab, et mõned vaidlustatud otsuse punktides 134 ning 162–166 esitatud apellatsiooninõukogu seisukohad on ekslikud.

346

Esiteks väidab hageja teise väite esimeses osas, et apellatsiooninõukogu on vaidlustatud otsuse punktides 162–165 lubamatult ümber pööranud tõendamiskoormise.

347

Teiseks väidab hageja esimese väite esimeses ja teises osas, et ekslik on vaidlustatud otsuse punktides 134 ja 164 esitatud apellatsiooninõukogu seisukoht, mida põhjendati sellega, et teaduslike arvamuste lahknevus ei kätke endas mis tahes õigusrikkumist. Hageja hinnangul ei oleks apellatsiooninõukogu ECHA ja tema funktsionaalset järjepidevust silmas pidades tohtinud piirduda vaid õiguspärasuse kontrollimisega ega oleks tohtinud teaduslike erimeelsuste küsimuses usaldada ECHA-d vaid põhjusel, et viimane on oma kaalutlusõigust nõuetekohaselt teostanud. Apellatsiooninõukogu ülesandeks on just nimelt erinevaid teaduslikke arvamusi hoolikalt uurida, et teha kindlaks, kas ECHA arvamus oli asjakohaseid tõendeid arvesse võttes põhjendatud. Hageja hinnangul ei oleks apellatsiooninõukogu tohtinud piirduda üksnes selle välja toomisega, et ECHA oli hageja argumenti hoolikalt hinnanud ega oleks tohtinud seda argumenti tagasi lükata põhjusel, et see käsitles teaduslike arvamuste lahknevust. Tema hinnangul oleks apellatsiooninõukogu, vastupidi, pidanud ECHA otsuse de novo läbi vaatama, nii et see oleks hõlmanud ka selles otsuses esitatud teaduslikke hinnanguid. Vastasel juhul looks apellatsiooninõukogu lünga hageja-sugustele registreerijatele tagatud menetluslikus kaitses.

348

Kolmandaks väidab hageja teise väite esimeses osas, et tulenevalt sellest, kui erinev on triklosaani toime rotile ja inimesele, puudub igasugune kindlus selles, et rottide peal tehtud uuringute tulemused oleksid inimestele üle kantavad. Roti ja inimese sisesekretsioonisüsteemi toimimises, ning järelikult ka selles, kuidas triklosaan arvatavalt neurotoksilisi mõjusid avaldab, on suured erinevused. Inimese ja roti kilpnäärme talitluses on märgatavaid erinevusi, mis mõjutavad oluliselt seda, milliseid järeldusi saab rottide peal tehtud uuringutest teha selleks, et hinnata potentsiaalse riski esinemist inimeste tervisele. Apellatsiooninõukogu põhjendused, mis käsitlevad seda, et inimeste ja rottide vahelised erinevused tundlikkuses triklosaani suhtes on pigem kvalitatiivset kui kvantitatiivset laadi, ei ole veenvad ning on vastuolulised. Kvalitatiivsed erinevused mõjutavad seda, mil viisil triklosaan inimesele ja rotile kahjulikke mõjusid tekitab. See põhjendus kinnitab, et apellatsiooninõukogule esitatud argumendid on teaduslikus mõttes tähelepanuta jäetud. Selles kontekstis tuleb arvesse võtta ka eespool punktis 265 kokku võetud hageja argumente, niivõrd kui need käsitlevad inimeste ja rottide vahelisi erinevusi.

349

ECHA ja menetlusse astujad vaidlevad neile argumentidele vastu.

350

Esmalt tuleb hageja argumendid tagasi lükata osas, milles need käsitlevad seda, et apellatsiooninõukogu oleks pidanud ise läbi viima asjakohase teabe hindamise ja otsustama, kas esineb potentsiaalne oht, et triklosaan on neurotoksiline või reproduktiivtoksiline. Seejuures piisab, kui juhtida tähelepanu sellele, et nagu eespool punktides 55–131 märgitud, on apellatsiooninõukogu menetlus võistlev menetlus ning et apellatsiooninõukogu hindab talle esitatud kaebuse põhjendatuse hindamisel üksnes seda, kas kaebuse esitaja esitatud argumendid saavad kinnitada, et ECHA otsus on väär.

351

Teiseks tuleb käsitleda hageja argumente osas, milles hageja soovib nendega näidata, et apellatsiooninõukogu tegi ECHA otsust kontrollides vea.

352

Esiteks väidab hageja, et apellatsiooninõukogu on vaidlustatud otsuse punkti 162 teises lauses ja punktis 165 lubamatult ümber pööranud tõendamiskoormise.

353

Esiteks, niivõrd kui eespool punktis 352 mainitud argument käsitleb tõendamiskoormise jaotust apellatsiooninõukogu menetluses, tuleb märkida, et apellatsiooninõukogu on vaidlustatud otsuse punkti 162 teises lauses ja punkti 165 kolmandas lauses õigesti asunud seisukohale, et kaebuse esitajal lasus kohustus tõendada, et ECHA seisukohad olid ekslikud. Tõendamiskoormise selline jaotus tuleneb nimelt apellatsiooninõukogu menetluse võistlevusest. Seetõttu tuleb hageja argument tagasi lükata osas, milles see käsitleb tõendamiskoormise jaotust nimetatud menetluses.

354

Teisalt, niivõrd kui eespool punktis 352 nimetatud argument käsitleb tõendamiskoormist ECHA-s toimunud menetluses, tuleb tähele panna, et tõendamaks, et rottide peal tehtava neurotoksilisuse täiendatud uuringu läbiviimise nõue on sobiv, lasus ECHA-l kohustus tõendada, et see annaks kasulikku teavet triklosaani mõju kohta inimestele.

355

Tuleb siiski tõdeda, et apellatsiooninõukogu ei ole ECHA menetluses kohaldamisele kuuluvate tõendamiskoormise jaotuse eeskirjade vastu eksinud. Vaidlustatud otsuse punkti 162 teises lauses ja punkti 165 kolmandas lauses toodud apellatsiooninõukogu põhjendused käsitlevad nimelt üksnes tõendamiskoormise jaotust apellatsiooninõukogus toimuvas menetluses.

356

Neid põhjendusi silmas pidades tuleb eespool punktis 352 mainitud argument tagasi lükata.

357

Teiseks märgib hageja, et vaidlustatud otsuse punktides 134 ja 164 ei oleks apellatsiooninõukogu tohtinud tugineda põhjendusele, et teaduslike arvamuste lahknevus ei kätke endas mis tahes õigusrikkumist. Ta ei oleks tohtinud ECHA kaalutlusõiguse tõttu oma kontrolli piirata.

358

Sellega seoses tuleb märkida, et vaidlustatud otsuse punktides 134 ja 164 on apellatsiooninõukogu käsitlenud argumente, millega hageja soovis näidata, et ECHA järeldus, mille kohaselt on selliste rottide peal tehtud uuringute, nagu rottide peal tehtav neurotoksilisuse täiendatud uuring, tulemusi võimalik inimesele laiendada hoolimata roti ja inimese vahelistest erinevustest, on ekslik.

359

Siinkohal tuleb tähele panna, et apellatsiooninõukogu menetluse võistlevust silmas pidades peab kaebuse esitaja selles menetluses esitama üksikasjalikud argumendid, millega ta soovib ECHA põhjendused kahtluse alla seada. Seega, kui ECHA on oma otsuses esitanud põhjused, miks on roti ja inimese vahelistest erinevustest hoolimata rottide peal tehtud uuringute tulemusi võimalik inimesele üle kanda, lasub kaebuse esitajal kohustus esitada üksikasjalikud argumendid, mis kinnitaksid, et ECHA põhjendused on ekslikud.

360

Eeltoodust lähtudes tuleb käsitleda hageja argumente, mis käsitlevad vaidlustatud otsuse punktides 134 ja 164 toodud apellatsiooninõukogu põhjendusi.

361

Apellatsiooninõukogu on vaidlustatud otsuse punkti 164 teises lauses sisuliselt märkinud, et need hageja argumendid, mis käsitlesid roti ja inimese erinevust, piirdusid tõdemusega, et hageja ei olnud ECHA tehtud järeldustega nõus. Seejuures viitas ta selle otsuse punkti 134 neljandale lausele, kus apellatsiooninõukogu on märkinud, et see, et hageja ei jaga ECHA teaduslikku laadi seisukohta, ei ole piisav kinnitamaks, et see seisukoht on ekslik.

362

Eespool punktis 359 märgitut silmas pidades ei saa apellatsiooninõukogule ette heita seda, et ta lükkas vaidlustatud otsuse punktis 164 tagasi argumendid, milles hageja üksnes avaldas oma mittenõustumist apellatsiooninõukogu järeldusega, kuna need argumendid ei olnud piisavalt üksikasjalikud.

363

Siinkohal tuleb ka märkida, et vaidlustatud otsuse punktides 134 ja 164 lükkas apellatsiooninõukogu hageja argumendid tagasi põhjusel, et need ei olnud piisavalt üksikasjalikud. Seevastu ei lükanud ta neid argumente tagasi põhjusel, et need ei saa kinnitada seda, et ECHA on teinud ilmse kaalutlusvea. Erinevalt hageja väidetust ei saa neist punktidest seetõttu järeldada, et apellatsiooninõukogu kontrollis otsust ECHA kaalutlusõiguse tõttu vähem põhjalikult.

364

Seega tuleb tagasi lükata ka hageja argumendid, mis käsitlevad apellatsiooninõukogu põhjendusi, mille kohaselt ei kätke teaduslike arvamuste lahknevus endas mis tahes õigusrikkumist.

365

Kolmandaks tuleb käsitleda hageja argumente, mille eesmärk on kahtluse alla seada apellatsiooninõukogu põhjendused, mis käsitlevad roti ja inimese vahelisi erinevusi.

366

Kõigepealt tuleb tähele panna, et apellatsiooninõukogu on vaidlustatud otsuse punktis 163 märkinud, et ECHA tõdes, et rottide peal tehtud uuringutest saadud asjakohase teabe inimesele üle kandmise osas esineb probleeme. Samuti märkis apellatsiooninõukogu, et ECHA oli hageja poolt sellega seoses esitatud argumente käsitlenud ning rottide peal tehtavate uuringute sobivust põhjendanud. Seejuures tõi ta nimetatud punkti viiendas lauses näitena ühelt poolt selle, et katsete tulemused näitasid, et mehhanism, kuidas triklosaan kilpnääret kahjustab, võib asjakohane olla ka inimese puhul. Teiselt poolt märkis ta selle punkti kuuendas lauses, et ECHA oli oma otsuses leidnud, et erinevused roti ja inimese vahel oli pigem kvalitatiivsed kui kvantitatiivsed.

367

Hageja leiab, et vaidlustatud otsuse punkti 163 kuuendas lauses toodud apellatsiooninõukogu põhjendus, mille kohaselt on roti ja inimese vahelised erinevused pigem kvalitatiivsed kui kvantitatiivsed, on ekslik.

368

Sellega seoses tuleb tõdeda, et kuigi hageja on õigesti märkinud, et vaidlustatud otsuse punktis 163 esitatud apellatsiooninõukogu seisukoht on ekslik, ei ole tegemist veaga, mis saaks kaasa tuua vaidlustatud otsuse tühistamise.

369

Vaidlustatud otsuse punkti 163 kuuendas lauses on apellatsiooninõukogu viidanud ECHA otsuse sisule. Tuleb aga tõdeda, et oma otsuses ei ole ECHA esitanud põhjendust, mille kohaselt roti ja inimese vahelised erinevused on pigem kvalitatiivsed kui kvantitatiivsed. Selle otsuse leheküljel 19 on ECHA nimelt märkinud, et kuivõrd ei ole tõendatud, et rott oleks mudelina sobimatu, tulenevalt sellest, et inimese ja roti vahelised erinevused, mis on seotud keemiliste mõjudega kilpnäärmehormooni T4 vähenemisele, on pigem kvalitatiivsed kui kvantitatiivsed, ei saa rotil T4 vähenemist puudutavaid tulemusi eirata ning neid tuleb inimeste tervisega seonduvas riskijuhtimises arvesse võtta.

370

Seega on apellatsiooninõukogu vaidlustatud otsuse punkti 163 kuuendas lauses ECHA otsuse sisu valesti edasi andnud. Nimelt põhjendas ECHA oma seisukohta sellega, et ei olnud tõendatud, et kilpnäärmehormooni T4 vähenemisega on seotud erinevused roti ja inimese vahel oleksid pigem kvalitatiivsed kui kvantitatiivsed. Apellatsiooninõukogu on vaidlustatud otsuses seevastu lähtunud vastupidisest põhjendusest, et need erinevused on pigem kvalitatiivsed kui kvantitatiivsed.

371

Vaidlustatud otsuse punkti 163 kuuendas lauses tehtud apellatsiooninõukogu viga ei ole siiski selline, mis saaks kaasa tuua kõnealuse otsuse tühistamise.

372

Nimelt tuleb siinkohal märkida, et vaidlustatud otsuse punktis 163 ei ole apellatsiooninõukogu tuginenud üksnes nimetatud punkti kuuendas lauses toodud ekslikule põhjendusele, mille kohaselt on roti ja inimese vahelised erinevused pigem kvalitatiivsed kui kvantitatiivsed. Nimelt on ta selle punkti viiendas lauses arvesse võtnud ka ECHA poolt sedastatut, et mehhanism, kuidas triklosaan hormoonide taset veres vähendab, on selline, mis võiks olla asjakohane ka inimese puhul.

373

Sellega seoses on ECHA oma otsuse leheküljel 18 märkinud, et mitme loomadega tehtud uuringu kohaselt mõjutab triklosaan kilpnäärmehormooni T4 süsteemi ning et loomadega tehtud uuringute ja inimeste kohta tehtud tähelepanekute kohaselt võivad selle hormooni taseme vähenemisel olla kahjulikud tagajärjed loote aju arengule. Nende uuringute kohaselt on lastel, kelle emadel oli raseduse ajal madal T4 tase, täheldatud intelligentsuskvoodi alanemist ja vaimsete võimete arengu hilinemist. Selle otsuse leheküljel 19 on ECHA märkinud, et hoolimata erinevustest rottide ja inimeste vahel võib triklosaan põhjustada inimesel kilpnäärmehormooni T4 vähenemist.

374

Nende põhjenduste osas väidab hageja üksnes, et puudub mis tahes kindlus, et rottide peal tehtud katsete tulemused on inimestele üle kantavad, tulenevalt erinevustest selles osas, kuidas triklosaan rottide ja inimeste puhul toimib. Roti ja inimese sisesekretsioonisüsteemi toimimises on suured erinevused, mis käsitlevad ka seda, kuidas arvatakse triklosaan neurotoksilisi mõjusid avaldavat. Inimese ja roti kilpnäärme talitluses on märgatavaid erinevusi, mis mõjutavad oluliselt seda, milliseid järeldusi saab rottide peal tehtud uuringutest teha selleks, et hinnata potentsiaalse riski esinemist inimeste tervisele.

375

Siinkohal tuleb tähele panna, et küsimus, kas roti ja inimese vahelisi erinevusi silmas pidades saab rottide peal tehtud uuringutest saadud asjakohane teave olla inimesele üle kantav, nõuab äärmiselt keerukate teaduslikku ja tehnilist laadi faktiliste asjaolude hindamist, mille osas on ECHA-l avar kaalutlusõigus. Seetõttu on Üldkohtu kontroll piiratud (vt selle kohta 21. juuli 2011. aasta kohtuotsus Etimine, C‑15/10, EU:C:2011:504, punkt 60 ja seal viidatud kohtupraktika). Seega tuleb hinnata seda, kas hageja argumendid saavad kinnitada seda, et apellatsiooninõukogu on nende hinnangute puhul teinud ilmse hindamisvea, võimu kuritarvitanud või ilmselgelt oma kaalutlusõiguse piire ületanud.

376

Siinkohal tuleb kõigepealt tähele panna, et kuigi määruse nr 1907/2006 eesmärk on loomade ja eelkõige selgroogsete loomadega tehtavaid katseid võimaluste piires vältida, nõustutakse selles määruses siiski, et selgroogsete loomadega katsete tegemine on üks meetod, mis võimaldab kemikaalide omadusi hinnata. Seetõttu ei saa ainuüksi asjaolu, et roti ja inimese vahel on erinevusi, kinnitada apellatsiooninõukogu poolt ilmse hindamisvea tegemist. Nimelt on inimeste ja selgroogsete loomade vahel alati erinevusi. Niisiis saavad ainult erinevused, mis esinevad nende selgroogsete loomade, kelle kasutamist katses nõutakse ning inimeste vahel, seada kahtluse alla nende loomadega tehtud katsete tulemuste asjakohasuse inimeste puhul ning võivad kahtluse alla seada rottide peal tehtava neurotoksilisuse täiendatud uuringu läbiviimise nõude proportsionaalsuse.

377

Järgnevalt tuleb tõdeda, et hageja ei esita ühtki argumenti, millega oleks võimalik kahtluse alla seada apellatsiooninõukogu põhjendus, et inimese puhul on täheldatud samasugust mehhanismi nagu see, kuidas vähendab triklosaan kilpnäärme hormooni T4 taset rottide veres, või tõdemus, et juhul kui selline hormoonide taseme vähenemine tekib raseduse ajal, võib see kahjustada loote aju arengut.

378

Lisaks ei esitanud hageja apellatsiooninõukogule esitatud kaebuses ühtki argumenti, millega oleks võimalik kahtluse alla seada ECHA otsuse leheküljel 19 toodud põhjendused seoses hüpoteesidega, mille korral võib triklosaan põhjustada inimestel kilpnäärmehormooni T4 kao suurenemist.

379

Viimaks, nagu Taani Kuningriik kohtuistungil märkis, on roti ja inimese sisesekretsiooni toimimise vahelised erinevused hästi teada, mis võimaldab neid rottide peal tehtud uuringutest saadud asjakohase teabe inimesele üle kandmisel arvesse võtta.

380

Neid põhjendusi silmas pidades tuleb asuda seisukohale, et hageja toodud argumendid ei saa kinnitada seda, et ebausutav oleks apellatsiooninõukogu järeldus, mille kohaselt ei saa rottide peal tehtud uuringute tulemusi pidada inimese seisukohast asjakohatuteks hoolimata sellest, et kilpnäärmehormooni T4 kontsentratsiooni langus rotil ei võimalda ette näha samasugust mõju T4 kontsentratsioonile inimesel.

381

Seetõttu tuleb hageja argumendid tagasi lükata osas, milles ta soovib nendega kahtluse alla seada vaidlustatud otsuse punkti 163 viiendas lauses toodud põhjenduse, et mehhanism, kuidas triklosaan vähendab hormoonide taset veres, võib olla asjakohane ka inimese puhul.

382

Sellest järeldub, et vaidlustatud otsuse punkti 163 kuuendas lauses toodud apellatsiooninõukogu ekslik põhjendus ei sea kahtluse alla apellatsiooninõukogu järeldust, et ECHA-l oli õigus asuda seisukohale, et hoolimata rottide ja inimeste vahelistest erinevustest on rottide peal tehtud katsete tulemuste üle kandmine inimesele võimalik.

383

Neid kaalutlusi arvesse võttes tuleb tagasi lükata ka hageja argument, mis käsitleb seda, et apellatsiooninõukogu põhjendused on vastuolulised, kuna ta on, hoolimata rottide ja inimeste vahelistest erinevustest, tuginenud rottide peal tehtud uuringutest saadud andmetele.

384

Seetõttu tuleb tagasi lükata kõik inimeste ja rottide vahelisi erinevusi käsitlevad hageja argumendid, nii need, mis on seotud apellatsiooninõukogu seisukohaga, mis käsitleb rottide peal tehtava neurotoksilisuse täiendatud uuringu läbiviimise nõude vajalikkust (vt eespool punkt 288) kui ka need, mis käsitlevad selle sobivust.

385

Neljandaks tuleb samadel põhjustel, mis on esitatud eespool punktis 287, need argumendid tagasi lükata osas, milles hageja tugineb Witorschi aruandele.

386

Niisiis tuleb tagasi lükata argumendid, mis käsitlevad vaidlustatud otsuse punktides 161–167 esitatud apellatsiooninõukogu põhjendusi ning ka argumendid, millega hageja soovib kahtluse alla seada apellatsiooninõukogu põhjendused, mis on seotud rottide peal tehtava neurotoksilisuse täiendatud uuringu läbiviimise nõude vajalikkusega.

387

Vaidlustatud otsuse punktis 168 leidis apellatsiooninõukogu, et kuivõrd kõik argumendid, millega hageja soovis kahtluse alla seada rottide peal tehtava neurotoksilisuse täiendatud uuringu läbiviimise nõude vajalikkuse, tuleb tagasi lükata ning kuna käsitletud ja tagasi lükatud argumentide kõrval ei ole ei hageja ega PETA International Science Consortium väitnud, et selgroogsete loomadega tehtavatele katsetele oleks alternatiive, tuleb tagasi lükata ka kaebuse seitsmes väide, mis käsitleb määruse nr 1907/2006 artikli 25 rikkumist.

388

Teise väite esimeses osas leiab hageja, et need apellatsiooninõukogu põhjendused on ekslikud. ECHA ei ole tõendanud, et selgroogsete loomadega tehtavatele katsetele on olemas alternatiivne lahendus. Apellatsiooninõukogu keeldus kontrollimast vähem piiravate meetmete olemasolu. Hageja leiab, et kuigi apellatsiooninõukogul on samasugune pädevus nagu ECHA-l, ei käsitlenud ta igakülgselt proportsionaalsust ega uurinud seda, kas triklosaanist lähtuvate potentsiaalse neurotoksilisuse ja reproduktiivtoksilisuse riskide selgitamiseks oleks olnud vähem piiravaid meetmeid, kui rottide peal tehtav neurotoksilisuse täiendatud uuring. Nõnda rikkus apellatsiooninõukogu määruse nr 1907/2006 artikli 25 lõiget 1. Lisaks on hageja arvamusel, et apellatsiooninõukogu oleks saanud hageja poolt esitatud uuringutele ja eelkõige Witorschi aruandele tuginedes määrata olemasoleva teabe kaalukuse, selmet nõuda rottide peal tehtava ja inimese puhul asjakohatu neurotoksilisuse täiendatud uuringu läbiviimist.

389

ECHA vaidleb neile argumentidele vastu.

390

Esmalt tuleb need argumendid samadel põhjustel, mis on esitatud eespool punktides 55–131, tagasi lükata osas, milles hageja soovib näidata, et apellatsiooninõukogu ei oleks tohtinud piirduda ECHA otsuse kontrollimisega, vaid vähem piiravate meetmete olemasolu ise uuesti uurima.

391

Teiseks, niivõrd kui hageja soovib nende argumentidega näidata, et apellatsiooninõukogu tegi vea ECHA otsuse kontrollimisel, tuleb ennekõike tähele panna, et määruse nr 1907/2006 artikli 25 lõike 1 esimeses lauses on sätestatud, et loomkatsete tegemise vältimiseks tehakse nimetatud määruse kohaldamisel selgroogsete loomadega katseid ainult viimase abinõuna.

392

Esiteks, mis käsitleb hageja väidet, et rottidega tehtavad uuringud ei ole inimeste puhul asjakohased, siis tuleb märkida, et ta ei ole esitanud ühtki argumenti peale nende, mida on käsitletud ja mis on tagasi lükatud eespool punktides 339–384.

393

Teiseks, osas, milles hageja tugineb Witorschi aruandele, tuleb see argument tagasi lükata samadel põhjusel, mis on esitatud eespool punktis 287.

394

Neid põhjendusi arvesse võttes tuleb tagasi lükata hageja argumendid, mis käsitlevad seda, et jättes uurimata selle, kas on olemas vähem piiravaid meetmeid, rikkus apellatsiooninõukogu määruse nr 1907/2006 artikli 25 lõiget 1.

395

Sellest tuleneb, et kõik argumendid, millega hageja soovib kahtluse alla seada apellatsiooninõukogu põhjendused, mis käsitlevad rottide peal tehtava neurotoksilisuse täiendatud uuringu läbiviimise nõude vajalikkust ja sobivust, tuleb tagasi lükata.

396

Apellatsiooninõukogu käsitles vaidlustatud otsuses vastuvõetavuse küsimusi (punktid 117–131). Eelkõige võttis ta seisukoha mõnede hageja esitatud tõendite vastuvõetavuse osas (punktid 122–131). Seejuures asus ta seisukohale, et Mihaichi aruanne, mille hageja oli esitanud koos oma märkustega PETA International Science Consortiumi menetlusse astuja seisukoha kohta, ei ole vastuvõetav (punktid 125–130). Ta märkis seejuures, et hageja ei olnud seda aruannet esitanud koos kaebusega (punkt 125). Ta märkis, et vastavalt määruse nr 771/2008 artikli 12 lõikele 1 ei või pooled pärast esimest kirjalike seisukohtade esitamist enam esitada uusi tõendeid, kui apellatsiooninõukogu ei otsusta, et tõendite hiline esitamine on nõuetekohaselt põhjendatud (punkt 126). Ta märkis, et kuivõrd kõnealune aruanne pärineb 2015. aastast ehk kaebuse esitamisega võrreldes hilisemast ajast, võiks selle dokumendi hilisem esitamine olla põhimõtteliselt põhjendatav ning täpsustas, et pärast kaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja lõppemist aine kohta tehtud eksperimentaaluuringu hilisemat esitamist on võimalik põhjendada, kui sellise uuringu tulemusi saaks käsitada uute asjaoludena, mis ei olnud kaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja lõppemisel teada (punkt 127). Ta märkis, et nimetatud aruanne ei olnud eksperimentaaluuring, vaid eksperdi arvamus triklosaani sisesekretsiooni kahjustavaid omadusi puudutavate olemasolevate eksperimentaaluuringute kohta, ning nõustus, et kõnealuses „aruandes“ kasutatud metoodika oli uus, ent andmed, millele see arvamus tugines, seda ei olnud, ning olid olemas ja ECHA-le vaidlustatud otsuse vastu võtmise ajal kättesaadavad (punkt 128). Ta järeldas, et kõnealune aruanne on käsitatav eksperdiarvamusena, mis oleks määruse nr 771/2008 artikli 6 lõike 1 punkti f kohaselt tulnud esitada koos kaebusega, et mitte miski ei takistanud hagejal sellise eksperdiarvamuse tellimist õigel ajal ehk enne kaebuse esitamise tähtaja lõppemist, ning et seetõttu ei saa asjaolu, et kõnealune ekspert ei olnud oma arvamust koostanud varasemas staadiumis, õigustada selle aruande hilisemat esitamist (punkt 129).

397

Esimese väite teises osas väidab hageja, et need apellatsiooninõukogu põhjendused on ekslikud.

398

Esiteks leiab hageja, et apellatsiooninõukogu rikkus määruse nr 771/2008 artikli 12 lõiget 1 ning nimetatud määruse artikli 8 lõike 4 punkti f. Mihaichi aruande hilisem esitamine oli nende sätete tähenduses põhjendatud. Tema hinnangul pidi apellatsiooninõukogu oma uurimist läbi viies võtma arvesse kõige uuemaid asjakohaseid teaduslikke tõendeid. Lisaks sellele ei võtnud apellatsiooninõukogu arvesse seda, et PETA International Science Consortiumil ei olnud võimalik kõnealust täielikku aruannet lisada oma menetlusse astuja seisukohale, kuna see aruanne ei olnud sel ajal kättesaadav. Samuti ei saanud hageja seda dokumenti lisada kaebusele. Lisaks sellele ei eristata esimeses ülalnimetatud sättes erinevat liiki tõendeid ega välistata teatavat liiki tõendite hilisemat esitamist. Kõnealune aruanne ei ole lihtsalt eksperdi arvamus, vaid seda tuleks käsitada teadusuuringuna. See põhines süstemaatilisel ja heakskiidetud lähenemisel, mis käsitles triklosaani väidetavat rolli seoses sisesekretsioonihäiretega. Mihaichi eksperdiarvamuses mitte üksnes ei koondatud asjakohaseid tõendeid, vaid kirjeldati neid üksikasjalikult ning selgitati usaldusväärsel, järjepideval ja läbipaistval viisil seda, kuidas tõendeid lõplikule järeldusele jõudmiseks kasutati.

399

Teiseks märgib hageja, et Mihaichi aruande arvessevõtmine oleks võinud menetluse tulemust muuta. Tema hinnangul oleks apellatsiooninõukogu selle aruande arvesse võtmise korral jõudnud järeldusele, et võttes arvesse erinevaid mõjusid, mis triklosaanil erinevatele liikidele on, ei ole rotti puudutavate andmete inimesele üle kandmine võimalik. Nimetatud aruande järeldused kinnitavad, et triklosaanil ei ole negatiivseid mõjusid.

400

ECHA vaidleb neile argumentidele vastu.

401

Kõigepealt tuleb märkida, et käesolevas kontekstis tuleb eristada kolme dokumenti, milleks on:

402

Dokument, mille apellatsiooninõukogu vastuvõetamatuse tõttu (19. detsembri 2016. aasta) vaidlustatud otsuse punktides 125–130 tagasi lükkas, oli E. Mihaichi eksperdiarvamus, mille hageja oli esitanud koos oma märkustega apellatsiooninõukogule esitatud menetlusse astuja seisukoha kohta, mitte aga Mihaichi aruanne, mis avaldati 27. jaanuaril 2017 pärast vaidlustatud otsuse vastuvõtmist.

403

Kõigepealt tuleb tagasi lükata hageja argument, mis käsitleb seda, et lükates kõnealuse arvamuse vastuvõetamatuse tõttu tagasi, rikkus apellatsiooninõukogu määruse nr 771/2008 artikli 8 lõike 4 punkti f. See säte käsitleb nimelt menetlusse astumise avaldusi. Vaidlustatud otsuse punktid 125–130 ei puuduta aga apellatsiooninõukogu menetlusse astumist, vaid dokumenti, mille esitas hageja.

404

Teiseks, mis käsitleb argumenti määruse nr 771/2008 artikli 12 lõike 1 rikkumise kohta, siis tuleb tähele panna, et selle sätte kohaselt ei või apellatsiooninõukogu menetluse pooled pärast esimest kirjalike seisukohtade esitamist enam esitada uusi tõendeid, kui apellatsiooninõukogu ei otsusta, et tõendite hiline esitamine on nõuetekohaselt põhjendatud.

405

Seega tuleb uurida, kas käesoleval juhul oleks apellatsiooninõukogu pidanud asuma seisukohale, et kõnealuse tõendi esitamisega viivitamine oli nõuetekohaselt põhjendatud.

406

Siinkohal tuleb märkida, et hageja põhjendas, miks ta esitas kõnealuse arvamuse koos oma märkustega apellatsiooninõukogule esitatud menetlusse astuja seisukohtade kohta. Hageja menetlusdokumendist nähtub nimelt, et olles saanud teada, et Mihaichi aruanne ei saa õigel ajal kättesaadavaks, võttis hageja E. Mihaichiga ühendust ning palus tal ilmuva käsikirja projekti alusel koostada arvamus. Seejärel esitas hageja selle arvamuse koos nimetatud märkustega.

407

Vastupidi hageja väitele ei saa asuda seisukohale, et need asjaolud õigustavad kõnealuse arvamuse hilisemat esitamist. Nagu apellatsiooninõukogu vaidlustatud otsuse punktis 129 õigesti märkis, andis selle arvamuse ekspert, kes analüüsis, milliseid järeldusi saaks olemasoleva teabe pinnalt teha selle teabe kaalukuse määramise teel. Kuivõrd selle analüüsi eesmärk oli aga kahtluse alla seada järeldused, milleni oli sama teabe alusel jõudnud ECHA, siis oli tegu analüüsiga, mille oleks saanud esitada koos kaebusega. Nimelt ei takistanud miski hagejal sellise arvamuse varasemat tellimist. Asjaolu, et E. Mihaich ei olnud formaalselt kõnealust arvamust kaebuse esitamise ajaks veel koostanud, ei õigusta niisiis nimetatud arvamuse hilisemat esitamist.

408

Seetõttu tuleb argument, mis käsitleb määruse nr 771/2008 artikli 12 lõike 1 rikkumist, tagasi lükata.

409

Neid põhjendusi silmas pidades tuleb kõnealust arvamust käsitlevad argumendid tagasi lükata.

410

Esimese väite esimeses osas väidab hageja, et vaidlustatud otsuse punktis 134 ei ole apellatsiooninõukogu teinud kontrolli kohases ulatuses. Tema hinnangul on apellatsiooninõukogu seal teaduslike arvamuste lahknevuse osas ECHA-t usaldanud ning piirdunud vaid ECHA ilmsete hindamisvigade puudumise kontrollimisega.

411

ECHA ja menetlusse astujad vaidlevad neile argumentidele vastu.

412

Siinkohal tuleb tähele panna, et vaidlustatud otsuse punkt 134 sisaldub vaidlustatud otsuse selles osas, kus apellatsiooninõukogu esitas oma sissejuhatavad tähelepanekud. Nimetatud punktis ei käsitlenud ega lükanud apellatsiooninõukogu tagasi hageja argumente, millega ta soovis seada kahtluse alla ECHA otsuse.

413

On tõsi, et edaspidi on apellatsiooninõukogu vaidlustatud otsuse punktides 156, 157 ja 164 hageja argumente analüüsides kõnealuse otsuse punktile 134 viidanud. Samuti tuleb tähele panna, et selle otsuse punktides 156, 157 ja 164 esitatud põhjendused on hageja käesoleva hagiga vaidlustanud. Siiski, nagu eespool punktides 279–285, 331–336 ja 363 märgitud, piirdus apellatsiooninõukogu selle otsuse punktides 156, 157 ja 164 üksnes tõdemusega, et hageja argumendid tuleb tagasi lükata, kuna need ei ole piisavalt üksikasjalikud. Seega ei saa sellest järeldada, et apellatsiooninõukogu piirdus üksnes ECHA ilmsete hindamisvigade puudumise kontrollimisega.

414

Sellest järeldub, et argument, mis käsitleb seda, et apellatsiooninõukogu piirdus üksnes ilmsete hindamisvigade puudumise kontrollimisega, tuleb samuti tagasi lükata. Niivõrd, kui apellatsiooninõukogu on selle otsuse punktile 134 viidanud ka vaidlustatud otsuse punktis 232, analüüsides kalakatse läbiviimise nõuet puudutavat väidet, võetakse seda arvesse edaspidi punktis 451.

415

Seega tuleb tagasi lükata kõik hageja argumendid, mille eesmärk on kahtluse alla seada need põhjendused, millele tuginedes jättis apellatsiooninõukogu kaebuse rahuldamata osas, milles see käsitles rottide peal tehtava neurotoksilisuse täiendatud uuringu läbiviimise nõuet.

416

Vaidlustatud otsusega nõudis ECHA hagejalt kalakatse läbiviimist. Hageja leidis kaebuses, et ametil ei olnud õigust selle katse läbiviimist nõuda. Hagi kümnendas väites leiab ta, et see nõue ei olnud kooskõlas ei määruse nr 1907/2006 artikliga 25 ega proportsionaalsuse põhimõttega. Sellise katse tegemine ei olnud vajalik, kuna olemasolev teave tõendas, et üldist toksilisust mittepõhjustava kontsentratsiooni korral kalade sisesekretsioonile ebasoovitavaid mõjusid ei ole. Seejuures märgib hageja, et BASF-i ja Forani uuringust tuleneb, et triklosaan ei ole selliste mõjude in vivo tekitamiseks piisavalt võimas ning et seetõttu ei ole vajalik ohverdada loomi selleks, et saada andmeid, mis ei ole asjakohased.

417

Vaidlustatud otsuses käsitles apellatsiooninõukogu neid argumente, ning lükkas need tagasi. Viidates kõnealuse otsuse punktile 101, juhtis ta kõigepealt tähelepanu sellele, et tõendamaks seda, et täiendava teabe nõudmine on aine hindamise seisukohast vajalik, peab ECHA tõendama potentsiaalse riski esinemise inimeste tervisele või keskkonnale, nimetatud riski selgitamise vajaduse ning selle, et on reaalne võimalus, et nõutud teave viib riskijuhtimismeetmete parandamiseni (punkt 225). Seejärel märkis ta, et sisuliselt leidis hageja, et ECHA ei olnud tõendanud potentsiaalse riski esinemist inimeste tervisele ja keskkonnale ning et potentsiaalse riski puudumise tõendamiseks tugines hageja mitmele triklosaani registreerimise toimikusse lisatud uuringule (punkt 226). Lisaks sellele märkis ta, et selle otsuse punktist 44 nähtuvalt oli triklosaanil märkimisväärne keskkonnakokkupuude ning et ECHA on oma otsuses selgelt tuvastanud potentsiaalsed ebasoovitavad mõjud kaladele (punktid 227 ja 228). Apellatsiooninõukogu hinnangul oli ECHA otsuses niisiis selgelt määratletud kalade sisesekretsiooni toimimisega seonduv potentsiaalne risk, mistõttu võis triklosaani käsitada äärmiselt murettekitava ainena, mis oli sedavõrd oluline, et riski tuli selgitada. Viimaks käsitles apellatsiooninõukogu neid hageja argumente, mis käsitlesid BASF-i ja Forani uuringut (punktid 229–232). Ühelt poolt märkis ta, et need argumendid tuleb tagasi lükata osas, milles hageja soovis nendega väita, et ECHA ei olnud BASF-i ja Forani uuringut arvesse võtnud, sest ECHA oli oma otsuses märkinud, miks ta leidis, et neis uuringutes esitatud teave ei olnud piisav selleks, et hinnata triklosaani mõjusid kalade sugulisele arengule. Teisalt juhtis ta tähelepanu sellele, et need argumendid tuleb tagasi lükata ka osas, milles hageja soovis neis väljendada oma mittenõustumist ECHA hinnanguga. Ta leidis, et nagu selle otsuse punktis 134 märgitud, ei saa üksnes teaduslike arvamuste lahknevus ECHA otsuse õiguspärasust kahtluse alla seada.

418

Neist põhjendustest lähtudes asus apellatsiooninõukogu seisukohale, et tagasi tuleb lükata nii hageja argument, mis käsitles määruse nr 1907/2006 artikli 25 rikkumist kui argument, mis käsitles proportsionaalsuse põhimõtte rikkumist.

419

Hageja leiab, et need põhjendused on ekslikud.

420

Esiteks leiab hageja teise väite teises osas, et apellatsiooninõukogu on vaidlustatud otsuse punktides 229–231 teinud vea, jättes tegelikult teostamata oma kaalutlusõiguse ning olemasolevate teadusandmete põhjal tuvastamata täiendavate katsete läbiviimist õigustada võiva potentsiaalse riski esinemise. Ta väidab, et lisas kaebusele teadusandmeid ja -uuringuid, millest ilmneb, kuivõrd ebatõenäoline on, et triklosaanil on ECHA väidetud ebasoovitavaid mõjusid kalade viljakusele või sigivusele. Apellatsiooninõukogu üksnes kordas tervikuna üht osa ECHA otsusest, lükkas hageja argumendid tagasi ilma nende põhjendatust hindamata ega teostanud tegelikult oma kaalutlusõigust, mis oleks eeldanud kõigi selles olukorras asjakohaste tõendite ja asjaolude arvesse võtmist.

421

Teiseks leiab hageja teise väite teises osas, et ECHA ja apellatsiooninõukogu on tõendamiskoormise ümber pööranud, mis ei ole kohaldamisele kuuluvate õigusnormidega kooskõlas, ning on rikkunud määruse nr 1907/2006 artikli 25 lõiget 1. Hageja hinnangul ei lasunud temal kohustust tõendada, et triklosaaniga seoses kahtlusi ei ole. Pigem lasus ECHA-l kohustus tõendada, et kalade puhul esineb potentsiaalne sisesekretsioonihäirete risk.

422

Kolmandaks väidab hageja teise väite teises osas, et ECHA ja apellatsiooninõukogu poolt sedastatu ei olnud piisav kalakatse läbiviimise nõude vajalikkuse tõendamiseks. Ta märgib, et sedastatu kohaselt ei ole triklosaani ja tuvastatud ebasoovitavate mõjude vaheline seos „täiesti selge“. Ükski uuring väidetavalt tuvastatud riski ei tõenda. Liiati tuleks potentsiaalse riski esinemise tuvastamiseks määratleda asjakohane oht ja kokkupuude selle ohuga. Vaidlustatud otsuse punktis 227 on apellatsiooninõukogu aga üksnes tutvustanud erinevaid riski ja kokkupuudet puudutavaid tõendeid, tõendamata nendevahelist seost. Apellatsiooninõukogu jättis nimelt uurimata, kas olemasolevates uuringutes kasutatud kontsentratsiooni tase vastab sellele tasemele, mis oleks reaalsetes tingimustes mõistlikult võimalik.

423

Neljandaks leiab hageja esimese väite esimeses ja teises osas, et vaidlustatud otsuse punktis 232 ei oleks apellatsiooninõukogu tohtinud tugineda põhjendusele, mille kohaselt ei ole teaduslike arvamuste lahknevus iseenesest piisav nimetatud otsuse õiguspärasuse kahtluse alla seadmiseks. Tema hinnangul on apellatsiooninõukogu ülesandeks just nimelt uurida hoolikalt erinevaid teaduslikke arvamusi, et teha kindlaks, kas ECHA arvamus on asjakohaste tõendite seisukohast põhjendatud. Ta leiab, et apellatsiooninõukogu keeldus tema poolt esitatud tõendite uurimisest.

424

Viiendaks leiab hageja esimese väite teises osas, et apellatsiooninõukogu ei oleks tohtinud vaidlustatud otsuse punktis 231 piirduda seisukohaga, et ECHA oli BASF-i ja Forani uuringut arvesse võtnud. Ta märgib, et oli kaebuses esile toonud, et tema esitatud BASF-i uuring oli 3. taseme uuring. Tema hinnangul on valdav seisukoht, et juhul kui sellise uuringu tulemused on negatiivsed, ei ole analüüsitud mõjude uurimiseks täiendava uuringu läbiviimine vajalik. Apellatsiooninõukogu ei oleks niisiis pidanud seda uuringut eirama.

425

Kuuendaks väidab hageja teise väite teises osas, et apellatsiooninõukogu oleks pidanud arvesse võtma ka E. Mihaichi eksperdiarvamust, mille ta esitas koos oma märkustega apellatsiooninõukogule esitatud menetlusse astuja seisukoha kohta.

426

Seitsmendaks väidab hageja teise väite teises osas, et lisas kaebusele teadusandmeid ja -uuringuid, millest ilmneb, kuivõrd ebatõenäoline on, et triklosaanil on ECHA väidetud ebasoovitavaid mõjusid kalade viljakusele või sigivusele.

427

ECHA ja menetlusse astujad vaidlevad neile argumentidele vastu.

428

Esmalt tuleb need argumendid samadel põhjustel, mis on esitatud eespool punktides 55–131, tagasi lükata osas, milles hageja soovib nendega kinnitada, et tema kaebuse põhjendatust hinnates ei oleks apellatsiooninõukogu pidanud piirduma üksnes selle hindamisega, kas ECHA otsus on väär, vaid oleks pidanud ise uurima, kas kalakatse läbiviimist võis nõuda.

429

Teiseks tuleb käsitleda hageja argumente osas, milles nendega soovitakse näidata, et apellatsiooninõukogu tegi ECHA otsust kontrollides vea.

430

Esiteks leiab hageja, et apellatsiooninõukogu on vaidlustatud otsuse punktis 231 lubamatult ümber pööranud tõendamiskoormise. Määruse nr 1907/2006 artikli 25 lõike 1 kohaselt ei oleks hageja pidanud tõendama, et triklosaani osas kahtlusi ei esine, vaid pigem oleks ECHA pidanud tõendama, et kalade puhul esineb potentsiaalne sisesekretsioonihäirete risk.

431

Esiteks, osas, milles eespool punktis 430 mainitud argument käsitleb tõendamiskoormise jaotust apellatsiooninõukogu menetluses, tuleb märkida, et apellatsiooninõukogu on vaidlustatud otsuse punktides 232 ja 233 õigesti asunud seisukohale, et hagejal lasus kohustus tõendada, et ECHA järeldused on ekslikud. Tõendamiskoormise selline jaotus tuleneb nimelt apellatsiooninõukogu menetluse võistlevusest. Seetõttu tuleb hageja argument tagasi lükata osas, milles see käsitleb tõendamiskoormise jaotust nimetatud menetluses.

432

Teisalt, niivõrd kui eespool punktis 430 nimetatud argument käsitleb tõendamiskoormist ECHA-s toimunud menetluses, tuleb tähele panna, et tõendamaks, et täiendava teabe nõudmine on vajalik, lasus ECHA-l kohustus tõendada, et kõnealuse aine puhul esineb potentsiaalne risk inimeste tervisele ja keskkonnale, et see risk vajab selgitamist ning et on tegelik võimalus, et nõutav teave võimaldab paremate riskijuhtimismeetmete võtmist.

433

Tuleb siiski tõdeda, et apellatsiooninõukogu ei ole ECHA menetluses kohaldamisele kuuluvaid tõendamiskoormise eeskirju eiranud. Vaidlustatud otsuse punktidest 225, 227 ja 228 nähtuvalt on apellatsiooninõukogu ECHA-s toimunud menetluse osas eespool punktis 432 osundatud põhimõtet järginud.

434

Neid põhjendusi silmas pidades tuleb eespool punktis 430 mainitud argument tagasi lükata.

435

Teiseks, mis käsitleb hageja argumenti, et apellatsiooninõukogu on vaidlustatud otsuses korranud tervikuna üht ECHA otsuse osa, siis piisab kui tõdeda, et miski ei keela apellatsiooninõukogul ECHA otsuse peale esitatud kaebuse alusel toimuma pidava kontrolli raames osundada viimati nimetatud otsuse aluseks olevatele põhjendustele ja kontrollida, kas hageja poolt kaebuses esitatud argumendid saavad kinnitada nende põhjenduste ekslikkust. Seetõttu tuleb see argument tagasi lükata.

436

Kolmandaks märgib hageja, et apellatsiooninõukogu ei oleks tohtinud tagasi lükata argumente, millega hageja soovis näidata, et ECHA ei olnud tõendanud kalade sugulist arengut puudutavat potentsiaalset riski.

437

Esiteks leiab hageja, et vastupidi apellatsiooninõukogu poolt vaidlustatud otsuse punktis 227 sedastatule, ei olnud tõendid, millele ECHA oma otsuses tugines, sellise riski esinemise tõendamiseks piisavad.

438

Nagu apellatsiooninõukogu vaidlustatud otsuse punktis 102 märkis, sõltub inimeste tervise või keskkonna kahjustamise potentsiaalse riski esinemine ühelt poolt selle aine kahjulikest omadustest ja teiselt poolt kokkupuutest selle ainega.

439

Vaidlustatud otsuse punktides 227 ja 228 märkis apellatsiooninõukogu, et ECHA sedastatu kohaselt oli ühelt poolt märke sellest, et triklosaanil võib olla ebasoovitavaid mõjusid kaladele ning teiselt poolt oli triklosaanil märkimisväärne keskkonnakokkupuude.

440

Apellatsiooninõukogu asus õigesti seisukohale, et need tõendid võimaldasid ECHA-l lugeda tuvastatuks, et keskkonnale esineb potentsiaalne risk, mida tuleb selgitada, ning õigustasid seega kalakatse läbiviimise nõuet.

441

Nimelt, nagu eespool punktides 269–273 märgitud, ei pidanud ECHA sellise potentsiaalse riski tõendamiseks tuvastama, et talle kättesaadava teabe põhjal tuleb triklosaani käsitada ainena, millel tõepoolest on ohtlikud omadused. Seetõttu, Vastupidi hageja väitele, ei lasunud ECHA-l täiendava teabe nõudmise otsuse vastu võtmisel kohustust tuvastada triklosaani ja tuvastatud ebasoovitavate mõjude vahelist kindlat seost. Täiendava teabe nõude põhjendamiseks pidi ta üksnes tõendama, et sellise seose esinemise potentsiaalne risk on olemas.

442

Seoses hageja argumendiga, mis käsitleb seda, et apellatsiooninõukogu ei uurinud, kas olemasolevates uuringutes kasutatud kontsentratsioon oli sellisel tasemel, mis võiks mõistlikult tekkida reaalsetes tingimustes, tuleb tähele panna, et kaebuse lahendamisel hindab apellatsiooninõukogu üksnes seda, kas hageja esitatud argumendid saavad kinnitada, et kaebusega vaidlustatud otsus on väär. Tuleb aga tõdeda, et kaebuse kümnendas väites ei ole hageja sellist argumenti esitanud. Seega ei saa apellatsiooninõukogule ette heita selle käsitlemata jätmist.

443

Sellest järeldub, et argumendid, mis käsitlevad vaidlustatud otsuse punktis 227 esitatud apellatsiooninõukogu põhjendusi, tuleb tagasi lükata.

444

Teiseks märgib hageja, et apellatsiooninõukogu ei oleks vaidlustatud otsuse punktis 232 pidanud tuginema põhjendusele, mille kohaselt ei ole teaduslike arvamuste lahknevus iseenesest piisav ECHA otsuse õiguspärasuse kahtluse alla seadmiseks. Seoses BASF-i uuringuga märgib ta seejuures, et see oli 3. taseme uuring ning et valdav seisukoht on, et kui sellise uuringu tulemused on negatiivsed, siis ei ole analüüsitud mõjude kohta täiendavate uuringute tegemine vajalik.

445

Siinkohal tuleb märkida, et vaidlustatud otsuse punkt 232 paikneb vaidlustatud otsuse selles osas, kus apellatsiooninõukogu käsitles neid hageja argumente, mis käsitlesid seda, et BASF-i ja Forani uuring saavad tõendada, et potentsiaalset riski kalade sugulisele arengule ei ole. Apellatsiooninõukogu sedastas selle otsuse punktides 229–231, et ECHA oli neid uuringuid arvesse võtnud. Seejuures märkis ta, et ECHA oli oma otsuses esile toonud põhjused, miks neis uuringutes esitatud teave ei võimaldanud kalade sugulise arenguga seonduvat võimalikku riski välistada. Vaidlustatud otsuse punktis 232 võttis apellatsiooninõukogu seisukoha küsimuses, kas neid uuringuid puudutavate hageja argumentidega on võimalik need ECHA põhjendused kahtluse alla seada.

446

Vaidlustatud otsuse punktist 229 nähtuvalt märkis apellatsiooninõukogu, et ECHA oli oma otsuses käsitlenud ning tagasi lükanud hageja argumendi, mis käsitles seda, et BASF-i uuring on 3. taseme uuring ja et juhul, kui sellise uuringu tulemused on negatiivsed, on valdav seisukoht, et analüüsitud mõju kohta täiendavate uuringute tegemine ei ole vajalik. Sellega seoses märkis ta nimelt, et sellist liiki uuringuid nagu BASF-i uuring ei saa kasutada nagu lõplikke katseid ning et statistilisest seisukohast ei ole tegemist adekvaatsete algandmetega.

447

Lisaks on apellatsiooninõukogu vaidlustatud otsuse punktis 230 käsitlenud ja tagasi lükanud hageja argumendid, mis käsitlesid Forani uuringut.

448

Pidades silmas apellatsiooninõukogu menetluse võistlevust, ei saa hageja olukorras, kus on esitatud üksikasjalikud põhjendused, miks BASF-i ja Forani uuring ei olnud piisavad kalade sugulise arenguga seotud potentsiaalse riski välistamiseks, piirduda üksnes väitega, et sellised uuringud olid olemas ning õigustasid ECHA järeldusega võrreldes teistsuguse järelduse tegemist. Sellised argumendid ei saa iseenesest kinnitada ECHA põhjenduste ekslikkust.

449

Tuleb aga tõdeda, et apellatsiooninõukogule esitatud kaebuses on hageja väitnud vaid seda, et BASF-i ja Forani uuringus esitatud teavet silmas pidades oleks ECHA pidanud asuma seisukohale, et triklosaani puhul ei esine kalade sugulise arenguga seotud potentsiaalset riski. Seevastu ei ole ta esile toonud põhjusi, miks tuleks ekslikena käsitada ECHA üksikasjalikke põhjendusi selle kohta, et neis uuringutes esitatud teave ei olnud piisav. Neil asjaoludel tuleb asuda seisukohale, et need hageja poolt kaebuses esitatud argumendid, mis käsitlevad BASF-i ja Forani uuringut, ei olnud piisavalt üksikasjalikud.

450

Neil asjaoludel ei saa apellatsiooninõukogule ette heita seda, et ta piirdus vaidlustatud otsuse punktis 232 üksnes tähelepanu juhtimisega sellele, et ainult teistsuguse teadusliku arvamuse olemasolu iseenesest ei kinnita piisavalt seda, et ECHA otsus on õigusvastane, ning viitas selle otsuse punkti 134 neljandas ja viiendas lauses esitatud põhjendustele.

451

Seejuures tuleb samuti märkida, et nõnda toimides lükkas apellatsiooninõukogu hageja argumendid tagasi üksnes põhjusel, et need ei olnud piisavalt üksikasjalikud. Seevastu ei saa vaidlustatud otsuse punktist 232 ja vaidlustatud otsuse punktile 134 tehtud viitest järeldada, et apellatsiooninõukogu piirdus kontrollide käigus üksnes ECHA ilmsete hindamisvigade esinemise kontrollimisega.

452

Seetõttu tuleb ka hageja argumendid, mis on seotud vaidlustatud otsuse punktiga 232 ning käsitlevad BASF-i ja Forani uuringut, tagasi lükata, nagu ka kõik argumendid, mis käsitlevad seda, et apellatsiooninõukogu ei oleks tohtinud tagasi lükata hageja argumente, millega ta soovis tõendada, et ECHA ei olnud tõendanud potentsiaalset riski kalade sugulisele arengule.

453

Neljandaks tuleb see argument samadel põhjustel, mis on märgitud eespool punktides 396–409, tagasi lükata osas, milles hageja on teise väite teises osas leidnud, et apellatsiooninõukogu oleks pidanud arvesse võtma E. Mihaichi eksperdiarvamust, mille ta esitas koos oma märkustega apellatsiooninõukogule esitatud menetlusse astuja seisukoha kohta.

454

Viiendaks märgib hageja teise väite teises osas, et ta lisas kaebusele hulga teadusandmeid ja -uuringuid, millest nähtus, kuivõrd ebatõenäoline on see, et triklosaanil oleks ECHA väidetavad ebasoovitavad mõjud kalade viljakusele.

455

Niivõrd, kui see hageja argument käsitleb BASF-i ja Forani uuringut ja E. Mihaichi eksperdiarvamust, mille ta esitas koos oma märkustega apellatsiooninõukogule esitatud menetlusse astuja seisukoha kohta, tuleb see tagasi lükata samadel põhjustel, mis on esitatud eespool punktides 430–453.

456

Niivõrd, kui see hageja argument käsitleb muid uuringuid peale eespool punktis 455 nimetatute, tuleb tähele panna, et nagu eespool punktides 59–86 märgitud, käsitleb apellatsiooninõukogu talle esitatud kaebuse lahendamisel põhimõtteliselt ainult hageja esitatud väiteid.

457

Tuleb aga tõdeda, et apellatsiooninõukogule esitatud kaebuse kümnendas väites ei ole hageja esitanud ühtki üksikasjalikku argumenti, mis saaks kinnitada, et ECHA otsuses toodud põhjendused oleksid ekslikud, vaid on piirdunud üksnes väitega, et tema arvates oli olemasolevatest uuringutest võimalik järeldada, et triklosaan ei kätke endas potentsiaalset riski kalade sugulisele arengule.

458

Neil asjaoludel ei saa apellatsiooninõukogule ette heita seda, et ta piirdus vaidlustatud otsuse punktis 232 üksnes osundusega, et teistsuguse teadusliku arvamuse olemasolu iseenesest ei kinnita piisavalt seda, et ECHA otsus on väär.

459

Eeltoodud põhjendusi silmas pidades tuleb tagasi lükata kõik argumendid, mis käsitlevad kalakatse läbiviimise nõudega seonduva apellatsiooninõukogule esitatud väite tagasilükkamist.

460

Hageja väidab, et apellatsiooninõukogu tehtud kontrolli ulatus ei olnud kogu vaidlustatud otsuse lõikes ühesugune. Vaidlustatud otsuse punktis 241 käsitles apellatsiooninõukogu väga üksikasjalikult kardiotoksilisust puudutavate dokumentide vajalikkust. Seejuures hindas apellatsiooninõukogu ise ECHA poolt potentsiaalse riski esinemise tõendamisel aluseks võetud uuringu teaduslikku põhjendatust ja usaldusväärsust. Niisiis ei teostanud apellatsiooninõukogu oma kaalutlusõigust järjepidevalt.

461

ECHA vaidleb neile argumentidele vastu.

462

Siinkohal tuleb esiteks tähele panna, et nagu eespool punktides 46–459 märgitud, ei ilmnenud Üldkohtule esitatud hagis sisaldunud hageja argumentide põhjal, et apellatsiooninõukogu oleks teinud selliseid vigu, mis õigustaksid vaidlustatud otsuse tühistamist osas, milles see käsitles püsivuse katse, rottide peal tehtava neurotoksilisuse uuringu ja kalakatse läbiviimise nõudeid. Seoses hageja argumentidega, mis käsitlevad vea tegemist selle otsuse punktis 241, piisab kui märkida, et see punkt sisaldub vaidlustatud otsuse selles osas, kus apellatsiooninõukogu on esitanud põhjendused, mis viisid ECHA otsuse tühistamiseni osas, milles sellega pandi hagejale kohustus esitada täiendav teave triklosaani mõju kohta südame-veresoonkonnale. Tuleb aga tõdeda, et selles osas hageja vaidlustatud otsuse tühistamist taotlenud ei ole.

463

Teiseks tuleb igal juhul tõdeda, et vastupidi hageja väitele ei ole apellatsiooninõukogu teinud oma kontrolli ebajärjekindlalt.

464

Nimelt tuleb tõdeda, et vaidlustatud otsuse punktidest 235–238 ja 241 nähtuvalt oli hageja apellatsiooninõukogule esitatud kaebuses toonud esile üksikasjalikud argumendid, mis käsitlesid seda, et ECHA ei olnud tõendanud triklosaanist lähtuda võivaid riske südame-veresoonkonnale, kuna ta oli tuginenud ainult ühele uuringule ning see uuring ei olnud inimeste puhul asjakohane, sest triklosaani oli annustatud kunstlikult suurendatud doosides ning sellisel teel, mis ei ole inimeste triklosaaniga kokkupuute seisukohast asjakohane.

465

Vaidlustatud otsuse punktides 241 ja 242 käsitles apellatsiooninõukogu seega üksnes hageja üksikasjalikke argumente, ja nõustus nendega.

466

Vastupidi hageja väitele ei saa vastuoluna käsitada seda, et apellatsiooninõukogu lükkas tema teised argumendid tagasi, kuna need ei olnud piisavalt üksikasjalikud ega saanud ECHA otsuse õiguspärasust kahtluse alla seada.

467

Seega tuleb hageja argumendid, mis käsitlevad apellatsiooninõukogu lähenemise ebajärjekindlust, tagasi lükata.

468

Hageja väidab, et lükates tagasi tema võtmetähtsusega argumendid ja teaduslikud tõendid ilma nende põhjendatust hindamata, rikkus apellatsiooninõukogu tema kaitseõigusi.

469

See argument tuleb tagasi lükata.

470

Siinkohal tuleb tähele panna, et kaitseõiguste tagamiseks on nõutav, et igaühel, kelle suhtes võidakse teha tema huve tuntavalt mõjutav otsus, oleks võimalik teatavaks teha oma seisukoht selle otsuse tegemisel tema vastu kasutatavate tõendite kohta (10. detsembri 2009. aasta kohtuotsus Cofac vs. komisjon, T‑159/07, ei avaldata, EU:T:2009:490, punkt 33).

471

Vastupidi hageja väitele aga ei takistanud hagejal ECHA otsuse aluseks olevate tõendite kohta oma seisukoha esitamist see, et apellatsiooninõukogu ei hinnanud kaebust lahendades ise seda, kas püsivuse katse, rottide peal tehtava neurotoksilisuse täiendatud uuringu ja kalakatse läbiviimine olid vajalikud, vaid kontrollis õigustatult üksnes seda, kas hageja esitatud argumendid saavad kinnitada, et ECHA otsus on väär.

472

Seetõttu tuleb hageja väide, mis käsitleb tema kaitseõiguste rikkumist, tagasi lükata.

473

Kohtuistungil esitas hageja argumendi, mis käsitles seda, et teabe esitamise nõue ei ole kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega, kuna loomkatseid hõlmavate uuringute läbiviimisega võib kaasneda turustamise keeld vastavalt määruse nr 1223/2009 sätetele (vt eespool punkt 35).

474

Need argumendid tuleb vastuvõetamatuse tõttu tagasi lükata osas, milles hageja soovib nendega esitada väite, et ei ole arvesse võetud määruse nr 1223/2009 sätteid. Kodukorra artikli 84 lõike 1 kohaselt on menetluse käigus uute väidete esitamine keelatud, välja arvatud juhul, kui need tuginevad faktilistele ja õiguslikele asjaoludele, mis on tulnud ilmsiks menetluse käigus. Esiteks tuleb märkida, et tegemist on uue väitega. Vastupidi hageja väidetule ei ole see väide seostatav proportsionaalsuse põhimõtet käsitlevate argumentidega, mille ta esitas menetluse kirjalikus osas. Teiseks tuleb tõdeda, et miski ei takistanud hagejal menetluse kirjalikus osas see väide esitada.

475

Igal juhul tuleks need argumendid põhjendamatuse tõttu tagasi lükata. Nagu eespool punktides 59–86 märgitud, määravad apellatsiooninõukogu kontrolli ulatuse hageja poolt apellatsiooninõukogule esitatud väited. Apellatsiooninõukogu menetluses ei esitanud aga hageja määrust nr 1223/2009 käsitlevaid väiteid.

476

Sellest järeldub, et määruse nr 1223/2009 sätteid käsitlev argument tuleb samuti tagasi lükata.

477

Eeltoodud põhjendusi silmas pidades tuleb hagi rahuldamata jätta.

478

Vastavalt kodukorra artikli 134 lõikele 1 on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna hageja on kohtuvaidluse kaotanud, tuleb kohtukulud vastavalt ECHA nõudele välja mõista hagejalt.

479

Vastavalt kodukorra artikli 138 lõikele 1 kannavad menetlusse astunud liikmesriigid ise oma kohtukulud. Seega kannavad Taani Kuningriik, Saksamaa Liitvabariik ja Madalmaade Kuningriik ise oma kohtukulud.

480

Rahuldamata tuleb jätta ka hageja taotlus mõista tema kohtukulud välja menetlusse astunud liikmesriikidelt vastavalt kodukorra artikli 135 lõikele 2. Selle sätte kohaselt võib Üldkohus mõista kohtukulud tervikuna või osaliselt välja ka võitnud poolelt, kui see on õigustatud võitnud poole käitumise tõttu, sealhulgas käitumise tõttu enne kohtumenetlust, eriti juhul, kui ta on Üldkohtu hinnangul tekitanud teisele poolele kulusid põhjendamatult või pahatahtlikult. Vastupidi hageja väitele ei õigusta menetlusse astunud liikmesriikide käitumine neilt tema kohtukulude välja mõistmist.

Esitatud põhjendustest lähtuvalt

ÜLDKOHUS (viies koda laiendatud kooseisus)

otsustab:

I. Vaidluse taust ja vaidlustatud otsus

II. Menetlus Üldkohtus ja poolte nõuded

III. Õiguslik käsitlus

A. Argumendid, mis käsitlevad apellatsiooninõukogule esitatud kaebuse rahuldamata jätmist seoses püsivuse katse läbiviimise nõudega

1. Argumendid, millega soovitakse seada kahtluse alla kaebuse teise väite tagasilükkamine apellatsiooninõukogu poolt

a) Argumendid, mis käsitlevad seda, et apellatsiooninõukogu on eiranud oma ülesannet temale esitatud kaebuse lahendamisel

1) Apellatsiooninõukogu kontrolli ulatus ja põhjalikkus

i) Kontrolli ulatus

ii) Kontrolli põhjalikkus

2) Hageja argumendid

b) Argumendid, mis käsitlevad seda, et apellatsiooninõukogu ei võtnud arvesse olemasoleva teabe kaalukust

c) Argumendid, mis käsitlevad seda, et apellatsiooninõukogu kontroll ei olnud piisavalt põhjalik

2. Argumendid, millega soovitakse kahtluse alla seada kaebuse esimese väite tagasilükkamine apellatsiooninõukogu poolt

3. Argumendid, mis käsitlevad Kanada asutuste järeldusi

B. Argumendid, mis käsitlevad apellatsiooninõukogule esitatud kaebuse rahuldamata jätmist osas, milles see käsitles rottide peal tehtava neurotoksilisuse täiendatud uuringu läbiviimist

1. Argumendid, millega soovitakse kahtluse alla seada kaebuse kuuenda väite tagasilükkamine apellatsiooninõukogu poolt

a) Argumendid, millega soovitakse kahtluse alla seada põhjendused, millele tuginedes lükkas apellatsiooninõukogu tagasi kaebuse kuuenda väite esimese osa

1) Argumendid, mis on seotud Allmyri, Cullinani ja Koeppe’ uuringuid puudutavate põhjendustega

2) Argumendid, mis käsitlevad apellatsiooninõukogu seisukohti seoses Witorschi aruandega

b) Argumendid, millega soovitakse kahtluse alla seada apellatsiooninõukogu põhjendused, millele tuginedes lükkas ta tagasi talle esitatud kaebuse kuuenda väite teise osa

1) Argumendid, mille kohaselt oleks apellatsiooninõukogu pidanud tuvastama määruse nr 1907/2006 artikli 47 lõike 1 esimese lause rikkumise

2) Argumendid, mis on seotud apellatsiooninõukogu põhjendustega, mis käsitlevad olemasoleva teabe kaalukuse määramist

2. Argumendid, millega soovitakse kahtluse alla seada kaebuse seitsmenda ja kaheksanda väite tagasilükkamine apellatsiooninõukogu poolt

a) Argumendid, millega soovitakse kahtluse alla seada need apellatsiooninõukogu põhjendused, mis käsitlevad rottide peal tehtava neurotoksilisuse täiendatud uuringu läbiviimise vajalikkust

1) Argumendid, mis on seotud konkreetselt nende apellatsiooninõukogu põhjendustega, mis käsitlevad triklosaani puhul esinevat potentsiaalset neurotoksilisuse riski

2) Argumendid, mis on seotud konkreetselt nende apellatsiooninõukogu põhjendustega, mis käsitlevad triklosaani puhul esinevat potentsiaalse reproduktiivtoksilisuse riski

i) Argumendid, mis käsitlevad hageja argumentide moonutamist

ii) Argumendid, mis käsitlevad triklosaani reproduktiivtoksiliste mõjude puudumist kinnitavate uuringute olemasolu

3) Argumendid, mis käsitlevad Kanada asutuste poolt läbi viidud hindamist

4) Argumendid, mis käsitlevad seda, et apellatsiooninõukogu jättis tähelepanuta, et kaalukuse määramine on kasutatav ka aine hindamisel

5) Argument, mis käsitleb seda, et apellatsiooninõukogu kontrollis üksnes ilmsete hindamisvigade puudumist

b) Argumendid, millega soovitakse kahtluse alla seada apellatsiooninõukogu põhjendused, mis käsitlevad rottide peal tehtava neurotoksilisuse täiendatud uuringu läbiviimise nõude sobivust

1) Argumendid, mis käsitlevad vaidlustatud otsuse punktides 161–167 esitatud apellatsiooninõukogu põhjendusi

2) Argumendid, mis käsitlevad seda, et apellatsiooninõukogu ei ole käsitlenud seda, kas on olemas vähem piiravaid meetmeid

3. Argumendid, mis käsitlevad E. Mihaichi eksperdiarvamuse tagasilükkamist vastuvõetamatuse tõttu

4. Argumendid, mille eesmärk on kahtluse alla seada apellatsiooninõukogu sissejuhatavad tähelepanekud

C. Argumendid, mis käsitlevad apellatsiooninõukogule esitatud kaebuse rahuldamata jätmist osas, milles see käsitles kalakatse läbiviimise nõuet

D. Argument, mis käsitleb apellatsiooninõukogu lähenemise ebajärjekindlust

E. Argumendid, mis käsitlevad kaitseõiguste rikkumist

F. Argument, mis käsitleb määruse nr 1223/2009 sätteid

IV. Kohtukulud