19.2.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 63/6

1.

Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta määruse (EÜ) nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91 (1), artikli 5 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et „kõik vajalikud meetmed“, mille tegutsev lennuettevõtja peab olema võtnud, et erakorraliste asjaolude esinemise korral vabaneda määruse artikli 7 kohase hüvitise maksmise kohustusest, peavad olema suunatud üksnes „erakorraliste asjaolude“ vältimisele (konkreetsel juhul uue [hilisema] Air-Traffic-Control-Slot-aja määramine Euroopa Lennuliikluse Ohutuse Organisatsiooni EUROCONTROL poolt); või on peale selle nõutav, et tegutsev lennuettevõtja võtab vajalikud meetmed ka tühistamise või pikaajalise hilinemise enda vältimiseks?

2.

Kas juhul, kui eeldada, et nõutav on võtta vajalikud meetmed pikaajalise hilinemise enda vältimiseks, tuleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta määruse (EÜ) nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91, artikli 5 lõiget 3 tõlgendada nii, et määruse artikli 7 kohase hüvitise maksmise kohustusest vabanemiseks peab lennuettevõtja reisijate vedamise korral kahest (või enamast) lennuetapist koosneval lennul võtma vajalikud meetmed vaid tema opereeritava ja hilineda võiva lennu hilinemise vältimiseks; või peab ta lisaks sellele võtma vajalikud meetmed selleks, et vältida konkreetse reisija pikaajalist hilinemist lõppsihtkohta (hinnates näiteks võimalust reisijat mõnele muule lennule ümber broneerida)?

3.

Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta määruse (EÜ) nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91, artikleid 5, 6, 7 ja 8 tuleb tõlgendada nii, et lõppsihtkohta pikaajalise hilinemise korral peab tegutsev lennuettevõtja määruse artikli 7 kohase hüvitise maksmise kohustusest vabanemiseks väitma ja tõendama, et ta on võtnud vajalikud meetmed reisija ümberbroneerimiseks teisele lennule, millega reisija jõuab lõppsihtkohta eeldatavalt ilma pikaajalise hilinemiseta?