Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 62017CN0194

    Kohtuasi C-194/17: Georgios Pandalis’e 14. aprillil 2017 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kolmas koda) 14. veebruari 2017. aasta otsuse peale kohtuasjas T-15/16: Georgios Pandalis versus Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet

    ELT C 300, 11.9.2017, p. 10–12 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    11.9.2017   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 300/10


    Georgios Pandalis’e 14. aprillil 2017 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kolmas koda) 14. veebruari 2017. aasta otsuse peale kohtuasjas T-15/16: Georgios Pandalis versus Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet

    (Kohtuasi C-194/17)

    (2017/C 300/14)

    Kohtumenetluse keel: saksa

    Pooled

    Apellant: Georgios Pandalis (esindaja: advokaat A. Franke)

    Teised menetlusosalised: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet, LR Health & Beauty Systems GmbH

    Apellandi nõuded

    tühistada Üldkohtu (kolmas koda) 14. veebruari 2017. aasta otsus kohtuasjas T-15/16, mis käsitleb ELi kaubamärgi nr 1273119 „Cystus“ tühistamise menetlust;

    tühistada EUIPO esimese apellatsioonikoja 30. oktoobri 2015. aasta otsus (asi R 2839/2014-1) mis käsitleb ELi kaubamärgi nr 1273119 „Cystus“ tühistamise menetlust;

    tühistada tühistamisosakonna 12. septembri 2014. aasta otsus tühistamismenetluses nr 8374 C osas, millega tühistati ELi kaubamärk nr 1273119 „Cystus“ klassi 30 kuuluvate mitte-meditsiiniliste toidulisandite jaoks;

    jätta rahuldamata LR Health & Beauty Systems poolt tühistamismenetluses ja EUIPO esimeses apellatsioonikojas esitatud ELi kaubamärgi nr 1273119 „Cystus“ tühistamise taotlus osas, milles see puudutab klassi 30 kuuluvaid mitte-meditsiiniliste toidulisandeid;

    mõista kohtukulud välja Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametilt.

    Väited ja peamised argumendid

    Apellant väidab, et kaubamärgimääruse (1) artikli 51 lõike 1 punkti a ja artikli 51 lõike 2 kohaldamisel on rikutud järgmisi õigusnorme:

    Esiteks on kohtuotsuse põhjenduses jäetud tähelepanuta, milliste õigusnormis sätestatud nõuete täitmist tuleb ükshaaval kontrollida (kaubamärgina kasutamine, tegelik kasutamine ja kas kaubamärki on kasutatud kaupade või teenuste puhul, mille jaoks see on registreeritud).

    Teiseks ei kontrollitud, kas kaubamärki „Cystus“ kandvad tooted kuuluvad toidulisandeid käsitleva direktiivi artikli 2 punktis c esitatud mõiste alla.

    Kolmandaks jäeti tähelepanuta millist liiki toodete jaoks on kasutatud vaidlusalust kaubamärki „Cystus“.

    Neljandaks on Üldkohus moonutanud faktilisi asjaolusid, kui ta tuvastas, et kaubamärki „Cystus“ kandvad tooted on mitte-meditsiinilised toidulisandid ja tegi sellest väära järelduse, et kaubamärki ei ole kasutatud mitte-meditsiiniliste toidulisandite jaoks.

    Viiendaks puudub üksikasjalik analüüs selle kohta, kas kõnealuse kaubamärgi all turustatavad (mitte-meditsiinilised) „imemistabletid“ on toidulisandid.

    Lisaks väidab apellant, et piisavalt ei ole põhjendatud järeldust, et kaubamärki „Cystus“ ei ole tegelikult kasutatud mitte-meditsiiniliste toidulisandite jaoks vastavalt kaubamärgimääruse artikli 51 lõike 1 punktile a ja artikli 51 lõikele 2:

    Esiteks ei ole kohtuotsuse põhjendusest võimalik aru saada, miks ei teinud Üldkohus apellandi viidatud faktide ja esitatud tõendite alusel järeldust, et kõnealust kaubamärki on kasutatud mitte-meditsiiniliste toidulisandite jaoks.

    Teiseks on otsust, et kaubamärki ei ole kasutatud kaitstud mitte-meditsiiniliste toidulisandite jaoks, vääralt põhjendatud sellega, et teatud tõendid räägivad sellise otsustuse vastu, ilma et oleks kindlaks määratud, milliste muude toodete jaoks on kaubamärki sellisel juhul kasutatud.

    Kolmandaks ei ole üksasjalikult hinnatud kas kõnealuse kaubamärgi all turustatavad (mitte-meditsiinilised) „imemistabletid“ on toidulisandid ega selgitatud nimetatud üksikasjaliku hindamise läbiviimata jätmise põhjusi.

    Lisaks väidab apellant, et Üldkohus on rikkunud kaubamärgimääruse artikli 51 lõike 1 punkti a ja artikli 51 lõike 2 tõlgendamisel ja kohaldamisel õigusnormi:

    Esiteks on vääralt hinnatud kaubamärgimääruse artikli 51 lõike 1 punkti a ja artikli 51 lõiget 2; hinnatud ei ole, kas kaubamärki on kasutatud mitte-meditsiiniliste toidulisandite jaoks registreeritud kujul või mõnel registreeritud kujust erineval kujul, mis ei mõjuta eristusvõimet (kaubamärgimääruse artikli 15 lõike 1 punkt a).

    Teiseks kritiseerib apellant kaubamärgi liigitamist kirjeldavana kaubamärgimääruse artikli 7 lõike 1 punkti c tähenduses, kuna apellandil ei ole reaalseid võimalusi kasutada kaubamärki mittekirjeldaval viisil oma „Cystus“ nimeliste toodete jaoks, mis põhinevad taimel nimetusega Cistus Incanus, kuigi Üldkohus oleks pidanud kaubamärgimääruse artikli 51 lõike 1 punkti a ja artikli 51 lõike 2 kohasel hindamisel tuvastama, et kaubamärgil on vähemalt keskmine eristusvõime.

    Lisaks leiab apellant, et järelduse, mille kohaselt ELi kaubamärki nr 1273119 „Cystus“ ei ole tegelikult mitte-meditsiiniliste toidulisandite jaoks kasutatud, põhjendus on vastuoluline ja ebapiisav:

    Ühelt poolt on omavahel vastuolus tuvastus, et kaubamärgi kirjaviisis „i“ tähe asemel tähe „y“ kasutamisest ei piisa, et tõendada selle kasutamist ELi kaubamärgina ja samas esitatud eeldus, et ei esine kaubamärgimääruse artikli 7 lõike 1 punkti c kohast absoluutset registreerimisest keeldumise põhjust.

    Teiselt poolt on kohtuotsuse põhjendus ebapiisav, kuna ei ole põhjendatud, miks ei ole kaubamärgi konkreetne kasutamine piisav, et see vastaks kaubamärgimääruse artikli 51 lõike 1 punktist a ja artikli 51 lõikest 2 tulenevatele nõuetele.

    Viimasena väidab apellant, et Üldkohus rikkus kaubamärgimääruse artikli 75 lõike 2 tõlgendamisel ja kohaldamisel õigusnormi: Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta järeldas vääralt, et apellatsioonikoda ei võtnud seisukohta kaubamärgimääruse artikli 7 lõike 1 punkti c kohase registreerimisest keeldumise võimaliku põhjuse kohta.


    (1)  Nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määrus (EÜ) nr 207/2009 Euroopa Liidu kaubamärgi kohta (ELT L 78, lk 1).


    Top