EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 62017CN0038

Kohtuasi C-38/17: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Budai Központi Kerületi Bíróság (Ungari) 24. jaanuaril 2017 – GT versus HS

ELT C 178, 6.6.2017, p. 2–3 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

6.6.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 178/2


Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Budai Központi Kerületi Bíróság (Ungari) 24. jaanuaril 2017 – GT versus HS

(Kohtuasi C-38/17)

(2017/C 178/02)

Kohtumenetluse keel: ungari

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Budai Központi Kerületi Bíróság

Põhikohtuasja pooled

Hageja: GT

Kostja: HS

Eelotsuse küsimused

1.

Kas Euroopa Liidu eesmärgiga tagada tarbijate kaitse kõrge tase

ja seaduse ees võrdsuse ning Euroopa Liidu põhiõigustega tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele menetlusele, samuti

direktiivi 93/13/EMÜ (1) preambuli osa põhjendustega („[…] ühenduse kahes tarbijate kaitse ja teavitamise poliitika programmis on rõhutatud, et on tähtis kaitsta tarbijaid ebaõiglaste lepingutingimuste eest; see kaitse tuleks sätestada ühenduse tasandil ühtlustatud või vahetult seal vastuvõetud õigusnormidega; kõnealustes programmides pealkirja all „Tarbijate majandushuvide kaitse“ kindlaksmääratud põhimõtte kohaselt väidetakse järgmist: „kauba ja teenuste omandajad peaksid olema kaitstud müüja või teenuste osutaja volist tulenevate kuritarvituste eest, eelkõige ühepoolsete tüüplepingute ning oluliste õiguste ebaõiglase lepingutest väljajätmise eest“; tarbijat saab tõhusamalt kaitsta, kui ebaõiglaste tingimuste suhtes võetakse vastu ühtsed õigusnormid; kõnealuseid õigusnorme tuleks kohaldada müüjate või teenuste osutajate ning tarbijate vahel sõlmitud kõigi lepingute suhtes; seetõttu tuleb käesoleva direktiivi reguleerimisalast muu hulgas välja jätta töölepingud, pärimisõigust ja perekonnaõigust käsitlevad lepingud ning lepingud, mis on seotud äri- või täisühingute asutamise ja töö korraldamisega; tarbija peab olema samaväärselt kaitstud nii suusõnaliste kui ka kirjalike lepingute puhul, viimaste puhul olenemata sellest, kas lepingutingimused on kindlaks määratud ühe või mitme dokumendiga; praegused siseriiklikud õigusaktid võimaldavad ette näha üksnes osalist ühtlustamist; käesolev direktiiv hõlmab eelkõige ainult neid lepingutingimusi, mille suhtes ei ole eraldi kokku lepitud; liikmesriikidel peaks olema võimalus asutamislepingu sätteid arvesse võttes kindlustada tarbijatele kõrgem kaitstuse tase siseriiklike õigusnormide abil, mis on käesoleva direktiiviga ettenähtud õigusnormidest rangemad; […] lepingud peaksid olema koostatud lihtsas ja arusaadavas keeles ning tarbijale tuleks anda tegelik võimalus kõigi tingimustega põhjalikult tutvuda, kusjuures kahtluse korral tuleks kohaldada tarbijale kõige soodsamat tõlgendust; […]“) ning

direktiivi 93/2013 EMÜ artikli 4 lõikega 2 ja artikliga 5

on kooskõlas sellised liikmesriigi õigusnormid ja praktika (a ja/või b), mille kohaselt

a)

tarbijaga lepingut sõlmival poolel ei ole võimalik teatada tarbijale lepingu kehtivuse tingimusena selges ja arusaadavas keeles koostatud lepingu põhisisu moodustavast lepingu tingimusest (kaasa arvatud laenu andmise ajal kehtiv vahetuskurss) juba enne lepingu sõlmimist, selleks et vältida kokkulepe tühisust;

b)

tarbijaga lepingut sõlmival poolel on võimalik teatada (näiteks eraldi dokumendis) selges ja arusaadavas keeles koostatud lepingu põhisisu moodustavast lepingu tingimusest (kaasa arvatud valuutapõhise laenu andmiseks kasutatav vahetuskurss) alles siis, kui tarbija on juba võtnud tagasivõtmatu kohustuse lepingu täitmiseks, ning lepingut ei loeta ainult sellest tulenevalt kehtetuks?


(1)  Nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiiv 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes (EÜT L 95, lk 29; ELT eriväljaanne 15/02, lk 288).


Top