Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 62017CJ0372

Euroopa Kohtu otsus (üheksas koda), 13.9.2018.
Vision Research Europe BV versus Inspecteur van de Belastingdienst/Douane kantoor Rotterdam Rijnmond.
Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Rechtbank Noord-Holland.
Eelotsusetaotlus – Ühine tollitariifistik – Tariifirubriigid – Kaupade klassifitseerimine – Hävimäluga kaamera, mis tähendab, et salvestatud pildid kaovad, kui kaamera lülitatakse välja või kui tehakse uued pildid – Kombineeritud nomenklatuur – Alamrubriigid 8525 80 19 ja 8525 80 30 – Selgitavad märkused – Tõlgendamine – Rakendusmäärus (EL) nr 113/2014 – Tõlgendamine – Kehtivus.
Kohtuasi C-372/17.

ECLI identifier: ECLI:EU:C:2018:708

EUROOPA KOHTU OTSUS (üheksas koda)

13. september 2018 ( *1 )

Eelotsusetaotlus – Ühine tollitariifistik – Tariifirubriigid – Kaupade klassifitseerimine – Hävimäluga kaamera, mis tähendab, et salvestatud pildid kaovad, kui kaamera lülitatakse välja või kui tehakse uued pildid – Kombineeritud nomenklatuur – Alamrubriigid 85258019 ja 85258030 – Selgitavad märkused – Tõlgendamine – Rakendusmäärus (EL) nr 113/2014 – Tõlgendamine – Kehtivus

Kohtuasjas C‑372/17,

mille ese on ELTL artikli 267 alusel rechtbank Noord‑Hollandi (Põhja‑Hollandi provintsi esimese astme kohus, Madalmaad) 15. juuni 2017. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 19. juunil 2017, menetluses

Vision Research Europe BV

versus

Inspecteur van de Belastingdienst/Douane kantoor Rotterdam Rijnmond,

EUROOPA KOHUS (üheksas koda),

koosseisus: koja president C. Vajda, kohtunikud E. Juhász ja C. Lycourgos (ettekandja),

kohtujurist: H. Saugmandsgaard Øe,

kohtusekretär: ametnik C. Strömholm,

arvestades kirjalikku menetlust ja 26. aprilli 2018. aasta kohtuistungil esitatut,

arvestades seisukohti, mille esitasid:

Vision Research Europe BV, esindajad: maksunõustaja N. Ooyevaar, maksunõustaja D. van Vliet ja maksunõustaja H. Ooyevaar,

Madalmaade valitsus, esindajad: M. K. Bulterman, P. Huurnink ja J. Langer,

Euroopa Komisjon, esindajad: A. Caeiros ja P. Vanden Heede,

arvestades pärast kohtujuristi ärakuulamist tehtud otsust lahendada kohtuasi ilma kohtujuristi ettepanekuta,

on teinud järgmise

otsuse

1

Eelotsusetaotlus käsitleb nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT 1987, L 256, lk 1; ELT eriväljaanne 02/02, lk 382), mida on muudetud komisjoni 4. oktoobri 2013. aasta rakendusmäärusega (EL) nr 1001/2013 (ELT 2013, L 290, lk 1), I lisas toodud kombineeritud nomenklatuuri (edaspidi „KN“) alamrubriigi 85258030 tõlgendamist ja komisjoni 4. veebruari 2014. aasta rakendusmääruse (EL) nr 113/2014 teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris (ELT 2014, L 38, lk 20) kehtivust.

2

Taotlus on esitatud Vision Research Europe BV (edaspidi „Vision Research“) ja Inspecteur van de Belastingdienst/douane kantoor Rotterdam Rijnmond’i (maksuameti Rotterdam Rijnmondi tollibüroo inspektor) (edaspidi „inspektor“) vahelises kohtuvaidluses selle üle, millisesse KNi tariifirubriiki tuleb klassifitseerida kaamera tähistusega „Phantom V7.3“.

Õiguslik raamistik

Kombineeritud nomenklatuur

3

Euroopa Liitu imporditud kauba tolliotstarbel klassifitseerimist reguleerib KN. Põhikohtuasja asjaolude asetleidmise ajal kehtis rakendusmäärusega nr 1001/2013 kehtestatud KNi redaktsioon.

4

Määrusega nr 2658/87 kehtestatud KN tugineb kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemile (edaspidi „HS“), mille töötas välja Tollikoostöö Nõukogu, nüüd Maailma Tolliorganisatsioon (WCO), ja mis jõustati 14. juunil 1983 Brüsselis sõlmitud kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi rahvusvahelise konventsiooniga. Konventsioon kiideti koos selle 24. juuni 1986. aasta muutmisprotokolliga Euroopa Majandusühenduse nimel heaks nõukogu 7. aprilli 1987. aasta otsusega 87/369/EMÜ (EÜT 1987, L 198, lk 1; ELT eriväljaanne 02/02, lk 288). KNiga on üle võetud HSi rubriigid ja kuuekohalised alamrubriigid, ainult seitsmes ja kaheksas number tähistavad KNi enda alljaotisi.

5

Määruse nr 2658/87, mida on muudetud nõukogu 31. jaanuari 2000. aasta määrusega (EÜ) nr 254/2000 (EÜT 2000, L 28, lk 16; ELT eriväljaanne 02/09, lk 357; edaspidi „määrus nr 2658/87“), artikli 9 lõike 1 punkti a esimene taane ja artikkel 10 näevad ette, et Euroopa Komisjon, keda abistab tolliseadustiku komitee, võtab vastu määruse nr 2658/87 I lisas asuva KNi rakendamise meetmed kaupade klassifitseerimise osas. Määrus nr 113/2014 võeti vastu esimesena nimetatud sätte alusel.

6

KNi esimene osa sisaldab eelsätteid, mille hulka kuuluva I jaotise „Üldreeglid“ A osas „Kaupade kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglid“ on sätestatud:

„Kaupade klassifitseerimine toimub järgmiste põhimõtete kohaselt.

1.

Jaotiste, kaubagruppide ja alamgruppide nimetused on antud suunaval eesmärgil; ametlik klassifitseerimine peab toimuma lähtuvalt rubriikide kirjeldustest ja vastavate jaotiste ja gruppide märkustest ning alljärgnevatest sätetest tingimusel, et need rubriigid või märkused ei näe ette muud.

[...]

6.

Kaupade ametlik klassifitseerimine iga rubriigi alamrubriikidesse toimub nende alamrubriikide kirjelduste ja alamrubriikide kohta käivate märkuste põhjal, kasutades eespool toodud reegleid vajalike muudatustega ning arvestades, et omavahel on võrreldavad vaid sama taseme alamrubriigid. Selle reegli kohaldamisel kasutatakse ka vastavaid märkusi jaotiste ja gruppide kohta, kui kontekst ei nõua teisiti.“

7

KNi teises osas „Tollimaksude loend“ asub XVI jaotis, mille hulka kuulub muu hulgas grupp 85 „Elektrimasinad ja -seadmed, nende osad; helisalvestus- ja taasesitusseadmed, telepildi ja -heli salvestus- ja taasesitusseadmed, nende osad ja tarvikud.“

8

KNi grupp 85 sisaldab järgmisi rubriike ja alamrubriike:

„8525 Ringhäälingu ja televisiooni saateaparaadid, vastuvõtuseadmetega või vastuvõtuseadmeteta, helisalvestus või -taasesitusaparatuuriga või ilma; telekaamerad, digitaalkaamerad ja salvestavad videokaamerad:

[...]

852580 – telekaamerad, digitaalkaamerad ja salvestavad videokaamerad:

– telekaamerad

[...]

85258019 – – – muud

85258030 – – digitaalkaamerad

– salvestavad videokaamerad:

85258091 – – – võimelised salvestama üksnes telekaamerast tulevat heli ja pilti

85258099 – – – muud“.

HSi ja KNi selgitavad märkused

9

HSi selgitavates märkustes rubriigi 8525 kohta on märgitud:

„B. Telekaamerad, digitaalkaamerad ja videokaamerad

Sellesse rühma kuuluvad kaamerad, mis jäädvustavad pildid ja muundavad need elektrooniliseks signaaliks, s.o:

1.

saadavad videopildina väljapoole kaamerat ülevaatamiseks või kaugsalvestamiseks (nt telekaamerad) või

2.

salvestavad kaameras liikumatu pildina või liikuva pildina (nt digitaalkaamerad ja videokaamerad).

Mitmed sellesse rubriiki kuuluvad kaamerad võivad füüsiliselt sarnaneda rubriiki 90.06 kuuluvate fotokaameratega või rubriiki 90.07 kuuluvate kinokaameratega. Rubriigi 85.25 kaameratel ja gruppi 90 kuuluvatel kaameratel on tüüpiliselt optilised läätsed, et teravustada pilt valgustundlikul kandjal, ja regulaatorid, et muuta kaamerasse tuleva valguse hulka. Gruppi 90 kuuluvad foto- ja kinokaamerad siiski säritavad pildid gruppi 37 kuuluvale filmile, kuna aga selle rubriigi kaamerad muundavad pildid analoog- või digitaalandmeteks.

Selle rubriigi kaamerad jäädvustavad pildi, teravdades selle valgustundlikul seadisel, näiteks komplementaarne metalloksiid-pooljuht (CMOS) või laengsidestusseadis (CCD). Valgustundlik seadis saadab elektriliselt pildi edasiseks töötlemiseks piltide analoog- või digitaalsalvestisse.

Telekaameratel võib olla või mitte olla sisseehitatud seadis objektiivide ja avade kaugjuhtimiseks, samuti ka kaugjuhtimine kaamera horisontaal- ja vertikaalsuunas liikumiseks (nt telestuudiote telekaamerad, reportaažikaamerad, tööstuslikul või teadusotstarbel kasutatavad, turvakaamerad (valvekaamerad) või liiklusjärelevalves kasutatavad). Nendel kaameratel ei ole sisseehitatud võimalust piltide salvestamiseks.

Mõningaid neid kaameraid võidakse kasutada koos automaatsete andmetöötlusseadmetega (nt veebikaamerad).

[...]

Digitaal- ja videokaamerates salvestatakse pildid sisemäluseadmele või kandjatele (nt magnetlint, optilised kandjad, pooljuhtkandjad või muud kandjad rubriigist 85.23). Nende hulka võivad kuuluda analoog-digitaalmuundur (ADC) ja väljundterminal, mis on vahendiks piltide saatmisel automaatsete andmetöötlusseadmete plokkidesse, printeritesse, teleritesse või muudesse piltinäitavatesse seadmetesse. Mõnedes digitaal- ja videokaamerates on sisendterminal ja nendega saab salvestada analoog- või digitaalpildifaile taolistest väljaspool asuvatest aparaatidest.

Need kaamerad on tavaliselt varustatud optilise pildinäidikuga või vedelkristallkuvariga (LCD) või mõlemaga. Mitmetes LCDga varustatud kaamerates võib kuvarit kasutada pildinäidikuna nii pildistamisel kui ka ekraanina piltide näitamisel, mis on saadud muudest allikatest, või juba salvestatud piltide taasesitamisel.“

10

KNi selgitavad märkused (ELT 2011, C 137, lk 1) puudutavad KNi redaktsiooni, mis tuleneb komisjoni 5. oktoobri 2010. aasta määrusest nr 861/2010 (ELT 2010, L 284, lk 1). KNi rubriigi 8525 ja alamrubriikide 85258019, 85258030, 85258091 ja 85258099 sõnastus on määrusest nr 861/2010 ja rakendusmäärusest nr 1001/2013 tulenevas redaktsioonis identne. Neid rubriike ja alamrubriike käsitlevad KNi selgitavad märkused on sõnastatud järgmiselt:

„8525

Ringhäälingu ja televisiooni saateaparaadid, vastuvõtuseadmetega või vastuvõtuseadmeteta, helisalvestus või –taasesitusaparatuuriga või ilma; telekaamerad, digitaalkaamerad ja salvestavad videokaamerad

[...]

8525 80 11 kuni 8525 80 99

Telekaamerad, digitaalkaamerad ja salvestavad videokaamerad

Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 8525, punkt B.

Nendesse alamrubriikidesse ei kuulu elektroonilised lugemisseadmed vaegnägijatele (vt alamrubriigi 8543 70 90selgitavad märkused).

8525 80 30

Digitaalkaamerad

Selle alamrubriigi digi(taal)kaamerad on alati võimelised salvestama liikumatut pilti kas põhimällu või vahetatavale kandjale.

Enamikul selle alamrubriigi kaameratel on traditsioonilise fotoaparaadi väliskuju ja neil ei ole kokkukäivat pildiotsijat.

Kaameratel võib olla ka videosse võtmise võimalus, et salvestada videoklippe.

Kaamerad klassifitseeritakse siiski sellesse alamrubriiki, kui nendega ei saa maksimaalset mälumahtu kasutades salvestada ühekorraga vähemalt 30 minutit videopilti 23 kaadriga sekundis (või kõrgem), lahutusvõime 800 × 600 pikslit (või kõrgem) korral.

Võrreldes alamrubriikide 8525 80 91 ja 8525 80 99salvestavate videokaameratega, puudub paljudel digi(taal)kaameratel (videokaamerana kasutamisel) optilise suumimise võimalus videosalvestuse ajal. Mälumahust sõltumata lõpetavad mõned kaamerad automaatselt videosalvestuse teatava ajavahemiku järel.

8525 80 91

ja

8525 80 99

Salvestavad videokaamerad

Nende alamrubriikide videokaamerad on alati võimelised salvestama videoklippe kas põhimällu või vahetatavale kandjale.

[...]

Need digivideokaamerad võivad suuta salvestada ka liikumatuid pilte.

Digikaamerad ei kuulu sellesse alamrubriiki, kui nendega ei saa maksimaalset mälumahtu kasutades salvestada ühekorraga vähemalt 30 minutit videopilti 23 kaadriga sekundis (või kõrgem), lahutusvõime 800 × 600 pikslit (või kõrgem) korral.“

Rakendusmäärus nr 113/2014

11

Rakendusmäärus nr 113/2014 klassifitseerib kombineeritud nomenklatuuri kaubad, mida on kirjeldatud määruse lisas esitatud tabeli 1. veerus. Kõnealuse tabeli 2. veerus on esitatud asjaomased KNi koodid lähtuvalt tabeli 3. veerus esitatud põhjendusest. KNi alamrubriigi 85258019 kohta on nimetatud määruse lisas esitatud tabelis märgitud:

Risttahukakujuline seade (nn kiirkaamera), millel on objektiiv ja elektronlülitused, mõõtmetega umbes 12 × 12 × 11 cm.

Seadmel on 2 GB sisemine hävimälu, kuhu saab ajutiselt salvestada pildisarju 1000 kaadrit sekundis maksimaalselt 1,54 sekundi jooksul täislahutusvõimega. Ülesvõetud pildid kaovad kaamera väljalülitamisel.

Seade tuleb kaabli abil ühendada automaatse andmetöötlusseadmega, et kaamerat saaks käivitada ja pildid salvestuksid automaatsesse andmetöötlusseadmesse.

Seadmel on CMOS-sensor koos universaalse elektroonilise hetkvõtte katikuga (Global-Snapshot-Shutter), mida tuntakse ka kui nn kiirvälk või strobovälk.

Kaamera on ette nähtud üles võtma pildisarju säriajaga 60–1000 kaadrit sekundis, kasutades täislahutusvõime korral 1024 × 1024 pikslit, või 109 500kaadrit sekundis madalama lahutusvõime korral 128 × 16 pikslit. Ülesvõetud pilte on võimalik vaadata ükshaaval või videona, nt aegluubis.

Pilte võib analüüsida laboris või samalaadses keskkonnas, näiteks selliste ülikiirete protsesside uurimiseks nagu autode kokkupõrkekatsed.

8525 80 19

Klassifikatsioon määratakse kindlaks kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglitega 1 ja 6 ning CN‑koodide 8525, 8525 80ja 8525 80 19 sõnastusega.

Ajutist salvestamist hävimällu ei peeta kaameraga salvestamiseks, sest pildid kaovad kaamera väljalülitamisel. Seega ei või seadet klassifitseerida digitaalkaamerana alamrubriiki 8525 80 30 või salvestava videokaamerana, mis on võimeline salvestama üksnes telekaamerast tulevat heli ja pilti, alamrubriiki 8525 80 91, (vt ka HSi selgitavad märkused, rubriik 8525, punkti B esimene ja viies lõik).

Seade tuleb seega klassifitseerida muu telekaamerana CN‑koodi 8525 80 19 alla (vaata ka HSi selgitavad märkused, rubriik 8525, punkti B neljas lõik).

Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimus

12

Vision Research esitas 12. mail 2009 inspektorile siduva tariifiinformatsiooni (edaspidi „STI“) taotluse kaamera tähistusega „Phantom V7.3“ kohta. Ta märkis oma taotluses, et kaamera tuleks klassifitseerida digitaalkaamerana KNi alamrubriiki 85258030.

13

Inspektor klassifitseeris 7. novembril 2014 väljastatud STI‑s kõnealuse kaamera aga „muu telekaamerana“ KNi alamrubriiki 85258019. Inspektor tugines seejuures KNi klassifitseerimise üldreeglitele 1 ja 6, rakendusmäärusele nr 113/2014, mis tema arvates on analoogia alusel sellele kaamerale kohaldatav, ning KNi rubriikide 8525, 852580 ja 85258019 sõnastusele. Ta leidis, et asjaolu, et kõnealust kaamerat on võimalik ühendada välismäluga, ei oma kavandatud klassifitseerimisel tähtsust, sest STI taotleti kaamerale, millel puudub selline lisavarustuses olev mälu.

14

Vision Research esitas inspektorile STI peale vaide, mille viimane põhjendamatuse tõttu rahuldamata jättis. Seepeale esitas hageja inspektori otsuse peale kaebuse eelotsusetaotluse esitanud kohtule, paludes klassifitseerida kõnealune kaamera KNi alamrubriigi 85258030 alla.

15

Eelotsusetaotluse esitanud kohtu andmetel on kõnealune kaamera niinimetatud kiirkaamera. Ta ühendatakse enne kasutusele võtmist automaatse andmetöötlusseadmega, millega kaamerat juhitakse. Kaamera teeb ühes sekundis suure hulga digitaalseid fotosid. Need fotod salvestatakse pärast ülesvõtmist kaamera niinimetatud hävimällu. See tähendab, et salvestatud fotod kaovad sisemälust, kui tehakse uued fotod või kui kaamera välja lülitatakse. Hävimälu maht on vähemalt 1496 MB ning võib ulatuda ka 8, 16 või 32 GB‑ni. Kõnealusel kaameral endal ei ole võimalust (nt LCD‑kuvar) mällu salvestatud piltide vaatamiseks. Importimiseks on kaameral väljund, kuhu ühenduskaabli abil on võimalik ühendada mitteajutine väline välkmälu (non-volatile flash memory), milles on võimalik fotosid pikemat aega hoida. Kaamera saab ühenduskaabli abil ühendada ka automaatse andmetöötlusseadmega, et fotosid sinna salvestada. Kaamerale ei ole võimalik lisada (mitteajutist) mälukaarti või –moodulit.

16

Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab esiteks, et rakendusmääruse nr 113/2014 lisas on KNi alamrubriigi 85258019 all kirjeldatud kõnealuse kaameraga sarnast kaupa, mistõttu see määrus on analoogia alusel sellele kohaldatav. Kohus toob esile, et kõnealuses määruses toodud klassifitseerimise põhjenduste kohaselt leiab komisjon, et ajutine salvestamine hävimällu ei kujuta endast kaamerasse salvestamist, kuna pildid kaovad kaamera väljalülitamisel. Seda määrust kohaldades tuleb kaamera klassifitseerida muu telekaamerana KNi alamrubriiki 85258019.

17

Teiseks leiab eelotsusetaotluse esitanud kohus, et kui aga kohaldada HSi ja KNi selgitavaid märkusi KNi alamrubriigi 85258030 kohta, siis tuleb kõnealune kaamera, millega saab muu hulgas – olgugi et ajutiselt – pilte hävimällu salvestada, klassifitseerida digitaalkaamerana, mitte telekaamerana. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu sõnul tuleneb selgitavatest märkusest, et telekaamerad erinevad digitaalkaameratest selle poolest, et esimestega ei ole võimalik pilte salvestada. Kohus märgib ka, et kõnealustes märkustes ei ole esitatud mingisuguseid nõudeid salvestise säilitamise kestusele.

18

Lõpuks leiab eelotsusetaotluse esitanud kohus, et need kaks tema esitatud lähenemist on omavahel vastuolus. Tal tekib seega küsimus, kas komisjon, kes rakendusmääruse nr 113/2014 lisa põhjendustes leidis, et ajutine salvestamine hävimällu ei ole kaameras salvestamine, on piiranud KNi alamrubriigi 85258030 kohaldamisala. Jaatava vastuse korral on komisjon niisiis ületanud talle määruse nr 2658/87 artikli 9 lõike 1 punktis a antud pädevust selgitada tariifirubriigi sisu, aga mitte seda muuta.

19

Neil asjaoludel otsustas rechtbank Noord‑Holland (Põhja‑Hollandi provintsi esimese astme kohus, Madalmaad) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:

„Kas rakendusmäärus nr 113/2014 on kehtiv, kui on õige [rechtbank Noord‑Hollandi (Põhja‑Hollandi provintsi esimese astme kohus)] esialgne hinnang, et alamrubriiki 85258030 tuleb tõlgendada nii, et sellesse alamrubriiki saab klassifitseerida [kõnealuse] kaamera, mis on varustatud hävimäluga, milles kaameraga tehtud pildid kaovad uute piltide ülesvõtmisel või kaamera väljalülitamisel?“

Eelotsuse küsimuse analüüs

20

Eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib oma küsimusega sisuliselt teada, kas KNi alamrubriiki 85258030 tuleb tõlgendada nii, et selle alamrubriigiga on hõlmatud selline kaamera, nagu on kõne all põhikohtuasjas ja mis võimaldab teha ühes sekundis suure hulga digitaalseid fotosid ning salvestada need kaamera sisemisse hävimällu, kust nad kaamera väljalülitamisel kaovad, ning jaatava vastuse korral, kas rakendusmäärus nr 113/2014 on kehtiv, kui see on analoogia alusel sellisele kaamerale kohaldatav.

21

Sellele küsimusele vastamiseks tuleb kõigepealt tõlgendada KNi asjakohaseid rubriike ja alamrubriike, et selgitada kõnealuse kaamera klassifitseerimine KNis.

22

Sellega seoses tuleneb väljakujunenud kohtupraktikast, et õiguskindluse ning järelkontrolli hõlbustamise tagamiseks on vaja, et kaupade tariifse klassifitseerimise otsustav kriteerium oleks üldiselt kauba objektiivsed tunnused ning omadused selliselt, nagu need on kindlaks määratud KNi rubriigi ning jaotiste või gruppide märkuste sõnastuses (26. aprilli 2017. aasta kohtuotsus Stryker EMEA Supply Chain Services, C‑51/16, EU:C:2017:298, punkt 39 ja seal viidatud kohtupraktika).

23

Lisaks on Euroopa Kohus otsustanud, et komisjoni väljatöötatud KNi selgitavad märkused ning WCO väljatöötatud HSi selgitavad märkused aitavad oluliselt kaasa erinevate rubriikide ulatuse tõlgendamisele, ent need ei ole siiski õiguslikult siduvad. Nimetatud KNi selgitavaid märkusi, mis ei asenda HSi selgitavaid märkusi, tuleb pidada viimaste täienduseks ja lugeda nendega koosmõjus (19. veebruari 2009. aasta kohtuotsus Kamino International, C‑376/07, EU:C:2009:105, punktid 47 ja 48 ning seal viidatud kohtupraktika).

24

Käesoleval juhul tuleb esiteks uurida, kas põhikohtuasjas kõne all oleva kaamera tunnused, mida on kirjeldatud eelotsusetaotluses, vastavad KNi alamrubriigi 85258019 või KNi alamrubriigi 85258030 tunnustele.

25

Siinkohal tuleb märkida, et KNi gruppi 85 kuulub rubriik 8525 „Ringhäälingu ja televisiooni saateaparaadid, vastuvõtuseadmetega või vastuvõtuseadmeteta, helisalvestus või -taasesitusaparatuuriga või ilma; telekaamerad, digitaalkaamerad ja salvestavad videokaamerad“. KNi alamrubriik 852580 kannab pealkirja „Telekaamerad, digitaalkaamerad ja salvestavad videokaamerad“. KNi alamrubriik 85258019 sisaldab üksnes sõna „muud“, samas kui KNi alamrubriik 85258030 sisaldab vaid mõistet „digitaalkaamerad“.

26

Põhikohtuasjas kõne all oleva kaamera tunnuste kohta ilmneb eelotsusetaotluse esitanud kohtu tuvastatud faktilisest asjaoludest, mis on ära toodud käesoleva kohtuotsuse punktis 15, et kaamera teeb ühes sekundis suure hulga digitaalseid fotosid. Need fotod salvestatakse kaamera hävimällu, kus nad säilivad, kuni kaamera on sisse lülitatud ja kuni ei tehta uusi fotosid.

27

Järelikult tuleb sedastada, et kuna kõnealuse kaameraga on võimalik teha liikumatuid pilte, siis vastab ta digitaalkaamera tavapärastele tunnustele. Seega vastavad selle kaamera objektiivsed tunnused ja omadused KNi alamrubriigis 85258030 kirjeldatule.

28

Teiseks tuleb märkida, et KNi selgitavatest märkustest selle alamrubriigi kohta tuleneb, et digitaalkaamerad on alati võimelised salvestama liikumatut pilti kas põhimällu või vahetatavale kandjale, samas kui HSi selgitavate märkuste kohaselt salvestatakse pildid nendes kaamerates sisemäluseadmele või kandjatele.

29

Telekaamerate kohta viidatakse KNi selgitavates märkustes HSi selgitavate märkuste rubriigi 8525 punktile B, mille kohaselt sellesse rühma kuuluvad kaamerad jäädvustavad pildid ja muundavad need elektrooniliseks signaaliks, s.o kas saadavad videopildina väljapoole kaamerat ülevaatamiseks või kaugsalvestamiseks (nt telekaamerad) või salvestavad kaameras liikumatu pildina või liikuva pildina (nt digitaalkaamerad ja videokaamerad). Lisaks on HSi selgitavates märkustes täpsustatud, et telekaameratel ei ole sisseehitatud võimalust piltide salvestamiseks.

30

Sellest tuleneb, et määrav element, mis eristab KNi alamrubriiki 85258030 kuuluvaid digitaalkaameraid KNi alamrubriiki 85258019 kuuluvatest telekaameratest, on digitaalkaamerate omadus salvestada liikumatuid pilte põhimällu või sisemäluseadmele.

31

Käesoleval juhul tuleb märkida, et kõnealuse kaameraga saab salvestada pilte sisemisse hävimällu.

32

KNi ega HSi selgitavad märkused ei sisalda aga täpsemaid nõudeid märkustes viidatud sisemälu ja sisemäluseadme vormile, laadile ega muudele tunnustele.

33

Kuna puudub eelkõige täpsustus, kas sisemälu või sisemäluseade peab olema püsiv või mitte, siis tuleb piltide salvestamine kõnealuse kaamera hävimällu lugeda seega salvestamiseks selgitavate märkuste tähenduses ning seejuures ei oma tähtsust asjaolu, et salvestatud pildid kaovad, kui kaamera välja lülitatakse või uusi pilte tehakse.

34

Sellest tulenevalt ei saa selliseid kaameraid, nagu on kõne all põhikohtuasjas ja mis salvestavad pilte sisemisse hävimällu, klassifitseerida KNi alamrubriiki 85258019 kui „muud telekaamerad“, kuna telekaameratel ei ole sisseehitatud võimalust piltide salvestamiseks.

35

Komisjon väidab, et põhikohtuasjas kõne all olev kaamera tuleb klassifitseerida telekaameraks, kuna sellega tehtud pilte saab vaadata videofilmina.

36

Selle kohta tuleb märkida, et eeltoodud analüüsi silmas pidades on selline klassifitseerimine välistatud. Kuna aga Euroopa Kohtule nii kirjalikus menetluses kui ka kohtuistungil esitatud teabe alusel ei saa välistada, et asjaomase kaameraga salvestatud pilte saab tõepoolest videofilmina vaadata, tuleb kontrollida, kas nimetatud kaamera tuleb klassifitseerida salvestava videokaamerana KNi alamrubriiki 85258091 või 85258099. Olgugi et eelotsusetaotluse esitanud kohus nendele alamrubriikidele ei viita, on Euroopa Kohtu ülesanne tuletada liikmesriigi kohtu esitatud teabest ja eelkõige eelotsusetaotluse põhjendustest nimelt need liidu õigusnormid, mida on vaidluse eset silmas pidades vaja tõlgendada (19. oktoobri 2017. aasta kohtuotsus Otero Ramos, C‑531/15, EU:C:2017:789, punkt 40 ja seal viidatud kohtupraktika).

37

KNi selgitavates märkustes on alamrubriikide 85258091 ja 85258099 kohta öeldud, et salvestavatel videokaameratel on põhimälu ja nendega on lisaks videoklippidele võimalik salvestada ka liikumatuid pilte.

38

Samade märkuste kohaselt ei kuulu nendesse alamrubriikidesse digitaalkaamerad, kui nendega ei saa salvestada ühekorraga vähemalt 30 minutit videopilti. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu andmetel ei ole põhikohtuasjas kõne all oleval kaameral aga sellist omadust. Vaidlusalune kaamera on neil andmetel võimeline salvestama nimelt pildisarju sisemällu maksimaalselt 6,12 sekundi jooksul kiirusega umbes 6688 kaadrit sekundis, mis on tunduvalt vähem kui 30 minutit videopilti. Seega ei saa seda klassifitseerida KNi alamrubriikidesse 85258091 ja 85258099.

39

Järelikult tuleb kaamera klassifitseerida KNi alamrubriiki 85258030.

40

Teiseks tuleb rakendusmääruse nr 113/2014 kehtivuse kohta ühest küljest märkida, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on klassifitseerimismäärus üldkohaldatav, kuna seda ei kohaldata mitte üksikule ettevõtjale, vaid üldiselt selliste toodete suhtes, mis on identsed toodetega, mida tolliseadustiku komitee uuris. Selleks et klassifitseerimismääruse tõlgendamisel määratleda selle määruse kohaldamisala, tuleb arvestada muu hulgas selle määruse põhjendusi (22. märtsi 2017. aasta kohtuotsus GROFA jt, C‑435/15 ja C‑666/15, EU:C:2017:232, punkt 35 ja seal viidatud kohtupraktika).

41

Käesoleval juhul on rakendusmääruse nr 113/2014 ese selle määruse lisas asuva tabeli esimeses veerus esitatud tunnustele vastava kauba klassifitseerimine KNi alamrubriiki 85258019. Seal kirjeldatud kaup peab olema mõõtmetega 12 × 12 × 11 cm ja sellel peab olema 2 GB sisemine hävimälu, kuhu saab ajutiselt salvestada pildisarju 1000 kaadrit sekundis maksimaalselt 1,54 sekundi jooksul ning sellega peab olema võimalik üles võtta pildisarju säriajaga 60–1000 kaadrit sekundis täislahutusvõime korral (1024 × 1024 pikslit) või 109500 kaadrit sekundis madalama lahutusvõime korral (128 × 16 pikslit).

42

Põhikohtuasjas nähtub Vision Researchi esitatud STI taotlusest seevastu, et asjaomasel kaameral on vähemalt 1496 MB suurune mälu ning et sellega on võimalik teha pildisarju kuni 6688 kaadrit sekundis, kasutades täislahutusvõime korral 800 × 600 pikslit ning bit-sügavusega 14 bitti.

43

Rakendusmääruses nr 113/2014 kirjeldatud kaamerate ja põhikohtuasjas kõne all oleva kaamera tunnuste võrdlusest ilmneb, et need kaamerad ei ole identsed ning et see määrus ei ole vaidlusalusele kaamerale vahetult kohaldatav.

44

Sellegipoolest tuleb teisest küljest märkida, et väljakujunenud kohtupraktikast nähtub, et kui klassifitseerimismäärus ei ole vahetult kohaldatav toodetele, mis ei ole selle määruse esemeks oleva tootega identsed, vaid üksnes analoogsed, siis on see määrus nendele toodetele analoogia alusel kohaldatav. Seejuures piisab, et klassifitseeritavad tooted ja selles määruses viidatud tooted oleksid piisavalt sarnased (vt selle kohta 22. märtsi 2017. aasta kohtuotsus GROFA jt, C‑435/15 ja C‑666/15, EU:C:2017:232, punktid 37 ja 38 ning seal viidatud kohtupraktika).

45

Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikast nähtub, et sellise klassifitseerimist käsitleva määruse nagu rakendusmäärus nr 113/2014 kohaldamine analoogia alusel toodetele, mis on selles määruses ettenähtutega analoogsed, aitab kaasa KNi järjekindlale tõlgendamisele ja ettevõtjate võrdsele kohtlemisele (vt selle kohta 13. juuli 2006. aasta kohtuotsus Anagram International, C‑14/05, EU:C:2006:465, punkt 32).

46

Rakendusmääruses nr 113/2014 kirjeldatud kaamerad on aga oma objektiivsetelt tunnustelt ja omadustelt põhikohtuasjas kõne all oleva kaameraga sarnased. Nimelt saab nende kaameratega nagu ka asjaomase kaameraga teha ühes sekundis suure hulga digitaalseid fotosid, neil on CMOS‑pildiandur, sisemine hävimälu, kust pildid kaovad kaamera väljalülitamisel, ning neid saab kasutada ülikiirete protsesside uurimiseks.

47

Sellest tuleneb, et rakendusmäärus nr 113/2014 on põhikohtuasjas kõne all olevale kaamerale analoogia alusel kohaldatav ja järelikult tuleb hinnata selle määruse kehtivust.

48

Siinkohal tuleb märkida, Euroopa Liidu Nõukogu on andnud komisjonile, kes teeb koostööd liikmesriikide tolliekspertidega, seoses KNi kohaldamisega teatavate kaupade klassifitseerimisel tariifirubriikide sisu täpsustamiseks laia kaalutlusõiguse. Määruse nr 2658/87 artikli 9 lõike 1 punktis a nimetatud komisjoni pädevus võtta meetmeid, nagu kauba klassifitseerimine, ei anna talle õigust muuta tariifirubriikide sisu, mis on kindlaks määratud HSi alusel, mille kehtestanud HSi konventsiooni artikliga 3 on Euroopa Liit võtnud endale kohustuse mitte muuta HSi ulatust (12. veebruari 2015. aasta kohtuotsus Raytek ja Fluke Europe, C‑134/13, EU:C:2015:82, punkt 29).

49

Käesoleval juhul klassifitseeritakse rakendusmääruses nr 113/2014 KNi alamrubriiki 85258019„kiirkaamerad“. Taolist klassifikatsiooni põhjendatakse sellega, et „[a]jutist salvestamist hävimällu ei peeta kaameraga salvestamiseks, sest pildid kaovad kaamera väljalülitamisel“. Nagu aga nähtub käesoleva kohtuotsuse punktidest 30 ja 33, on digitaalkaamerate võime salvestada liikumatuid pilte sisemällu KNi alamrubriiki 85258030 kuuluva kauba põhitunnus, olenemata sellest, kas see salvestamine on ajutine või püsiv.

50

Kuna rakendusmäärus nr 113/2014 jätab vastupidi KNi alamrubriigile 85258030 sellest alamrubriigist välja kaamerad, mis salvestavad pilte ajutistelt hävimällu, ning klassifitseerib seega „kiirkaamerad“ KNi alamrubriiki 85258019, siis ei ole see rakendusmäärus KNi alamrubriigi 85258030 kohaldamisalaga kooskõlas.

51

Eeltoodust tuleneb, et rakendusmääruse nr 113/2014 vastuvõtmisega on komisjon KNi alamrubriigi 85258030 ulatust piirates seda muutnud. Järelikult on komisjon ületanud talle määruse nr 2658/87 artikli 9 lõike 1 punktis a antud pädevust.

52

Seega tuleb sedastada, et rakendusmäärus nr 113/2014 on kehtetu, kui see on analoogia alusel kohaldatav toodetele, millel on kõnealuse kaamera tunnused.

53

Eeltoodud kaalutlustest lähtudes tuleb esitatud küsimusele vastata, et KNi alamrubriiki 85258030 tuleb tõlgendada nii, et selle alamrubriigiga on hõlmatud selline kaamera, nagu on kõne all põhikohtuasjas, mis võimaldab teha ühes sekundis suure hulga digitaalseid fotosid ning salvestada need kaamera sisemisse hävimällu, kust nad kaamera väljalülitamisel kaovad, ning et rakendusmäärus nr 113/2014 on kehtetu, kui see on analoogia alusel kohaldatav toodetele, millel on kõnealuse kaamera tunnused.

Kohtukulud

54

Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

 

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (üheksas koda) otsustab:

 

Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (muudetud komisjoni 4. oktoobri 2013. aasta rakendusmäärusega (EL) nr 1001/2013) I lisas toodud kombineeritud nomenklatuuri alamrubriiki 85258030 tuleb tõlgendada nii, et selle alamrubriigiga on hõlmatud selline kaamera, nagu on kõne all põhikohtuasjas ja mis võimaldab teha ühes sekundis suure hulga digitaalseid fotosid ning salvestada need kaamera sisemisse hävimällu, kust nad kaamera väljalülitamisel kaovad, ning et komisjoni 4. veebruari 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 113/2014 teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris on kehtetu, kui see on analoogia alusel kohaldatav toodetele, millel on kõnealuse kaamera tunnused.

 

Allkirjad


( *1 ) Kohtumenetluse keel: hollandi.

Top