1.

Käesolevas eelotsusetaotluses on Korkein hallinto-oikeus (Soome kõrgeim halduskohus) esitanud Euroopa Kohtule mitu eelotsuse küsimust, mis puudutavad seda, kuidas tõlgendada direktiivi 2008/95/EÜ ( 2 ) artiklis 2 sisalduvat graafilise esitamise nõuet ning artiklis 2 ja artikli 3 lõike 1 punktis b ja lõikes 3 sisalduvat eristusvõime nõuet.

2.

Eelotsusetaotlus esitati vaidluses, mille poolteks on äriühing Oy Hartwall Ab ning Patentti- ja rekisterihallitus (Soome patendi- ja registriamet). Viimane jättis rahuldamata Oy Hartwalli esitatud värvimärgi registreerimise taotluse, kuna taotluse esemeks olnud kaubamärgil ei olnud värvimärgi puhul nõutavat eristusvõimet. Kõnealuses taotluses oli värvimärk esitatud graafiliselt teatud kujundi vormis.

3.

Käesoleva kohtuasja puhul on küsimus niisiis selles, kuidas tõlgendada direktiivis 2008/95 sätestatud graafilise esitamise ja eristusvõime nõudeid värvimärgi registreerimise kontekstis. Oma küsimustega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus konkreetsemalt teada, kas kaubamärgi registreerimise taotluses kujundi vormis esitatud värvimärgi registreerimine on vastuolus direktiivi artiklitega 2 ja 3.

4.

Selgitan käesolevas ettepanekus, miks ma leian esiteks, et direktiivi artiklit 2 ning artikli 3 lõike 1 punkti b ja lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et eristusvõime nõude tõlgendamise seisukohast on oluline, kas taotletakse kaubamärgi registreerimist kujutismärgina või värvimärgina, ning teiseks, et sellise kaubamärgi, mis nagu käesoleval juhul esitatakse kujundi vormis, ent mille puhul taotletakse selle registreerimist värvimärgina, registreerimine on artikliga 2 vastuolus.

5.

Artikkel 2 „Tähised, millest kaubamärk võib koosneda“ on sõnastatud järgmiselt:

„Kaubamärgi võivad moodustada mis tahes tähised, mida on võimalik graafiliselt esitada, eelkõige sõnad, sealhulgas isikunimed, kujutised, tähed, numbrid või kaupade või nende pakendi kuju, kui selliste tähiste põhjal on võimalik eristada ühe ettevõtja kaupu või teenuseid teiste ettevõtjate omadest.“

6.

Artikli 3 lõike 1 punktis b ja lõikes 3, milles käsitletakse kaubamärgi andmisest keeldumise või kaubamärgi tühiseks tunnistamise põhjuseid, on sätestatud:

„1.   Järgmisi ei registreerita kaubamärgina ja kui nad on registreeritud, võib need tühiseks tunnistada:

[…]

[…]

3.   Kaubamärgi registreerimisest ei keelduta ja seda ei tunnistata tühiseks vastavalt lõike 1 punktile b, c või d, kui kaubamärk on enne registreerimistaotluse esitamise kuupäeva ja pärast selle kasutamist omandanud eristatavuse. Lisaks sellele võivad liikmesriigid näha ette, et seda sätet kohaldatakse siis, kui eristatavus tekkis pärast registreerimistaotluse esitamise kuupäeva või pärast registreerimiskuupäeva.“

7.

Direktiiv 2008/95 on Soome õigusse üle võetud 10. jaanuari 1964. aasta kaubamärgiseadusega nr 7/1964, mille käesolevas asjas kohaldamisele kuuluvat redaktsiooni muudeti viimati seadusega nr 56/2000.

8.

Vastavalt kaubamärgiseaduse § 1 lõikele 2 (mille käesolevas asjas kohaldamisele kuuluvat redaktsiooni muudeti viimati seadusega nr 39/1993) võivad kaubamärgi moodustada mis tahes tähised, mida on võimalik graafiliselt esitada, kui nende põhjal on võimalik eristada ühtesid turule viidud kaupu teistest. Selles sättes on täpsustatud, et kaubamärgi võivad moodustada eelkõige sõnad, sealhulgas isikunimed, kujutised, tähed, numbrid või kaupade või nende pakendi kuju.

9.

Kaubamärgiseaduse § 13 kohaselt (mille käesolevas asjas kohaldamisele kuuluvat redaktsiooni muudeti viimati seadusega nr 56/2000) peab registreeritava kaubamärgi abil olema võimalik eristada kaubamärgiomaniku kaupu teistest kaupadest. Kaubamärki, mis üksnes või ainult veidi muudetuna või täiendatuna tähistab toodete sorti, kvaliteeti, kvantiteeti, otstarvet, väärtust, geograafilist päritolu või tootmise aega, ei saa sellisena pidada eristusvõimeliseks. Märgi eristusvõimet hinnates tuleb selle paragrahvi kohaselt arvesse võtta kõiki konkreetse juhtumi asjaolusid ja eelkõige seda, kui kaua ja ulatuslikult kaubamärki kasutatakse.

10.

Äriühing Oy Hartwall taotles 20. septembril 2012 patendi- ja registriametilt allkujutatud tähise registreerimist. Tähise graafilise kujutise kohaselt koosneb see sinisest lindist, mis on ääristatud kitsa halli kandiga. Tähise registreerimist taotleti värvimärgina kaupadele „mineraalveed“, mis kuuluvad klassi 32. Värvuse kohta märkis Oy Hartwall järgmist: märgi värvitoonid on sinine (PMS 2748, PMS CYAN) ja hall (PMS 877).

11.

Oy Hartwall lisas patendi- ja registriametile esitatud taotlusele turu-uuringu, milles osalejatele kirjeldati taotletud kaubamärki, ja äriühingu kahe töötaja ütlused kaubamärgi kasutamise kohta äriühingu toodete tunnusmärgina.

12.

Vastuseks patendi- ja registriameti menetlust korraldavale otsusele täpsustas Oy Hartwall, et taotleb kaubamärgi registreerimist värvimärgi, mitte kujutismärgina.

13.

Patendi- ja registriamet jättis 5. juuni 2013. aasta otsusega taotluse rahuldamata, põhjendades otsust sellega, et taotletud kaubamärgil puudus eristusvõime. Patendi- ja registriamet märkis oma otsuse põhjendavas osas eeskätt, et tema väljakujunenud praktika kohaselt saab konkreetsete värvide registreerimiseks ainuõiguse anda vaid juhul, kui tugevate tõenditega on tõendatud, et taotluse esemeks olevad värvused on omandanud taotluses nimetatud kaupade osas eristusvõime kestva ja ulatusliku kasutamise käigus.

14.

Patendi- ja registriameti otsuses on märgitud, et turu-uuringuga on tuvastatud kujutismärgi, mitte eraldivõetuna nende värvuste tuntus. Nimetatud otsuse kohaselt ei olnud tõendatud, et hageja oleks taotletud värvikombinatsiooni taotluses nimetatud kaupade identifitseerimiseks kasutanud piisavalt kaua ja piisavalt ulatuslikult, et see oleks nimetatud kasutamise käigus omandanud Soomes taotluse esitamise kuupäeval eristusvõime.

15.

Markkinaoikeus (kaubanduskohus, Soome) jättis Oy Hartwalli poolt selle otsuse peale esitatud kaebuse rahuldamata.

16.

See kohus märkis oma otsuse põhjendustes, et Oy Hartwall taotles värvikombinatsiooni registreerimist. Kohus leidis, et taotluses esitatud märgi graafiline kujutis ei hõlmanud süstemaatilist paigutust, mis ühendab asjaomaseid värvusi ette kindlaks määratud ja püsival viisil. Kohus järeldas sellest, et taotletud värvimärk ei vastanud kaubamärgiseaduse nr 39/1993 § 1 lõike 2 kohaselt kaubamärgi registreerimiseks vajalikele graafilise esitamise nõuetele.

17.

Oy Hartwall esitas Markkinaoikeuse (kaubanduskohus, Soome) otsuse peale apellatsioonkaebuse Korkein hallinto-oikeusele (Soome kõrgeim halduskohus), mis on eelotsusetaotluse esitanud kohus.

18.

Viimasel palutakse võtta seisukoht küsimuses, kas Oy Hartwalli kaubamärgi võib registreerida värvimärgina. Sellega seoses tekkis eelotsusetaotluse esitanud kohtul küsimus, milline tähtsus tuleb kaubamärgi registreerimise seisukohast omistada sellele, et kaubamärk on taotluses kvalifitseeritud värvimärgiks.

19.

Korkein hallinto-oikeus (Soome kõrgeim halduskohus) peatas 28. septembri 2017. aasta otsusega menetluse ning esitas Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

20.

Kirjalikud seisukohad esitasid Oy Hartwall, Soome valitsus ja Euroopa Komisjon. Soome valitsus ja komisjon osalesid kohtuistungil, mis toimus 6. septembril 2018.

21.

Kohtuistungil tõstatati küsimus Euroopa Kohtu pädevusest käesolevas asjas. Märgin selle kohta lühidalt, et esitatud eelotsuse küsimustele vastamine on Euroopa Kohtu pädevuses. Nagu nähtub minu vastusest esitatud küsimustele, ei puuduta käesolev kohtuasi Soome õiguse tõlgendamist, vaid direktiivi 2008/95 artikli 2 ja artikli 3 tõlgendamist. Tõsi, direktiivi põhjendusest 6 tuleneb, et liikmesriikidele jääb vabadus kehtestada kaubamärkide registreerimisega seotud menetlusnormid. Ent nagu ka Soome valitsus kohtuistungil märkis, tuleb liikmesriikide menetlusnormid kehtestada ja neid kohaldada selliselt, et täidetud oleksid kaubamärkide registreerimisega seotud nõuded, mis on direktiiviga ühtlustatud. Teisisõnu peavad liikmesriikide asutused hoolitsema direktiivis sätestatud nõuete järgimise eest ning iseäranis selle eest, et järgitaks direktiivi artiklites 2 ja 3 sätestatud nõudeid, mille kohaselt peab kaubamärki selleks, et seda registreerida saaks, olema võimalik graafiliselt esitada ning sellel peab olema eristusvõime.

22.

Esimese küsimusega küsib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt seda, kas direktiivi 2008/95 artikli 2 tõlgendamise ning kõnealuse direktiivi artikli 3 lõike 1 punktis b nimetatud kaubamärgi eristusvõimega seonduva tingimuse seisukohast on asjasse puutuv see, kas kaubamärgi registreerimist taotletakse kujutismärgina või värvimärgina ( 4 ).

23.

Märgin kõigepealt, et Soome valitsus selgitas kohtuistungil, et Soome asutuse pädevuses on otsustada üksnes selle üle, kas selle kaubamärgi saab registreerida värvimärgina. Esitatud selgituse kohaselt tuleneb see sellest, et Soome õiguse kohaselt ei või Soome asutus kaubamärgi registreerimise taotluses näidatud kaubamärgi liiki muuta. Kuna Oy Hartwall taotles kaubamärgi registreerimist värvimärgina ( 5 ), ei saanud Soome asutus kontrollida, kas selle kaubamärgi oleks saanud registreerida hoopis – või ka – kujutismärgina ( 6 ).

24.

Lähtun alljärgnevas käsitluses seega sellest, et taotletud kaubamärgi ese on värvimärk. Ma ei käsitle niisiis küsimust, kas Oy Hartwall soovib registreerida selle kaubamärgi ka kujutismärgina ( 7 ).

25.

Nagu komisjon märgib, on esimest küsimust analüüsides vaja vastata järgmisele kahele küsimusele: esiteks, kas see, kas registreerimist taotletakse kujutismärgi või värvimärgina, mõjutab seda, kuidas määratleda, milline on märgi, mille kaitset taotletakse, ese (a) ning teiseks, kuidas mõjutab märgi eristusvõimele antavat hinnangut see, kas taotletakse registreerimist kujutismärgina või värvimärgina (b).

26.

Sellele küsimusele vastamiseks tuleb kirjeldada värvimärgi ja kujutismärgi eset ning iseäranis selgitada, milles seisneb nende kahe kaubamärgi tüübi vaheline erinevus.

27.

Märgin siinkohal kõigepealt, et direktiiv 2008/95 lähtub selgest eeldusest, et esineb erinevat liiki kaubamärke.

28.

Vastavalt direktiivi artiklile 2 „Tähised, millest kaubamärk võib koosneda“, võivad kaubamärgi moodustada mis tahes tähised, mida on võimalik graafiliselt esitada, kui selliste tähiste põhjal on võimalik eristada ühe ettevõtja kaupu või teenuseid teiste ettevõtjate omadest. Selles sättes loetletakse näitena „sõnad, sealhulgas isikunimed, kujutised, tähed, numbrid või kaupade või nende pakendi kuju“ ( 8 ). Kuigi selles artiklis kaubamärke tegelikult liikidesse ei jagata, näitab see märkide loetelu, et kaubamärgid võivad esineda erinevas vormis.

29.

Märgin järgmiseks, et nii kujutismärgid kui värvimärgid võivad moodustada kaubamärgi nimetatud artikli 2 tähenduses. Mis puudutab kujutismärke, siis need vastavad tegelikult artiklis 2 nimetatud näitele „kujutised“. Värvimärki seevastu artiklis 2 toodud näidete hulgas ei sisaldu ( 9 ), küll aga on Euroopa Kohus kahes põhilises värvimärke käsitlevas kohtuotsuses, nimelt kohtuotsuses Libertel ( 10 ) ja kohtuotsuses Heidelberger Bauchemie ( 11 ) leidnud, et värvimärgid võivad moodustada kaubamärgi artikli 2 tähenduses ( 12 ).

30.

See viib mind keskse küsimuseni, milleks on see, mida täpselt tähendavad mõisted „värvimärk“ ja „kujutismärk“ ning milles seisneb nende kahe kaubamärgitüübi vaheline erinevus.

31.

Värvimärk on tähis, mille moodustab värvus või värvikombinatsioon kui selline, ilma kuju ja piirjoonteta ( 13 ).

32.

Värvimärgi registreerimise eripära seisneb selles, et kaitse saab värvus või värvikombinatsioon kui selline. Näitena värvimärgi kohta viitan hiljutisele kohtuotsusele Louboutin ja Christian Louboutin ( 14 ). See kohtuasi puudutas Beneluxi kaubamärki, mille moodustas punane värvus, mida kasutatakse kõrge kontsaga kinga tallal. Jalatsi kontuur ei olnud registreeritud kaubamärgi osa ( 15 ). Euroopa Kohus kinnitas selles kohtuotsuses, et see, et värvust kasutatakse mingisugusel tootel, mis praktikas piiritleb selle värvuse ruumis, ei muuda kuju kaubamärgi osaks ( 16 ). Teisisõnu ei olnud kingatald kaubamärgi osa, kuigi registreeritud värvus oli ruumis piiritletud, kui seda kõrge kontsaga kinga tallal kasutati.

33.

Nagu Euroopa Kohus kohtuotsuses Libertel märkis, annab värvimärgi registreerimine väga ulatusliku kaitse. Kuna tegelikult kasutada olevaid värvusi on vähe, võib neist juba vähese arvu kaubamärgina registreerimine katta kogu kasutada oleva värvigamma ( 17 ).

34.

Mis puudutab aga kujutismärki, siis selle moodustab kujutiselement. Kujutismärkide registreerimisega saab kaitse see kujutiselement sellisena, nagu see kaubamärgi graafilises kujutises esineb. Kui kujutiselement on värviline, saab see kujutiselement registreerimisega kaitse nendes samades värvides, milles ta esitatud on ( 18 ).

35.

Eeltoodust tuleneb, et need kaks kaubamärgiliiki on erinevad, kuna värvimärk kaitseb õigust kasutada teatud värvust või teatud värvikombinatsiooni kui sellist, see tähendab ilma piirjoonteta, samas kui kujutismärk kaitseb õigust kasutada kujutiselementi täpselt sellisena, nagu see on graafiliselt esitatud, koos piirjoonte ja võimalike värvitoonidega.

36.

Järgnevalt tekib küsimus, kas eristusvõime nõude kohaldamist mõjutab see, kas taotleja taotleb kaitset värvimärgile või kujutismärgile. Minu hinnangul annab sellele küsimusele vastuse Euroopa Kohtu väljakujunenud kohtupraktika, mida ma järgnevalt kajastan.

37.

Kaubamärgi registreerimiseks on artikli 2 ning artikli 3 lõike 1 punkti b ja lõike 3 kohaselt esmatähtis, et sellel oleks eristusvõime. Eristusvõime olemasolu tähendab, et see võimaldab sellega tähistatavat kaupa või teenust teatava ettevõtja kauba või teenusena ära tunda ning seega seda kaupa või teenust teiste ettevõtjate kaupadest või teenustest eristada ( 19 ). Kaubamärgi peamine ülesanne on tagada tarbijale, et kaubamärgiga tähistatud tootel või teenusel on teatud päritolu, mis võimaldab neil ilma võimaliku segiajamiseta eristada kaupu või teenuseid sellistest, millel on teine päritolu ( 20 ).

38.

Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb sõltumata asjaolust, kas kaubamärgi eristusvõime tuleneb selle olemusest (artikli 3 lõike 1 punkt b) või on omandatud kasutamise käigus (artikli 3 lõige 3), eristusvõimet hinnates lähtuda kahest parameetrist: esiteks asjaomase kaubamärgiga tähistatavatest kaupadest ja teenustest ning teiseks sihtrühma eeldatavast tajust ( 21 ).

39.

Euroopa Kohus on täpsustanud, kuidas tuleb teha kindlaks, kas kaubamärk on kasutamise käigus omandanud eristusvõime. Pädev asutus peab uurima olukorda juhtumipõhiselt ja hindama igakülgselt asjaolusid, mis võivad anda tunnistust selle kohta, et kaubamärk võimaldab sihtrühmal tunda ära asjaomane kaup või teenus teatava ettevõtja kauba või teenusena. Peale selle peavad need asjaolud puudutama kaubamärgi kasutamist ( 22 ). Selle hindamisel saab eelkõige arvestada järgmiste asjaoludega: kaubamärgi turuosa, kaubamärgi kasutamise intensiivsus, ulatus ja kestus, ettevõtja poolt kaubamärgi tutvustamiseks tehtud investeeringute maht, suhteline osa sihtrühmast, kes tunneb kaubamärgi põhjal kauba konkreetselt ettevõtjalt pärinevana ära ning kaubandus- ja tööstuskodade ja teiste erialaliitude seisukohad ( 23 ).

40.

Järgnevalt, mis puudutab seda, kuidas on omavahel seotud eristusvõime nõude kohaldamine ja see, kas taotletakse kaubamärgi registreerimist värvimärgi või kujutismärgina, siis on Euroopa Kohus juba leidnud, et direktiivi 2008/95 artiklis 2, artikli 3 lõike 1 punktis b ega lõikes 3 eri kaubamärgiliike ei eristata. Piirjoonteta värvimärgi eristusvõime, sealhulgas kasutamise käigus omandatud eristusvõime hindamise kriteeriumid ei erine teiste kaubamärgiliikide, näiteks kujutismärkide suhtes kohaldatavatest kriteeriumidest ( 24 ). Seetõttu ei ole võimalik teatud liiki kaubamärkide jaoks kindlaks määrata rangemaid, täiendavaid või eristusvõime kriteeriumist erandeid loovaid kriteeriume ( 25 ).

41.

Märgin siiski, et kohtupraktikast tuleneb ka, et teatud erilist laadi kaubamärgiliikide puhul tuleb arvesse võtta ka vastavat liiki kaubamärkide erilisi tunnuseid. Nii on see näiteks värvimärkide puhul, mille osas ma eeltoodud Euroopa Kohtu praktikast järeldan, et nende erilistest tunnustest tingituna tuleb arvesse võtta kahte aspekti.

42.

Esiteks on Euroopa Kohus leidnud, et värvimärgil algul eristusvõime puudub, välja arvatud erandjuhtidel, eriti kui tegemist on väga spetsiifilise turuga ( 26 ). Asjaolu, et värvimärgil on algul harva eristusvõime tuleneb sellest, et tarbijatel ei ole tavaks eeldada kauba päritolu kauba või selle pakendi värvi järgi. Seetõttu ei pruugi asjaomane avalikkus värvimärki tajuda samamoodi kui sõna- või kujutismärki ( 27 ).

43.

Teiseks on Euroopa Kohus juba asunud seisukohale, et esineb üldine huvi hoiduda põhjendamatult piiramast värvuste vaba kasutamist teiste ettevõtjate jaoks, kes pakuvad sama laadi kaupu või teenuseid kui need, mille jaoks kaubamärgi registreerimist taotletakse ( 28 ). Värvimärgi eristusvõime hindamisel tuleb seetõttu pidada silmas ka seda, et kaubamärgi registreerimine selle üldise huviga vastuolus ei oleks ( 29 ).

44.

Nagu ülal märgitud, võib kaubamärgi erilistest tunnustest tulenevalt olla teatud liiki kaubamärkide eristusvõime tuvastamine keerulisem kui teiste puhul ( 30 ). Märgin siiski, et Euroopa Kohus on ka rõhutanud, et see asjaolu ei saa võtta kaubamärgiametitelt kohustust igal üksikul juhul taotletud kaubamärgi eristusvõimet konkreetselt uurida ( 31 ).

45.

Eeltoodud kaalutlustel teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata esimesele küsimusele, et direktiivi 2008/95 artiklit 2 ning artikli 3 lõike 1 punkti b ja lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et see, kas taotletakse kaubamärgi registreerimist kujutismärgi või värvimärgina, on eristusvõime nõude hindamise seisukohast asjakohane, kuivõrd värvimärgi eriomadustest tulenevalt on neid omadusi vaja värvimärgi eritusvõime hindamisel arvesse võtta. Seejuures tuleb silmas pidada esiteks seda, et värvimärgil on algul vaid harva eristusvõime, ning teiseks, et esineb üldine huvi hoiduda põhjendamatult piiramast värvuste vaba kasutatavust teiste ettevõtjate jaoks, kes pakuvad sama laadi kaupu või teenuseid kui need, mille jaoks kaubamärgi registreerimist taotletakse.

46.

Saan teisest küsimusest aru nõnda, et eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib sisuliselt teada saada, mil moel tuleks kaubamärk registreerida, kui omavahel on vastuolus kaubamärgi graafiline kujutis, mis on esitatud teatud kujundi vormis, ning taotluses märgitud kaubamärgiliik, milleks on valitud värvimärk.

47.

Toon järgnevalt välja, miks ma leian, et liidu õiguse kohaselt ei saa sellise vastuolu korral kaubamärki registreerida ei värvimärgina ega kujutismärgina. Seejuures selgitan esmalt, miks on kaubamärgi registreerimise seisukohast oluline, et selle täpne ese oleks määratletav (a) ning seejärel toon välja, millised tagajärjed on sellistel taotluses sisalduvatel vastuoludel nagu käsiteletakse käesoleval juhul (b).

48.

Taotletud kaubamärgi täpne ese on vaja kindlaks määrata, kuna direktiivi 2008/95 artikli 2 kohaselt on kaubamärgi registreerimise seisukohast esmatähtis, et kaubamärgi moodustaks tähis, mida on võimalik graafiliselt esitada. Artiklis 2 sisalduva nõude, et kõiki tähiseid peab olema võimalik graafiliselt esitada, eesmärk on määratleda, milline on kaubamärgi ese, millele taotleja kaitset taotleb. Nagu kohtuotsuses Sieckmann märgitud, peab kaubamärgi graafiline kujutis selleks, et ta oma ülesannet täidaks, olema eeskätt selge, täpne, iseenesest täielik, kergesti äratuntav, mõistetav, kestev ja objektiivne ( 32 ).

49.

Euroopa Kohus selgitas eelnimetatud kohtuotsuses, miks on selline tõlgendus kaubamärkide registreerimise süsteemi tõhusa toimimise seisukohast nõutav ( 33 ). Ühelt poolt peavad pädevad ametiasutused selgelt ja täpselt teadma, millised tähised moodustavad kaubamärgi, et olla võimelised täitma oma kohustusi, mis on seotud registreerimistaotluste eelkontrolliga ning õige ja täpse kaubamärgiregistri avaldamise ja pidamisega. Teiselt poolt peavad ettevõtjad saama selgelt ja täpselt teada toimunud registreeringutest ning praeguste või tulevaste konkurentide esitatud registreerimistaotlustest, saades niimoodi asjakohast teavet kolmandate isikute õiguste kohta ( 34 ).

50.

Seega tuleb kõiki muid kaubamärgi registreerimise tingimusi ja iseäranis kaubamärgi eristusvõime olemasolu hinnata kaubamärgi täpse eseme määratlusest lähtudes.

51.

Kuigi põhimõtteliselt on nõutav, et kõiki kaubamärke oleks võimalik graafiliselt esitada ( 35 ), märgin, et teatud liiki kaubamärkide täpset eset ei saa praktikas määratleda üksnes taotletud kaubamärgi graafilisest kujutisest lähtudes. Kui värvilise kujutismärgi graafilisest kujutisest nähtub kindlasti täpselt, milline on see element ehk värviline kujutismärk, millele kaitset taotletakse, siis värvimärgi puhul see nõnda ei ole.

52.

Kohtuotsuses Libertel, mis puudutas ühestainsast värvitoonist koosneva värvimärgi registreerimise võimalikkust, leidis Euroopa Kohus, et värvinäidis üksi ei vasta direktiivi artiklis 2 sätestatud graafilise esitatavuse nõudele, eriti kuna see võib aja jooksul muutuda (näiteks võib see pleekida). Niisiis ei võimalda värvinäidis värvimärgi täpset eset määratleda. Seevastu võib artiklis 2 sätestatud nõue olla täidetud, kui värvinäidisele on lisatud värvimärgi sõnaline kirjeldus, tingimusel, et see kirjeldus on selge ja täpne, või rahvusvaheliselt tunnustatud värvikood, kuna niisuguseid koode peetakse täpseks ( 36 ).

53.

Värvide kombinatsioonist koosnevate värvimärkide osas leidis Euroopa Kohus kohtuotsuses Heidelberger Bauchemie liiati, et artiklis 2 sätestatud nõude täitmiseks peab kaubamärgi registreerimise taotlus sisaldama ka süstemaatilist paigutust, mis ühendab asjaomaseid värve ette kindlaks määratud ja püsival viisil ( 37 ). Süstemaatilise paigutuse eesmärk on määratleda täpselt ära värvide omavaheline kombinatsioon ( 38 ).

54.

Lisan sellega seonduvalt, et enne seda, kui saab võtta seisukoha küsimuses, kas taotletud värvimärgi ese on selgelt määratletav, nagu on kohtuotsuste Libertel ( 39 ) ja Heidelberger Bauchemie ( 40 ) kohaselt nõutav, peab asutus loomulikult suutma kindlaks teha, kas tegemist on värvimärgiga või mitte.

55.

Käesoleval juhul näib Oy Hartwalli taotlus olevat selles osas vastuoluline, nagu ka eelotsusetaotluse esitanud kohtu teisest küsimusest nähtub. Nimelt, kuigi taotletud kaubamärgi puhul on graafiliselt kujutatud piirjoontega ja kujundi vormis kaubamärki (sinine lint, mis on ääristatud kitsa halli kandiga), siis märkis Oy Hartwall sellele lisatud kirjelduses (kus täpsustati kasutatud värvuste rahvusvaheliselt tunnustatud koodid) ja kvalifikatsioonis, et tegemist on värvimärgiga.

56.

Mis puudutab taotletud värvimärgi graafilist esitamist, siis märgin, et mõistagi on põhimõtteliselt võimalik esitada värvimärk graafiliselt koos piirjoontega. Nõnda on see siis, kui graafiline kujutis ilmestab viisi, kuidas värvimärki asjaomase ettevõtja kaupadel või teenustel kasutatakse. Näitena viitan eelpool tsiteeritud kohtuotsusele Louboutin ja Christian Louboutin ( 41 ). Kõnealuse värvimärgi graafiline kujutis, mis on ära toodud selle kohtuotsuse punktis 8, oli esitatud pildina kõrge kontsaga kingast, mille tallal oli kasutatud kõnealust punast värvitooni. Värvimärgi kirjelduses oli täpsustatud, et jalatsi kontuur ei ole kaubamärgi osa ja selle eesmärk on üksnes näidata kaubamärgi paiknemist. Seega, kuigi kaubamärgi graafilisel kujutisel olid piirjooned (kinga kuju, sealhulgas talla kuju), ei olnud need piirjooned kaubamärgi osa, mida ka Euroopa Kohus selles kohtuotsuses kinnitas, nagu ma käesoleva ettepaneku punktis 32 juba märkisin.

57.

Käesolevas asjas taotletud kaubamärgi analoogse graafilise esitamise korral peaks graafiline kujutis ilmestama seda, kuidas kasutatakse taotletud kaubamärki Oy Hartwalli toodetel, milleks käesoleva kohtuasja puhul on veepudelid. Nagu ka komisjon ja Soome valitsus märkisid, on selle kaubamärgi graafiliseks kujutiseks aga mitte veepudeli, vaid lindi pilt. See viib mind järelduseni, et Oy Hartwalli kaubamärgitaotlus on vastuoluline, kuna kasutatud piirjooned ei ilmesta isegi viisi, kuidas seda värvimärki näidatud toodetel kasutada tuleb.

58.

Leian nii nagu komisjon ja Soome valitsuski, et direktiivi 2008/95 artikliga 2 on vastuolus see, kui kaubamärgi saab värvimärgina registreerida olukorras, kus esineb selline ebakõla nagu käesoleval juhul.

59.

Tõepoolest, kaubamärgitaotlus ei võimalda määratleda, kas taotluse täpseks esemeks on värvimärk või kujutismärk. Niisiis pole kindlust selles, millisest esemest lähtudes tuleb hinnata vastavust teistele selles direktiivis sätestatud materiaalsetele tingimustele ja iseäranis eristusvõime nõudele. Sellele lisandub asjaolu, et avaliku võimu asutused otsivad kaubamärgiregistritest kaubamärke nende liikide järgi. Nõnda on see ka Soome kaubamärgiregistri puhul, mille kohta õnnestus mul tuvastada, et võimalik on esitada taotlusi registreerimiseks erinevates kaubamärgiliikides, ning eriti kujutismärgi ja värvimärgina.

60.

Selles olukorras tekitaks avaliku võimu asutustes ja konkureerivates ettevõtjates segadust see, kui kaubamärk on registreeritud värvimärgina, kuigi graafiliselt esitatuna näeb see välja nagu kujutismärk. Seetõttu jääks õhku kahtlus selles osas, milline on element – värvimärk või kujutismärk – mida kaubamärgi registreerimisega kaitstakse. Sestap jagan komisjoni ja Soome valitsuse seisukohta, mille kohaselt ei ole sellise taotluse puhul nagu käesolevas asjas võimalik saavutada artiklis 2 sätestatud graafilise esitamise nõude eesmärki, milleks on, nagu kohtuotsuses Sieckmann ( 42 ) täpsustati, see, et kaubamärgi ese oleks selgelt ja täpselt määratletav.

61.

Artikli 2 sellist tõlgendust toetab ka Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas Shield Mark ( 43 ). See kohtuasi puudutas eeskätt küsimust, millistel tingimustel saab helimärk ( 44 ) olla graafiliselt esitatav selles tähenduses nagu direktiivi artiklis 2 seda väljendit kasutatakse. Euroopa Kohus leidis selles kohtuotsuses nimelt, et tähist, mis esitatakse graafiliselt nootide või kirjutatud tekstina, ei saa helimärgina registreerida, kui taotleja on jätnud registreerimistaotluses täpsustamata, et taotletud tähist tuleb mõista kui helimärki. Nagu Euroopa Kohus märkis, on sellisel juhul pädeval asutusel ja avalikkusel alust arvata, et tegemist on sõna- või kujutismärgiga, mis on registreerimistaotluses graafiliselt esitatud ( 45 ).

62.

Põhjustel, mille esitasin käesoleva ettepaneku punktides 59–60, on samad kaalutlused minu hinnangul asjakohased ka nende kaubamärgitaotluste puhul, kus kaubamärk on graafiliselt esitatud kujundi vormis, ent mille kvalifikatsioonis ja sellele lisatud kirjelduses on märgitud, et tegemist on värvimärgiga. Kuigi kohtuotsuses Sheild Mark käsitleti taotluses esinenud ebatäpsust, mitte tõelist vastuolu, on selles kohtuotsuses võetud seisukoht vastuolu korral seda enam asjakohane ( 46 ).

63.

Kui liikmesriigi asutused peavad määratlema taotletud kaubamärgi täpse eseme ja kui taotleja soovib saada kaitset värvimärgile, on seega esmatähtis, et kaubamärgitaotlus oleks sellele vastav, see tähendab, et oleks taotletud – kooskõlas kaubamärgi graafilise esitusega, mis hõlmab kvalifikatsiooni ja sellele lisatud kirjeldust – kaubamärgi registreerimist värvimärgina. Vaid sel moel saavad avaliku võimu asutused ja avalikkus esiteks teada, et taotleja soovib kaitset värvimärgile ja mitte kujutismärgile, ning teiseks kindlaks teha värvimärgi täpse eseme.

64.

Niisiis teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata teisele küsimusele, et direktiivi 2008/95 artiklit 2 tuleb tõlgendada nii, et selle sättega on vastuolus see, kui kaubamärgi saab registreerida, kui taotluses esinevate vastuolude tõttu ei ole võimalik määratleda taotleja poolt soovitava kaitse täpset eset. Nõnda on see näiteks juhul, kui on esitatud taotlus kaubamärgi registreerimiseks värvimärgina, ent see on graafiliselt esitatud nagu kujutismärk.

65.

Mõistan kolmandat küsimust nõnda, et eelotsusetaotluse esitanud kohus küsib sisuliselt – juhul kui teisele küsimusele peaks vastatama jaatavalt ja kui kõnealune kaubamärk oleks niisiis põhimõtteliselt võimalik registreerida värvimärgina –, kas värvimärkide eristusvõimet käsitlev Euroopa Kohtu praktika on sellise kaubamärgi suhtes kohaldatav, ning kui jah, siis kas patendi- ja registriameti praktika on selle kohtupraktikaga kooskõlas.

66.

Kuivõrd ma teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata teisele küsimusele eitavalt, ei ole minu meelest kolmandale küsimusele vaja vastata. Juhul kui Euroopa Kohus peaks vastama teisele küsimusele jaatavalt, toon teise võimalusena siiski välja järgmised kaalutlused.

67.

Esitatud küsimus puudutab patendi- ja registriameti hinnangu andmist sellele, kas taotletud kaubamärk on kasutamise käigus omandanud eristusvõime. Seejuures nähtub eelotsusetaotlusest, et patendi- ja registriamet märgib taotluse rahuldamata jätmise otsuse põhjendustes, et „tema väljakujunenud praktika kohaselt saab konkreetsete värvitoonide registreerimiseks ainuõiguse anda vaid juhul, kui on tugevate tõenditega tõendatud, et taotluse esemeks olevad värvused on omandanud taotluses nimetatud kaupade osas eristusvõime kestva ja ulatusliku kasutamise käigus“ ( 47 ).

68.

Sellele küsimusele vastamiseks on vaja esmalt analüüsida, kas värvimärkide eristusvõimet käsitlev Euroopa Kohtu praktika (kohtuotsused Libertel ( 48 ) ja Heidelberger Bauchemie ( 49 )) on sellise kaubamärgi suhtes kohaldav.

69.

Võttes arvesse, et see küsimus lähtub eeldusest, et see kaubamärk on värvimärk ja et seetõttu on kaubamärgi esemeks eelduslikult värvus või värvikombinatsioon ilma piirjoonteta, tuleb sellele küsimusele vastata jaatavalt, nagu märkisid ka Soome valitsus ja komisjon.

70.

See tähendab konkreetsemalt seda, et värvimärgi eristusvõime hindamisel tuleb arvestada värvimärgi eriomadustega. Nagu ma käesoleva ettepaneku punktides 42 ja 43 märkisin, tähendab see esiteks seda, et tuleb arvesse võtta seda, et värvimärgil on algul vaid harva eristusvõime, ning teiseks, et tuleb arvestada üldise huviga hoiduda põhjendamatult piiramast värvuste vaba kasutatavust teiste ettevõtjate jaoks ( 50 ).

71.

Teiseks tuleb kontrollida, kas patendi- ja registriameti praktika on kooskõlas värvimärke käsitleva Euroopa Kohtu praktikaga.

72.

See küsimus tuleb lõplikult lahendada eelotsusetaotluse esitanud kohtul, kes peab esiteks arvesse võtma Euroopa Kohtu praktikast tulenevaid suuniseid, mille ma tõin välja käesoleva ettepaneku punktides 38–44, ning teiseks patendi- ja registriameti praktikaga seotud kõiki asjasse puutuvaid faktilisi andmeid ( 51 ).

73.

Kasutamise käigus omandatud eristusvõime osas tuleb rõhutada, et amet peab uurima olukorda juhtumipõhiselt ja hindama igakülgselt asjaolusid, mis võivad tõendada, et kaubamärk võimaldab tunda ära asjaomast kaupa või teenust teatava ettevõtja kauba või teenusena ( 52 ). Seejuures tuleneb kohtuotsusest Oberbank, et direktiiviga 2008/95 on vastuolus põhjendada hinnangut, et kaubamärk on kasutamise käigus omandanud eristusvõime, ainult arvamusuuringu tulemustega. Euroopa Kohus leidis selles kohtuotsuses, et kuigi arvamusuuring võib kuuluda hindamisel arvesse võetavate asjaolude hulka, ei ole sellise arvamusuuringu tulemused ainus määrav asjaolu ( 53 ).

74.

Teen niisiis Euroopa Kohtule teise võimalusena ettepaneku vastata esitatud küsimusele, et kui taotletakse kaubamärgi registreerimist värvimärgina, tuleb taotletud kaubamärgi eristusvõime hindamiseks arvestada värvimärgi eriomadustega. Seejuures on vaja arvesse võtta seda, et värvimärgil on algul vaid harva eristusvõime ning teiseks, et esineb üldine huvi hoiduda põhjendamatult piiramast värvuste vaba kasutatavust teiste ettevõtjate jaoks, kes pakuvad sama laadi kaupu või teenuseid kui need, mille jaoks kaubamärgi registreerimist taotletakse. Kui pädevad asutused leiavad, et taotletud värvimärgil on olemuslik eristusvõime, ei ole kaubamärgi kasutamise tõendamine vajalik. Seevastu, kui värvimärgil olemuslikku eristusvõimet ei ole, tuleb kontrollida, kas see on eristusvõime omandanud kasutamise käigus. Selle hindamiseks tuleb uurida olukorda juhtumipõhiselt ja hinnata igakülgselt asjaolusid, mis võivad anda tunnistust selle kohta, et kaubamärk võimaldab tunda ära asjaomast kaupa või teenust teatava ettevõtja kauba või teenusena. Lisaks peavad need asjaolud seonduma kaubamärgi kasutamisega ning seda hinnates saab eelkõige arvestada järgmiste asjaoludega: kaubamärgi turuosa, kaubamärgi kasutamise intensiivsus, ulatus ja kestus, ettevõtja poolt kaubamärgi tutvustamiseks tehtud investeeringute maht, suhteline osa sihtrühmast, kes tunneb kaubamärgi põhjal kauba konkreetselt ettevõtjalt pärinevana ära ning kaubandus- ja tööstuskodade ja teiste erialaliitude seisukohad.

75.

Eeltoodud kaalutlusi arvesse võttes teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata Korkein hallinto-oikeuse (Soome kõrgeim halduskohus) esitatud küsimustele järgmiselt: