Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 62016TN0048

Kohtuasi T-48/16: 2. veebruaril 2016 esitatud hagi – Sigma Orionis versus komisjon

ELT C 98, 14.3.2016, p. 59–60 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

14.3.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 98/59


2. veebruaril 2016 esitatud hagi – Sigma Orionis versus komisjon

(Kohtuasi T-48/16)

(2016/C 098/75)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Sigma Orionis SA (Valbonne, Prantsusmaa) (esindajad: advokaadid S. Orlandi ja T. Martin)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul tuvastada, et:

Euroopa Komisjon ei täitnud FP7 ja H2020 toetuslepingute tingimusi, lõpetades kõik hagejale tehtavad maksed OLAF-i ebaseaduslikult läbi viidud uurimise aruande alusel;

Euroopa Komisjon ei täitnud FP7 ja H2020 toetuslepingutest talle tulenevaid kohustusi, öeldes vaidlusalused toetuslepingud üles OLAF-i ebaseaduslikult läbi viidud uurimise aruande alusel;

teise võimalusena anda korraldus eksperdi määramiseks, et teha kindlaks hagejale vaidlusaluse toetuslepingu kohaselt vaieldamatult võlgnetavad summad.

Selle tulemusena:

mõista kostjalt välja FP7 toetuslepingu alusel võlgnetav, ebaseaduslikult maksmata jäetud summa 607 404,49 eurot, lisades sellele artikli II.5.5 alusel viivitusintressi, mis arvutatakse alates võlgnetavate summade sissenõutavaks muutumise kuupäevast, Euroopa Keskpanga poolt põhiliste refinantseerimistehingute jaoks asjaomasel perioodil kehtestatud määras, millele on lisatud 3,5 protsendipunkti;

mõista kostjalt välja H2020 toetuslepingu alusel võlgnetav, ebaseaduslikult maksmata jäetud summa 226 688,68 eurot, lisades sellele artikli 21.11.1 alusel viivitusintressi, mis arvutatakse alates võlgnetavate summade sissenõutavaks muutumise kuupäevast, Euroopa Keskpanga poolt põhiliste refinantseerimistehingute jaoks asjaomasel perioodil kehtestatud määras, millele on lisatud 3,5 protsendipunkti;

mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis täiendava kahju eest, mida ta kandis ning mis on hinnatud 1 500 000 eurole, tingimusel, et seda võib menetluse käigus vähendada või suurendada;

mõista kostjalt välja kohtukulud.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kolm väidet.

1.

Esimene väide, et komisjonil ei ole alust tugineda ebaseaduslikult kogutud tõendite abil koostatud aruandele, et põhjendada oma otsust lõpetada hagejale tehtavad maksed, ning seda kogu ulatuses. Hageja väidab selle kohta, et kuna komisjon tugines ebaseaduslikult kogutud tõenditele, siis on nii maksete lõpetamine kui ka lepingute ülesütlemine ebaseaduslikud.

2.

Teine väide, et on rikutud proportsionaalsuse põhimõtet, kuna mitu tehnilise auditi aruannet näitasid sarnaselt, et hageja oli ressursse kasutanud kooskõlas säästlikkuse, tõhususe ja usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega. Sellest tuleneb, komisjonil ei ole alust kinnitada, et hageja pani teiste toetustega seoses toime rikkumisi, mis põhjendaks lepingu ülesütlemist ja kõigi maksete lõpetamist vaidlusaluse toetuslepingu alusel. Lisaks on toetuslepingutes osalemine hagejale ainus rahastamisallikas ning uute Euroopa projektide puudumine ajab vältimatult pankrotti.

3.

Kolmas väide, et komisjon eiras ilmselgelt ja täielikult oma kaalutlusõiguse piire, mis võib kaasa tuua liidu lepinguvälise vastutuse. Hageja kandis kahju seoses oma mainega ja tellimustega, mis vähendab märgatavalt või koguni täielikult tema võimalusi osaleda tulevikus uutes Euroopa projektides. Lisaks on toetuslepingutes osalemine hagejale ainus rahastamisallikas ning uute Euroopa projektide puudumine ajab ta vältimatult pankrotti.


Top