Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 62016TJ0208

    Üldkohtu otsus (teine koda), 5.2.2018.
    Graziano Ranocchia versus Euroopa Teadusnõukogu Rakendusamet (ERCEA).
    Teadusuuringud ja tehnoloogiaarendus – ERC tööprogrammi 2015 alusel toimuv taotlusvoor ja sellega seotud tegevused – Teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm (2014 – 2020) – Horisont 2020 – ERCEA otsus, millega hageja esitatud ettepanek tunnistati toetuskõlbmatuks – Projekt matemaatiliste algoritmide tuvastamisest, mis hõlbustaksid teatavate antiiksete käsikirjade lugemist ja analüüsi – Võimu kuritarvitamine – Faktiviga – Õigusnormi rikkumine – Ilmne hindamisviga.
    Kohtuasi T-208/16.

    Court reports – general

    ECLI identifier: ECLI:EU:T:2018:68

    ÜLDKOHTU OTSUS (teine koda)

    5. veebruar 2018 ( *1 )

    Teadusuuringud ja tehnoloogiaarendus – ERC tööprogrammi 2015 alusel toimuv taotlusvoor ja sellega seotud tegevused – Teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm (2014–2020) – Horisont 2020 – ERCEA otsus, millega hageja esitatud ettepanek tunnistati toetuskõlbmatuks – Projekt matemaatiliste algoritmide tuvastamisest, mis hõlbustaksid teatavate antiiksete käsikirjade lugemist ja analüüsi – Võimu kuritarvitamine – Faktiviga – Õigusnormi rikkumine – Ilmne hindamisviga

    Kohtuasjas T‑208/16,

    Graziano Ranocchia, elukoht Rooma (Itaalia), esindaja: advokaat C. Intino,

    hageja,

    versus

    Euroopa Teadusnõukogu Rakendusamet (ERCEA), esindajad: E. Chacon Mohedano, R. Maggio Panizza ja L. Moreau ning hiljem E. Chacon Mohedano, R. Maggio Panizza ja F. Sgritta,

    kostja,

    mille ese on ELTL artikli 263 alusel esitatud nõue tühistada esiteks ERCEA 26. veebruari 2016. aasta otsus Ares(2016) 1020667, millega jäeti rahuldamata hageja nõue vaadata uuesti läbi otsus keelduda toetuse andmisest teadusuuringu ettepanekule nr 682937 „PHercSchools2 – The Hellenistic Philosophical Schools in the Herculaneum Papyri“, teiseks tühistada ERCEA 17. detsembri 2015. aasta otsus Ares(2015) 5922529, millega keelduti seda teadusuuringu ettepanekut toetamast, ja kolmandaks tühistada kõik nendele aktidele eelnevad ja järgnevad ning nendega seotud aktid, eeskätt nimekiri projektidest, mis on heaks kiidetud subsiidiumiprogrammiks „ERC-Consolidator Grant“, mis tehti avalikkusele teatavaks ERCEA 12. veebruari 2016. aasta pressiteates,

    ÜLDKOHUS (teine koda),

    koosseisus: president M. Prek, kohtunikud E. Buttigieg ja B. Berke (ettekandja),

    kohtusekretär: E. Coulon,

    on teinud järgmise

    otsuse

    Vaidluse taust

    Teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020“

    1

    Teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020“ õiguslikuks aluseks on ELTL artiklid 173 ja 182 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1291/2013, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020“ aastateks 2014–2020 ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1982/2006/EÜ (ELT 2013, L 347, lk 104), ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1290/2013, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020“ aastateks 2014–2020 osalemis- ja levitamiseeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1906/2006 (ELT 2013, L 347, lk 81).

    2

    See programm näeb eeskätt ette, et Euroopa Teadusnõukogu (ERC) koordineerib ja finantseerib teadusprojekte taotlusvoorude kaudu.

    3

    Määruse nr 1290/2013 artikli 11 „Taotlusvoorud“ lõikes 1 on sätestatud:

    „Taotlusvoorud kuulutatakse välja […], võttes eelkõige arvesse vajadust tagada läbipaistvus ja mittediskrimineerimine ning teadusuuringute ja innovatsiooni sektori mitmekesisusest tulenev vajalik paindlikkus.“

    4

    Määruse nr 1290/2013 artikkel 15 „Valiku- ja toetuse määramise kriteeriumid“ on sõnastatud järgmiselt:

    „1.   Esitatud taotlusi hinnatakse järgmiste toetuse määramise kriteeriumide põhjal:

    a)

    tipptase;

    b)

    mõju;

    c)

    rakendamise kvaliteet ja tõhusus.

    2.   Euroopa Teadusnõukogu tehtavate eesliini teadusuuringute taotluste suhtes kohaldatakse üksnes lõike 1 punktis a osutatud kriteeriumi.

    […]

    6.   Taotlused järjestatakse vastavalt hindamistulemustele. Valik tehakse selle järjekorra alusel.

    7.   Hindamise viivad läbi sõltumatud eksperdid.

    […]“.

    5

    Määruse nr 1290/2013 artikkel 16 käsitleb eetikakontrolli korda. See on sõnastatud järgmiselt:

    „1.   Komisjon või asjaomane rahastamisasutus näeb ette läbipaistva eetikakontrolli korra selliste taotlejate jaoks, kes leiavad, et nende taotlusi ei ole hinnatud käesolevas määruses, asjaomases tööprogrammis, -kavas või taotlusvoorus sätestatud korra kohaselt.

    2.   Läbivaatamistaotlus on seotud konkreetse taotlusega ja selle esitab taotluse koordinaator 30 päeva jooksul alates kuupäevast, mil komisjon või asjaomane rahastamisasutus teavitab koordinaatorit hindamistulemustest.

    3.   Komisjon või asjaomane rahastamisasutus vastutab lõikes 2 osutatud taotluse läbivaatamise eest. Kõnealune läbivaatamine hõlmab üksnes hindamise menetluslikke aspekte, mitte taotluse sisu.

    4.   Komisjoni või asjaomase rahastamisasutuse ametnikest koosnev eetikakontrollikomitee esitab arvamuse hindamise menetluslike aspektide kohta. Komitee eesistujaks on komisjoni või asjaomase rahastamisasutuse ametnik, kes töötab muus osakonnas kui taotlusvoorude eest vastutav osakond. Komitee võib soovitada ühte järgnevast:

    a)

    taotluse uuesti läbivaatamine peamiselt selliste hindajate poolt, kes eelmises hindamises ei osalenud;

    b)

    esialgse hinnangu kinnitamine.

    5.   Lõikes 4 osutatud soovituse põhjal teeb komisjon või asjaomane rahastamisasutus otsuse ja teavitab sellest taotluse koordinaatorit. Komisjon või asjaomane rahastamisasutus teeb sellise otsuse põhjendamatu viivituseta.

    6.   Eetikakontroll ei too kaasa viivitusi selliste taotluste valiku menetluses, mille suhtes ei ole esitatud läbivaatamistaotlust.

    7.   Eetikakontroll ei välista mis tahes muid meetmeid, mida osaleja võib võtta kooskõlas liidu õigusega.“

    6

    Määruse nr 1290/2013 artikkel 17 „Päringud ja kaebused“ sätestab järgmist:

    „1.   Komisjon tagab korra olemasolu, mille alusel osalejad saavad esitada päringuid ja kaebusi programmis „Horisont 2020” osalemise kohta.

    2.   Komisjon tagab, et teave probleemide, päringute või kaebuste esitamise võimaluste kohta tehakse kättesaadavaks kõigile osalejatele ja avaldatakse veebis.“

    7

    Määruse nr 1290/2013 artikli 20 „Ajavahemik taotluse esitamisest toetuse määramiseni“ lõike 2 punkt a näeb ette, et taotlejaid teavitatakse toetusetaotluse teadusliku hindamise tulemustest kuni viis kuud pärast täielike toetusetaotluste esitamise lõpptähtaega.

    8

    Euroopa Komisjon delegeeris raamprogrammi Horisont 2020 juhtimise ülesanded Euroopa Teadusnõukogu Rakendusametile (ERCEA).

    9

    Rakendusasutuste juhtimistegevuse õiguslik raamistik on kindlaks määratud nõukogu 19. detsembri 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 58/2003, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded (EÜT 2003, L 11, lk 1; ELT eriväljaanne 01/04, lk 235).

    10

    Määruse nr 58/2003 artikkel 22 näeb ette võimaluse esitada komisjonile halduskaebus toimingu õiguspärasuse kontrollimiseks.

    2015. aasta taotlusvoorude valikukriteeriumid ja hindamismenetlus

    11

    2015. aasta taotlusvoorude valikukriteeriumid ja hindamismenetlus määrati kindlaks ERC tööprogrammis 2015 ning Horisont 2020 eriprogrammile kohaldatavate taotluste esitamise ning hindamis-, valiku- ja toetuse määramise eeskirjades (edaspidi „ERC eeskiri“), mis on heaks kiidetud komisjoni 15. aprilli 2014. aasta otsusega C(2014) 2454 final ERC eeskirjade kohta.

    12

    Konkursikutsega kaasneb ka teave kandidaatidele, kes toetuse saamiseks konkursikutsele vastavad (edaspidi „teave kandidaatidele“).

    13

    ERC tööprogrammis on märgitud, et kõigi ERC teadusuuringute jaoks mõeldud toetuste puhul on ainsaks kriteeriumiks tipptase, mida jälgitakse teadusprojekti innovatiivsuse, eesmärgipärasuse ja teostatavuse, aga ka juhtivteaduri pädevuse, loomingulisuse ja pühendumuse hindamisel.

    14

    Hindamismenetlust on üksikasjalikult kirjeldatud ERC eeskirjade punktides 3.6–3.8 ja see hõlmab kahte etappi. Üksnes esimese etapi edukalt läbinud kandidaadid pääsevad edasi teise etappi. Esimese etapi käigus hinnatakse projekti kokkuvõtlikku versiooni, mis sisaldab projekti kirjeldust (extended synopsis) ning juhtivteaduri eriteadmisi ja elulookirjeldust. Alles teises etapis jõuab kandideerimine lõpule ehk teisisõnu üksikasjalikku teadusuuringu projekti (scientific proposal) uuritakse ja hinnatakse. See teave on kokku võetud ka teabes kandidaatidele ning lisatud ka konkursikutsele.

    15

    Lisaks näeb ERC eeskirjade punkti 3.6.1 lõik 12 ette järgmist:

    „Eksperdirühma otsus, mis puudutab ettepanekut ja selle kohta pingereas, põhineb individuaalsetel hinnangutel ja eksperdirühma arutlustel ning see võetakse vastu häälteenamusega. Eksperdirühma hindamisetapi tulemusel paigutatakse projektid pingeritta. Vastastikuse eksperdihinnangu andmise viimase sammuna määrab hindamiskomisjon kindlaks need taotlused, mida soovitatakse rahastada, kui selleks on piisavalt vahendeid.“

    16

    ERC eeskirjade punktist 3.6.2 ilmneb veel, et eksperdirühma hindamine võib hõlmata vestlust juhtivteaduriga, kui ERC tööprogrammis on nii ette nähtud.

    17

    Veel täpsustatakse kandidaatidele esitatava teabe punktis 1.2.5 järgmist:

    „[…] Juhime tähelepanu sellele, et üksikhindajate kommentaarid ei pruugi tingimata kattuda – arvamuste vastuolu ja lahknevused ettepaneku väärtuse küsimuses on „teadusliku meetodi“ osa ja seega õiguspärased.

    Lisaks võib ERC eksperdirühm võtta erineva seisukoha sellest, mida võib järeldada iga üksikhindaja seisukohtadest. Nii on see näiteks juhul, kui eksperdirühma arutelu paljastab ettepaneku olulise puuduse, mida üksikhindajad ei ole tuvastanud. Eksperdirühma seiskohad kajastavad kogu rühma konsensuslikku otsust, mis tugineb eelnevatele üksikhindamistele, mille on läbi viinud sõltumatud kaughindajad, kes võivad olla tasustamata eksperdid või eksperdirühma liikmed ning mille aluseks on eksperdirühma istungi jooksul toimunud põhjalik arutelu ja teiste ettepanekute põhjal koostatud pingerida.“

    18

    Vastastikuse eksperdihinnangu andmise järel esitab ERCEA ERC eeskirjade punkti 3.8 kohaselt kandidaatidele hindamistulemused nn uudiskirjas, mis on adresseeritud juhtivteadurile ja kandideerivale juriidilisele isikule.

    Eetikakontrolli kord

    19

    ERC eeskirjade punkti 3.9 kohaselt võib eetikakontrolli taotlusega pöörduda asutusesisese kontrollikomitee poole.

    20

    ERC eeskirjade punkti 3.9 viies lõik näeb ette järgmist:

    „[…] Eetikakontrolli komitee roll on tagada niisuguste taotluste sidus õiguslik tõlgendamine ja kandidaatide võrdne kohtlemine. Komitee annab arvamuse hindamisprotsessi läbiviimise kohta kogu tema käsutuses oleva teabe alusel, mis käsitleb ettepanekut ja selle hindamist. Komitee tegutseb sõltumatult. Komitee ettepanekut siiski ise ei hinda. Kui ta leiab, et hindamismenetluses on olnud puudusi, mis võisid mõjutada otsust jätta ettepanek rahastamata, võib ta lasta sõltumatutel ekspertidel täiendavalt hinnata kogu ettepanekut või osa sellest. Eetikakontrolli taotluse olemusest lähtuvalt võib komitee kontrollida sõltumatute ekspertide elulookirjeldusi, nende isiklikke seisukohti ja hindamisaruannet. Komitee ei sea kahtluse alla nõuetekohaselt kvalifitseeritud eksperdirühma teaduslikku otsust.

    Selle kontrolli alusel näitab komitee taotlusvoorude eest vastutavale eelarvevahendite käsutajale kätte edasise arengusuuna. Kui eetikakontrolli komitee leiab, et taotlus on põhjendatud, võib ta soovitada sõltumatutel ekspertidel ettepanek kas tervikuna või osaliselt uuesti läbi vaadata või jääda esialgse tulemuse juurde. Eetikakontrolli komitee võib teha ka muid kommentaare või soovitusi […]“.

    21

    Selles osas märgitakse kandidaatidele esitatava teabe punkti 1.2.5.1 teises lõigus, et eetikakontrolli kord puudutab lünki hindamismenetluses ja harvadel juhtumitel ka faktivigu.

    22

    Lõpetuseks täpsustab ERC eeskirjade punkti 3.9 kaheksas lõik, et eetikakontrolli kord ei takista kandidaatidel kasutamast kõiki teisi õiguskaitsevahendeid, mille hulka kuulub ka hagi esitamine Euroopa Liidu Kohtule.

    Haldusmenetlus

    23

    Komisjon avaldas pärast oma 22. juuli 2014. aasta otsuse C(2014) 5008 vastuvõtmist 30. juulil 2014 Euroopa Liidu Teatajas konkursi- ja sellega seotud tegevuse kutse seoses tööprogrammiga vastavalt teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammile ‐ „Horisont 2020” (2014–2020) (ELT 2014, C 248, lk 6).

    24

    Hageja Graziano Ranocchia esitas 12. märtsil 2015 ERCEA-le taotluse „ERC Consolidator Grants“ liiki toetuse saamiseks subsiidiumiprogrammi ERC Consolidator Grant 2015 taotlusvooru raames komisjonis SH5 ‐ Kultuur ja kultuuriloome (edaspidi „komisjon SH5“) projektile, mis käsitleb faasikontrasti meetodil röntgentomograafia kohaldamist Herculaneumi papüürustele. Taotletud toetus ulatus 2 miljoni euroni, mis vastab maksimaalsele summale, mida võidakse anda ja millele lisandub täiendav 749226 eurot suuremahulise varustuse ostmiseks.

    25

    Komisjon SH5 kiitis hageja teadusuuringu ettepaneku esimeses hindamisetapis heaks. See arvamus edastati hagejale 3. ja 22. juuli 2015. aasta kirjades ning teda kutsuti vestlusele.

    26

    ERCEA sai 5. oktoobril 2015 kaebuse, mis sisaldas väiteid võimaliku teadusliku väärkäitumise kohta hageja esitatud teadusuuringu ettepaneku osas, mille kohaselt hageja oli oma ettepanekus kasutanud ühes teises instituudis ühe teise töörühma poolt tehtud avaldamata teadusuuringut, eeskätt ühe nende kaastöötaja abil, kes töötas asjaomase uurimisinstituudi heaks.

    27

    Pärast seda, kui ERCEA pädev asutusesisene komitee oli kaebust analüüsinud, paluti hagejal 30. oktoobri 2015. aasta e-kirjas esitada nende süüdistuste osas oma seisukoht.

    28

    Hageja esitas 5. novembril 2015 nõutud selgitused ja täpsustas, et konkureeriv töörühm ei olnud tema kaastöötajat kunagi teavitanud väidetavast avaldamata uurimustööst.

    29

    Teadusliku väärkäitumise väite uurimise kohta otsustas ERCEA vastutav eelarvevahendite käsutaja – huvide konfliktide, ametialase väärkäitumise ja eetikaküsimustega tegeleva teadusnõukogu soovitusel – kalduda kõrvale ühe ekspert-kaughindaja poolt esitatud hinnangust, kuna sellel hindajal oli potentsiaalselt huvide konflikt tema lähedase koostöö tõttu teadusliku väärkäitumise väite esitanud isikuga.

    30

    Esimese hindamisetapi lõpus läbis hageja kui juhtivteadur 12. novembril 2015 lõppvestluse komisjoniga SH5.

    31

    ERCEA edastas 17. detsembri 2015. aasta kirjas hagejale oma otsuse Ares(2015) 5922529, millega ei lubatud kanda tema teadusuuringu ettepanekut heakskiidetud ettepanekute nimekirja (edaspidi „toetuse andmisest keeldumise otsus“), kuna komisjon SH5 oli kirjale lisatud üksikhindajate hinnangute põhjal otsustanud, et see ettepanek ei vasta mitte kõigile ERC hindamiskriteeriumidele, vaid üksnes mõnele neist. ERCEA täpsustas oma kirjas, et komisjon SH5 tugines oma otsuses kaughindamisele ja ka oma liikmete aruteludele.

    32

    Seega, tuginedes kuue väliseksperdi individuaalsele hinnangule, hagejaga peetud lõppvestlusele ja teiste teadusuuringu ettepanekute võrdlusele, otsustas komisjon SH5 hageja teadusuuringu ettepanekut mitte soovitada.

    33

    Komisjoni SH5 esitatud etteheited hagejale ja tema teadusuuringu ettepanekule puudutasid sisuliselt tema pädevust projekti tehnoloogiliste ja finantsaspektide järgimisel ning doktorikaadiga teadlastele antud suhteliselt väikest rolli.

    34

    Hagejale teatati 21. detsembril 2015, et kaebus tema väidetava teadusliku väärkäitumise kohta jäeti pädeva asutusesisese komitee poolt rahuldamata, olles konsulteerinud huvide konfliktide, ametialase väärkäitumise ja eetikaküsimustega tegeleva teadusnõukoguga.

    35

    Hageja esitas 22. detsembril 2015 programmi „Horisont 2020“ raames osalejatele kasutatavaks tehtud e-portaali kaudu eetikakontrolli taotluse ERC eeskirjade punkti 3.9 alusel.

    36

    Oma eetikakontrolli taotluses märkis ta esiteks, et soovitusi, mille ERCEA talle tema eelmise kandideerimise ajal 2014. aastal edastas, oli 2015. aasta ettepanekus järgitud.

    37

    Teiseks vaidles ta vastu etteheitele tema suutlikkuse kohta järgida projekti tehnoloogilisi aspekte, kinnitades, et see ei tuginenud mitte tema kirjalikule ettepanekule, vaid vestlusel esitatud küsimustele, millest ühele oli ta keeldunud vastamast. Kuivõrd see küsimus puudutas füüsikat, samas kui tema oli ajaloolane ja filosoof, ei oleks tohtinud talle seda esitada. Kui juhtivteadurilt nõutakse, et ta teaks projekti kõiki tehnilisi aspekte, sealhulgas neid, mis ei kuulu tema oskuspädevuse valdkonda, oleks see lisaks vastuolus REC poliitikaga edendada erialadevahelisi projekte. Samuti rõhutas ta seda, et kahele teisele küsimusel oli ta vastanud täiuslikult.

    38

    Kolmandaks vaidlustab ta kriitika seoses doktorikaadiga teadlastele antud suhteliselt väikese rolliga, rõhutades, et nende noorte teadlaste roll on projekti tuumaks.

    39

    Neljandaks väidab ta, et komisjoni SH5 antud hinnang oli ebaproportsionaalne ja omistas liiga suurt tähtsust kõige negatiivsemale individuaalsele hinnangule, millele ta vastu vaidles, samas kui ülejäänud viis olid positiivsed. Selles osas väidab ta, et negatiivne hinnang võis pärineda konkureerivalt teadurilt, kelle puhul esines huvide konflikt, ning et sellest tulenevalt ei saa seda arvesse võtta.

    40

    Viiendaks väidab ta sisuliselt, et komisjoni SH5 otsust mõjutas kahtlemata tema vastu algatatud teaduslikku väärkäitumist käsitlev menetlus, mis ei osutunud edukaks, ning et tema arvates oli sellest komisjoni SH5 liikmeid teavitatud.

    41

    ERCEA avaldas 12. veebruaril 2016 pressiteate, mis sisaldas nimekirja projektidest, mille komisjon SH5 oli aastaks 2015 heaks kiitnud (edaspidi „heakskiidetud projektide nimekiri“).

    42

    ERCEA teatas 26. veebruari 2016. aasta kirjas hagejale sellest, et võeti vastu otsus Ares(2016) 1020667 eetikakontrolli tulemuste kohta (edaspidi „26. veebruari 2016. aasta otsus“).

    43

    Selles kirjas teavitati hagejat sellest, et eetikakontrolli komitee oli uurinud tema kaebust ja kontrollinud, kas ERC hindamismenetlust oli täielikult järgitud vastavalt ERC eeskirjadele ja tööprogrammile.

    44

    ERCEA tõi selles kirjas välja eetikakontrolli komitee lõppjäreldused. Nendest ilmneb, et eetikakontrolli komitee leidis, et tema ettepanekut olid hinnanud sõltumatud eksperdid, kes kõik olid spetsialistid asjaomases pädevusvaldkonnas.

    45

    Veel oli täpsustatud, et toetuse andmisest keeldumise otsus võeti vastu mitte üksnes individuaalsete hindajate seisukohtade alusel, vaid ka komisjonis SH5 toimunud arutelu alusel ja lähtuvalt tema ettepaneku paigutusest võrreldes teiste ettepanekutega.

    46

    Lisaks rõhutab ta, et tema teadusuuringu ettepaneku lõpphindamise tulemused kajastavad komisjoni SH5 konsensuslikku otsust, ilma et tingimata oleks vaja toetada individuaalsete hindajate iga arvamust.

    47

    Lisaks leidis eetikakontrolli komitee, et hageja seisukohtade eesmärk oli seada kahtluse alla hindajate või komisjoni SH5 teaduslik hinnang, samas kui see hinnang ei kuulunud tema pädevusse.

    48

    Lõpetuseks nendib eetikakontrolli komitee, et ERC eeskirju huvide konflikti kohta oli järgitud ning et hindajate puhul ei viidanud miski huvide konfliktile.

    49

    Ta järeldas sellest, et hindamismenetluses ei olnud ühtki menetlusnormi rikutud.

    50

    Nendele eetikakontrolli komitee kaalutlustele tuginedes teatas ERCEA hagejale, et toetuse andmisest keeldumise otsus jäeti jõusse.

    Menetlus ja poolte nõuded

    51

    Hageja esitas 29. aprillil 2016 Üldkohtu kantseleisse hagiavalduse käesoleva asja algatamiseks.

    52

    ERCEA esitas 19. juulil 2016 kostja vastuse.

    53

    Hageja esitas 6. septembril 2016 repliigi. ERCEA esitas 28. oktoobril 2016 vastulause.

    54

    Üldkohus esitas 13. juulil 2017 pooltele küsimuse hagi ratione temporis vastuvõetavuse kohta seoses vaidluse esemeks olevate teatavate aktidega. ERCEA ja hageja vastasid Üldkohtu küsimusele vastavalt 19. ja 28. juulil 2017.

    55

    Hageja palub Üldkohtul:

    tühistada 26. veebruari 2016. aasta otsus;

    tühistada toetuse andmisest keeldumise otsus;

    tühistada kõik nendele aktidele eelnevad ja järgnevad ning nendega seotud aktid, eeskätt heakskiidetud projektide nimekiri;

    kohustada lubama kanda tema teadusuuringu ettepanek heakskiidetud ja 2015. aasta taotlusvooru raames rahastatud projektide paremusjärjestusse;

    kohustada esitama teatavaid dokumente;

    mõista kohtukulud välja ERCEA‑lt.

    56

    ERCEA palub Üldkohtul:

    jätta hagi põhjendamatuse tõttu rahuldamata;

    lükata dokumentide esitamise nõue asjakohatuse tõttu tagasi;

    mõista kohtukulud välja hagejalt.

    Õiguslik käsitlus

    57

    Menetlusökonoomiat silmas pidades ja korrakohase õigusemõistmise põhimõtet järgides võib kohus hagi lahendada ilma, et ta tingimata võtaks seisukoha kõigi väidete ja argumentide suhtes, mis pooled on esitanud (vt analoogia alusel 26. veebruari 2002. aasta kohtuotsus, nõukogu vs. Boehringer, C‑23/00 P, EU:C:2002:118, punkt 52). Käesolevas asjas leiab Üldkohus, et hagi võib uurida sisuliselt, ilma et peaks võtma seisukohta selle vastuvõetavuse küsimuses.

    Nõuded tühistada toetuse andmisest keeldumise otsus ja 26. veebruari 2016. aasta otsus

    58

    Oma nõude põhjenduseks esitab hageja kolm väidet: esiteks, et tema teadusuuringu ettepanekule antud ilmselgelt ebamõistliku hinnanguga seoses on võimu kuritarvitatud, teiseks, et faktide moonutamisega seoses on võimu kuritarvitatud, ja kolmandaks, et teadusuuringu ettepaneku hindamist käsitlevate ERCEA eeskirjade rikkumisest tulenevalt on võimu kuritarvitatud.

    Esimene väide, et teadusuuringu ettepanekule antud ilmselgelt ebamõistliku hinnanguga seoses on võimu kuritarvitatud

    59

    Esiteks leiab hageja sisuliselt, et toetuse andmisest keeldumise otsusega on võimu kuritarvitatud. Ta kinnitab, et kaalutlused, mis viisid komisjoni SH5 otsuseni lükata tema teadusuuringu ettepanek tagasi, on esitatud dokumentatsiooniga ümber lükatud ega kuulu teadusliku hindamise menetluse alla. Ta lisab, et ta valdas ettepanekut ja selle valdkonda ning vastas kõigile küsimustele peale ühe.

    60

    Teiseks ei piirdunud võimu kuritarvitamine üksnes hindamise esemega, vaid puudutas ka kaughindajate individuaalsete hinnangute nõuetekohast ülevõtmist komisjoni SH5 lõpphinnangu raames.

    61

    See lõpphinnang oli ebaratsionaalne ja ebaproportsionaalne seetõttu, et viie ülipositiivse ja ühe osaliselt negatiivse hinnangu süntees oleks pidanud andma optimaalse lõpphinnangu ja viima tema teadusuuringu ettepaneku heakskiitmiseni.

    62

    ERC eeskirju rikuti, kuna komisjoni SH5 hinnang seisnes lihtsalt kõige negatiivsema individuaalse hinnangu esitlemises, mida ta järeldab otsustavast kokkulangevusest taotluse andmisest keeldumise otsuse peamise põhjuse ja viienda hindaja argumentatsiooni vahel.

    63

    Kolmandaks heidab hageja hindamiskomiteele ette seda, et „eirati tipptasemel teaduse kriteeriumi ilmselget moonutamist“ ja eitati huvide konflikti olemasolu viienda hindaja puhul, keda ei jäetud välja.

    64

    Tema sõnul on tehtud etteheited – vastupidi eetikakontrolli komitee järeldusele – seotud menetluslike ja metodoloogiliste küsimustega, mis kuuluvad selle komitee pädevusse, mitte aga projekti teadusliku hindamise alla.

    65

    ERCEA vaidleb sellele argumendile vastu.

    66

    Selle väite raames heidab hageja ERCEA-le sisuliselt ette võimu kuritarvitamist seoses tema ettepaneku ilmselgelt ebaratsionaalse hindamisega ja seoses sellega, et ei järgitud ERC eeskirju hindamise kohta.

    67

    Selle argumendi põhjenduseks väidab hageja sisuliselt, et komisjon SH5 tegi vea, kuna taotluse andmisest keeldumise otsuse põhjendused on esitatud dokumentatsiooniga ümber lükatud ja individuaalsete hindajate hinnanguid ei olnud nõuetekohaselt üle võetud ning see näitas erinevusi nende hinnangute ja komisjoni lõpphinnangu vahel. Siit järeldub, et komisjonil SH5 oli teaduslikust hinnangust erinev eesmärk.

    68

    Lisaks kinnitab hageja, et eetikakontrolli komisjon eiras vääralt „tipptasemel teaduse kriteeriumi ilmselget moonutamist“, mis tuleneb sellest, et komisjon SH5 võttis eranditult arvesse vaid üht negatiivset üksikhindamist ja eitas huvide konflikti olemasolu.

    69

    Kohtupraktika kohaselt on õigusakti puhul võimu kuritarvitamisega tegemist üksnes siis, kui objektiivsete, asjakohaste ja üksteist toetavate tõendite põhjal selgub, et õigusakt on vastu võetud ainult või peamiselt muude eesmärkide saavutamiseks kui need, millele on viidatud, või spetsiaalselt vastava juhtumi lahendamiseks ette nähtud menetluse vältimiseks (10. märtsi 2005. aasta kohtuotsus, Hispaania vs. nõukogu, C‑342/03, EU:C:2005:151, punkt 64).

    70

    Lisaks selgub väljakujunenud kohtupraktikast, et keeruliste hinnangute korral on Euroopa Liidu ametiasutustel teatavates valdkondades ulatuslik kaalutlusõigus, mistõttu peab nende hinnangute kontroll liidu kohtus piirduma menetlus- ja põhjendamisnormide järgimise, vaidlustatud otsuse tegemise aluseks olevate asjaolude sisulise õigsuse ja nende faktiliste asjaolude hindamisel ilmsete hindamisvigade või võimu kuritarvitamise puudumise kindlakstegemisega (vt selle kohta 2. septembri 2010. aasta kohtuotsus, komisjon vs. Deutsche Post, C‑399/08 P, EU:C:2010:481, punkt 97, ja 28. jaanuari 2016. aasta kohtuotsus, Heli-Flight vs. AESA, C‑61/15 P, ei avaldata, EU:C:2016:59, punkt 101).

    71

    Teadusuuringu teadusliku tipptaseme hindamine eksperdirühma ja asjaomase distsipliini üksikhindajate poolt kuulub aga keeruliste hinnangute kategooriasse eespool punktis 70 nimetatud kohtupraktika tähenduses.

    72

    Seega on Üldkohtu ülesanne määrata kindlaks, kas objektiivsete, asjakohaste ja üksteist toetavate tõendite põhjal on ilmne, et toetuse andmisest keeldumise otsus on vastu võetud muude eesmärkide saavutamiseks kui suurepärase teadusliku kvaliteediga teadusuuringu ettepanekute rahastamine, millest tulenevalt on võimu kuritarvitamine tuvastatud, ja kontrollida, kas ERCEA on – nagu hageja sisuliselt väidab – teinud sisulisi vigu, ilmseid hindamisvigu või rikkunud ERC eeskirju.

    73

    Selles osas ilmneb esiteks ERC eeskirjade punkti 3.6 lõigust 12, et eksperdirühma otsused ei tugine mitte üksnes üksikhindajate arvamusele, mis esitatakse enne vestlust kandidaatidega, vaid ka eksperdirühma arutlustele.

    74

    Lisaks on teabe kandidaatidele punktis 1.2.5 täpsustatud ühelt poolt, et ERC eksperdirühm võib võtta erineva seisukoha sellest, mida võib järeldada iga üksikhindaja seisukohtadest, nimelt kui need arutlused paljastavad ettepaneku puudused, mida teised üksikhindajad ei olnud tuvastanud, ja teiselt poolt, et eksperdirühma otsus tugineb mitte ainult individuaalsetele hinnangutele, vaid ka põhjalikule arutlusele ning see oleneb teiste ettepanekute paigutusest pingereas.

    75

    Seega, kuigi eksperdirühma ülesanne on võtta teadusuuringu ettepanekut arutades arvesse individuaalseid hinnanguid kogumis, ei puugi tema lõpphinnang – tulenevalt tema ulatuslikult kaalutlusõigusest – kajastada seisukohta, mis tundub olevat tuletatud iga üksikhindaja seisukohtadest.

    76

    Selles osas kuulub üksikhindajate enamuse seisukohtade ja eksperdirühma arvamuse võimalik erinevus teadusuuringu ettepaneku teadusliku huvi ja väärtuse hindamise tavapärase menetluse juurde.

    77

    Seega, välja arvatu juhul, kui tõendatakse, et tehti faktivigu või ilmne hindamisviga, kuulub võimalus, et arutelu käigus on ainult ühes individuaalses hinnangus tõstatatud tegur eksperdirühma jaoks veenev, teadusliku hindamise tavapärase menetluse juurde ega ole vastuolus ERC eeskirjadega. Pealegi on see sõnaselgelt ette nähtud teabes kandidaatidele.

    78

    Lisaks põhineb ettepanekute hindamine ka eksperdirühma arutlusel ja erinevate teadusuuringu ettepanekute võrdlusel.

    79

    Hageja ei ole aga näidanud, et komisjon SH5 oleks teinud faktiviga või ilmset hindamisviga, vaid piirdub sellega, et vaidlustab selle komisjoni kohaldatud hindamiskriteeriumid või tema ettepaneku hindamise, mille kohta ta väidab – seda väidet tõenditega põhjendamata –, et see on esitatud dokumentatsiooniga ümber lükatud.

    80

    Seega, võimalik erinevus individuaalsete hindamiste kokkuvõtte ja komisjoni SH5 lõpphinnangu vahel ei ole tõend sellest, et komisjoni SH5 eesmärk erines tipptasemel teadusuuringust, et ta rikkus ERC eeskirju või tegi ilmse hindamisvea.

    81

    Samadel põhjustel ei ole mõne individuaalse hinnanguga kokkulangeva otsuse – oletades, et see on tõendatud – vastuvõtmine selline toiming, mis võiks iseenesest iseloomustada võimu kuritarvitamist, ilmset hindamisviga või ERC eeskirjade rikkumist.

    82

    Teiseks kuulub teadusuuringu ettepaneku raames esitatud dokumentatsiooni hindamine – nagu ka komisjoni SH5 poolt juhtivteadurile vestluse käigus esitatud küsimuste ja nendele antud vastuste asjakohasuse hindamine – komisjoni SH5 kaalutlusõiguse piiresse.

    83

    Faktivigade või ilmse hindamisvea puudumisel ei ole nende tegurite vaidlustamine teaduslikus plaanis rikkumist iseloomustav.

    84

    Kolmandaks, kui puuduvad objektiivsed, asjakohased ja üksteist toetavad tõendid sellest, et kohaldatud hindamiskriteeriumid ning ettepaneku ja hagejaga peetud vestluse hindamine järgivad teistsugust eesmärki kui tema ettepaneku teadusliku kvaliteedi hindamine, ei saa ka hageja esitatud tõendid iseloomustada võimu kuritarvitamist.

    85

    Toetuse andmisest keeldumise otsuses ei ole seega tehtud ilmset hindamisviga, sisulist viga, rikutud ERC eeskirju ega kuritarvitatud võimu.

    86

    Neil asjaoludel ei ole 26. veebruari 2016. aasta otsus – kuivõrd seal tuvastatakse, et ERC eeskirjad olid järgitud – õigusvastane, nagu väidetakse.

    87

    Mis puudutab seda, et vaidlustati eetikakontrolli komitee järeldus huvide konflikti puudumise kohta, siis tuleb sedastada, et hageja ei esita tõendeid, mis näitaksid huvide konflikti esinemist viienda hindaja puhul.

    88

    Nimelt rõhutab ta kokkulangevust ühelt poolt tema suhtes algatatud teadusliku väärkäitumise tuvastamise menetluse – mille tagajärjel kõrvaldati üks individuaalne hindaja huvide konfliktiga seotud kaalutlustel – põhjenduste ja teiselt poolt viienda hindaja seisukohtade vahel. Ta leiab, et sellest väidetavast kokkulangevusest võib järeldada huvide konflikti esinemist.

    89

    Siiski ei saa niisugune kokkulangevus – oletades, et see on tõendatud – olla iseenesest ja muude tõendite puudumisel piisav põhjus, järeldamaks huvide konflikti olukorra esinemist.

    90

    Lisaks ei saa huvide konflikti olukorda muude tõendite puudumisel lihtsalt järeldada hageja teadusuuringu ettepanekut kritiseerivast teadusiku hinnangu väljendusest.

    91

    Seega ei näita hageja esitatud tõendid, et 26. veebruari 2016. aasta otsuses – kuivõrd seal tuvastatakse, et ühegi hindaja puhul ei esinenud huvide konflikti olukorda – oleks tehtud vigu.

    92

    Ülejäänud osas on hageja teiste argumentide eesmärk, eeskätt nende, mis tuginevad heakskiidetud teadusuuringu ettepanekute võrdlusele, seada üksnes kahtluse alla tema ettepaneku teaduslik hindamine ning nende pinnalt ei saa tuvastada sisulist viga või ilmset hindamisviga, mistõttu tuleb need tagasi lükata.

    93

    Esimene väide on seega põhjendamata.

    Teine väide, et faktide moonutamisega seoses on võimu kuritarvitatud

    94

    Hageja väidab, et võimu kuritarvitamine on tõendatud viienda hindaja vaieldava hinnanguga, mis mõjutas komisjoni SH5 lõplikku valikut.

    95

    Sisuliselt vaidlustab ta selle, kuidas hindaja tema teadusuuringu ettepanekut ja isiklikku kogemust hindas, ja järeldab sellest, et komisjoni SH5 otsus oli õigusvastane, kuna see andis viiendale hinnangule liiga suure kaalu, mis kinnitab selle tuginemist ebatäpsetele faktidele.

    96

    Hageja sõnul on hinnang, mis ei vasta faktidele, võrdväärne võimu kuritarvitamisega.

    97

    Repliigis väidab hageja veel, et toetuse andmisest keeldumise otsusega kuritarvitati võimu, kuna see võeti vastu teisel eesmärgil kui tema teadusuurimuse ettepaneku teadusliku tipptaseme hindamine.

    98

    Selle argumendi põhjenduseks kinnitab ta sisuliselt, et viienda hindaja hinnang, millel puudud igasugune teaduslik alus, näitab, et eetiline kriteerium kaalus tipptaseme kriteeriumi üle ning et teadusliku väärkäitumise tuvastamise menetlus mõjutas tema teadusuuringu ettepaneku hindamist. Selles osas toonitab ta kokkulangevust teadusliku väärkäitumise kaebuse, mis esitati tema vastu ja hiljem tagasi lükati, ja viienda hindaja hinnangu vahel, ja lisaks veel kahe eetikakontrolli komitee liikme viibimist tema vestlusel komisjoniga SH5. Ta märgib lisaks, et seda mõju tõendab komisjoni SH5 ühe liikme kius ja inkvisitsiooniline hääletoon.

    99

    Lõpetuseks kinnitab ta, et tema projekti tipptaseme tunnustamine aastal 2014 näitab, et tema 2015. aastal parendatud projekti ei oleks tohtinud tagasi lükata.

    100

    ERCEA vaidleb sellele argumendile vastu.

    101

    Teise väite raames heidab hageja sisuliselt ERCEA-le ette võimu kuritarvitamist, mis tulenes sellest, et komisjoni SH5 otsuse vastuvõtmisel võeti liiga palju arvesse viienda hindaja hinnangut, ilmset hindamisviga komisjoni SH5 poolt, kuna selle hindaja hinnang lähtus ebatäpsetest faktidest, eetikast lähtuvate tõendite arvessevõtmist üksnes teaduslike tõendite asemel ja ERC eeskirjade rikkumist.

    102

    Ta vaidlustab ühtlasi ka selle, kuidas viies hindaja hindas tema teadusuuringu ettepanekut ja suutlikkust kontrollida selle tehnilisi aspekte, ja kinnitab, et see tugines ebatäpsetele faktidele.

    103

    Esiteks, nagu ilmneb ka käesoleva kohtuotsuse punktidest 73–78, ei saa viienda hindaja hinnangu arvessevõtmine, olgugi et seda tehti olulisel määral, tõendada – iseenesest ja jättes tuvastamata huvide konflikti esinemise, sisulise vea või ilmse hindamisvea esinemise või ERC eeskirjade rikkumise –, et toetuse andmisest keeldumise otsus oli õigusvastane.

    104

    Teiseks märkis komisjon SH5 toetuse andmisest keeldumise otsuse põhjendustes, et võttes arvesse teadusuuringu ettepaneku ambitsioonikat eesmärki, mis tuleneb papüüruste lahtimõtestamiseks mõeldud pildikuvamistehnoloogiast, olid kahtlused juhtivteaduri suutlikkuses vallata projekti tehnilisi- ja finantsaspekte ilmnenud tema vestlusel komisjoniga SH5.

    105

    Esiteks on seega oluline märkida, et teatavad viienda hindaja rõhutatud faktilised tegurid, mille hageja on vaidlustanud, ei esine komisjoni SH5 otsuse põhjendustes. Nii on see täpsemalt seisukoha osas, mille kohaselt faasikontrasti meetodil röntgentomograafia tehnoloogiat olid akrediteerimata ülikoolid ettepaneku raames juba kohaldanud, võimatuse osas transportida käsikirju Itaaliast Prantsusmaale, ja kinnituse osas, mille kohaselt selle tehnoloogia abil tekstide taastamine võtab aastakümneid.

    106

    Lisaks on viienda hindaja hindamisaruanne vaid üks tegur muude hulgas, mida komisjon SH5 arvesse võttis.

    107

    Seega ei saa nende faktiliste tegurite vaidlustamine tõendada ilmselget hindamisviga komisjoni SH5 poolt.

    108

    Teiseks väidab hageja, et viienda hindaja kinnitus, mille kohaselt ei ole tal teadusuuringu ettepaneku tehnoloogilise osa täielikuks valdamiseks piisavalt kogemust faasikontrasti meetodil röntgentomograafia kohaldamisel Herculaneumi papüürustele, on väär, kuna hageja ja tema meeskonna kollektiivse teadusartikli avaldamine tõendab seda oskust, ning et tema meeskonnal oli olemas suutlikkus selle ettepaneku tehnoloogilist osa hallata ja juhtida.

    109

    Hageja poolt teadusuuringu ettepaneku tehnilise osa valdamise, selle nõutava taseme ja tehnoloogiliste aspektide olulisuse taseme hindamine kuuluvad komisjoni SH5 teadusliku hindamise alla.

    110

    Selles osas ei saa kollektiivse teadusartikli avaldamine ja kõnealuse tehnoloogia spetsialistide osalemine uurimismeeskonnas tõendada, et komisjon SH5 tegi ilmse hindamisvea.

    111

    Nimelt, nagu ilmneb ka eespool punktist 104, ei olnud komisjonil SH5 kahtlusi uurimismeeskonna liikmete teaduslikus pädevuses, vaid üksnes hageja kui juhtivteaduri suutlikkuses vallata projekti tehnoloogilist osa.

    112

    Lisaks tunnistas hageja, et ta oli keeldunud vastamast küsimusele projektis ette nähtud faasikontrasti meetodil röntgentomograafia portatiivse laborilaua varustuse kohta, sest see ei kuulunud tema oskuspädevuse valdkonda. Ta kinnitab veel, et tehnoloogilised üksikasjad on projektis teisejärgulised ning et neid haldavad igal juhul teised uurimisgrupi liikmed.

    113

    Lisaks ei ole ükski hageja esitatud tõend ei iseseisvalt ega teistega koosmõjus selline, mis võiks tõendada, et komisjon SH5 tegi ilmse hindamisvea.

    114

    Kolmandaks, kuna eksperdirühmad teevad iseseisva otsuse iga taotlusvooru kohta, ei taga hageja 2014. aasta projekti heakskiitmine hilisema sarnase projekti heakskiitmist.

    115

    Neil asjaoludel ei teinud komisjon SH5 ilmset hindamisviga, kui ta leidis, et teadusuuringu ettepaneku tehnoloogilise osa valdamises hageja poolt võib kahelda.

    116

    Neljandaks väidab hageja, et toetuse andmisest keeldumise otsust mõjutas samal ajal tema suhtes algatatud teadusliku väärkäitumise menetlus ning et komisjon SH5 võttis arvesse eetilist kriteeriumi tipptasemel teaduse kriteeriumi kahjuks, mida ta järeldas viienda hindaja hinnangust, kahe eetikakontrolli komitee liikme viibimisest tema vestlusel komisjoniga SH5 ning selle komisjoni ühe liikme väidetavalt inkvisitsioonilisest hääletoonist ja sellest, mida ta tajus kiusuna.

    117

    Selles osas, nagu ilmneb ka käesoleva kohtuotsuse punktidest 73–78, on viienda hindaja hindamisaruanne vaid üks tegur muude hulgas, mida komisjon SH5 arvesse võttis.

    118

    Lisaks, vastupidi hageja kinnitatule ei ilmne toetuse andmisest keeldumise otsuse põhjendustest, et komisjon SH5 võttis viienda hindaja hinnangu vastu ilma tingimusteta.

    119

    Mis puudutab väidet, et komisjon SH5 võttis toetuse andmisest keeldumise otsuse vastu, olles mõjutatud teadusliku väärkäitumise tuvastamise menetlusest, mis algatati hageja suhtes ja hiljem tagasi lükati, siis ei ole hageja esitanud tõendeid, mis võiksid niisugust mõju tõendada.

    120

    Esiteks ei saa hageja suhtes algatatud teadusliku väärkäitumise tuvastamise menetluse mõju lihtsalt tuletada väidetavast analoogiast viienda hindaja sõnastatud kriitika ja hagejale selle menetluse käigus tehtud etteheidete vahel. Samuti ei saa seda järeldada hindaja väidetavalt inkvisitsioonilisest hääletoonist hagejaga peetud vestlusel.

    121

    Ühelt poolt nimelt on viienda hindaja hinnang vaid üks tegur teiste hulgas, mida komisjon SH5 arvesse võttis, ja teiselt poolt ei tulene taotluse andmisest keeldumise otsuse põhjendustest, et komisjon SH5 lähtus oma otsuses etteheidetest, et kasutati teiste teadlaste töid.

    122

    Teiseks ei saa eetikakontrolli komitee kahe liikme väidetav viibimine hagejaga peetud vestlusel – oletades, et see on tõendatud – olla iseenesest ja muude tõendite puudumisel tunnistuseks sellest, et komisjon SH5 oli valinud ettepanekud välja teistsuguste kriteeriumide alusel kui tipptasemel teaduse kriteerium. Lisaks vaidleb ERCEA vastu väitele, et eetikakontrolli komitee liikmed viibisid hagejaga peetud vestlusel. Hageja ei ole esitanud selles osas ühtki tõendit.

    123

    Kolmandaks ei ole asjaolu, et komisjoni SH5 president oli teadlik hageja suhtes algatatud teadusliku väärkäitumise tuvastamise menetlusest, samuti see, mis muude tõendite puudumisel näitaks, et see menetlus oli nimetatud komisjoni mõjutanud.

    124

    Järelikult ei ole hageja tõendanud, et komisjon SH5 oli toetuse andmisest keeldumise otsuse tegemisel teinud sisulise vea või ilmse hindamisvea.

    125

    Lisaks, kui puuduvad objektiivsed, asjakohased ja üksteist toetavad tõendid sellest, et kohaldatud hindamiskriteeriumid ning ettepaneku ja hagejaga peetud vestluse hindamine järgivad teistsugust eesmärki kui tema ettepaneku teadusliku kvaliteedi hindamine, ei saa ka hageja esitatud tõendid iseloomustada võimu kuritarvitamist.

    126

    Hageja ei ole seega suutnud näidata, et toetuse andmisest keeldumise otsus oli õigusvastane.

    127

    Neil asjaoludel ei ole 26. veebruari 2016. aasta otsus – kuivõrd seal tuvastatakse, et ERC eeskirjad olid järgitud – õigusvastane, nagu väidetakse.

    128

    Teine väide on seega põhjendamata.

    Kolmas väide, et teadusuuringu ettepaneku hindamist käsitlevate ERCEA eeskirjade rikkumisest tulenevalt on võimu kuritarvitatud

    129

    Kõigepealt väidab hageja sisuliselt, et tema teadusuuringu ettepanekut ei hinnatud tipptasemel teaduse kriteeriumi alusel ja vaidlustab selle, kuidas hinnati tema ettepaneku eeliseid, tehniliste aspektide valdamise taset, mida komisjon SH5 nõudis, ja tema elulookirjeldust.

    130

    Seejärel heidab ta komisjonile SH5 ette pinnapealse uurimise läbiviimist, tuginedes ümberlükatud tõenditele.

    131

    Lisaks kinnitab ta, et komisjon SH5 hindas halvasti tema teadusuuringu ettepaneku innovatiivsust, ning et ta ei saanud oma hinnangus tugineda sellele, kas juhtivteadur oli teadlik teisejärgulisest tehnilisest elemendist.

    132

    Lõpetuseks on igasuguse teenetel põhineva loogikaga vastuolus ja vastuoluline viie ülipositiivse hinnangu muutmine üheks negatiivseks otsuseks.

    133

    ERCEA vaidleb sellele argumendile vastu.

    134

    Kolmanda väite raames vaidleb hageja sisuliselt vastu oma teadusuuringu ettepaneku, komisjoni SH5 nõutava tehnilise aspekti – eeskätt niisuguse tehnilise küsimuse arvessevõtmine, mida tema pidas kõrvaliseks – valdamise taseme ja oma elulookirjelduse teaduslikule hinnangule. Ta heidab komisjonile SH5 ette pinnapealse uurimise läbiviimist, tuginedes ümberlükatud tõenditele, ja kinnitab, et viie positiivse hinnangu üleviimine negatiivseks otsuseks on vastuolus ERC eeskirjadega ja järelikult on tegemist võimu kuritarvitamisega.

    135

    Selles osas, nagu ilmneb ka kahe esimese väite analüüsist, ei ole hageja argumendid, mis puudutavad tema teadusuuringu ettepaneku teaduslikku hindamist, komisjoni SH5 nõutud taset selle tehnoloogilise aspekti valdamisel, eeskätt niisuguse tehnilise küsimuse arvessevõtmist, mida tema peab kõrvaliseks, aga ka argumendid, mis puudutavad sisulist viga ja väidetavat erinevust individuaalsete hindamiste ja taotluse andmisest keeldumise otsuse vahel, võimelised iseloomustama sisulist viga, ilmset hindamisviga, võimu kuritarvitamist või ERC eeskirjade rikkumist.

    136

    Hageja ei ole seega suutnud näidata, et toetuse andmisest keeldumise otsus oli õigusvastane.

    137

    Seega ei ole 26. veebruari 2016. aasta otsus – kuivõrd seal tuvastatakse, et ERC eeskirju oli järgitud – õigusvastane, nagu väidetakse.

    138

    Kolmas väide on seega põhjendamata.

    139

    Eeltoodust järeldub, et nõuded tühistada taotluse andmisest keeldumise otsus ja 26. veebruari 2016. aasta otsus, mis esinevad esimeses ja teises väites, tuleb tagasi lükata.

    140

    Hageja põhjendab taotluse andmisest keeldumise otsuse ja 26. veebruari 2016. aasta otsuse õigusvastasusega nõuet tühistada hagis viidatud aktidele eelnevad ja järgnevad ning nendega seotud aktid, sealhulgas heakskiidetud projektide nimekiri, ja nõuet, et Üldkohus kohustaks ERCEAd kiitma tema teadusuuringu ettepaneku teiste rahastatavate projektide hulgas heaks.

    141

    Võttes arvesse, et taotluse andmisest keeldumise otsuse ja 26. veebruari 2016. aasta otsuse kohta esitatud väited lükati tagasi, tuleb rahuldamata jätta ka nõue tühistada hagis viidatud aktidele eelnevad ja järgnevad ning nendega seotud aktid, nõue tühistada heakskiidetud projektide nimekiri ja nõue, et Üldkohus kohustaks ERCEAd kiitma tema teadusuuringu ettepaneku teiste rahastatavate projektide hulgas heaks.

    Dokumentide esitamise nõuded

    142

    Hageja palub Üldkohtul kohustada esitama, esiteks, komisjoni SH5 heaks kiidetud ja rahastatud projektide pingerida, teiseks, lõpphinnangud, individuaalsed hinnangud ja komisjoni SH5 heaks kiidetud ja rahastatud projektidele antud punktid, kolmandaks, tema teadusuuringu ettepaneku suhtes esitatud kaebus teadusliku väärkäitumise kohta, neljandaks, tema teadusuuringu ettepaneku viienda anonüümse hindaja nimi, ja viiendaks, tema ja komisjoni SH5 12. novembril 2015 toimunud vestluse salvestus.

    143

    Kohtupraktikast ilmneb, et selleks et võimaldada Üldkohtul otsustada, kas teatavate dokumentide esitamine on menetluse nõuetekohase kulgemise jaoks tarvilik, peab taotluse esitanud menetlusosaline määratlema nõutavad dokumendid ja esitama Üldkohtule vähemalt mingilgi määral tõendeid selle kohta, et taotletavast meetmest võiks vastavas kohtuastmes kasu olla (17. detsembri 1998. aasta kohtuotsus, Baustahlgewebe vs. komisjon, C‑185/95 P, EU:C:1998:608, punkt 93, ja 8. oktoobri 2008. aasta kohtuotsus, Sogelma vs. AER, T‑411/06, EU:T:2008:419, punkt 152).

    144

    Kõigepealt on koomisjoni SH5 heaks kiidetud ja rahastatud projektide pingereast, nagu ka lõpphinnangutest, individuaalsetest hinnangutest ja nendele projektidele antud punktidest kasu üksnes juhul, kui hageja teaduusuuringu ettepaneku ja nende projektide vahelises võrdluses selguks, et komisjon SH5 on teinud ilmse hindamisvea või rikkunud ERC eeskirju.

    145

    Selline võrdlus kuulub siiski teadusuuringu ettepanekute teadusliku hindamise alla.

    146

    Kuna kandidaadi teadusuuringu ettepanekuga seoses puuduvad igasugused tõendid hindamisvea kohta, ei saa nimetatud võrdlus iseenesest näidata ilmset hindamisviga või ERC eeskirjade rikkumist.

    147

    Seega ei ole heaks kiidetud projektide pingereast, lõpphinnangust, individuaalsetest hinnangutest ja neile projektidele antud punktidest käesolevas kohtuastmes kasu.

    148

    Järgmiseks, nagu ilmneb ka käesoleva kohtuotsuse punktidest 87–90 ja 121–123, ei ole hageja teadusuuringu ettepaneku suhtes esitatud kaebusest teadusliku väärkäitumise kohta käesolevas kohtuastmes kasu, kuivõrd muude tõendite puudumisel ja selle kohta tõendi puudumisel, et komisjon SH5 oli tema ettepanekut hinnates sellest kaebusest mõjutatud, ei saa see tõendada võimu kuritarvitamist, ilmset hindamisviga või ERC eeskirjade rikkumist.

    149

    Sama kehtib ka viienda anonüümse hindaja nime kohta.

    150

    Lõpetuseks, kuivõrd hagejaga toimunud vestluse sisu ei ole pooled vaidlustanud ja sellega ei saa tõendada võimu kuritarvitamist, ilmset hindamisviga või ERC eeskirjade rikkumist, ei ole vestluse salvestusest käesolevale kohtuastmele kasu.

    151

    Järelikult ei ole nende dokumentide esitamist vaja nõuda.

    152

    Kõigest eeltoodust nähtub, et hagi tuleb tervikuna rahuldamata jätta.

    Kohtukulud

    153

    Vastavalt Üldkohtu kodukorra artikli 134 lõikele 1 on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna hageja on kohtuvaidluse kaotanud ja ERCEA on kohtukulude hüvitamist nõudnud, tuleb kohtukulud vastavalt tema nõudele välja mõista hagejalt, kes ühtlasi kannab ise oma kohtukulud.

     

    Esitatud põhjendustest lähtudes

    ÜLDKOHUS (teine koda)

    otsustab:

     

    1.

    Jätta hagi rahuldamata.

     

    2.

    Mõista kohtukulud välja Graziano Ranocchialt.

     

    Prek

    Buttigieg

    Berke

    Kuulutatud avalikul kohtuistungil 5. veebruaril 2018 Luxembourgis.

    Allkirjad


    ( *1 ) Kohtumenetluse keel: itaalia.

    Top