1

Nõukogu 12. detsembri 2001. aasta määruse (EÜ) nr 6/2002 ühenduse disainilahenduse kohta (EÜT 2002, L 3, lk 1; ELT eriväljaanne 13/27, lk 142), muudetud redaktsioonis, artikkel 36 „Taotlustele esitatavad tingimused“ näeb ette:

„1.   Ühenduse registreeritud disainilahenduse taotlus peab sisaldama:

2.   Taotlus peab sisaldama ka viidet toodetele, milles või mille puhul kasutamiseks on disainilahendus ette nähtud.

3.   Lisaks võib taotlus sisaldada:

4.   Taotluse esitamisel tuleb tasuda registreerimis- ja avaldamislõiv. Kui esitatakse lõike 3 punkti b kohane edasilükkamistaotlus, tuleb avaldamislõivu asemel tasuda avaldamise edasilükkamise lõiv.

5.   Taotlus peab vastama rakendusmääruses ettenähtud tingimustele.

6.   Lõikes 2 ja lõike 3 punktides a ja d nimetatud punktides sisalduv teave ei mõjuta disainilahenduse kaitse ulatust.“

2

Määruse nr 6/2002 V jaotis „Registreerimiskord“ sisaldab artikleid 45–50.

3

Määruse artikkel 45 „Taotluse esitamise vorminõuete täitmise kontroll“ sätestab:

„1.   Enne esitamiskuupäeva registreerimist kontrollib [EUIPO], kas taotlus vastab artikli 36 lõikes 1 sätestatud tingimustele.

2.   [EUIPO] kontrollib:

3.   Taotluse esitamise vorminõuetele vastavuse kontrolli tingimused sätestatakse rakendusmääruses.“

4

Määruse nr 6/2002 artikkel 46 „Kõrvaldatavad puudused“ sätestab:

„1.   Kui [EUIPO] avastab artikli 45 kohase kontrolli käigus puudusi, mida on võimalik kõrvaldada, nõuab amet taotlejalt nende kõrvaldamist ettenähtud tähtaja jooksul.

2.   Kui puudused on seotud artikli 36 lõikes 1 sisalduvate nõuetega ning taotleja need ameti nõudel ettenähtud tähtpäevaks kõrvaldab, loeb [EUIPO] esitamiskuupäevaks kuupäeva, mil puudused kõrvaldati. Juhul kui puudusi ei ole ettenähtud tähtpäevaks kõrvaldatud, ei käsitata taotlust ühenduse registreeritud disainilahenduse taotlusena.

3.   Kui puudused on seotud artikli 45 lõike 2 punktides a, b ja c nimetatud tingimuste, sealhulgas lõivude tasumisega, ning taotleja kõrvaldab puudused [EUIPO] nõudel ettenähtud tähtpäevaks, loeb [EUIPO] esitamiskuupäevaks kuupäeva, mil taotlus esitati. Kui maksete tasumata jätmisega seotud puudusi ei ole määratud tähtaja jooksul kõrvaldatud, ei võta [EUIPO] taotlust menetlusse.

4.   Kui puudused on seotud artikli 45 lõike 2 punktis d nimetatud tingimustega, toob nende ettenähtud tähtajaks kõrvaldamata jätmine kaasa prioriteediõiguse kaotuse selle taotluse puhul.“

5

Määruse nr 6/2002 artikkel 47 „Registreerimata jätmise põhjused“ täpsustab:

„1.   Kui [EUIPO] artikli 45 kohase kontrolli käigus tuvastab, et disainilahendus, mille kaitsmist taotletakse:

jätab ta taotluse rahuldamata.

2.   Taotlust ei jäeta rahuldamata enne, kui taotlejale on antud võimalus taotlus tagasi võtta, seda muuta või esitada oma seisukohad.“

6

Komisjoni 21. oktoobri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 2245/2002, millega rakendatakse nõukogu määrus (EÜ) nr 6/2002 ühenduse disainilahenduse kohta (EÜT 2002, L 341, lk 28; ELT eriväljaanne 13/31, lk 14) artikkel 4 „Disainilahenduse kujutis“ sätestab lõike 1 punktis e:

„1.   Disainilahenduse kujutis on kas mustvalge või värviline graafiline reproduktsioon või disainilahenduse mustvalge või värvifoto. Kujutis vastab järgmistele nõuetele:

[…]

7

Määruse nr 2245/2002 artikkel 10 „Esitamiskuupäeva nõuete ja vorminõuete kontrollimine“ sätestab lõigetes 1 ja 2:

„1.   [EUIPO] teatab taotlejale, et esitamiskuupäeva ei saa määrata, kui taotlus ei sisalda:

2.   Kui lõikes 1 osutatud puudused kõrvaldatakse kahe kuu jooksul pärast teate kättesaamist, määratakse esitamiskuupäev kõigi puuduste kõrvaldamise kuupäeva põhjal.

Juhul kui puudusi ei ole ettenähtud tähtpäevaks kõrvaldatud, ei käsitata taotlust ühenduse disainilahenduse taotlusena. Makstud lõivud tagastatakse.“

8

Hageja Mast-Jägermeister SE esitas 17. aprillil 2015 Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametile (EUIPO) määruse nr 6/2002 alusel ühenduse disainilahenduste registreerimise taotlused.

9

Disainilahendused, mille registreerimist taotleti, on järgmised:

10

Tooted, mille jaoks registreerimistaotlused esitati, on 8. oktoobri 1968. aasta tööstusdisainilahenduste rahvusvahelise klassifikatsiooni Locarno kokkulepe, muudetud redaktsioonis, klassi 07.01 kuuluvad „joogitopsid“.

11

Kontrollija teavitas 17. aprilli 2015. aasta esimeses kontrollimisaruandes hagejat, et eespool punktis 9 esitatud disainilahenduste osas ei vasta toote nimetus, nimelt „joogitopsid“, mille jaoks kaitset taotleti, esitatud kujutistele, kuna viimastel on kujutatud ka pudelid. Nii tegi ta hagejale ettepaneku lisada kahele disainilahendusele nimetus „pudelid“, mis kuuluvad Locarno kokkuleppe klassi 09.01. Kontrollija lisas, et kuna tooted „joogitopsid“ ja „pudelid“ kuuluvad erinevatesse klassidesse, siis tuleb koondtaotlus jagada osadeks. Ta täpsustas, et puuduste ettenähtud tähtpäevaks kõrvaldamata jätmise korral lükatakse taotlus tagasi.

12

Hageja vastas 21. aprilli 2015. aasta kirjas, et ta ei ole taotlenud kaitset kujutistel esitatud pudelitele, mistõttu ta teeb ettepaneku täpsustada kaupade nimetust järgmiselt: „joogitopsid kui joogianumad pudelite jaoks, millega need kokku kuuluvad“. Ta lisas, et Locarno kokkuleppe klass 07.01 näib ka selle nimetuse hõlmamise jaoks sobiv.

13

Kontrollija vastas 25. juuni 2015. aasta teises kontrollimisaruandes, et arvestades 21. aprilli 2015. aasta kirja ja hagejaga toimunud telefonivestlust on selge, et viimane ei taotle kaitset pudelitele. Siiski on kontrollija sõnul pudelid vastavatel kujutistel selgesti näha ja uus kontroll näitab, et registreerimistaotlused ei sisalda kujutisi, mis on määruse nr 2245/2002 artikli 4 lõike 1 punkti e sätetega kooskõlas. Ta leidis seega, et pudelite olemasolu tõttu ei ole omadused, millele kaitset taotletakse, selgesti nähtavad. Ta lisas, et seda puudust saab kõrvaldada, kui esitada uued kujutised, millel on taotletavad omadused punktiiri või värvilise kontuurjoonega piiritletud. Ta täpsustas, et asjaomastel taotlustel puudub esitamiskuupäev, kuni need puudused ei ole kõrvaldatud. Ta märkis kokkuvõtteks, et juhul kui puudused ettenähtud tähtpäevaks kõrvaldatakse, määratakse uute kujutiste esitamise kuupäev registreerimistaotluse esitamise kuupäevaks, vastasel korral käsitatakse, et vastavaid ühenduse registreeritud disainilahenduse taotlusi ei ole esitatud.

14

Hageja vastas 14. juuli 2015. aasta kirjas, et registreerimistaotluse esitamise kuupäeva määramise tingimused on täidetud, kuna esitatud kujutistel on disainilahendused kujutatud neutraalsel taustal. Ta täpsustas, et määruse nr 2245/2002 artikli 4 lõike 1 punkt e käsitleb kujutiste kvaliteeti, mitte nende sisu. Seetõttu ta uusi kujutisi ei esitanud.

15

Kontrollija märkis 16. juuli 2015. aasta kolmandas kontrollimisaruandes, et ta jääb oma 25. juuni 2015. aasta kontrollimisaruandele kindlaks, kuna kujutistel on näha joogitops ja pudel.

16

Hageja vastas 21. augusti 2015. aasta kirjas, milles ta viitas kontrollijaga peetud telefonivestlusele, et ta ei saa aru, miks saab taotluse esitamise kuupäeva määrata juhul, kui lisatakse teatav tootenimetus või koondtaotlus jagatakse osadeks, mitte aga esialgu esitatud kujutiste suhtes. Hageja palus teha otsuse, mille peale on võimalik edasi kaevata, juhul kui kontrollija otsust ei tühistata.

17

Kontrollija teavitas 24. augusti 2015. aasta neljandas kontrollimisaruandes hagejat, et taotlustes olevaid puudusi on võimalik kõrvaldada kas uute kujutiste esitamisega või nimetuse „pudelid“ lisamisega ja koondtaotluse osadeks jagamisega.

18

Hageja palus 28. augusti 2015. aasta kirjas teha otsuse, mille peale on võimalik edasi kaevata.

19

Kontrollija märkis 31. augusti 2015. aasta kirjas, et hageja ei ole kõrvaldanud puudusi, mis registreerimistaotlustes esinevad, kuna ta ei nõustu kontrollimisaruandega. Ta asus määruse nr 6/2002 artikli 46 lõike 2 ja määruse nr 2245/2002 artikli 10 lõike 2 alusel seisukohale, et eespool punktis 9 nimetatud disainilahenduste registreerimise taotlusi ei saa ühenduse disainilahenduste taotlustena käsitada, mistõttu ei saa taotluste esitamise kuupäeva määrata. Peale selle andis ta korralduse lõiv tagastada.

20

Hageja esitas 15. septembril 2015 EUIPO-le määruse nr 6/2002 artiklite 55–60 alusel kontrollija otsuse peale kaebuse.

21

Kolmas apellatsioonikoda jõudis 17. novembri 2015. aasta otsuse (edaspidi „vaidlustatud otsus“) punktis 15 samuti järeldusele, et eespool punktis 9 nimetatud kaks disainilahendust ei võimalda teha kindlaks, kas kaitset taotletakse joogitopsile, pudelile või nende kombinatsioonile. Ta täpsustas vaidlustatud otsuse punktis 16, et määruse nr 6/2002 artikli 36 lõike 1 punkti c alusel on koos registreerimistaotlusega kujutise esitamise mõte identifitseerida disainilahendus, mille kaitset taotletakse, ning vastavalt määruse artikli 38 lõikele 1 on selle esitamine taotluse esitamise kuupäeva määramise tingimus. Taotluse kuupäev määrab kindlaks registreeritud disainilahenduse vanemuse: uudsus ja eristatavus tehakse kindlaks taotluse esitamisest varasemate avaldatud disainilahenduste põhjal. Apellatsioonikoda lisas, et vastavalt määruse nr 2245/2002 artikli 4 lõike 1 punktile e peavad kujutisest selgesti nähtuma kõik üksikasjad, mille kaitset taotletakse.

22

Apellatsioonikoda lisas vaidlustatud otsuse punktides 17 ja 18, et väide, mille kohaselt taotlustes taotletava kaitse ese nähtub selgesti kujutistest, on vastuolus hageja enda seisukohtadega ning viimatinimetatu esitatud asjaomaste toodete nimetamise ettepanekuga ei saa kõrvaldada vastavate disainilahenduste kujutiste puudusi, kuna kujutist ei saa kasutada kaitse ulatuse kindlaksmääramiseks.

23

Lõpuks leidis apellatsioonikoda vaidlustatud otsuse punktis 22, et kontrollija on rikkunud põhjendamiskohustust, mis on sätestatud määruse nr 6/2002 artiklis 62. Tema sõnul on selle järelduse põhjenduseks, mille kohaselt ei tule taotlusi käsitada ühenduse disainilahenduse registreerimise taotlustena, esitatud kujutiste puudused määruse nr 6/2002 artikli 46 lõike 2 tähenduses koostoimes sama määruse artikli 36 lõike 1 punktiga c ning määruse nr 2245/2002 artikli 4 lõike 1 punktiga e, mitte hageja nõusoleku puudumine kontrollija läbiviidud kontrollimisaruandega.

24

Hageja palub Üldkohtul:

25

EUIPO palub Üldkohtul:

26

EUIPO väidab, et hageja teine nõue ei ole vastuvõetav, nimelt see, milles palutakse, et vaidlusaluste disainilahenduste registreerimistaotluse esitamise kuupäevaks määrataks kindlaks 17. aprill 2015, kuna tegemist on ettekirjutusega ja Üldkohus ei saa teha ettekirjutusi.

27

Siinkohal tuleb märkida, et vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale peab EUIPO liidu kohtule EUIPO apellatsioonikoja otsuse peale esitatud hagi korral võtma määruse nr 6/2002 artikli 61 lõike 6 kohaselt vajalikud meetmed nimetatud kohtu otsuse täitmiseks. Seega ei ole Üldkohtu pädevuses EUIPO-le ettekirjutusi teha (vt analoogia alusel kohtuotsus, 20.1.2010, Nokia vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Medion (LIFE BLOG), T‑460/07, EU:T:2010:18, punkt 18 ja seal viidatud kohtupraktika).

28

Eeltoodust tulenevalt on teine nõue vastuvõetamatu.

29

Hageja tugineb kahele väitele. Esimese väite kohaselt on rikutud määruse nr 6/2002 artikleid 45 ja 46 koostoimes sama määruse artikliga 36, ning teise väite kohaselt on rikutud kaitseõigusi.

30

Hageja väidab, et asjaomaste disainilahenduste kujutiste kvaliteet on selline, mis võimaldab kujutise reprodutseerimist. Kujutised on vastavalt määruse nr 2245/2002 artikli 4 lõike 1 punktidele d ja e neutraalsel taustal ja neid ei ole retušeeritud tindi ega korrektuurivärviga ning kujutise kvaliteet on selline, et kõik üksikasjad, mille kaitset taotletakse, on selgesti eristatavad ja seda on võimalik vähendada või suurendada. Liidu õigusaktides on ette nähtud üksnes need nõuded. See, et apellatsioonikoda keeldus taotluse esitamise kuupäeva määramast, kuna kujutised ei võimalda teha kindlaks, kas kaitset taotletakse joogitopsile, pudelile või nende kombinatsioonile, on väär, kuna nimetatud küsimus võib tõstatuda alles rikkumismenetluses ning see ei takista taotluse esitamise kuupäeva määramast. Peale selle võib põhimõtteliselt olla võimalik arvestada apellatsioonikoja põhjendust disainilahenduse registreeritavuse analüüsimisel. Hageja sõnul nähakse määruse nr 6/2002 artikli 36 lõike 1 punktis c ja määruse nr 2245/2002 artikli 10 lõike 1 punktis c koostoimes viimati nimetatud määruse artikli 4 lõike 1 punktiga e ette nõuded üksnes disainilahenduse kujutise kvaliteedile, mitte aga selle sisule. Määruse nr 6/2002 artiklite 45 ja 46 üldine ülesehitus toetab hageja väitel seda, et asjaomastele registreerimistaotlustele oleks tulnud määrata esitamise kuupäev.

31

Siinkohal tuleb märkida, et vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale peab liidu õigusnormi tõlgendamisel arvestama mitte üksnes normi sõnastust, vaid ka selle õigusaktiga taotletavaid eesmärke, mille osa see norm on (kohtuotsused, 29.1.2009, Petrosian, C‑19/08, EU:C:2009:41, punkt 34, ja 3.10.2013, Lundberg, C‑317/12, EU:C:2013:631, punkt 19).

32

Tuleb meenutada, et määruse nr 6/2002 artikli 36 lõige 1, millele viitavad sama määruse artikli 45 lõige 1 ja artikli 46 lõige 2, näeb ette, et registreerimistaotlus peab sisaldama „disainilahenduse reprodutseerimiskõlblikku kujutist“. Nimetatud säte ei täpsusta aga, millised tingimused peavad olema täidetud, et kujutist saaks lugeda „reprodutseerimiskõlblikuks“. Määruse nr 6/2002 artikli 36 lõige 5 lisab samas, et taotlus peab vastama rakendusmääruses, käesoleval juhul määruses nr 2245/2002 ette nähtud tingimustele.

33

Seda arvestades näeb määruse nr 2245/2002 artikkel 10 ette esitamiskuupäeva määramise tingimused, sätestades, et EUIPO teatab taotlejale, et esitamiskuupäeva ei saa määrata, kui taotlus ei sisalda muu hulgas disainilahenduse kujutist selle määruse artikli 4 lõike 1 punkti e kohaselt.

34

Viimati nimetatud säte täpsustab, et kujutis on disainilahenduse kas mustvalge või värviline graafiline reproduktsioon või disainilahenduse mustvalge või värvifoto. Disainilahendus peab olema reprodutseeritud neutraalsele taustale ja see ei tohi olla retušeeritud tindi ega korrektuurivärviga. Disainilahenduse kujutise kvaliteet peab olema selline, et kõik üksikasjad, mille kaitset taotletakse, oleksid selgesti eristatavad. Määruse nr 2245/2002 artiklis 10 on nimetatud tähtajad, mille jooksul tuleb puudused kõrvaldada.

35

Määruse nr 6/2002 üldisest ülesehitusest nähtub, et disainilahenduste kontroll koosneb kahest osast: esiteks peab EUIPO kindlaks tegema, kas taotluse objekt vastab disainilahenduse määratlusele (määruse nr 6/2002 artikli 3 punkt a ja artikli 47 lõike 1 punkt a) ning lisaks, kas disainilahendus on vastuolus avaliku huvi või üldtunnustatud moraalipõhimõtetega (määruse nr 6/2002 artikli 47 lõike 1 punkt b). Kui taotlust ei ole tagasi võetud või seda muudetud, ei jäeta taotlust rahuldamata enne, kui taotlejale on antud võimalus esitada oma seisukohad (määruse nr 6/2002 artikli 47 lõige 2).

36

Teiseks peab EUIPO pärast selle kindlakstegemist, et registreerimistaotluse objekt on disainilahendus ja see ei ole vastuolus avaliku huvi või üldtunnustatud moraalipõhimõtetega, määruse nr 6/2002 artikli 45 alusel kontrollima, et taotlus vastab määruse nr 6/2002 artikli 36 lõikes 1 (registreerimistaotlus, andmed taotleja identifitseerimiseks, disainilahenduse reprodutseerimiskõlblik kujutis) ja artikli 36 lõikes 2 (viide toodetele) sätestatud kohustuslikele tingimustele ning vastavalt olukorrale artikli 36 lõikes 3 sätestatud valikulisi tingimusi (kujutise või näidise selgitav kirjeldus, taotlus registreerimise avaldamine edasi lükata, teave esindaja kohta, juhul kui taotleja on esindaja nimetanud, toodete liigitus klasside järgi, autori või autorite kollektiivi äramärkimine).

37

Mis puutub eespool punktis 36 nimetatud tingimuste täitmisse, siis võib vastavalt määruse nr 6/2002 artiklile 46 puudused kõrvaldada, kusjuures määruse nr 6/2002 artikli 36 lõikes 1 sisalduvate tingimuste osas tuleb märkida, et esitamiskuupäevaks loetakse kuupäeva, mil puudused kõrvaldati, samas kui muude tingimuste osas säilitatakse pärast puuduste kõrvaldamist taotluse esitamise algne kuupäev. Puuduste kõrvaldamata jätmise korral ei käsitata esimesel juhul taotlust disainilahenduse taotlusena, samas kui teisel juhul jäetakse taotlus rahuldamata.

38

Disainilahenduse kujutis, mis ei ole reprodutseerimiskõlblik, kuulub seega üksnes määruse nr 6/2002 artikli 46 lõike 2 kohaldamisalasse, mis tähendab, et taotleja võib puudused kõrvaldada, kuid esitamiskuupäev lükkub ikkagi alles vastavale puuduste kõrvaldamise kuupäevale. Kui nimetatud puudusi ettenähtud tähtajaks ei kõrvaldata, ei käsitata taotlust disainilahenduse registreerimise taotlusena.

39

Neid kaalutlusi arvestades tuleb seega kindlaks teha, kas määruse nr 6/2002 artikli 36 lõige 1 on selle sõnastust ja konteksti arvestades kohaldatav, nii nagu hageja väidab, üksnes olukordadele, mil vaidlustatud disainilahenduse kujutis on „füüsiliselt“ ähmane või ebaselge, eelkõige halva trükikvaliteedi tõttu, või hõlmab selle sätte kohaldamisala, nii nagu väidab EUIPO, ka ebatäpsust või ebakindlust või ebaselgust taotletava disainilahenduse kaitse objekti suhtes.

40

Tuleb nentida, et tõlgendus, mille hageja annab määruse nr 6/2002 artikli 36 lõike 1 punktile c ning määruse nr 2245/2002 artikli 10 lõike 1 punktile c koostoimes viimati nimetatud määruse artikli 4 lõike 1 punktiga e, mille kohaselt nimetatud säte on kohaldatav üksnes disainilahendustele, mille üksnes kujutise kvaliteet on puudulik, on ilmselgelt vastuolus disainilahenduste registreerimise süsteemiga, mida on kirjeldatud eespool.

41

Määruse nr 6/2002 artikkel 36, mis sätestab lõike 1 punktis c, et ühenduse disainilahenduse taotlus peab sisaldama disainilahenduse reprodutseerimiskõlblikku kujutist, täpsustab lõikes 5, et taotlus peab vastama määruses nr 2245/2002 ette nähtud tingimustele.

42

Viimati nimetatud määrus sätestab artikli 4 lõike 1 punktis e, millele viidatakse nimetatud määruse artikli 10 lõike 1 punktis c, et kujutise kvaliteet „peab olema selline, et kõik üksikasjad, mille kaitset taotletakse, oleksid selgesti eristatavad“.

43

Väites, et see säte puudutab ainult kujutise „füüsilist“ või „materiaalset“ kvaliteeti, tõlgendab hageja seda sätet üksnes osaliselt ja seega vääralt, lähtudes üksnes väljendist „piisav kvaliteet“.

44

Samas täpsustab see säte, et kujutis peab olema selline, et „kõik üksikasjad, mille kaitset taotletakse“, oleksid selgesti eristatavad.

45

See lauseosa viitab mis tahes registreerimise suhtes esitatavale nõudele, et kolmandatel isikutel peab olema selgelt ja täpselt võimalik teha kindlaks kõik selle disainilahenduse üksikasjad, mille suhtes kaitset taotletakse (vt selle kohta ja analoogia alusel kohtuotsused, 12.12.2002, Sieckmann, C‑273/00, EU:C:2002:748, punktid 48–52, ja 19.6.2012, Chartered Institute of Patent Attorneys, C‑307/10, EU:C:2012:361, punktid 46–48).

46

Ebatäpsed kujutised ei võimalda kolmandatel isikutel ühemõtteliselt asjaomase disainilahenduse kaitse objekti kindlaks teha.

47

Seda arvestades tuleb nentida, et isegi kui kujutised puudutavad rohkem kui üht disainilahendust, on selgitamine tingimata vajalik mitte üksnes kolmandate isikute õiguskindluse tagamiseks, kes peavad disainilahendusele antud kaitse objektist täpselt aru saama, vaid ka arvepidamise eesmärgil, kuna EUIPO sissenõutav lõiv sõltub asjaomase disainilahendusega hõlmatavate toodete klasside arvust.

48

Hageja väidab samuti, et võimalikku puudust, mis seisneb selles, et kujutisel ei ole esitatud mitte ainult üks, vaid kaks disainilahendust, oleks pidanud käsitlema määruse nr 6/2002 artikli 47 lõike 1 punkti a analüüsimisel koostoimes nimetatud määruse artikli 3 punktiga a, ning see ei oleks tohtinud olla esitamiskuupäeva määramisest keeldumise põhjus.

49

Tuleb nentida, et see argument tuleb tagasi lükata, kuna määruse nr 6/2002 artikli 3 punkt a, millele sama määruse artikli 47 lõike 1 punkt a viitab, puudutab olukorda, kus kujutist, mille registreerimist taotletakse, ei saa käsitada disainilahendusena selle määruse tähenduses, kuna sellel ei ole toote või toote osa välimust, mis käesoleval juhul ilmselgelt nii ei ole.

50

Vaidlust ei esine selles, et kõnealune kujutis vastab disainilahenduse määratlusele, mistõttu see olukord ei kuulu määruse nr 6/2002 artikli 47 lõike 1 punkti a kohaldamisalasse, vaid et see kujutis ei ole reprodutseerimisvõimeline sama määruse artikli 36 lõike 1 tähenduses, arvestades puudusi, mida see kätkeb, viimased aga kuuluvad määruse nr 6/2002 artikli 46 lõike 2 kohaldamisalasse. Viimati nimetatud säte näeb selgesti ette, et juhul kui puudusi ei ole ettenähtud tähtpäevaks kõrvaldatud, ei käsitata taotlust ühenduse registreeritud disainilahenduse taotlusena.

51

Nagu EUIPO õigesti märgib, tuleb määruse nr 6/2002 artikli 45 lõike 2 punkti a koostoimes sama määruse artikli 36 lõikega 5 tingimata tõlgendada kitsalt, et vältida õigusaktidele ebajärjekindlate ja vastukäivate tõlgenduste andmist, nii et need sätted ei viita määruse nr 2245/2002 artikli 4 lõike 1 punkti e nõuetele, nagu väidab hageja. Viide määruse nr 6/2002 artikli 45 lõike 2 punktile a, mis on sätestatud sama määruse artikli 46 lõikes 3, ei too kaasa seda, et määruse nr 2245/2002 artikli 4 lõike 1 punkt e on kohaldatav üksnes määruse nr 6/2002 artikli 46 lõike 3 raames. Vastupidi, seda olukorda analüüsides tuleb arvestada määruse nr 6/2002 artikli 46 lõiget 2 koostoimes sama määruse artikli 36 lõike 1 punktiga c ja määruse nr 2245/2002 artikli 4 lõike 1 punktiga e, nagu apellatsioonikoda seda õigesti tegi.

52

Määruse nr 6/2002 artikli 36 lõige 5 on seega säte, mis on rakendusmääruse raames võimaldanud pädevatel asutustel täpsustada muu hulgas kõnealuse määruse artikli 36 lõike 1 punktis c esitatud disainilahenduse kujutisele esitatud tingimusi, mis on sätestatud just määruse nr 2245/2002 artikli 4 lõike 1 punktis e.

53

Mis puutub lõpuks hageja argumenti, mis põhineb teistsugusel seisukohal, mis on võetud Saksa kohtupraktikas, siis ei saa ka see apellatsioonikoja hinnangut ümber lükata. Nimelt tuleb märkida, et Euroopa Liidu kaubamärgisüsteem on autonoomne süsteem, mis koosneb normide kogumist ja taotleb sellele ainuomaseid eesmärke, ning selle kohaldamine on sõltumatu mis tahes siseriiklikust süsteemist (vt analoogia alusel kohtuotsus, 16.1.2014, Message Management vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Absacker (ABSACKER of Germany), T‑304/12, ei avaldata, EU:T:2014:5, punkt 58 ja seal viidatud kohtupraktika).

54

Eeltoodust tuleneb, et esimene väide tuleb tagasi lükata.

55

Hageja väidab, et apellatsioonikoda rikkus tema kaitseõigusi, kuna ta asendas kontrollija põhjendused enda omadega, ilma et ta oleks andnud hagejale võimalust esitada oma seisukoht.

56

Tuleb märkida, et apellatsioonikoda leidis vaidlustatud otsuse punktis 22, et kontrollija rikkus põhjendamiskohustust, kuna ta ei põhjendanud seisukohta, et asjaomased taotlused ei kujuta endast disainilahenduste registreerimise taotlusi, mitte määruse nr 6/2002 artikli 46 lõikega 2 koostoimes sama määruse artikli 36 lõike 1 punktiga c ja määruse nr 2245/2002 artikli 4 lõike 1 punktiga e, vaid hageja nõusoleku puudumisega tema läbiviidud kontrolli aruandega. Lisaks leidis apellatsioonikoda, et kontrollija otsus ei sisalda hageja argumentide analüüsi.

57

Siinkohal olgu märgitud, et määruse nr 6/2002 artikli 62 kohaselt võivad EUIPO otsuste aluseks olla üksnes põhjused või tõendid, mille kohta huvitatud isikutel on olnud võimalik esitada oma seisukoht. See säte kehtestab liidu disainilahenduste õiguses kaitseõiguste kaitse üldpõhimõtte. Vastavalt sellele liidu õiguse üldpõhimõttele peab ametiasutuste otsuste adressaatidele, kelle huve märkimisväärselt riivatakse, andma tegeliku võimaluse oma seisukoha esitamiseks. Õigus olla ära kuulatud laieneb kõikidele faktilistele või õiguslikele asjaoludele, mis on otsuse aluseks, kuid mitte haldusorgani poolt kavandatavale lõplikule seisukohale (vt kohtuotsus, 27.6.2013, Beifa Group vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Schwan-Stabilo Schwanhäußer (Instruments d’écriture), T‑608/11, ei avaldata, EU:T:2013:334, punkt 42 ja seal viidatud kohtupraktika).

58

Peale selle peavad määruse nr 6/2002 artikli 62 alusel EUIPO otsustes olema märgitud põhjused, millel need rajanevad. Sellel kohustusel on samasugune sisu kui ELTL artiklist 296 tuleneval kohustusel. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on üksikotsuse põhjendamise kohustusel kaks eesmärki: ühelt poolt teavitada huvitatud isikut võetud meetme põhjendustest, et ta saaks oma õigusi kaitsta, teiselt poolt võimaldada liidu kohtul kontrollida otsuse õiguspärasust. Otsuse põhjenduste vastavust nimetatud nõuetele tuleb hinnata mitte ainult selle sõnastust, vaid ka konteksti ja asjaomase valdkonna õiguslikku regulatsiooni silmas pidades (vt selle kohta kohtuotsus, 25.4.2013, Bell & Ross vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – KIN (Käekella korpus), T‑80/10, ei avaldata, EU:T:2013:214, punkt 37).

59

Käesoleval juhul on selge, et kontrollija on koostanud neli kontrolliaruannet, mis kannavad kuupäevi: 17. aprill, 25. juuni, 16. juuli ja 24. august 2015.

60

Nendest erinevatest aruannetest, eriti teisest ja neljandast, nähtub piisavalt ja selgesti, et kontrollija pidas registreerimistaotlusi määruse nr 6/2002 artikli 36 lõike 1 ja määruse nr 2245/2002 artikli 4 lõike 1 punkti e sätetega vastuolus olevaks pudelite olemasolu tõttu neil kujutistel, mistõttu omadused, millele kaitset taotletakse, ei ole selgesti nähtavad.

61

Peale selle esitas kontrollija oma erinevates aruannetes täpselt ja üksikasjalikult põhjused, miks ta ei saa hageja esitatud registreerimistaotlusi rahuldada, nimelt on kujutatud nii pudelit kui ka joogitopsi, millega ta vastas konkreetselt hageja argumentidele.

62

Sellest tuleneb, et vastupidi apellatsioonikoja seisukohale oli kontrollija koostatud vaidlustatud otsus, arvestades kontrollija erinevaid aruandeid, millest hageja oli teadlik, piisavalt põhjendatud (vt analoogia alusel kohtuotsus, 24.11.2005, Saksamaa vs. komisjon, C‑506/03, ei avaldata, EU:C:2005:715, punkt 38).

63

Seega eksis apellatsioonikoda, kui järeldas, et põhjendamiskohustust on rikutud ja märkis, et kontrollija põhjendus tuleb tema enda omaga asendada, olgugi et tegemist ei olnud põhjenduste asendamisega, vaid selle sama põhjenduse täieliku kordamisega, mille kontrollija oli neljas aruandes esitanud.

64

Sellest järeldub, et hageja ei saa igatahes väita, et apellatsioonikoda on tema kaitseõigusi rikkunud, kuna vastupidi tema väidetele korratakse vaidlustatud otsuses esitatud põhjenduses täielikult kontrollija poolt tema menetluse käigus edastatud põhjendusi.

65

Eelnimetatu põhjal tuleb teine väide tagasi lükata ning hagi tervikuna rahuldamata jätta.

66

Tuleb meenutada, et Üldkohtu kodukorra artikli 134 lõike 1 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna kohtuotsus on tehtud hagejate kahjuks, jäetakse kohtukulud vastavalt EUIPO nõuetele hagejate kanda.

Esitatud põhjendustest lähtudes

ÜLDKOHUS (kaheksas koda)

otsustab: