Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 62016CN0279

    Kohtuasi C-279/16 P: Hispaania Kuningriigi 19. mail 2016 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kuues koda) 3. märtsi 2016. aasta otsuse peale kohtuasjas T-675/14: Hispaania versus komisjon

    ELT C 279, 1.8.2016, p. 18–19 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    1.8.2016   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 279/18


    Hispaania Kuningriigi 19. mail 2016 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kuues koda) 3. märtsi 2016. aasta otsuse peale kohtuasjas T-675/14: Hispaania versus komisjon

    (Kohtuasi C-279/16 P)

    (2016/C 279/25)

    Kohtumenetluse keel: hispaania

    Pooled

    Apellant: Hispaania Kuningriik (esindaja: M. J. García-Valdecasas Dorrego)

    Teised menetlusosalised: Euroopa Komisjon ja Läti Vabariik

    Apellandi nõuded

    rahuldada käesolev apellatsioonkaebus ja tühistada Üldkohtu otsus;

    tühistada uues kohtuotsuses komisjoni 9. juuli 2014. aasta rakendusotsus 2014/458/EL (1), mille kohaselt Euroopa Liidu rahastamine ei kata teatavaid kulutusi, mida liikmesriigid on teinud Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) tagatisrahastu, Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) raames, osas, milles see puudutab Hispaania Kuningriigi tehtud kulutusi summas 2 713 208,07 eurot.

    Väited ja peamised argumendid

    1.

    Õigusnormi rikkumine, mis tuleneb sellest, et vaidlustatud kohtuotsust ei ole põhjendatud, kuna Üldkohus oli kohustatud otsustama komisjoni otsuse põhjendamise puudumise üle, sest see väide oli esitatud piisavalt selgelt ja täpselt, et Üldkohus saaks seisukoha võtta.

    2.

    Õigusnormi rikkumine, mis puudutab põhjendamiskohustuse ulatust, kuna põhjused, millele Üldkohus tugineb, ei ole kooskõlas nõudega, mille kohaselt peab komisjoni otsuse põhjendus olema selge ja üheselt mõistetav, et see vastaks ELTL artikli 296 nõuetele. Akti põhjendus ei olnud selge ega üheselt mõistetav, mistõttu on rikutud liikmesriigi kaitseõigusi.

    3.

    Asjaolude ilmselge moonutamine, kuna Üldkohus moonutas ilmselgelt asjaolusid, kui ta vaidlustatud kohtuotsuse punktis 55 leidis, et „Hispaania Kuningriik ei ole tõendanud, et teatava ekspordi suhtes ei olnud kohaldatav ükski nendest kohustustest, millega seoses puudused tuvastati”. Nimelt esiteks on see kinnitus vastuolus nõuetele vastavuse süsteemi laadiga, sest selles valdkonnas võivad endast ohtu kujutada ainult teatavad käitised, st need, kellele kohaldatakse erinõudeid, millega seoses puudused tuvastati. Teiseks, Hispaania Kuningriik esitas komisjonile konkreetsed andmed, mis tõendavad, et teatavate käitiste suhtes ei olnud erikohustused kohaldatavad.

    4.

    Õigusnormi rikkumine määruse nr 1290/2005 artikli 31 lõike 2 tõlgendamisel ja seoses proportsionaalsuse põhimõttega kindla määraga korrektsiooni kohaldamise ja Hispaania Kuningriigi pakutud korrektsiooni tagasilükkamise osas.

    4.1

    Õigusnormi rikkumine nimetatud määruse artikli 31 lõike 2 tõlgendamisel, kuna selle sätte kohaselt on olulise elemendina nõutud tekitatud rahalise kahju arvessevõtmine. Kuna Hispaania Kuningriik hindas seda kahju täpselt, siis ei olnud võimalik kasutada kindla määraga finantskorrektsiooni, mis on kasutatav vaid juhul, kui ei ole võimalik kasutada muud sobivamat meetodit.

    4.2

    Õigusnormi rikkumine seoses proportsionaalsuse põhimõtte kohtuliku kontrolliga, sest komisjoni kasutatud meetodi tulemusel saadi kindla määraga korrektsioon, mis oli 530 % kõrgem Hispaania Kuningriigi esitatud arvutusest. Hispaania Kuningriigi esitatud arvutus võttis arvesse tegelikke andmeid sanktsioonide kohta, mis määrati järgnevatel aastatel, mille jooksul nõuetele vastavuse puudused kõrvaldati. Kindla määraga korrektsiooni alusel saadud summa on täiesti ebaproportsionaalne ja makseasutused ei tohi enda kanda võtta korrektsioone, mis on üle hinnatud.

    5.

    Õigusnormi rikkumine määruse nr 1290/2005 artikli 31 lõike 2 tõlgendamisel ja seoses proportsionaalsuse põhimõttega osas, milles leiti, et kindla määraga finantskorrektsiooni ja ühekordset finantskorrektsiooni 2008. aasta eelarveaasta samal eelarvereal oli võimalik liita. Nimelt esiteks ei tohi dokumendi AGRI-2005-64043 kohaselt korrektsioone kohaldada summadele, millele on samadel põhjustel korrektsioone juba kohaldatud, sest Üldkohtu praktika kohaselt on liitmine lubatud vaid juhul, kui fondi riski ei ole võimalik katta analüütiliste korrektsioonidega; ning saadud tulemus on ebaproportsionaalne ja põhjendamatu, kuna üksnes finantskorrektsiooni kohaldamisel oleks mahaarvatav summa olnud väiksem sellest, mis oleks saadud mõlema finantskorrektsiooni liitmise korral.


    (1)  ELT L 2015, lk 62.


    Top