Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 62016CN0242

    Kohtuasi C-242/16: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Supremo Tribunal de Justiça (Portugal) 27. aprillil 2016 – José Rui Garrett Pontes Pedroso versus Netjets Management Limited

    ELT C 251, 11.7.2016, p. 16–17 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    11.7.2016   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 251/16

    Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Supremo Tribunal de Justiça (Portugal) 27. aprillil 2016 – José Rui Garrett Pontes Pedroso versus Netjets Management Limited

    (Kohtuasi C-242/16)

    (2016/C 251/17)

    Kohtumenetluse keel: portugali

    Eelotsusetaotluse esitanud kohus

    Supremo Tribunal de Justiça

    Põhikohtuasja pooled

    Hageja: José Rui Garrett Pontes Pedroso

    Kostja: Netjets Management Limited

    Eelotsuse küsimused

    1.

    Kas vaidluse faktilised asjaolud – töötaja on tsiviillennunduspiloot ja tema tegevus vastavalt tema töölepingule hõlmab kogu Euroopa õhuruumi – mõjutavad seda, kuidas nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 44/2001 (1) artikli 19 punkti 2 punkti a tähenduses määratleda „pai[ka] […], kus töötaja tavaliselt töötab” ja/või „pai[ka] […], kus ta viimati töötas”?

    2.

    Eitava vastuse korral, st kui need asjaolud seda määratlemist ei mõjuta:

    i)

    Kas tuleb/võib tõlgendada „pai[ka] […], kus töötaja tavaliselt töötab” ühenduse õiguse viidatud normi tähenduses kui lennujaama, kus seisab lennuk, mida töötaja peab juhtima ja milles ta alustab reisi, millega tema tööülesanded algavad?

    Ja/või tuleb seda tõlgendada kui paika, mida pooled määratlevad kui gateway airport (lähtelennujaam), millest viiakse töötaja lennujaama, kus seisab lennuk, mida ta peab juhtima, ja kuhu ta pärast naaseb?

    Ja/või tuleb seda tõlgendada kui paika, kus on registreeritud lennukid, mida töötaja juhib?

    Ja/või tuleb seda tõlgendada kui paika, kus töötaja sai juhiseid, teateid ja teavet lendude kohta, vastustajaga sõlmitud töösuhte erinevate aspektide kohta ja menetluse kohta, mis viis töösuhte lõppemiseni?

    ii)

    Kas tuleb/võib tõlgendada „pai[ka] […], kus ta viimati töötas” ühenduse õiguse viidatud normi tähenduses kui lennujaama, kus seisis viimane lennuk, mida töötaja juhtis enne, kui tema tööleping lõppes?

    Või tuleb/võib seda tõlgendada kui paika, mida pooled määratlevad kui gateway airport (lähtelennujaam), millest viidi töötaja viimane kord enne töölepingu lõppu lennujaama, kus seisis lennuk, mida ta pidi juhtima, ja kuhu ta pärast naasis?

    3.

    Kas vaidluse faktilised asjaolud võimaldavad tõlgendada nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 44/2001 artikli 19 punkti 2 punkti b väljendit „asub või asus töötaja tööle võtnud ettevõte” kui selle ettevõtja „operatiivkeskust”, kes oli töötajaga sõlmitud töölepingus märgitud tööandjaks, kus toimub pilootide töölevõtmise protsess (vastavate kandidatuuride vastuvõtmise ja menetlemise teel) ja kus piloodid saavad esmast ja täiendavat koolitust, ehkki seda „operatiivkeskust” käitab ja selle asukoht on registreeritud teise ettevõtja [poolt], kes on esimesest õiguslikult iseseisev, ehkki need kuuluvad samasse majanduslikku kontserni?

    4.

    Kas vaidluse faktilised asjaolud võimaldavad tõlgendada nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 44/2001 artikli 60 lõike 1 punktides b ja c esitatud väljendeid „juhatuse asukoht” või „peamine äritegevuse koht” kui selle ettevõtja „operatiivkeskust”, kes oli töötajaga sõlmitud töölepingus märgitud tööandjaks, ja kus kontrollitakse kõiki äriühingu tegevuse aspekte (kontroll hoolduse, lennutegevuse ja tegevuse planeerimise üle, lennukite käitamine, hooldamine ja meeskonna koostamine, maismaal asuv tegevus ja toitlustus) ja kust antakse pilootidele kõik juhised, kus piloodid saavad esmast ja täiendavat koolitust, kus hallatakse personaliküsimusi ja juhitakse distsiplinaarküsimuste alaseid koosolekuid ja lahendatakse kaebusi, ehkki seda „operatiivkeskust” käitab ja selle asukoht on registreeritud teise ettevõtja [poolt], kes on esimesest õiguslikult iseseisev, ehkki need kuuluvad samasse majanduslikku kontserni?

    5.

    Võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 44/2001 põhjenduses 13 sätestatut, kus on sedastatud, et kindlustus-, tarbija- ja töölepingute puhul tuleks nõrgemat poolt kaitsta soodsamate kohtualluvuse eeskirjadega kui üldised eeskirjad, siis kas nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 44/2001 artikli 19 lõiget 2 tuleb tõlgendada töötajale soodsamal viisil?

    (1)  Nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (EÜT L 12, 16.1.2001, lk 1; ELT eriväljaanne 19/04, lk 42).

    Top