Back to EUR-Lex homepage

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search
You are here

Document 62016CN0168

Kohtuasi C-168/16: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Cour du travail de Mons (Belgia) 25. märtsil 2016 – Sandra Nogueira, Victor Perez-Ortega, Virginie Mauguit, Maria Sanchez-Odogherty, José Sanchez-Navarro versus Crewlink Ltd

ELT C 191, 30.5.2016, p. 18–18 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

30.5.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 191/18

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Cour du travail de Mons (Belgia) 25. märtsil 2016 – Sandra Nogueira, Victor Perez-Ortega, Virginie Mauguit, Maria Sanchez-Odogherty, José Sanchez-Navarro versus Crewlink Ltd

(Kohtuasi C-168/16)

(2016/C 191/22)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Cour du travail de Mons

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitajad: Sandra Nogueira, Victor Perez-Ortega, Virginie Mauguit, Maria Sanchez-Odogherty, José Sanchez-Navarro

Vastustaja: Crewlink Ltd

Eelotsuse küsimus

Võttes arvesse:

—

lahenduste etteaimatavuse ja õiguskindluse nõudeid, mis viisid selliste kohtualluvust ja kohtuotsuste täitmist tsiviil- ja kaubandusasjades puudutavate eeskirjade vastuvõtmiseni, nagu on sätestatud 27. septembri 1968. aasta konventsioonis kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (EÜT 1972, L 299, lk 32), mida on muudetud 29. novembri 1996. aasta konventsiooniga Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi ühinemise kohta (EÜT 1997, [C] 15, lk 1), mida nimetatakse „Brüsseli konventsiooniks”, samuti nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määruses (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (EÜT 2001, L 12, lk 1) (vt eelkõige kohtuotsus, 19.7.2012, Mahamdia, C-154/11, EU:C:2012:491, punktid 44 ja 46),

—

Euroopa lennundussektori eripärasid, mille raames mõnes Euroopa Liidu liikmesriigis asuva lennuettevõtja lennumeeskonna liikmed – kes on antud selle lennuettevõtja käsutusse teise äriühingu poolt, kelle registrijärgne asukoht on samas liikmesriigis – sooritavad iga päev lende Euroopa Liidu territooriumi kohal algusega põhibaasist, mis võib asuda, nagu käesoleval juhul, teises liidu liikmesriigis,

—

käesoleva vaidluse eripärasid, nagu neid on kirjeldatud käesoleva otsuse põhjendustes,

—

kriteeriumi, mis tuleneb mõistest „põhibaas” (nii nagu see on määratletud määruse (EMÜ) nr 3922/91 III lisas), mida on kasutatud määruses nr 883/2004 selleks, et määrata kindlaks sotsiaalkindlustusalased õigusaktid, mida kohaldatakse lennumeeskonna ja salongipersonali liikmetele alates 28. juunist 2012,

—

Euroopa Liidu Kohtu kohtupraktikast tulenevaid järeldusi seoses käesoleva otsuse põhjendustes nimetatud kohtuotsustega,

kas mõistet „põhitöö tegemise koht”, millele on viidatud nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määruse nr 44/2001 artikli 19 lõikes 2, võib samastada mõistega „põhibaas”, mis on määratletud nõukogu 16. detsembri 1991. aasta määruse nr 3922/91 III lisas kui „[k]äitaja poolt kindlaks määratud asukoht, kust meeskonnaliige tavaliselt alustab ja kus ta lõpetab oma tööülesande või tööülesannete seeria täitmise ning kus käitaja tavaliselt ei pea vastutama konkreetse meeskonnaliikme majutamise eest”, selleks et määrata kindlaks lepinguosaline riik (ja seega selle kohtud), mille territooriumil töötajad teevad oma põhitööd, juhul kui need töötajad on lennumeeskonna liikmetena antud liidu ühe liikmesriigi õigusele alluva ja kogu liidu territooriumil reisijate rahvusvahelise õhuveoga tegeleva lennuettevõtja käsutusse, arvestades seda, et kõnealune seotuse kriteerium, mis tuleneb „põhibaasist”, mida mõistetakse kui „töösuhte tegelikku keskust”, kuna töötajad alustavad ja lõpetavad seal süstemaatiliselt oma tööpäevi, korraldavad seal oma igapäevast tööd ning on selle lähedusse rajanud ka lepinguperioodi ajaks, mil nad on antud selle lennuettevõtja käsutusse, tegeliku elukoha, on see, mis on ühtlasi kõige tugevamini seotud ühe lepinguosalise riigiga ning tagab lepingulise suhte nõrgemale poolele parima võimaliku kaitse?

Top