–

Frank Sleutjes, esindaja: Rechtsanwalt C. Peters,

–

Saksamaa valitsus, esindajad: M. Hellmann ja T. Henze,

–

Tšehhi valitsus, esindajad: J. Vláčil ja M. Smolek,

–

Madalmaade valitsus, esindajad: M. Bulterman ja M. de Ree,

–

Euroopa Komisjon, esindajad: R. Troosters ja S. Grünheid,

1

Eelotsusetaotlus käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri 2010. aasta direktiivi 2010/64/EL õiguse kohta suulisele ja kirjalikule tõlkele kriminaalmenetluses (ELT 2010, L 280, lk 1) artikli 3 tõlgendamist.

2

Eelotsusetaotlus on esitatud Frank Sleutjesi suhtes alustatud kriminaalmenetluses, milles teda süüdistatakse liiklusõnnetuse sündmuskohalt põgenemises.

3

Direktiivi 2010/64 põhjendustes 14, 17 ja 30 on märgitud:

[…]

[…]

4

Direktiivi artikli 1 „Sisu ja kohaldamisala“ lõigetes 1 ja 2 on sätestatud:

„1.   Käesoleva direktiiviga sätestatakse eeskirjad õiguse kohta suulisele ja kirjalikule tõlkele kriminaalmenetluses ja Euroopa vahistamismääruse täitmise menetluses.

2.   Lõikes 1 osutatud õigused tekivad isikul hetkest, mil liikmesriigi pädevad asutused on talle ametliku teatega või muul viisil teatavaks teinud, et teda kahtlustatakse või süüdistatakse kuriteo toimepanekus, ning kehtivad kuni tema suhtes menetluse lõpetamiseni, mille all mõistetakse lõpliku otsuse tegemist küsimuses, kas ta on kuriteo toime pannud, sealhulgas kohtuotsuse tegemine ja edasikaebamisotsus, kui see on asjakohane.“

5

Selle direktiivi artikli 3 „Õigus oluliste dokumentide tõlkele“ lõigetes 1 ja 2 on sätestatud:

„1.   Liikmesriigid tagavad, et kahtlustatavale või süüdistatavale isikule, kes ei mõista asjaomases kriminaalmenetluses kasutatavat keelt, võimaldatakse mõistliku ajavahemiku jooksul kõikide oluliste dokumentide kirjalik tõlge, et kindlustada talle võimalus kasutada õigust kaitsele ja tagada menetluse õiglus.

2.   Oluliste dokumentide hulka kuuluvad otsused, millega võetakse isikult vabadus, süüdistused või süüdistusaktid ja kohtuotsused.“

6

Kohtute seaduse (Gerichtsverfassungsgesetz; edaspidi „GVG“) § 187 lõige 1 sätestab, et kui süüdistatav ei valda saksa keelt, määratakse talle tõlk või tõlkija, kui see on vajalik tema kaitseõiguste kasutamiseks kriminaalmenetluses.

7

Kohtute seaduse § 187 lõige 2 sätestab, et saksa keelt mittevaldava süüdistatava kaitseõiguste kasutamiseks kriminaalmenetluses on üldjuhul vajalik vabadust piiravate dokumentide, süüdistusaktide, käskotsuste ja veel jõustumata kohtuotsuste kirjalik tõlkimine.

8

Kriminaalmenetluse seadustiku (Strafprozessordnung; edaspidi „StPO“) § 37 lõikes 3 on sätestatud, et saksa keelt mittevaldavale süüdistatavale tuleb kohtuotsus (Urteil) kätte toimetada koos tõlkega süüdistatavale arusaadavasse keelde.

9

StPO § 407 ja sellele järgnevad paragrahvid reguleerivad käskotsuseid (Strafbefehle).

10

Aacheni prokuratuuri (Staatsanwaltschaft Aachen, Saksamaa) taotlusel tegi Amtsgericht Düren (Düreni esimese astme kohus, Saksamaa) StPO § 407 jj alusel 2. novembril 2015 käskotsuse Madalmaade kodaniku Frank Sleutjesi suhtes, millega talle määrati rahatrahv liiklusõnnetuse sündmuskohalt põgenemise eest.

11

Käskotsus sisaldas teavet võimalike õiguskaitsevahendite kohta ning selles oli märgitud, et käskotsus jõustub ja see pööratakse täitmisele, kui F. Sleutjes ei esita kahe nädala jooksul käskotsuse kättetoimetamisest arvates Amtsgericht Dürenile (Düreni esimese astme kohus) saksa keeles vastuväidet kas kirjalikult või kohtu kantseleis protokollitult.

12

Käskotsus toimetati F. Sleutjesile kätte 12. novembril 2015. Käskotsus oli koostatud saksa keeles ning ainult käskotsusele lisatud teave õiguskaitsevahendite kohta toimetati talle kätte koos hollandikeelse tõlkega.

13

F. Sleutjes saatis Amtsgericht Dürenile (Düreni esimese astme kohus) 24. ja 26. novembril 2015 e‑kirjad, milles ta esitas tema suhtes tehtud käskotsuse kohta hollandikeelsed märkused. Kohus teatas süüdistatavale 1. detsembri 2015. aasta kirjaga, et kõik kohtule saadetavad kirjad tuleb koostada saksa keeles.

14

F. Sleutjesi advokaat esitas 1. detsembril 2015 faksi teel vastuväite ja taotles kaebetähtaja ennistamist. Kohus tunnistas 28. jaanuari 2016. aasta kohtumäärusega selle vastuväite hilinemise tõttu vastuvõetamatuks ja jättis kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata.

15

F. Sleutjes esitas selle kohtumääruse peale viivitamata kaebuse, mis on pragu menetlemisel eelotsusetaotluse esitanud kohtus – Landgericht Aachenis (Aacheni piirkondlik kohus, Saksamaa).

16

Nimetatud kohus leiab, et kuigi F. Sleutjesi 24. ja 26. novembri 2015. aasta e‑kirjad saabusid Amtsgericht Dürenisse (Düreni esimese astme kohus) vastuväite esitamiseks ettenähtud tähtaja jooksul, ei ole need nõuetekohased vastuväited. Isegi kui pidada e‑kirja vastavaks Saksa õiguses ette nähtud vorminõudele, et vastuväide tuleb esitada kirjalikult, ei ole need e‑kirjad koostatud saksa keeles. Seetõttu ei ole alust tunnistada F. Sleutjesi vastuväidet vastuvõetavaks, kuna teda on hollandi keeles teavitatud kohustusest esitada vastuväide saksa keeles.

17

Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib siiski, et esiteks sätestab StPO § 37 lõige 3, et kui süüdistatav ei valda saksa keelt, tuleb „kohtuotsus“ talle kätte toimetada koos tõlkega talle arusaadavasse keelde. Teiseks sätestab GVG § 187 lõige 2, et muu hulgas ka käskotsused ja jõustumata kohtuotsused on üldjuhul vaja kirjalikult tõlkida.

18

Selles kontekstis ei ole eelotsusetaotluse esitanud kohus kindel, kas StPO § 37 lõikes 3 kasutatud mõiste „kohtuotsus“ (Urteil), tõlgendatuna direktiivi 2010/64 artiklist 3 lähtuvalt, peaks hõlmama ka käskotsuseid (Strafbefehle). Jaatava vastuse korral oleks F. Sleutjesi kohta tehtud käskotsuse kättetoimetamine kehtetu, sest sellele ei olnud lisatud kogu teksti hollandikeelset tõlget, mille tagajärjel ei oleks vastuväite esitamise tähtaeg veel üldse kulgema hakanud.

19

Neil asjaoludel otsustas Landgericht Aachen (Aacheni piirkondlik kohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:

„Kas [direktiivi 2010/64] artiklit 3 tuleb tõlgendada nii, et [StPO] § 37 lõikes 3 sisalduv mõiste „kohtuotsus“ (Urteil) hõlmab ka käskotsuseid (Strafbefehle) [StPO] § 407 jj tähenduses?“

20

Enne eelotsuse küsimusele vastamist olgu märgitud, et oma kirjalikes seisukohtades leidis Saksamaa valitsus, et vastupidi eelotsusetaotluse esitanud kohtu tõlgendusele tagavad kohaldatavad siseriiklikud õigusnormid süüdistatavale õiguse käskotsuse ja selle kohta esitatud vastuväite tõlkele, mistõttu ei sõltu põhikohtuasja lahendus vastusest esitatud küsimusele ning see küsimus on järelikult asjakohatu.

21

Seoses sellega olgu meenutatud, et vastavalt Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikale on ELTL artiklis 267 sätestatud Euroopa Kohtu ja siseriiklike kohtute vahelise koostöö raames üksnes asja menetleval ja selle lahendamise eest vastutaval siseriiklikul kohtul õigus kohtuasja eripära arvesse võttes hinnata nii eelotsusetaotluse vajalikkust asjas otsuse langetamiseks kui ka Euroopa Kohtule esitatavate küsimuste asjakohasust. Seega, kui küsimused on esitatud liidu õiguse tõlgendamise kohta, on Euroopa Kohus üldjuhul kohustatud otsuse tegema (kohtuotsused, 6.9.2016, Petruhhin, C‑182/15, EU:C:2016:630, punkt 19, ja 8.12.2016, Eurosaneamientos jt, C‑532/15 ja C‑538/15, EU:C:2016:932, punkt 27).

22

Sellest järeldub, et eeldatakse, et liidu õiguse tõlgendamise küsimused, mis siseriiklik kohus on esitanud õiguslikus ja faktilises raamistikus, mille ta on määratlenud omal vastutusel ja mille paikapidavust Euroopa Kohus ei pea kontrollima, on asjakohased. Euroopa Kohus võib siseriikliku kohtu esitatud eelotsusetaotluse jätta läbi vaatamata üksnes juhul, kui on ilmne, et taotletaval liidu õiguse tõlgendamisel puudub igasugune seos põhikohtuasja faktiliste asjaolude või esemega, kui probleem on hüpoteetiline või kui Euroopa Kohtule ei ole teada vajalikke faktilisi või õiguslikke asjaolusid, et anda tarvilik vastus talle esitatud küsimustele (kohtuotsus, 8.12.2016, Eurosaneamientos jt, C‑532/15 ja C‑538/15, EU:C:2016:932, punkt 28 ja seal viidatud kohtupraktika).

23

Käesoleval juhul ei ilmne aga Euroopa Kohtule esitatud toimikust selgelt, et olukord kohtuasjas vastaks ühele neist eeldustest. Lisaks ei ole Euroopa Kohtu ülesanne muuta siseriikliku õiguse tõlgendust, mille on andnud eelotsusetaotluse esitanud kohus.

24

Seetõttu tuleb esitatud küsimusele vastata.

25

Selle küsimusega palub eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitada, kas direktiivi 2010/64 artiklit 3 tuleb tõlgendada nii, et selline akt nagu käskotsus, mis on siseriiklikus õiguses ette nähtud karistuse määramiseks pisirikkumise eest ja mille teeb kohus ühepoolses lihtmenetluses, on nimetatud artikli lõike 1 tähenduses „oluline dokument“, mille kirjalik tõlge tuleb selles sättes ette nähtud vorminõuete kohaselt tagada menetluskeelt mittevaldavale kahtlustatavale või süüdistatavale, et võimaldada tal kasutada oma kaitseõigusi ja tagada menetluse õiglus.

26

Sellele küsimusele vastamiseks tuleb märkida, et direktiivi 2010/64 artikli 1 lõikes 1 on ette nähtud õigus suulisele ja kirjalikule tõlkele eelkõige kriminaalmenetluses. Lisaks on direktiivi artikli 1 lõikes 2 täpsustatud, et see õigus tekib isikul hetkest, mil liikmesriigi pädevad asutused on talle teatavaks teinud, et teda kahtlustatakse või süüdistatakse kuriteo toimepanekus, ning kehtib kuni tema suhtes menetluse lõpetamiseni, mille all mõistetakse lõpliku otsuse tegemist küsimuses, kas ta on kuriteo toime pannud, koos vajaduse korral karistuse määramise ja kõigi edasikaebuste lahendamisega.

27

Järelikult kuulub niisuguse isiku olukord nagu F. Sleutjes, kes esitas StPO § 407 jj alusel tehtud ja talle adresseeritud käskotsuse peale vastuväite, mille vastuvõetavust hinnatakse apellatsioonimenetluses, ilmselgelt direktiivi 2010/64 kohaldamisalasse, mistõttu sellel isikul peab olema õigus direktiiviga tagatud suulisele ja kirjalikule tõlkele (vt selle kohta kohtuotsus, 15.10.2015, Covaci, C‑216/14, EU:C:2015:686, punkt 27).

28

Mis puudutab küsimust, kas käesolevas asjas laieneb see õigus kõnealusele käskotsusele, siis olgu meenutatud, et direktiivi 2010/64 artikli 3 lõige 1 näeb kahtlustatavale või süüdistatavale, kes ei valda asjaomases kriminaalmenetluses kasutatavat keelt, ette õiguse saada kõikide „oluliste dokumentide“ kirjalik tõlge.

29

Esiteks on selle artikli lõikes 2 täpsustatud, et oluliste dokumentide hulka kuuluvad otsused, millega võetakse isikult vabadus, süüdistused või süüdistusaktid ja kohtuotsused.

30

Euroopa Kohtule esitatud toimikust ning 15. oktoobri 2015. aasta kohtuotsuse Covaci (C‑216/14, EU:C:2015:686) punktidest 20 ja 60 nähtub, et Saksa õiguses ette nähtud käskotsus tehakse lihtmenetluse põhjal, mis sisuliselt tähendab, et käskotsuse kättetoimetamine toimub alles siis, kui kohus on süüdistuse põhjendatuse osas juba otsuse teinud, ning otsuse kättetoimetamisega tekib süüdistataval esimest korda võimalus saada teavet tema suhtes esitatud süüdistuse kohta. Kui isik ei esita vastuväidet kahe nädala jooksul alates käskotsuse kättetoimetamisest, siis käskotsus jõustub ja ettenähtud karistused kuuluvad täitmisele.

31

Seega on käskotsus ühtaegu nii süüdistusakt kui ka kohtuotsus direktiivi 2010/64 artikli 3 lõike 2 tähenduses.

32

Teiseks, nagu kohtujurist oma ettepaneku punktis 33 märkis, nähtub nii direktiivi põhjendustest 14, 17 ja 30 kui ka artikli 3, eeskätt selle lõike 1 sõnastusest, et direktiivis sätestatud õigus tõlkele on antud selleks, et võimaldada puudutatud isikutel kasutada oma kaitseõigusi ja tagada menetluse õiglus (kohtuotsus, 15.10.2015, Covaci, C‑216/14, EU:C:2015:686, punkt 43).

33

Kui selline käskotsus, nagu on kõne all põhikohtuasjas, saadetakse isikule üksnes asjaomase menetluse keeles, kuigi isik seda keelt ei valda, siis ei ole isik võimeline aru saama, milles teda süüdistatakse, ega saa järelikult tõhusalt kasutada oma kaitseõigusi, kui talle ei võimaldata käskotsuse tõlget keelde, millest ta aru saab.

34

Kõikidest eeltoodud kaalutlustest tuleneb, et esitatud küsimusele tuleb vastata, et direktiivi 2010/64 artiklit 3 tuleb tõlgendada nii, et selline akt nagu käskotsus, mis on siseriiklikus õiguses ette nähtud karistuse määramiseks pisirikkumise eest ja mille teeb kohus ühepoolses lihtmenetluses, on nimetatud artikli lõike 1 tähenduses „oluline dokument“, mille kirjalik tõlge tuleb selles sättes ette nähtud vorminõuete kohaselt tagada menetluskeelt mittevaldavale kahtlustatavale või süüdistatavale, et võimaldada tal kasutada oma kaitseõigusi ja tagada menetluse õiglus.

35

Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (viies koda) otsustab:

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri 2010. aasta direktiivi 2010/64/EL õiguse kohta suulisele ja kirjalikule tõlkele kriminaalmenetluses artiklit 3 tuleb tõlgendada nii, et selline akt nagu käskotsus, mis on siseriiklikus õiguses ette nähtud karistuse määramiseks pisirikkumise eest ja mille teeb kohus ühepoolses lihtmenetluses, on nimetatud artikli lõike 1 tähenduses „oluline dokument“, mille kirjalik tõlge tuleb selles sättes ette nähtud vorminõuete kohaselt tagada menetluskeelt mittevaldavale kahtlustatavale või süüdistatavale, et võimaldada tal kasutada oma kaitseõigusi ja tagada menetluse õiglus.