Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 62015CN0490

Kohtuasi C-490/15 P: Ori Martin SA 18. septembril 2015 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kuues koda) 15. juuli 2015. aasta otsuse peale kohtuasjas T-419/10

ELT C 406, 7.12.2015, p. 19–20 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

7.12.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 406/19


Ori Martin SA 18. septembril 2015 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kuues koda) 15. juuli 2015. aasta otsuse peale kohtuasjas T-419/10

(Kohtuasi C-490/15 P)

(2015/C 406/19)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Apellant: Ori Martin SA (esindajad: advokaadid G. Belotti ja P. Ziotti)

Teine menetlusosaline: Euroopa Komisjon

Apellandi nõuded

Apellant palub Euroopa Kohtul:

esiteks: tühistada kohtuotsus osas, milles Euroopa Liidu Üldkohus jättis kohtuasjas T-419/10 rahuldamata tema hagi osas, milles ta palus tühistada vaidlusaluse otsuse, millega kohustati õigusvastaselt apellanti vastutama solidaarselt tema tütarettevõtja SLM toime pandud rikkumise eest. Tühistada kohtuotsus põhiõiguste harta artikli 47 rikkumise eest või tühistamata jätmise korral määrata apellandile õiglane hüvitis;

teise võimalusena: muuta vaidlustatud kohtuotsust ja teha oma täielikku pädevust kasutades asjas lõplik otsus, vähendades apellandile määratud trahvi, võttes arvesse: (i) esimese astme menetluses esitatud tõendeid (ii) trahvi määramise suuniseid, mis kehtisid vaidlustatud asjaolude asetleidmise ajal (iii) lühemat osalusaega kartellis, mis SLM/ORI puhul algas 1999. aasta lõpust – ainus kuupäev, mille kohta on kokkulangevaid tõendeid kartellis osalemise väite toetuseks;

igal juhul: mõista kohtukulud välja Euroopa Komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

ORI esitab apellatsioonkaebuse põhjendamiseks sisuliselt neli väidet, et tõendada, et Üldkohus:

a)

määras apellandile uue, esitatud tõendeid arvestades ebaproportsionaalse ja sobimatu trahvi, rikkudes sellega põhiõiguste harta artikli 49 lõiget 3 ning liidu õiguse väljakujunenud põhimõtteid konkurentsiõiguse normide rikkumise eest määratavate karistuste proportsionaalsuse valdkonnas, ja põhjendamiskohustust;

b)

rikkus liidu õigust isikliku vastutuse põhimõtte osas, millele liidu konkurentsiõigus põhineb, kuna ta laiendas vääralt solidaarvastutust apellandile, kellel ei olnud mingit rolli väidetavates rikkumistes;

c)

rikkus Euroopa Liidu õigust sellega, et ta kohaldas tagasiulatuvalt ebasoodsamat karistusõiguse normi, rikkudes eelkõige põhiõiguste harta artikli 49 lõiget 1;

d)

ei teostanud täielikult oma kohtuliku kontrolli kohustust, jättes ilmselgelt tähelepanuta teatud tõendid ja rikkudes põhjenduskohustust;

e)

rikkus põhiõiguste harta artiklit 47, kuna asja ei vaadatud läbi mõistliku aja jooksul.


Top