7.12.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 406/17

1.

Kas liidu õigusnorme, eelkõige direktiivi 2001/14/EÜ (1) artikli 30 lõike 1 esimest lauset, lõiget 2, lõiget 3, lõike 5 esimest lõiku ja lõiget 6 tuleb tõlgendada nii, et raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ja taotleja vahel raamlepingus kokku lepitud või kindlaks määratud raudteeinfrastruktuuri kasutustasude tagasinõudmine on välistatud, kui sellist nõuet ei esitatud siseriikliku reguleeriva asutuse menetluses ega sellele vastavas kohtumenetluses, mille käigus kohus kontrollib reguleeriva asutuse otsust?

2.

Kas liidu õigusnorme, eelkõige direktiivi 2001/14/EÜ artikli 30 lõike 1 esimest lauset, lõiget 2, lõiget 3, lõike 5 esimest lõiku ja lõiget 6 tuleb tõlgendada nii, et raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ja taotleja vahel raamlepingus kokku lepitud või kindlaks määratud raudteeinfrastruktuuri kasutustasude tagasinõudmine on välistatud, kui vaidlusaluseid raudteeinfrastruktuuri kasutustasusid ei käsitlenud eelnevalt siseriiklik reguleeriv asutus?

3.

Kas raudteeinfrastruktuuri kasutustasude õigluse kontrollimine tsiviilkohtus siseriikliku tsiviilõiguse normi alusel, mis näeb ette, et tsiviilkohus võib juhul, kui sooritus määratakse kindlaks ühe lepinguosalise poolt, kontrollida, kas see on tehtud õiglaselt, ja vajaduse korral määrata see ise õiglase äranägemise kohaselt, on kooskõlas liidu õigusnormidega, mis kohustavad raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjat järgima tasude kindlaksmääramise üldisi eeskirju nagu näiteks kulude ja tulude tasakaalustatuse kohustust (direktiivi 2001/14/EÜ artikli 6 lõige 1) või võtma arvesse konkurentsivõime kriteeriumeid (direktiivi 2001/14/EÜ artikli 8 lõige 1)?

4.

Kui kolmandale küsimusele tuleb vastata jaatavalt, siis kas tsiviilkohus peab kaalutlusõigust teostades järgima direktiivis 2001/14/EÜ sätestatud kriteeriumeid, millele peab raudteeinfrastruktuuri kasutustasude kindlaksmääramine vastama, ning kui peab, siis milliseid?

5.

Kas raudteeinfrastruktuuri kasutustasude õiglase kindlaksmääramise kontrollimine tsiviilkohtu poolt kolmandas küsimuses märgitud normi alusel on liidu õigusega kooskõlas osas, milles tsiviilkohtud määravad tasu kindlaks kaldudes kõrvale raudteevõrgustiku käitaja üldistest tasude kindlaksmääramise põhimõtetest ja tasumääradest, olenemata sellest, et raudteevõrgustiku käitajal on liidu õigusest tulenev kohustus võimaldada kõigile ettevõtjatele võrdne diskrimineerimata juurdepääs (direktiivi 2001/14/EÜ artikli 4 lõige 5)?

6.

Kas raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kasutustasude õiglase kindlaksmääramise kontrollimine tsiviilkohtu poolt on liidu õigusega kooskõlas, arvestades seda, et liidu õigus lähtub reguleeriva asutuse pädevusest lahendada raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ja juurdepääsuõigust omavate isikute eriarvamused raudteeinfrastruktuuri kasutustasude üle või juurdepääsuõigusega isikute poolt makstud või neilt nõutud raudteeinfrastruktuuri kasutustasude suuruse või struktuuri üle (direktiivi 2001/14 artikli 30 lõike 5 kolmas lõik), ja seda, et reguleeriv asutus ei suudaks tagada raudteeliiklust käsitlevate õigusnormide ühtviisi kohaldamist erinevates tsiviilkohtutes potentsiaalselt menetletavate vaidluste rohkuse tõttu (direktiivi 2001/14/EÜ artikli 30 lõige 3)?

7.

Kas liidu õigusega, eelkõige direktiivi 2001/14/EÜ artikli 4 lõikega 1 on kooskõlas, kui siseriiklikud õigusnormid näevad ette, et raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kõigi raudteeinfrastruktuuri kasutustasude puhul tuleb lähtuda ainult konkreetse juhtumi kuludest?