Back to EUR-Lex homepage

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search
You are here

Document 62015CN0482

Kohtuasi C-482/15 P: Westermann Lernspielverlag GmbH 9. septembril 2015 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (teine koda) 15. juuli 2015. aasta otsuse peale kohtuasjas T-333/13: Westermann Lernspielverlag GmbH versus Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

ELT C 406, 7.12.2015, p. 16–17 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

7.12.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 406/16

Westermann Lernspielverlag GmbH 9. septembril 2015 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (teine koda) 15. juuli 2015. aasta otsuse peale kohtuasjas T-333/13: Westermann Lernspielverlag GmbH versus Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

(Kohtuasi C-482/15 P)

(2015/C 406/17)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellant: Westermann Lernspielverlag GmbH (esindaja: Rechtsanwalt A. Nordemann ja Rechtsanwalt M. C. Maier)

Teine menetlusosaline: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Apellandi nõuded

Apellant palub Euroopa Kohtul:

—

tühistada üldkohtu 15. juuli 2015. aasta otsus asjas T-333/13;

—

saata asi tagasi Üldkohtule uue otsuse tegemiseks;

—

mõista kohtukulud välja vastustajalt.

Kui Euroopa Kohus otsustab, et Üldkohtu otsus on tühine selle tõttu, et menetluse teise poole kaubamärk, millel põhines vastulause, on kehtetuks tunnistatud alates 13. juunist 2013, siis palub apellant teise võimalusena Euroopa Kohtul:

—

jätta käesoleva apellatsioonikaebuse üle otsus tegemata, kuna käesolevas asjas on apellatsioonkaebuse ese ning seega asjas otsuse tegemise vajadus ära langenud.

Väited ja peamised argumendid

Apellant esitab oma apellatsioonkaebuse toetuseks järgmised argumendid:

1.

kaitseõiguste ja eelkõige õiguse olla ära kuulatud rikkumine;

2.

õiguse õiglasele kohtulikule arutamisele rikkumine,

3.

Üldkohtu kodukorra artikli 69 punktide c ja d rikkumine,

4.

Määruse nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta (1) artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumine.

Apellandi sõnul ei austanud Üldkohus põhiõigust olla ära kuulatud, kuna (1) Üldkohtu kantselei teatas apellandile 3. juulil 2015, et tema poolt Üldkohtule esitatud avaldust, et vastulause aluseks oleva kaubamärk ei ole ex tunc kehtiv, ei saa arvesse võtta ja kuna (2) Üldkohtu 15. juuli 2015. aasta otsuses ei mainitud tõsiasja, et menetluse teise poole kaubamärk, millel põhines vastulause, oli kohtuotsuse tegemise hetkeks kehtetu.

Apellant leiab, et Üldkohus rikkus põhiõigust õiglasele kohtulikule arutamisele, sest (1) Üldkohus lükkas tagasi apellandi taotluse peatada menetlus ning järelikult eiras tõika, et apellandi poolt 13. juunil 2013 esitatud tühiseks tunnistamise taotlus ja tema poolt 5. jaanuaril 2015 absoluutsel keeldumispõhjusel põhinev nõue tunnistada kehtetuks menetluse teise poole kaubamärk, on õiguspärased kaitseargumendid, mis mõjutavad vahetult käesoleva menetluse tulemust, ning kuna (2) Üldkohus jättis arvestamata apellandi poolt 12. juunil 2015 esitatud märkustega.

Apellant leiab, et Üldkohus rikkus Üldkohtu kodukorra artikli 69 punkte c ja d, lükates põhjendust esitamata tagasi mõlemad apellandi esitatud menetluse peatamise taotlused, kuigi mõlemal juhul ei esitanud kostja peatamisele vastuväiteid ja apellant põhjendas menetluse peatamise vajadust piisavalt.

Apellant leiab, et Üldkohus rikkus määruse nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 8 lõike 1 punkti b, kohaldades valesti õigusnormi ja moonutades kohtuasja fakte, sest ta hindas segiajamise tõenäosust kaubamärgi alusel, mis oli 22. mai 2015 otsusega kehtetuks tunnistatud alates 13. juunist 2013 ja seega enne seda, kui apellant esitas 17. juunil 2013 hagi Üldkohtule ja enne Üldkohtu otsuse tegemist. Järelikult ei saanud 15. juuni 2015 otsuse tegemise ajal menetluse teise poole sõna- ja kujutismärgiga nr 003915121 arvestada ega teha selle põhjal tuvastusi.

Viimasena palub apellant Euroopa Kohtul – menetluse teise poole kaubamärgi alates 13. juunist 2013 kehtetuse tõttu Üldkohtu 15. juuli 2015. aasta otsuse tühisuse tuvastamise korral – otsustada, et käesolevas asjas on apellatsioonkaebuse ese ning seega asjas otsuse tegemise vajadus ära langenud.

(1)  Nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määrus (EÜ) nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta (ELT L 78, lk 1).

Top