—

Raffinerie Tirlemontoise SA, esindajad: advokaat D. Gérard, ja Rechtsanwalt H.‑J. Prieß,

—

Belgia valitsus, esindajad: M. Jacobs ja J.‑C. Halleux, keda abistasid advokaadid M. Keup ja B. De Moor,

—

Madalmaade valitsus, esindaja: B. Koopman,

—

Euroopa Komisjon, esindajad: A. Lewis ja P. Ondrůšek,

1

Eelotsusetaotlus käsitleb nõukogu 13. septembri 1999. aasta määruse (EÜ) nr 2038/1999 suhkrusektori turgude ühise korralduse kohta (EÜT 1999, L 252, lk 1) artikli 33 lõigete 1 ja 2 tõlgendamist, samuti esiteks komisjoni 12. oktoobri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 2267/2000, millega määratakse kindlaks 1999/2000. turustusaastal kehtivad toodangumaksud ja lisamaksu arvutamise koefitsient suhkrusektoris (EÜT 2000, L 259, lk 29), kehtivust ning teiseks komisjoni 11. oktoobri 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1993/2001, millega määratakse kindlaks 2000/2001. turustusaastal kehtivad toodangumaksud suhkrusektoris (EÜT 2001, L 271, lk 15), kehtivust.

2

Eelotsusetaotlus on esitatud kohtuvaidluses Raffinerie Tirlemontoise SA (edaspidi „Raffinerie“) ja Belgia riigi vahel seoses turustusaastatel 1999/2000–2004/2005 enam makstud suhkru toodangumaksu hüvitamisega.

3

Määruse nr 2038/1999 põhjendused 14–17 olid sõnastatud järgmiselt:

4

Määruse nr 2038/1999 artikli 33 lõigetes 1 ja 2 oli sätestatud:

„1.   Enne iga turustusaasta lõppu registreeritakse:

2.   Ilma et see piiraks artikli 26 lõike 5 kohaldamist, registreeritakse enne 2000/2001. turustusaasta lõppu kumulatiivselt turustusaastate 1995/1996–2000/2001 kohta:

Lõike 1 punktis e osutatud tõenäolist kogukahjumit või tõenäolist kogutulu kohandatakse punktides c ja d osutatud summade vahe põhjal.“

5

Tootmisaasta toodangumaksud ja lisamaksu arvutamise koefitsient suhkrusektoris on 1999/2000. turustusaasta kohta kindlaks määratud määruses nr 2267/2000. Tootmisaasta toodangumaksud on 2000/2001. turustusaasta kohta kindlaks määratud määruses nr 1993/2001.

6

Nõukogu 19. juuni 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1260/2001 suhkrusektori turgude ühise korralduse kohta (EÜT 2001, L 178, lk 1; ELT eriväljaanne 03/33, lk 17) põhjendused 9–13 olid sõnastatud järgmiselt:

7

Määruse nr 1260/2001 artikli 15 lõigetes 1 ja 2 oli sätestatud:

„1.   Enne iga turustusaasta lõppu registreeritakse:

2.   Ilma et see piiraks artikli 10 lõigete 3, 4, 5 ja 6 kohaldamist, registreeritakse enne 2005/2006. turustusaasta lõppu kumulatiivselt turustusaastate 2001/2002–2005/2006 kohta:

Lõike 1 punktis e osutatud tõenäolist kogukahjumit või tõenäolist kogutulu kohandatakse punktides c ja d osutatud summade vahe põhjal.“

8

Raffinerie on ettevõtja, kes tegeleb suhkru tootmisega.

9

Jõudnud järeldusele, et ta on turustusaastate 1999/2000–2005/2006 eest tasunud liigselt toodangumakse, esitas Raffinerie Bureau d’intervention et de restitution belge’ile (Belgia sekkumise ja hüvitamise büroo) kaebuse, et saada hüvitist enam makstud toodangumaksude eest.

10

1. juulil 2014 läksid Bureau d’intervention et de restitution belge’i varasemad ülesanded, s.o eelkõige nõuded ja kohustused, üle Belgia riigile.

11

Raffinerie märgib eelkõige seoses turustusaastatega 1999/2000 ja 2000/2001, et Euroopa Kohtu arutluskäik 27. septembri 2012. aasta kohtuotsuses Zuckerfabrik Jülich (C‑113/10, C‑147/10 ja C‑234/10, EU:C:2012:591) seab kahtluse alla komisjoni poolt nendeks kaheks turustusaastaks kehtestatud maksuarvutusmeetodi, mis määrati kindlaks vastavalt määrustega nr 2267/2000 ja nr 1993/2001, kuid et Euroopa Kohtul ei ole talle seni esitatud eelotsuse küsimuste raames tulnud nende kahe määruse puhul otsustada oma kohtuotsuses tunnustatud kehtetuse põhjuse üle.

12

Selles olukorras otsustas tribunal de première instance de Bruxelles (Brüsseli prantsuskeelne esimese astme kohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

13

Sissejuhatuseks tuleb märkida, et esiteks on määruse nr 2038/1999 artikli 33 lõige 1, milles kehtestati kriteeriumid toodangumaksude kindlaksmääramiseks turustusaastateks 1995/1996–2000/2001, ja määruse nr 1260/2001 artikli 15 lõige 1, milles kehtestati kriteeriumid toodangumaksude kindlaksmääramiseks turustusaastateks 2001/2002–2005/2006, sisuliselt identsed (vt selle kohta kohtuotsus, 8.5.2008, Zuckerfabrik Jülich jt, C‑5/06 ja C‑23/06–C‑36/06, EU:C:2008:260, punkt 31). Sama kehtib ka määruse nr 2038/1999 artikli 33 lõike 2 ja määruse nr 1260/2001 artikli 15 lõike 2 kohta.

14

Teiseks on määruse nr 2038/1999 põhjendused 15–17, mis toetavad sama määruse artiklit 33, sisuliselt identsed määruse nr 1260/2001 põhjendustega 11–13, mis toetavad sama määruse artiklit 15.

15

Neil asjaoludel on kohane nentida, et määruse nr 2038/1999 artikli 33 lõikeid 1 ja 2 ning määruse nr 1260/2001 artikli 15 lõikeid 1 ja 2 tuleb tõlgendada ühetaoliselt.

16

Määruse nr 2038/1999 artikli 33 lõike 1 punkti d kohaselt võrdub keskmine kahjum toetuste kogusumma ja maksude kogusumma vahega kõnealusel turustusaastal täidetavate ekspordikohustuste kogutonnimääralt (vt selle kohta kohtuotsused, 8.5.2008, Zuckerfabrik Jülich jt, C‑5/06 ja C‑23/06–C‑36/06, EU:C:2008:260, punkt 46, ning 27.9.2012, Zuckerfabrik Jülich jt, C‑113/10, C‑147/10 ja C‑234/10, EU:C:2012:591, punkt 39).

17

Mõistega „kõnealusel turustusaastal täidetavad ekspordikohustused“, mille tonnaaž kujutab endast määruse nr 2038/1999 artikli 33 lõike 1 punkti d kohaldamisel suhtearvutustehte nimetajat, mis võimaldab arvutada keskmise kahjumi, on hõlmatud kõik nimetatud määruse artikli 33 kohaldamisalasse kuuluvate toodete kogused, mis on mõeldud eksportimiseks Euroopa Ühendusest, ja küsimusel, kas ekspordiks mõeldud toodete kogustega seoses on antud eksporditoetust või mitte, ei ole selle mõistega seoses mingit tähtsust (vt selle kohta kohtuotsus, 8.5.2008, Zuckerfabrik Jülich jt, C‑5/06 ja C‑23/06–C‑36/06, EU:C:2008:260, punktid 49–51).

18

Seega kõiki määruse nr 2038/1999 artikli 33 kohaldamisalasse kuuluvate eksporditud toodete koguseid, olenemata sellest, kas nendega seoses maksti tegelikult toetusi või mitte, tuleb vastavalt sama artikli lõikele 1 võtta arvesse tõenäolise keskmise kahjumi arvutamisel toote tonni kohta (vt selle kohta kohtuotsus, 8.5.2008, Zuckerfabrik Jülich jt, C‑5/06 ja C‑23/06–C‑36/06, EU:C:2008:260, punkt 61).

19

Mis puutub „toetuste kogusummasse“, mis kujutab endast määruse nr 2038/1999 artikli 33 lõike 1 punkti d kohaldamisel suhtearvutustehte lugejat, mis võimaldab arvutada keskmise kahjumi, siis peab sellel olema otsene seos ühenduse eelarvel lasuvate kulukohustustega, mis puudutavad suhkrusektori ülejääkide realiseerimist, ja seepärast rajanema arvestamisel nende eksporditoetustega, mida makstakse, et tagada ekspordikohustusega hõlmatud toodete koguste müük (vt selle kohta kohtuotsus, 27.9.2012, Zuckerfabrik Jülich jt, C‑113/10, C‑147/10 ja C‑234/10, EU:C:2012:591, punktid 48 ja 49).

20

Eelnevast tulenevalt tuleb vastata esimesele küsimusele, et määruse nr 2038/1999 artikli 33 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et keskmise kahjumi arvutamiseks tuleb kõigi sellele sättele vastavate toodete eksporditoetuste tegelike kulude kogusumma jagada selliste eksporditud toodete koguste kogusummaga, olenemata sellest, kas seoses viimati mainitud kogustega maksti tegelikult toetusi või mitte.

21

Tuleb märkida, et määruse nr 2038/1999 ja eelkõige selle artikli 33 alusel arvutatakse toodangumaksud kogukahjumi alusel (vt selle kohta kohtuotsus, 8.5.2008, Zuckerfabrik Jülich jt, C‑5/06 ja C‑23/06–C‑36/06, EU:C:2008:260, punkt 41).

22

Siinkohal tuleb meelde tuletada, et selle määruse nagu ka määruse nr 1260/2001 eesmärk on kehtestada tarbimist ületava toodangu müügikulude isefinantseerimise süsteem, mis seisneb õiglasel ja tõhusal viisil selle tagamises, et tootjad kannavad need kulud tervikuna ise. Järelikult ei tohi kasutatav arvutusmeetod tegelikkuses tingida kogukahjumi a priori kindlaksmääramist suuremas summas kui tarbimist ületava ühenduse toodangu müügiga seonduvast toetusest tulenevate kulude summa (vt selle kohta kohtuotsused, 8.5.2008, Zuckerfabrik Jülich jt, C‑5/06 ja C‑23/06–C‑36/06, EU:C:2008:260, punktid 44, 57 ja 60, ning 27.9.2012, Zuckerfabrik Jülich jt, C‑113/10, C‑147/10 ja C‑234/10, EU:C:2012:591, punkt 46).

23

Lisaks tuleneb nimetatud määruse artikli 33 lõike 2 punktist c, et kogukahjum saadakse, korrutades eksporditava ülejäägi keskmise kahjumiga. Seega toob keskmise kahjumi suuremana määratlemine vältimatult kaasa kogukahjumi suuremana määratlemise ja seega liiga kõrgete toodangumaksude fikseerimise (kohtuotsus, 27.9.2012, Zuckerfabrik Jülich jt, C‑113/10, C‑147/10 ja C‑234/10, EU:C:2012:591, punkt 47).

24

Keskmine kahjum määruse nr 2038/1999 artikli 33 lõike 2 punkti b tähenduses arvutatakse vastavalt arvutusreeglile sama määruse artikli 33 lõike 1 punkti d teises lõigus.

25

Viimati nimetatud sättega seonduvad sedastused käesoleva kohtuotsuse punktides 17–19 on kohaldatavad ka määruse nr 2038/1999 artikli 33 lõike 2 punkti b puhul.

26

Eelnevast tulenevalt tuleb vastata teisele küsimusele, et määruse nr 2038/1999 artikli 33 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et toodangumaksude kogusumma arvutamiseks tuleb võtta arvesse keskmist kahjumit, mis on arvutatud, jagades kõikide sellele sättele vastavate toodete eksporditoetuste tegelike kulude kogusumma selliste eksporditud toodete koguste kogusummaga, olenemata sellest, kas seoses viimati mainitud kogustega maksti tegelikult toetusi või mitte.

27

Oluline on meenutada, et Euroopa Kohus on sedastanud, et komisjoni kasutatud arvutusmeetod komisjoni 3. novembri 2009. aasta määruses (EÜ) nr 1193/2009, millega muudetakse määruseid (EÜ) nr 1762/2003, (EÜ) nr 1775/2004, (EÜ) nr 1686/2005 ja (EÜ) nr 164/2007 ning millega määratakse kindlaks turustusaastatel 2002/2003, 2003/2004, 2004/2005 ja 2005/2006 kehtivad toodangumaksud suhkrusektoris (ELT 2009, L 321, lk 1), ette nähtud suhkrusektori toodangumaksude kindlaksmääramiseks ei rajanenud enam arvestamisel nende eksporditoetustega, mida makstakse, et tagada töödeldud toodetes sisalduvate, ekspordikohustusega hõlmatud suhkrukoguste müük. Euroopa Kohus on nimelt asunud seisukohale, et see arvutusmeetod seisneb selles, et kõigile neile kogustele omistatakse teoreetiline toetussumma, mis tuleneb komisjoni poolt perioodiliselt kindlaksmääratavate summade keskmisest, sõltumata sellest, kas toetust tegelikult makstakse ja milline on selle toetuse tegelik summa (kohtuotsus, 27.9.2012, Zuckerfabrik Jülich jt, C‑113/10, C‑147/10 ja C‑234/10, EU:C:2012:591, punkt 48).

28

Sellise teoreetilise toetussumma kasutamisel suhtearvutustehte lugejana keskmise kahjumi arvutamisel toob lugeja suurendamine vältimatult kaasa keskmise kahjumi suurendamise, seega ka kogukahjumi suurendamise vastuolus määruse nr 1260/2001 artikli 15 lõikega 1 (vt selle kohta kohtuotsus, 27.9.2012, Zuckerfabrik Jülich jt, C‑113/10, C‑147/10 ja C‑234/10, EU:C:2012:591, punkt 50).

29

Seetõttu tunnistas Euroopa Kohus oma 27. septembri 2012. aasta otsusega Zuckerfabrik Jülich jt (C‑113/10, C‑147/10 ja C‑234/10, EU:C:2012:591, punkt 54) määruse nr 1193/2009 sätted peale artikli 3, mille tühistas Euroopa Liidu Üldkohus juba oma 29. septembri 2011. aasta otsuses Poola vs. komisjon (T‑4/06, ei avaldata, EU:T:2011:546), kehtetuks.

30

Kuid on selge, et komisjoni kasutatud arvutusmeetod määrustes nr 2267/2000 ja nr 1993/2001 ette nähtud suhkrusektori toodangumaksu kindlaksmääramiseks ei rajanenud enam arvestamisel nende eksporditoetuste tegeliku summaga, mida makstakse, et tagada töödeldud toodetes sisalduvate, ekspordikohustusega hõlmatud suhkrukoguste müük.

31

Niivõrd kui selline arvutusmeetod viitas käesoleva kohtuotsuse punktis 28 meenutatud põhjustel keskmise kahjumi ja seega ka kogukahjumi suuremana määratlemisele, tuleb seda samuti vaadelda vastuolus olevana määruse nr 2038/1999 artikli 33 lõikega 1.

32

Seega tuleb kolmandale küsimusele vastata, et määrused nr 2267/2000 ja nr 1993/2001 on kehtetud.

33

Komisjon kinnitab, et võttes arvesse määruste nr 2267/2000 ja nr 1993/2001 vastuvõtmisest möödunud aega, raskusi põhikohtuasjas käsitletavate aastate kohta andmete leidmisel ja asjaolu, et mõned sel ajal tegutsenud ettevõtjad on turult kadunud, peaks Euroopa Kohus piirama nende määruste kehtetuks tunnistamise mõju, jättes sellest kasusaamise ettevõtjatele, kes enne käesoleva kohtuotsuse kuulutamist on esitanud hagi kohtusse või sellega võrdväärse nõude nende määruste alusel fikseeritud suhkrusektori toodangumaksudena ebaõigesti tasutud summade hüvitamiseks.

34

Kehtetuse selline ajaline piiramine ei jätaks ettevõtjaid, kes on esitanud hagi või nõude, nende õiguste kohtulikust kaitsest ilma. Teisalt välditaks sellega konkurentsi kahjustava olukorra tekkimist vanades liikmesriikides asuvate ettevõtjate ja nende ettevõtjate vahel, kes asuvad Euroopa Liiduga alates 2004. aastast ühinenud liikmesriikides, kuivõrd üksnes esimesena mainitud võiksid saada kasu enam makstud maksude hüvitamisest.

35

Belgia Kuningriik väitis kohtuistungil omalt poolt, et ei ole mingit objektiivset erinevust, mis lubaks eristada nende ettevõtjate olukorda, kes on esitanud hagi enne käesoleva kohtuotsuse kuulutamist, nende ettevõtjate olukorrast, kes ei ole sellist hagi esitanud, ja tegi seega ettepaneku piirata määruste nr 267/2000 ja 1993/2001 kehtetuks tunnistamise mõju tulevikuga.

36

Lõpuks märkisid Raffinerie ja Madalmaade Kuningriik oma suulistes seisukohtades, et käesoleval juhul puuduvad õiguskindlusest lähtuvad kaalutlused, mis õigustaksid nende määruste kehtetuse mõju ajalist piirangut.

37

Seoses sellega on oluline meenutada, et kui see on õiguskindlusest lähtuvatel kaalutlustel õigustatud, on Euroopa Kohtul ELTL artikli 264 teise lõigu kohaselt – mida kohaldatakse analoogia alusel ka eelotsusetaotlustele liidu õigusaktide kehtivuse hindamiseks ELTL artikli 267 alusel – kaalutlusõigus igal konkreetsel juhul märkida, milliseid käsitletava akti tagajärgi loetakse kehtivaks (kohtuotsus, 28.4.2016, Borealis Polyolefine jt, C‑191/14, C‑192/14, C‑295/14, C‑389/14 ja C‑391/14–C‑393/14, EU:C:2016:311, punkt 103).

38

Niisiis on Euroopa Kohus kasutanud liidu õigusakti kehtetuks tunnistamise mõju ajalise piiramise võimalust juhtudel, kui õiguskindlusest tulenevatel kaalutlustel, mis hõlmavad kõiki üldisi huve, st nii avalikke kui erahuve, mis on vastavates kohtuasjades käsitlusel olnud, ei saa lubada käsitletava õigusakti alusel kohtuotsuse kuupäevale eelneva ajavahemiku osas kogutud või makstud summade vaidlustamist (kohtuotsus, 8.11.2001, Silos, C‑228/99, EU:C:2001:599, punkt 36).

39

Käesoleval juhul ei saa turustusaastate 1999/2000 ja 2000/2001 kohta andmete leidmise raskust ega asjaolu, et mõned sel ajavahemikul tegutsenud ettevõtjad on turult kadunud, vaadelda õiguskindlusest tulenevate kaalutlustena, mis õigustaksid käesoleva kohtuotsuse mõju ajalist piiramist.

40

Pealegi ei ole asjaolu, et „vanades“ liikmesriikides asuvad ettevõtjad, kes pidid tasuma makse turustusaastate 1999/2000 ja 2000/2001 eest, peavad saama enam makstud maksude eest hüvitist, oma laadilt selline, mis kahjustaks konkurentsi nende ettevõtjate ja liiduga alates 2004. aastast ühinenud liikmesriikides asuvate ettevõtjate vahel, sest hüvitamise eesmärk on üksnes teha lõpp esimesena mainitud ettevõtjate kategooriat kahjustavale ebasoodsale olukorrale.

41

Selles olukorras ei ole vaja käesoleva kohtuotsuse ajalist mõju piirata.

42

Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kolmas koda) otsustab: