—

J.-M. Adrien ja teised, kes esindavad end ise,

—

Prantsuse valitsus, esindajad: D. Colas ja S. Ghiandoni,

—

Euroopa Komisjon, esindaja: D. Martin,

1

Eelotsusetaotlus puudutab ELTL artiklite 45 ja 48 ning ELL artikli 4 lõike 3 tõlgendamist.

2

Taotlus on esitatud vaidluses, mille pooled on ühelt poolt J.-M. Adrien ja teised ning teiselt poolt Premier ministre (peaminister), ministre des Finances et des Comptes publics (rahandus- ja riigieelarve minister) ja ministre de la Décentralisation et de la Fonction publique (detsentraliseerimise ja avaliku teenistuse minister) ning mis puudutab põhikohtuasja kaebajate vanaduspensioni liikmesriigi pensioniskeemi alusel.

3

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad (edaspidi „personalieeskirjad“) ja liidu muude teenistujate teenistuseeskirjad (edaspidi „teenistuseeskirjad“) kehtestati nõukogu 29. veebruari 1968. aasta määrusega (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad ja muude teenistujate teenistustingimused ning komisjoni ametnike suhtes ajutiselt kohaldatavad erimeetmed (EÜT 1968, L 56, lk 1; ELT eriväljaanne 01/02, lk 5), mida on muudetud nõukogu 20. detsembri 2010. aasta määrusega (EL) nr 1240/2010 (ELT 2010, L 338, lk 7).

4

Personalieeskirjade artiklis 77 on nähtud ette:

„Ametnikul, kes on teenistuses olnud vähemalt kümme aastat, on õigus saada vanaduspensioni. [...]“

5

Personalieeskirjade artikli 83 lõige 2 näeb ette:

„Ametnikud maksavad ühe kolmandiku selle pensioniskeemi rahastamisest. [...]“

6

Personalieeskirjade VIII lisa artikli 12 lõigetes 1 ja 2 on sätestatud:

„1.   Alla 63-aastasel ametnikul, kelle teenistus lõpeb muul põhjusel kui surma või invaliidsuse tõttu ja kellel ei ole õigust saada kohest või edasilükatud vanaduspensioni, on teenistusest lahkudes õigus saada:

2.   Erandina lõike 1 punktist b on alla 63-aastastel ametnikel, kes on teenistusse asumisest saadik pensioniõiguste saamiseks või säilitamiseks teinud sissemakseid riiklikusse pensioniskeemi või omal valikul eraõiguslikku kindlustusskeemi või pensionifondi, mis vastab lõikes 1 sätestatud nõuetele, ja kelle teenistus lõpeb muul põhjusel kui surma või invaliidsuse tõttu, ilma et neil oleks õigust saada kohest või edasilükatud vanaduspensioni, teenistusest lahkudes õigus saada lahkumistoetust, mis võrdub nende institutsioonide teenistuses olles omandatud pensioniõiguste kindlustusmatemaatilise väärtusega. Sellistel juhtudel pensioniõiguste saamiseks või säilitamiseks riiklikusse pensioniskeemi tehtavad sissemaksed arvatakse lahkumistoetusest maha [...] teenistustingimuste artikli 42 või 112 kohaselt.“

7

Teenistustingimuste artikkel 2 sätestab:

„Käesolevate teenistustingimuste tähenduses on „ajutised töötajad“:

[...]

[...]“.

8

Teenistustingimuste artikli 39 lõike 1 esimene lõik sätestab:

„Teenistusest lahkumise korral on teenistujal artikli 2 tähenduses õigus vanaduspensionile, kindlustusmatemaatilise väärtuse ülekandmisele või lahkumistoetuse maksmisele vastavalt personalieeskirjade V jaotise 3. peatükile ja VIII lisale. Kui teenistujal on õigus saada vanaduspensioni, vähendatakse tema pensioniõigusi võrdeliselt artikli 42 kohaselt makstud summadega.“

9

Teenistustingimuste artikkel 41 sätestab:

„B ja C jaos sätestatud sotsiaalkindlustusskeemi rahastamise puhul kohaldatakse personalieeskirjade artiklite 83 ja 83a ning personalieeskirjade VIII lisa artiklite 36 ja 38 sätteid analoogia põhjal.“

10

11. jaanuari 1984. aasta seaduse nr 84-16, mis käsitleb riigi avalikku teenistust puudutavaid personalieeskirju (loi portant dispositions statutaires relatives à la fonction publique de l’État), mida on muudetud 17. jaanuari 2002. aasta sotsiaalse ajakohastamise seadusega nr 2002-73 (loi de modernisation sociale; edaspidi „seadus nr 2002-73“), artikkel 46 ter sätestab:

„Välisriigi territooriumil asuvasse ametiasutusse või organisatsiooni või rahvusvahelise organisatsiooni juurde lähetatud ametnik võib vaatamata sellele, et ta on liitunud pensioniskeemiga, mille alla kuulub lähetuse ametikoht, taotleda sissemaksete tegemist tsiviil‑ ja sõjaväepensionide seadustiku skeemi raames. Sellisel juhul ei saa viimati nimetatud skeemi alusel saadud pensionisumma, mis lisandub pensionisummale, mida võidakse saada lähetuses täidetud ülesannete eest, ületada pensioni, mida see ametnik oleks saanud ilma lähetuses viibimata, ja vajaduse korral vähendatakse tsiviil‑ ja sõjaväepensionide seadustiku alusel saadavat pensioni selle lähetuse eest saadud pensionisumma võrra.

Üksikasjalikud eeskirjad käesoleva artikli rakendamiseks nähakse ette Conseil d’État’ dekreediga.“

11

Tsiviil‑ ja sõjaväepensionide seadustiku (code des pensions civiles et militaires de retraite) artikkel L. 87 sätestab seadusest nr 2002-73 tulenevas redaktsioonis:

„Juhul kui oma karjääri jooksul välisriigi territooriumil asuvasse ametiasutusse või organisatsiooni või rahvusvahelise organisatsiooni juurde lähetatud ametnik või sõjaväelane valis artiklis L. 61 ette nähtud kinnipidamise jätkamise, siis selle seadustiku alusel saadud pensionisumma, mis lisandub pensionisummale, mida võidakse saada lähetuses täidetud ülesannete eest, ei saa ületada pensioni, mida oleks saadud ilma lähetuses viibimata, ja vajaduse korral vähendatakse käesoleva seadustiku pensioni selle lähetuse eest saadud pensionisumma võrra.

[...]“.

12

Sama seadustiku artiklis R-74-1 on ette nähtud:

„Muudetud 11. jaanuari 1984. aasta seaduse nr 84-16, mis käsitleb riigi avalikku teenistust puudutavaid personalieeskirju, artiklis 46 ter viidatud lähetatud ametnikud võivad teha avalduse sissemaksete tegemiseks tsiviil- ja sõjaväepensionide seadustiku skeemi nelja kuu jooksul alates kuupäevast, mil neile tehti teatavaks otsus lähetuse või selle pikendamise kohta.

Avaldus tehakse kirjalikult asutusele, kelle ametnik lähetatakse.

Ametnik, kes valib esimeses lõigus ette nähtud võimaluse, peab artikli L. 61 punktis 2 viidatud sissemakse tegema eelarveministri määrusega nimetatud rahandusametnikule vastavalt üksikasjalikele eeskirjadele, mis on määruses kindlaks määratud. Sissemakse tegemise kohustuse täitmata jätmine peatab ametniku kindlustatuse käesoleva skeemi alusel.

Ametniku puhul, kes ei ole ettenähtud tähtaja jooksul valikuõigust kasutanud, loetakse, et ta loobus tsiviil- ja sõjaväepensionide seadustiku skeemi sissemaksete tegemise võimalusest.

Kui lähetust pikendatakse, uuendatakse vaikimisi valikut, mille ametnik tegi eelmise lähetusperioodi jaoks, välja arvatud juhul, kui ta käesoleva artikli esimeses lõigus ette nähtud tähtaja jooksul ei teata vastupidisest valikust.“

13

18. detsembri 2002. aasta ringkiri täpsustab asjaomaste haldusasutuste talituste jaoks seda, kuidas rakendada 11. jaanuari 1984. aasta seaduse nr 84-16 artiklis 46 ter ning tsiviil- ja sõjaväepensionide seadustiku, mida on muudetud seadusega nr 2002-73, artiklis L. 87 ette nähtud norme.

14

Põhikohtuasja kaebajad on Prantsuse ametnikud, kes on õigusnõunikena lähetatud Euroopa Liidu Kohtu juurde, kus nad on tööle võetud ajutiste teenistujatena. Kuna nad teevad kohustuslikke sissemakseid liidu pensioniskeemi rahastamiseks, on neil selle skeemi kohaselt õigus pensionile, kui nad on liidu institutsiooni või organi teenistuses vähemalt kümme aastat. Juhul kui nende teenistus lõpeb enne kümne aasta täitumist, on neil vastavalt teenistuses oldud ajale eelkõige õigus kas lahkumistoetusele, mis võrdub nende põhipalgast vanaduspensioni makseteks kinnipeetud summa kolmekordse väärtusega, või sellele, et liidus omandatud pensioniõiguste kindlustusmatemaatiline ekvivalent makstakse nende valitud eraõiguslikule kindlustusseltsile või pensionifondile.

15

Põhikohtuasjas arutlusel olevate Prantsuse õigusnormide kohaselt peab ametnik, kes on lähetatud liidu institutsiooni või organi juurde, tegema liikmesriigi skeemi alusel talle makstava pensioni puhul valiku kahe võimaluse vahel.

16

Esiteks võib ametnik lähetuse ajaks peatada oma kindlustuse Prantsuse pensioniskeemis. Sellisel juhul on ta lähetuse ajal kindlustatud üksnes liidu pensioniskeemis ning tema pensioni Prantsuse pensioniskeemi alusel vähendatakse aastate võrra, mil tal kindlustatus selle skeemi alusel puudus. Viimati nimetatud pension summeeritakse siiski täies ulatuses pensioniga, mida saadakse liidu pensioniskeemis kindlustatuse tõttu omandatud pensioniõiguste tulemusel.

17

Teiseks võib ametnik jätkata sissemaksete tegemist Prantsuse pensioniskeemi ja jääda selles skeemis kindlustatuks. Sellisel juhul omandab ta lähetuse ajal pensioniõigused selle skeemi alusel. Pensionisumma, mida ta sel alusel saab, võib liidu skeemi alusel omandatud pensioni täiendada siiski üksnes selle pensionisumma ulatuses, mida ta oleks saanud liikmesriigi skeemis siis, kui ta ei oleks lähetuses viibinud (ülempiiri reegel). Järelikult vähendatakse liikmesriigi vanaduspensioni liidu pensioniskeemi alusel makstava pensioni võrra nii, et kahe pensioni kogusumma ei ületaks selliselt kindlaks määratud ülempiiri (tasandusreegel). Tasandus puudutab Prantsuse pensioni kogusummat, mitte üksnes pensioni, mis vastab lähetuses viibitud ajale, mille tõttu oli olemas kindlustatus mõlemas skeemis.

18

Põhikohtuasja kaebajad valisid lähetuse ajaks nende kindlustatuse säilitamise Prantsuse pensioniskeemis ning tegid seega samal ajal sissemakseid nii Prantsuse kui ka liidu pensioniskeemi. Neil täitus või neil tõenäoliselt täitub kümme aastat liidu institutsiooni teenistuses, mis annab neile õiguse saada pensioni liidu pensioniskeemi alusel. Kuna liidu pension, mida põhikohtuasja kaebajad on omandanud või tõenäoliselt omandavad, on suurem kui Prantsuse pension, mida nad oleksid saanud juhul, kui nad ei oleks lähetuses viibinud, siis nad ei saa või nad ei saaks põhikohtuasjas arutlusel olevate Prantsuse õigusnormide kohaselt mingit pensioni Prantsuse pensioniskeemi alusel.

19

Põhikohtuasja kaebajad palusid 6. märtsil 2012 saabunud taotlusega Prantsuse riigil tunnistada asjaomased Prantsuse õigusnormid kehtetuks. Kuna nende taotlus jäeti 6. mail 2012 kätte toimetatud kaudse otsusega rahuldamata, esitasid nad selle rahuldamata jätmise peale kaebuse Conseil d’État’le (riiginõukogu, Prantsusmaa).

20

Neil asjaoludel otsustas Conseil d’État (riiginõukogu) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:

„[K]as kohustusi, mis tulenevad Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklist 45 koostoimes sama aluslepingu artikliga 48 ja Euroopa Liidu lepingu artiklis 4 nimetatud lojaalse koostöö põhimõttega, rikuvad liikmesriigi õigusnormid, mis võimaldavad Euroopa Liidu institutsiooni lähetatud ametnikul tema lähetuse ajaks valida, kas ta peatab tema päritoluriigi pensioniskeemi sissemaksete tegemise, millisel juhul pension, mida ta selle skeemi alusel saab, summeeritakse täies ulatuses lähetuse ametikohaga seotud pensionisoodustustega, või ta jätkab nende sissemaksete tegemist, millisel juhul pension, mida ta selle skeemi alusel saab, piirdub summaga, mis on vajalik selleks, et kogupension, sealhulgas pension, mida ta saab lähetuse ametikoha pensioniskeemi alusel, ulatuks pensionisummani, mida ta oleks saanud juhul, kui ta ei oleks lähetuses viibinud?“

21

Eelotsusetaotluse esitanud kohus palub oma küsimusega sisuliselt selgitada, kas ELTL artiklit 45 koostoimes ELTL artikliga 48 ja ELL artikli 4 lõikega 3 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus sellised liikmesriigi õigusnormid, nagu on arutlusel põhikohtuasjas ja mis toovad kaasa selle, et liidu institutsiooni või organi juurde lähetatud ametnik, kes valib oma lähetuse ajaks liikmesriigi pensioniskeemis kindlustatuks jäämise, kaotab täielikult või osaliselt viimati nimetatud pensioniskeemis kindlustatusest tulenevad soodustused, kui tal täitub liidu teenistuses kümme aastat, mis annab talle õiguse saada pensioni liidu pensioniskeemi alusel.

22

Sissejuhatuseks tuleb meenutada, et kuigi liikmesriigid säilitavad pädevuse korraldada oma sotsiaalkindlustussüsteemi, peavad nad siiski selle pädevuse teostamisel austama liidu õigust, eriti töötajate vaba liikumist puudutavaid EL toimimise lepingu sätteid (kohtuotsused, 1.4.2008, Gouvernement de la Communauté française ja gouvernement wallon, C‑212/06, EU:C:2008:178, punkt 43, ja 21.1.2016, komisjon vs. Küpros, C‑515/14, EU:C:2016:30, punkt 38).

23

Järelikult tuleb kontrollida, kas EL toimimise lepingu sätted, mis puudutavad töötajate vaba liikumist, on põhikohtuasjas arutlusel olevale olukorrale kohaldatavad. Kui see on nii, siis esiteks tuleb kindlaks teha, kas sellised liikmesriigi õigusnormid, nagu on arutlusel põhikohtuasjas, kujutavad endast piirangut töötajate vabale liikumisele, ning teiseks, kui vastus on jaatav, kas see piirang on põhjendatud.

24

Mis puudutab kõigepealt EL toimimise lepingu sätete kohaldatavust töötajate vabale liikumisele, siis ilmneb väljakujunenud kohtupraktikast, et liidu kodanik, kes töötab oma päritoluriigist erinevas liikmesriigis ja kes on vastu võtnud töökoha rahvusvahelises organisatsioonis, kuulub ELTL artikli 45 kohaldamisalasse (vt kohtuotsused, 15.3.1989, Echternach ja Moritz, 389/87 ja 390/87, EU:C:1989:130, punkt 11; 16.2.2006, Rockler, C‑137/04, EU:C:2006:106, punkt 15, ning 4.7.2013, Gardella, C‑233/12, EU:C:2013:449, punkt 25 ja seal viidatud kohtupraktika).

25

Sellest tuleneb, et sellised liidu kodanikud nagu põhikohtuasja kaebajad, kes töötavad liidu institutsioonis või organis oma päritoluriigist erinevas liikmesriigis, ei saa jääda ilma õigustest ja sotsiaalsetest soodustustest, mida ELTL artikkel 45 neile annab (vt kohtuotsused, 15.3.1989, Echternach ja Moritz, 389/87 ja 390/87, EU:C:1989:130, punkt 12, ning 16.2.2006, Rockler, C‑137/04, EU:C:2006:106, punkt 16 ja seal viidatud kohtupraktika).

26

Mis puudutab teiseks küsimust, kas sellised liikmesriigi õigusnormid, nagu on arutusel põhikohtuasjas, takistavad töötajate vaba liikumist liidu piires, siis tuleb meenutada, et ELTL artikliga 45 on vastuolus kõik meetmed, mis ka juhul, kui need on kohaldatavad ilma kodakondsusest lähtuva diskrimineerimiseta, võivad takistada liidu kodanikel EL toimimise lepinguga tagatud põhivabaduste teostamist või muuta selle neile vähem atraktiivseks (vt kohtuotsused, 1.4.2008, Gouvernement de la Communauté française ja gouvernement wallon, C‑212/06, EU:C:2008:178, punkt 45; 10.3.2011, Casteels, C‑379/09, EU:C:2011:131, punkt 22, ja 5.2.2015, komisjon vs. Belgia, C‑317/14, EU:C:2015:63, punkt 23).

27

Kuigi liidu esmane õigus tõesti ei taga kindlustatule, et liikumine teise liikmesriiki ei mõjuta tema sotsiaalkindlustust, eelkõige haigushüvitisi ja vanaduspensioni, kuna sõltuvalt erinevustest liikmesriikide süsteemide ja õigusnormide vahel võib selline liikumine olla asjaomase isiku jaoks seoses sotsiaalkindlustusega erinevatel juhtudel enamal või vähemal määral soodsam või ebasoodsam, nähtub kindlalt väljakujunenud kohtupraktikast siiski, et juhul, kui liikmesriigi õigusnormide kohaldamine on ebasoodsam, on need õigusnormid liidu õigusega kooskõlas ainult siis, kui need ei sea kõnealust töötajat ebasoodsamasse olukorda võrreldes nende töötajatega, kes tegutsevad ainult selles liikmesriigis, kus need normid kehtivad, ning kui need ei kohusta lihtsalt tasuma kasutuid sotsiaalkindlustuse makseid (vt kohtuotsused, 18.4.2013, Mulders, C‑548/11, EU:C:2013:249, punkt 45, ja 21.1.2016, komisjon vs. Küpros, C‑515/14, EU:C:2016:30, punkt 40).

28

Nii on Euroopa Kohus korduvalt kvalifitseerinud takistuseks meetmed, mille tulemusel töötajad kaotavad vaba liikumise õiguse kasutamise tõttu neile liikmesriigi õigusaktidega tagatud sotsiaalkindlustussoodustused, iseäranis juhul, kui need soodustused on vastutasuks töötajate tasutud sissemaksetele (vt kohtuotsused, 21.10.1975, Petroni, 24/75, EU:C:1975:129, punkt 13; 1.4.2008, Gouvernement de la Communauté française ja gouvernement wallon, C‑212/06, EU:C:2008:178, punkt 46, ning 18.4.2013, Mulders, C‑548/11, EU:C:2013:249, punkt 46 ja seal viidatud kohtupraktika).

29

Mis puudutab põhikohtuasjas arutlusel olevaid liikmesriigi õigusnorme, siis tuleb tõdeda, et juhul kui liidu institutsiooni või organi juurde lähetatud ametnik jääb selle lähetuse ajaks oma pensioniskeemis kindlustatuks, seavad need liikmesriigi õigusnormid selle skeemi pensioni sõltuvusse ülempiiri reeglist ja tasandusreeglist. Nende reeglite kohaselt võib pensionisummat, mida ametnik saab liikmesriigi pensioniskeemi alusel, täiendada liidu pensioniskeemis omandatud pensioniga üksnes liikmesriigi selle pensioni ulatuses, mida ta oleks saanud siis, kui ta ei oleks lähetuses viibinud, ning liikmesriigi pensioni vähendatakse liidu pensioniskeemi alusel makstava pensioni võrra nii, et kahe pensioni kogusumma ei ületa selliselt kindlaks määratud ülempiiri.

30

Ülempiiri reegli ja tasandusreegli tagajärjel kaotab liidu institutsiooni või organi juurde lähetatud ametnik, kes jääb lähetuse ajaks liikmesriigi pensioniskeemis kindlustatuks, täielikult või osaliselt viimati nimetatud skeemis kindlustatusest tulenevad soodustused, kui tal täitub liidu teenistuses kümme aastat, mis annab talle õiguse saada pensioni liidu pensioniskeemi alusel. Neil asjaoludel teeb ametnik, kes jääb liikmesriigi pensioniskeemis kindlustatuks, kasutuid sissemakseid. Need reeglid võivad seega takistada sellise ametniku poolt ELTL artikliga 45 tagatud vabaduse teostamist või muuta selle talle vähem atraktiivseks.

31

Selles osas, milles Prantsuse valitsus väidab, et liikmesriigi pensioniskeemis kindlustatuse säilitamine on põhikohtuasjas arutlusel olevate õigusnormidega pakutud võimalus, mitte kohustus, tuleb tõdeda, et see asjaolu ei tähenda, et sellised õigusnormid ei oleks takistus töötajate vabale liikumisele.

32

Liikmesriigi pensioniskeemis kindlustatuse säilitamise vabatahtlikkus ei muuda midagi selles osas, et ülempiiri reegel ja tasandusreegel, mida sellise õiguse kasutamisel kohaldatakse, toovad kaasa selle, et sellele õigusele tuginev ametnik tegi kasutuid sissemakseid, kui tal täitub kümme aastat liidu teenistuses, mis annab talle õiguse pensionile liidu pensioniskeemi alusel. Kui liikmesriigi pensioniskeem võimaldab lähetatud ametnikel jääda kindlustatuks, peab see võimalus olema siiski antud nii, et sel ei ole sellist tagajärge, kuna vastasel korral on tegemist takistusega töötajale vabale liikumisele.

33

Seda, et sellised liikmesriigi õigusnormid, nagu on arutlusel põhikohtuasjas, on takistus vabale liikumisele, ei sea samuti kahtluse alla Prantsuse valitsuse argumendid, mille kohaselt ei ole sellised õigusnormid ebasoodsamad lähetatud ametnike suhtes võrreldes nende ametnikega, kelle kogu karjäär leiab aset päritoluliikmesriigis.

34

Need õigusnormid on just ebasoodsamad lähetatud ametniku suhtes, kes on samal ajal kindlustatud nii liidu pensioniskeemis kui ka liikmesriigi pensioniskeemis, võrreldes selle ametnikuga, kes jäi päritoluliikmesriiki ja on kindlustatud ainult viimati nimetatud skeemis, kuna üksnes esimesena nimetatud ametnik, kes on küll teinud sissemakseid mõlemasse skeemi, kaotab täielikult või osaliselt liikmesriigi pensioniskeemi alusel kindlustatusest tulenevad soodustused, kui ta omandab pensioniõigused liidu pensioniskeemi alusel.

35

Mis puudutab kolmandaks ja viimaseks takistuse võimaliku põhjenduse olemasolu, siis tuleb tõdeda, et eelotsusetaotluse esitanud kohus ei esita põhjendust, mis võib õigustada töötajate vaba liikumise takistust, milleks on põhikohtuasjas arutlusel olevad õigusnormid. Samuti ei esitanud Prantsuse valitsus Euroopa Kohtusse esitatud seisukohtades põhjendust nendele õigusnormidele.

36

Neil asjaoludel tuleb asuda seisukohale, et sellised õigusnormid, nagu on arutlusel põhikohtuasjas, on põhjendamatu takistus ELTL artikliga 45 tagatud töötajate vabale liikumisele.

37

Seetõttu ei ole vaja teha otsust ELTL artikli 48 ja ELL artikli 4 lõike 3 tõlgendamise kohta.

38

Eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb esitatud küsimusele vastata, et ELTL artiklit 45 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus sellised liikmesriigi õigusnormid, nagu on arutlusel põhikohtuasjas ja mis toovad kaasa selle, et liidu institutsiooni või organi juurde lähetatud ametnik, kes valib oma lähetuse ajaks liikmesriigi pensioniskeemis kindlustatuks jäämise, kaotab täielikult või osaliselt viimati nimetatud pensioniskeemi kindlustusest tulenevad soodustused, kui tal täitub liidu teenistuses kümme aastat, mis annab talle õiguse saada pensioni liidu pensioniskeemi alusel.

39

Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (neljas koda) otsustab:

ELTL artiklit 45 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus sellised liikmesriigi õigusnormid, nagu on arutlusel põhikohtuasjas ja mis toovad kaasa selle, et liidu institutsiooni või organi juurde lähetatud ametnik, kes valib oma lähetuse ajaks liikmesriigi pensioniskeemis kindlustatuks jäämise, kaotab täielikult või osaliselt viimati nimetatud pensioniskeemi kindlustusest tulenevad soodustused, kui tal täitub liidu teenistuses kümme aastat, mis annab talle õiguse saada pensioni liidu pensioniskeemi alusel.