Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 62015CJ0288

    Euroopa Kohtu otsus (kaheksas koda), 9.6.2016.
    Medical Imaging Systems GmbH (MIS) versus Hauptzollamt München.
    Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Finanzgericht München.
    Eelotsusetaotlus – Määrus (EMÜ) nr 2658/87 – Ühine tollitariifistik – Tariifne klassifitseerimine – Alamrubriik 6211 33 10 00 0 – Kiirgusvastased mantelpõlled.
    Kohtuasi C-288/15.

    Court reports – general

    ECLI identifier: ECLI:EU:C:2016:424

    EUROOPA KOHTU OTSUS (kaheksas koda)

    9. juuni 2016 ( *1 )

    „Eelotsusetaotlus — Määrus (EMÜ) nr 2658/87 — Ühine tollitariifistik — Tariifne klassifitseerimine — Alamrubriik 6211 3310 00 0 — Kiirgusvastased mantelpõlled”

    Kohtuasjas C‑288/15,

    mille ese on ELTL artikli 267 alusel Finanzgericht München’i (Müncheni maksukohus, Saksamaa) 16. aprilli 2015. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 15. juunil 2015, menetluses,

    Medical Imaging Systems GmbH (MIS)

    versus

    Hauptzollamt München,

    EUROOPA KOHUS (kaheksas koda),

    koosseisus: koja president D. Šváby, kohtunikud M. Safjan ja M. Vilaras (ettekandja),

    kohtujurist: N. Wahl,

    kohtusekretär: A. Calot Escobar,

    arvestades kirjalikku menetlust,

    arvestades seisukohti, mille esitasid:

    Medical Imaging Systems GmbH (MIS), esindaja: Rechtsanwalt G. Eder,

    Hauptzollamt München, esindaja: C. Erhart-Parzefall,

    Euroopa Komisjon, esindajad: M. Wasmeier ja A. Caeiros,

    arvestades pärast kohtujuristi ärakuulamist tehtud otsust lahendada kohtuasi ilma kohtujuristi ettepanekuta,

    on teinud järgmise

    otsuse

    1

    Eelotsusetaotlus käsitleb küsimust, kuidas tuleb tõlgendada nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT 1987, L 256, lk 1; ELT eriväljaanne 02/02, lk 382) I lisas (komisjoni 9. oktoobri 2012. aasta rakendusmäärusega (EL) nr 927/2012 (ELT 2012, L 304, lk 1) muudetud redaktsioonis) sisalduva kombineeritud nomenklatuuri (edaspidi „KN“) alamrubriiki 6211 3310 00 0.

    2

    See taotlus on esitatud Medical Imaging Systems GmbH (MIS) (edaspidi „MIS“) ja Hauptzollamt München’i (Müncheni peatolliamet) vahelises vaidluses kiirgusvastaste mantelpõllede tariifse klassifitseerimise üle KNi.

    Õiguslik raamistik

    3

    Euroopa Liitu imporditud kauba tolliotstarbel klassifitseerimist reguleerib KN. KN põhineb kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemil (edaspidi „HS“), mille töötas välja Tollikoostöö Nõukogu (nüüd Maailma Tolliorganisatsioon (WCO)), mis asutati Brüsselis 15. detsembril 1950 allkirjastatud konventsiooniga nimetatud nõukogu asutamise kohta. HS kehtestati 14. juunil 1983 Brüsselis sõlmitud rahvusvahelise kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi konventsiooniga (edaspidi „HS‑konventsioon“), mis kiideti koos selle 24. juuni 1986. aasta muutmisprotokolliga Euroopa Majandusühenduse nimel heaks nõukogu 7. aprilli 1987. aasta otsusega 87/369/EMÜ (EÜT 1987, L 198, lk 1; ELT eriväljaanne 02/02, lk 288). KNiga on üle võetud HSi rubriigid ja kuuekohalised alamrubriigid, ainult seitsmes ja kaheksas number tähistavad KNi enda alljaotisi.

    4

    Määruse nr 2658/87 artiklis 12, mida on muudetud nõukogu 31. jaanuari 2000. aasta määrusega (EÜ) nr 254/2000 (EÜT 2000, L 28, lk 16; ELT eriväljaanne 02/09, lk 357), on sätestatud, et Euroopa Komisjon võtab igal aastal määruse vormis vastu KNi täieliku versiooni koos vastavate ühise tollitariifistiku ühepoolsete ja kokkuleppeliste tollimaksumääradega, nagu see tuleneb Euroopa Liidu Nõukogu või komisjoni poolt vastu võetud meetmetest. Nimetatud määrus avaldatakse hiljemalt 31. oktoobril Euroopa Ühenduste Teatajas ja seda kohaldatakse alates järgneva aasta 1. jaanuarist.

    5

    Euroopa Kohtule esitatud toimikust nähtuvalt kohaldub põhikohtuasja asjaoludele KNi 2013. aasta versioon, mis tuleneb määrusest nr 927/2012.

    6

    KNi esimeses osas on esitatud hulk eelsätteid. Selle osa I jaotises „Üldreeglid“ on A osas „Kaupade [KNi] klassifitseerimise üldreeglid“ ette nähtud järgmist:

    „Kaupade [KNi] klassifitseerimine toimub järgmiste põhimõtete kohaselt.

    1.

    Jaotiste, kaubagruppide ja alamgruppide nimetused on antud suunaval eesmärgil; ametlik klassifitseerimine peab toimuma lähtuvalt rubriikide kirjeldustest ja vastavate jaotiste ja gruppide märkustest ning alljärgnevatest sätetest tingimusel, et need rubriigid või märkused ei näe ette muud.

    2.

    [...]

    b)

    Iga viidet rubriigis mingile materjalile või ainele tuleb vaadelda kehtivana ka selle materjali või aine segu või ühendi kohta teiste materjalide või ainetega. Mis tahes viidet mingist materjalist või ainest kaubale tuleb vaadelda viitena kaupadele, mis täielikult või osaliselt koosnevad sellest materjalist või ainest. Rohkem kui ühest materjalist või ainest koosnevaid kaupu klassifitseeritakse reegli 3 kohaselt.

    3.

    Kui reegli 2 punkti b kohaldamisel või mõnel muul põhjusel kaup osutub esmapilgul klassifitseeritavaks kahte või enamasse rubriiki, toimub klassifitseerimine järgmiselt:

    a)

    kaupa täpsemalt kirjeldav rubriik on eelistatud üldisemat kirjeldust sisaldavate rubriikide ees. Kui aga kaks või enam rubriiki kirjeldavad vaid osa ainetest või materjalidest, mis sisalduvad segatud või kombineeritud tootes, või ainult osa jaekaubanduse jaoks mõeldud komplekti kuuluvatest üksikesemetest, siis vaadeldakse neid rubriike nende kaupade suhtes kui võrdselt sobivaid, isegi kui üks rubriikidest kirjeldab kaupa täielikumalt või täpsemalt;

    b)

    segud, erinevatest materjalidest või komponentidest koosnevad kaubad ja jaekaubanduse jaoks mõeldud komplektina esitatud kaubad, mida pole võimalik klassifitseerida reegli 3 punkti a järgi, klassifitseeritakse materjali või komponendi järgi, mis määrab nende põhiomadused, kui selline kriteerium on rakendatav;

    c)

    kaubad, mida ei saa klassifitseerida reegli 3 punkti a või b järgi, klassifitseeritakse rubriiki, mis on neid võrdsel määral kirjeldavate rubriikide numbrilises järjestuses kõige viimane.

    [...]

    6.

    Kaupade ametlik klassifitseerimine iga rubriigi alamrubriikidesse toimub nende alamrubriikide kirjelduste ja alamrubriikide kohta käivate märkuste põhjal, kasutades eespool toodud reegleid vajalike muudatustega ning arvestades, et omavahel on võrreldavad vaid sama taseme alamrubriigid. Selle reegli kohaldamisel kasutatakse ka vastavaid märkusi jaotiste ja gruppide kohta, kui kontekst ei nõua teisiti.“

    7

    KNi teine osa, mis sisaldab tollimaksude loendit, on jagatud jaotistesse. Selle osa XI jaotis sisaldab gruppi 62 „Rõivad ning rõivamanused, v.a silmkoelised või heegeldatud“.

    8

    KNi rubriik 6211, mis kuulub gruppi 62, on struktureeritud järgmiselt:

    „Spordidressid, suusa- ja supelkostüümid; muud rõivad:

    [...]

    6211 33 – – keemilistest kiududest

    6211 33 10 – – – töö- ja ametirõivad

    [...]“.

    9

    KNi teine osa sisaldab ka XV jaotist „Mitteväärismetallid ja nendest valmistatud tooted“. Selles jaotises on muu hulgas järgmised märkused:

    „ 3.

    Kogu nomenklatuuris tähistatakse terminiga „mitteväärismetallid“ järgmisis metalle: [...] antimon [...].

    7.

    Komposiitmaterjalist toodete klassifikatsioon:

    Kui rubriikides ei ole sätestatud teisiti, käsitatakse mitteväärismetallist tooteid, mis koosnevad kahest või enamast mitteväärismetallist (k.a tooted materjalide segudest, mida vastavalt kaupade klassifitseerimise üldreeglitele käsitatakse mitteväärismetallist toodetena), kui sellest mitteväärismetallist tooteid, mille sisaldus massi järgi ületab kõigi teiste metallide sisalduse.

    Vastavalt sellele:

    a)

    käsitatakse rauda ja terast ning erinevaid raua ja terase liike kui üht ja sama metalli;

    b)

    loetakse, et sulam koosneb tervikuna sellest metallist, mille sulamina see on märkuse 5 kohaselt klassifitseeritud;

    [...]“.

    10

    Kõnealuse XV jaotise alla kuulub grupp 81 „Muud mitteväärismetallid; metallkeraamika; tooted nendest“. Selle grupi rubriigi 8110 ülesehitus on järgmine:

    „ 8110 Antimon ja tooted sellest, sh jäätmed ja jäägid

    8110 10 00 – survetöötlemata antimon, pulbrid

    8110 20 00 – jäätmed ja jäägid

    8110 90 00 – muud.“

    11

    Vastavalt määruse nr 2658/87, mida on muudetud määrusega nr 254/2000, artikli 9 lõike 1 punktile a võtab komisjon sama määruse artiklis 10 määratletud korras vastu KNi selgitavad märkused. Need avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

    12

    Põhikohtuasja asjaoludele kohaldatavas KNi selgitavas märkuses grupi 62 kohta (ELT 2011, C 137, lk 1) on muu hulgas märgitud:

    „Üldist

    [...]

    4.

    Sellesse gruppi kuuluvad töö‑ ja ametirõivad, millele osundatakse kombineeritud nomenklatuuri alamrubriikides ja mille välisilme (rõivaeseme otstarbega seotud lihtne või eriline lõige või tegumood) ja materjali laadi (riie on tavaliselt vastupidav ja kokkutõmbamatu) põhjal on selge, et need on kavandatud kandmiseks üksnes või peamiselt muude rõivaste ja/või inimeste (keha või tervise) kaitsmiseks tööl, kutsetegevuses või koduses majapidamises.

    [...]

    Töö‑ ja ametirõivastest võib nimetada rõivaid, mida kasutavad mehaanikud, tehasetöölised, müüriladujad, maatöölised jne, mis on tavaliselt kaheosalised rõivad, kombinesoonid, rinnatüki ja traksidega tunked ning pikad püksid. Muu tegevuse puhul (nt arstid, medõed, koristajad, juuksurid, pagarid, lihunikud jne) võidakse kasutada põllesid, töökitleid, tolmumantleid jne.

    [...]“.

    13

    WCO töötab HSi selgitavad märkused välja HSi konventsiooni alusel ja need avaldatakse kahes WCO ametlikus keeles, nimelt prantsuse ja inglise keeles. HSi selgitavas märkuses HSi rubriigi 6210 („Rõivad rubriigis 5602, 5603, 5903, 5906 või 5907 nimetatud riidest“) kohta on muu hulgas märgitud:

    „Siia rubriiki kuuluvad [...] kiirgusvastased kaitseülikonnad, ilma hingamisaparaadita.“

    Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimus

    14

    MIS esitas 19. märtsil 2013 Müncheni peatolliametile deklaratsiooni Ameerika Ühendriikidest pärineva kiirgusvastase toote mudeli „Xenolite NL 8250“ (edaspidi „vaidlusalune kaup“) vabasse ringlusse lubamiseks. Kõnealuses deklaratsioonis klassifitseeris MIS selle kauba KNi alamrubriiki 6211 33 10 00 0. Peatolliamet võttis deklaratsiooni vastu ja määras sama päeva otsusega imporditollimaksu määraks 12%, mis kehtib KNi eelmainitud alamrubriigi suhtes.

    15

    Kuna tollimaksu määramise otsuse peale MISi poolt esitatud vaie jäeti rahuldamata, esitas MIS eelotsusetaotluse esitanud kohtule kaebuse, milles palub nimetatud otsus tühistada. Kaebuse põhjenduses väidab ta sisuliselt, et vaidlusalune kaup tuleb klassifitseerida KNi alamrubriiki 8110 90 00.

    16

    Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, et vaidlusalune kaup on kiirgusvastane mantelpõll, mille välis- ja sisekülg koosnevad ligikaudu 0,2 mm paksustest ühevärvilistest 100% keemilistest tehiskiududest valmistatud tekstiilmaterjalidest (polüester ja polüamiid). Sisemine kiht koosneb valdavalt antimonist (sisaldus massi järgi ligikaudu 60%) ja muudest elementidest, mille tugimaterjal on polümeer. Varrukateta mantelpõll ulatub üle puusade ja sellel on ümar kinnine kraeta kaelus ja sisse õmmeldud õlapolstrid. Esitükid katavad üksteist täielikult, kusjuures esitükk kinnitatakse paremalt küljelt ja õlalt takjakinnise ribadega. Esiküljel on kirjust trükikangast rinnatasku. Peale selle on kaubal mitteväärismetallist võtmerõngas, mis on kinnitatud kaeluse äärekandi sisse õmmeldud ja aasaks seatud lindi külge. Mantelpõll on ette nähtud inimeste kaitseks röntgenikiirtega seotud kutsetegevuse ajal.

    17

    Eelotsusetaotluse esitanud kohtu andmetel väidab MIS kohtus, et vaidlusalune kaup koosneb mitmesugustest komponentidest, kusjuures suurima osakaaluga on antimon, mis arvestades kauba kasutuseesmärki ja selle moodustavate materjalide väärtust määrab kauba põhiomadused. Nimelt ei saa see kaup ilma antimonita täita oma ülesannet kaitsta röntgenikiirte eest. Kõnealuse kauba väljanägemine ei ole oluline, sest see koosneb erinevatest osadest. Seepärast tuleb kaup MISi arvates klassifitseerida KNi alamrubriiki 8110 90 00.

    18

    Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, et tema menetluses oleva vaidluse lahendus sõltub sellest, kas kauba klassifitseerimisel KNi alamrubriiki 6211 33 10 00 0 tuleb lähtuda vaid kauba väljanägemisest ja kasutuseesmärgist või tuleb arvesse võtta seda, milline komponent määrab kauba põhiomadused.

    19

    Eelotsusetaotluse esitanud kohtu hinnangul kuulub vaidlusalune kaup selle objektiivseid omadusi, väljanägemist ja kasutuseesmärki arvesse võttes KNi alamrubriiki 6211 33 10 00 0. Lisaks leiab eelotsusetaotluse esitanud kohus, et KNi rubriik 6211 on kaupa täpsemalt kirjeldav rubriik KNi tõlgendamise üldreegli 3 punkti a tähenduses ning on seega eelistatud üldisemat kirjeldust sisaldavate rubriikide ees. Siiski on eelotsusetaotluse esitanud kohtul kahtlused vaidlusaluse kauba KNi alamrubriiki 6211 33 10 klassifitseerimise osas tema menetluses olevas kohtuasjas, sest selline klassifitseerimine ei võta arvesse kauba sisemise kihi materjali, eeskätt antimoni, mis moodustab ligikaudu 60% sisemise kihi sisaldusest ning tekitab nimetatud kauba puhul pakutava kiirgusvastase kaitse.

    20

    Neil asjaoludel otsustas Finanzgericht München (Müncheni maksukohus, Saksamaa) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:

    „Kas kauba klassifitseerimisel [KNi] alamrubriiki 6211 33 10 00 0 „Töö- ja ametirõivad“ tuleb lähtuda üksnes kauba väljanägemisest või kasutuseesmärgist või tuleb üldreegli 3 punkti b kohaldades arvesse võtta seda, millised komponendid määravad kauba põhiomadused?“

    Eelotsuse küsimuse analüüs

    21

    Eelotsusetaotlusest ilmneb, et oma küsimuses palub eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitada seda, kas KNi tuleb tõlgendada nii, et selline kiirgusvastane mantelpõll, nagu on kõne all põhikohtuasjas, tuleb klassifitseerida KNi alamrubriiki 6211 33 10 00, lähtudes selle väljanägemisest või kasutuseesmärgist, või tuleb klassifitseerimisel arvesse võtta ka komponente, mis määravad kauba põhiomadused kiirgusvastase kaitseriietusena ja mis võivad vajaduse korral põhjendada kauba klassifitseerimist mõnda teise KNi rubriiki, eeskätt selle rubriiki 8110.

    22

    Seoses sellega tuleb kõigepealt meenutada väljakujunenud kohtupraktikat, mille kohaselt on õiguskindluse ning lihtsa järelkontrolli tagamiseks vaja, et kaupade tariifse klassifitseerimise otsustavaks kriteeriumiks oleksid üldiselt kauba objektiivsed tunnused ning omadused selliselt, nagu need on kindlaks määratud KNi rubriigi ning jaotise või grupi märkuste sõnastuses (kohtuotsus, 18.5.2011, Delphi Deutschland, C‑423/10, EU:C:2011:315, punkt 23 ja seal viidatud kohtupraktika).

    23

    Komisjoni väljatöötatud KNi selgitavad märkused ja WCO väljatöötatud HSi selgitavad märkused aitavad oluliselt kaasa erinevate tariifirubriikide ulatuse tõlgendamisele, kuid need ei ole siiski õiguslikult siduvad (kohtuotsus, 18.5.2011, Delphi Deutschland, C‑423/10, EU:C:2011:315, punkt 24 ja seal viidatud kohtupraktika).

    24

    Samuti väljakujunenud kohtupraktika kohaselt toote kasutuseesmärk olla objektiivne klassifitseerimiskriteerium, juhul kui see tuleneb nimetatud toote olemusest ja seda saab hinnata selle kauba objektiivsete tunnuste ning omaduste alusel (kohtuotsused, 20.6.2013, Agroferm, C‑568/11, EU:C:2013:407, punkt 41, ja 4.3.2015, Oliver Medical, C‑547/13, EU:C:2015:139, punkt 47). Toote otstarve on asjakohane kriteerium aga vaid siis, kui klassifitseerida ei ole võimalik ainult toote objektiivsete tunnuste ja omaduste alusel (kohtuotsused, 16.12.2010, Skoma-Lux, C‑339/09, EU:C:2010:781, punkt 47, ja 28.4.2016, C‑233/15, Oniors Bio, EU:C:2016:305, punkt 33).

    25

    Järgmiseks tuleb tõdeda, et KNi alamrubriik 6211 33 10, mille sõnastus viitab „töörõivastele“, kuulub KNi rubriiki 6211 33 „spordidressid, suusa- ja supelkostüümid; muud rõivad“, mis koosnevad „keemilistest kiududest“.

    26

    Eespool käesoleva kohtuotsuse punktis 12 viidatud KNi selgitavas märkuses grupi 62 kohta on täpsustatud, et sellesse gruppi kuuluvad töö‑ ja ametirõivad, mille välisilme ja materjali laadi põhjal „on selge, et need on kavandatud kandmiseks üksnes või peamiselt muude rõivaste ja/või inimeste (keha või tervise) kaitsmiseks tööl, kutsetegevuses või koduses majapidamises“. Nagu aga ilmneb eelmistes punktides viidatud kohtupraktikast, tuleb selline kaup, nagu on kõne all põhikohtuasjas ja mis on valmistatud keemilistest kiududest ning mõeldud üksnes või peamiselt inimeste kaitseks röntgenikiirtega seotud kutsetegevuse ajal, klassifitseerida „töö‑ ja ametirõivaks“ alamrubriigi 6211 33 10 00 0 tähenduses, lähtudes kauba objektiivsetest tunnustest ja omadustest ning eelkõige selle väljanägemisest.

    27

    Seda tõlgendust kinnitab HSi selgitav märkus HSi rubriigi 6210 kohta, milles on märgitud, et kui „kiirgusvastased kaitseülikonnad, ilma hingamisaparaadita“ on valmistatud rubriigis 5602, 5603, 5903, 5906 või 5907 nimetatud riidest, siis tuleb neid käsitada HSi gruppi 6210 kuuluvate rõivastena. Kuigi vaidlusalune kaup ei ole valmistatud HSi rubriigis 5602, 5603, 5903, 5906 või 5907 nimetatud riidest, võib sellest märkusest järeldada, et üldisemalt kuulub kiirgusvastane kaitseriietus, millel on rõivaste objektiivsed tunnused ja omadused, KNi erinevate rõivaid puudutavate rubriikide ja alamrubriikide alla.

    28

    Mis puutub lõpetuseks sellesse, kas sellise kauba, nagu on kõne all põhikohtuasjas, klassifitseerimisel tuleb arvesse võtta ka komponente, mis määravad kauba põhiomadused, siis olgu meenutatud, et seda kriteeriumi on mainitud KNi tõlgendamise üldreegli 3 punktis b. Nimetatud tõlgendamise üldreegli enda sõnastusest tuleneb, et see käsitleb olukordi, mil „kaup osutub esmapilgul klassifitseeritavaks kahte või enamasse rubriiki“.

    29

    Kui selline olukord tekib, siis tuleb kohaldada KNi tõlgendamise üldreegli 3 punkti a, mille kohaselt „kaupa täpsemalt kirjeldav rubriik on eelistatud üldisemat kirjeldust sisaldavate rubriikide ees“. Ainult siis, kui selle reegli kohaldamine ei võimalda teatavaid kaupu nõuetekohaselt klassifitseerida, eelkõige, kui kõnealust kaupa täpsemalt kirjeldav tariifirubriik puudub (vt selle kohta kohtuotsused, 10.5.2001, VauDe Sport, C‑288/99, EU:C:2001:262, punkt 21, ja 15.11.2012, Kurcums Metal, C‑558/11, EU:C:2012:721, punkt 36), tuleb kohaldada KNi tõlgendamise üldreegli 3 punkti b ja klassifitseerida sellised kaubad „materjali või komponendi järgi, mis määrab nende põhiomadused“.

    30

    Nagu aga eespool käesoleva kohtuotsuse punktis 26 märgiti, on sellise kauba, nagu on vaatluse all põhikohtuasjas, klassifitseerimiseks olemas täpsemalt kirjeldav rubriik – antud juhul KNi rubriik 6211, mille alla kuulub alamrubriik 6211 33 10 00 0.

    31

    Kuigi eelotsusetaotluse esitanud kohus tõi välja võimaluse klassifitseerida põhikohtuasjas käsitletav kaup KNi teise rubriiki, eeskätt selle rubriiki 8110, tuleneb nimetatud rubriigi sõnastusest siiski, et see puudutab „antimoni“ ja „toote[i]d sellest, sh jäätme[i]d ja jää[ke]“, mitte aga rõivaid nagu põhikohtuasjas käsitletav kaup.

    32

    Asjaolust, et kõnealusel kaubal on peamiselt antimonist valmistatud sisemine kiht, mis annab sellele kiirgusvastase kaitse, ei piisa selleks, et klassifitseerida seda kaupa antimonist valmistatud tooteks KNi rubriigi 8110 tähenduses.

    33

    Nagu juba märgiti, on KNi alamrubriik 6211 33 10 00 0 „kaupa täpsemalt kirjeldav rubriik“ KNi tõlgendamise üldreegi 3 punkti a tähenduses ning see on eelistatud teiste rubriikide ees. Seega ei pea põhikohtuasjas käsitletava kauba tariifseks klassifitseerimiseks kasutama KNi tõlgendamise üldreegli 3 punkti b, mis viitab „materjali[le] või komponendi[le]“, mis määrab kauba „põhiomadused“.

    34

    Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb esitatud küsimusele vastata, et KNi tuleb tõlgendada nii, et niisugune kiirgusvastane mantelpõll, nagu on kõne all põhikohtuasjas, tuleb selle objektiivsetest tunnustest ja omadustest ning eelkõige selle väljanägemisest lähtudes klassifitseerida KNi alamrubriiki 6211 33 10 00 0, ilma et tuleks tugineda komponentidele, mis määravad vaidlusaluse kauba põhiomadused.

    Kohtukulud

    35

    Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

     

    Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kaheksas koda) otsustab:

     

    Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta I lisas (komisjoni 19. oktoobri 2012. aasta rakendusmäärusega (EL) nr 927/2012 muudetud redaktsioonis) sisalduvat kombineeritud nomenklatuuri tuleb tõlgendada nii, et niisugune kiirgusvastane mantelpõll, nagu on kõne all põhikohtuasjas, tuleb selle objektiivsetest tunnustest ja omadustest ning eelkõige selle väljanägemisest lähtudes klassifitseerida nimetatud nomenklatuuri alamrubriiki 6211 33 10 00 0, ilma et tuleks tugineda komponentidele, mis määravad vaidlusaluse kauba põhiomadused.

     

    Allkirjad


    ( *1 ) Kohtumenetluse keel: saksa.

    Top