—

Sprengen/Pakweg Douane BV, esindajad: advocaat H. de Bie, advocaat S.S. Mulder ja advocaat N. van den Broek,

—

Madalmaade valitsus, esindajad: M. Noort, M. Bulterman ja M. Gijzen,

—

Euroopa Komisjon, esindajad: A. Caeiros, F. Wilman ja W. Roels,

1

Eelotsusetaotlus puudutab küsimust, kuidas tõlgendada nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT 1987, L 256, lk 1; ELT eriväljaanne 02/02, lk 382), mida on järjestikku muudetud komisjoni 17. oktoobri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1549/2006 (ELT 2006, L 301, lk 1) ja komisjoni 20. septembri 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 1214/2007 (ELT 2007, L 286, lk 1), I lisas kehtestatud kombineeritud nomenklatuuri (edaspidi „KN“), eelkõige KNi rubriike 8471 ja 8521.

2

Taotlus esitati Sprengen/Pakweg Douane BV (edaspidi „Sprengen“) ja Staatssecretaris van Financiëni (rahanduse riigisekretär) vahelises vaidluses selle üle, kuidas klassifitseerida KNi seadmed nimega „screenplays“, mis koosnevad multimeedia kõvakettast ja millega on võimalik taasesitada vahetult telerikuvaril või videomonitoril mitmesuguseid arvutist kopeeritud multimeediafaile alates fotodest ja muusikast kuni filmideni.

3

Euroopa Liitu imporditud kauba tolliotstarbel klassifitseerimist reguleerib KN.

4

KN põhineb kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemil (edaspidi „HS“), mille töötas välja Tollikoostöö Nõukogu (nüüd Maailma Tolliorganisatsioon (WCO)), mis asutati Brüsselis 15. detsembril 1950 allkirjastatud konventsiooniga nimetatud nõukogu asutamise kohta. HS kehtestati 14. juunil 1983 Brüsselis sõlmitud rahvusvahelise kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi konventsiooniga (edaspidi „HSi konventsioon“), mis kiideti koos selle 24. juuni 1986. aasta muutmisprotokolliga Euroopa Majandusühenduse nimel heaks nõukogu 7. aprilli 1987. aasta otsusega 87/369/EMÜ (EÜT 1987, L 198, lk 1; ELT eriväljaanne 02/02, lk 288). KNiga on üle võetud HSi rubriigid ja kuuekohalised alamrubriigid, ainult seitsmes ja kaheksas number tähistavad KNi enda alljaotisi.

5

Määruse nr 2658/87 artikli 12 kohaselt võtab Euroopa Komisjon igal aastal määruse vormis vastu KNi täieliku versiooni koos vastavate ühise tollitariifistiku ühepoolsete ja kokkuleppeliste tollimaksumääradega, nagu see tuleneb Euroopa Liidu Nõukogu või komisjoni poolt vastu võetud meetmetest. Kõnealune määrus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas hiljemalt 31. oktoobril ja seda kohaldatakse alates järgneva aasta 1. jaanuarist.

6

Euroopa Kohtule esitatud toimikust nähtub, et põhikohtuasja asjaolude suhtes on kohaldatavad KNi 2007. ja 2008. aasta redaktsioonid, mis kehtestati vastavalt määrusega nr 1549/2006 ja määrusega nr 1214/2007. Neist määrustest tulenevates versioonides on eelotsuse küsimustega seotud klassifitseerimise üldreeglid ja KNi gruppide 84 ja 85 rubriigid ning nende gruppide märkused sõnastatud identselt.

7

KNi teine osa sisaldab XVI jaotist „Masinad ja mehaanilised seadmed; elektriseadmed; nende osad; helisalvestus- ja taasesitusseadmed, telepildi ja -heli salvestus- ja taasesitusseadmed, nende osad ja tarvikud“.

8

KNi XVI jaotise märkused 3 ja 5 on sõnastatud järgmiselt:

[...]

9

KNi XVI jaotis sisaldab gruppi 84 „Tuumareaktorid, katlad, masinad ja mehaanilised seadmed, nende osad“.

10

Selle grupi märkus 5 on sõnastatud nii:

„[...]

11

KNi rubriik 8471 ja viimase alamrubriik 8471 70 50 on sõnastatud nii:

[...]

[...]

8471 70 50 – – – – – kõvakettaseadmed

[...]“.

12

KNi XVI jaotis sisaldab lisaks gruppi 85 „Elektrimasinad ja -seadmed, nende osad; helisalvestus- ja taasesitusseadmed, telepildi ja -heli salvestus- ja taasesitusseadmed, nende osad ja tarvikud“.

13

KNi rubriik 8521 ja viimase alamrubriik 8521 90 00 on sõnastatud nii:

[...]

8521 90 00 – muud“.

14

WCO kiidab HSi konventsiooni artiklis 8 sätestatud tingimustel heaks nimetatud konventsiooni artiklis 6 ette nähtud HSi komitee poolt vastu võetud selgitavad märkused ja klassifitseerimise arvamused. Vastavalt HSi konventsiooni artikli 7 lõikele 1 on selle komitee ülesanne muu hulgas teha ettepanekuid nimetatud konventsiooni muutmiseks ning töötada välja selgitavaid märkusi, klassifitseerimise arvamusi ja muid nõuandeid HSi tõlgendamiseks.

15

HSi konventsiooni artikli 3 lõike 1 kohaselt kohustub iga konventsiooniosaline tagama, et tema tollitariifi- ja statistikanomenklatuurid on HSiga kooskõlas, kasutama kõiki HSi rubriike ja alamrubriike ilma täienduste või muudatusteta ning nende vastavate arvkoodidega ning järgima selle süsteemi numeratsiooni. Iga konventsiooniosaline kohustub ka kasutama HSi tõlgendamise üldreegleid ning märkusi HSi jaotiste, gruppide ja alamrubriikide kohta ning hoiduma muutmast jaotiste, gruppide ja alamrubriikide ulatust.

16

HSi rubriigi 8521 selgitavad märkused 2007. aasta redaktsioonis olid sõnastatud nii:

„A.‑ SALVESTUSSEADMED, KOMBINEERITUD SALVESTUS- JA TAASESITUSSEADMED

Need on seadmed, mis ühendatuna telekaamera või televisiooni vastuvõtuseadmega võimaldavad kandjale salvestada elektrilised impulsid (analoogsignaalid) või digitaalkoodiks muudetud analoogsignaalid (või nende kombinatsiooni) vastavalt telekaamerast või televisiooni vastuvõtjast tulevatele kujutistele ja helile. Üldjuhul salvestatakse kujutised ja heli ühele ja samale kandjale. Salvestada saab magnetiliste või optiliste vahenditega ja salvestuskandja on tavaliselt lint või plaat.

Siia rubriiki kuuluvad ka seadmed, mis salvestavad (tavaliselt magnetkettale) videokujutiste ja -heli digitaalkoodi, mille allikaks on arvuti (nt digitaalvideomagnetofonid).

Magnetsalvestusel lindile salvestatakse kujutis ja heli lindi eri radadele, kuid magnetsalvestusel plaadile salvestatakse kujutis ja heli magnetmustri või -täppidena plaadi pinnal olevatele spiraalsetele radadele.

Optilise salvestuse korral „kirjutatakse“ kujutist ja heli väljendavad digitaalandmed plaadile laseri abil.

Televisioonisignaale vastuvõtvatel videosalvestusseadmetel on tuuner, mis võimaldab eraldada soovitud signaali (kanali) kõigi sissetulevate signaalide hulgast.

Taasesituse korral muudab seade salvestise videosignaaliks. Videosignaal saadetakse edasi kas saatjasse või televiisorisse.

B.‑ TAASESITUSAPARAADID

Need aparaadid on ette nähtud ainult kujutise ja heli taasesitamiseks vahetult televisioonivastuvõtjal. Salvestuskandjad, mida nendes aparaatides kasutatakse, on eelnevalt salvestatud spetsiaalsel salvestusseadmel mehaaniliselt, magnetiliselt või optiliselt. Selle aparatuuri näited on järgmised:

Aparatuur mis kasutab plaate (kettaid), millistele kujutis ja heli võib olla salvestatud erinevatel meetoditel ja sealt loetavad kas laseroptilise lugemissüsteemiga, mahtuvusliku anduriga, surveanduriga või magnetpeaga. Vastavalt XVI jaotise märkusele 3 klassifitseeritakse sellesse rubriiki nii video- kui helisalvestusi reprodutseerivad seadmed.

Aparatuur mis dekodeerib ja muundab videosignaaliks kujutise, mis on salvestatud valgustundlikule filmile (heli on salvestatud samale lindile magnetiliselt).“

17

Infotehnoloogiatoodetega kauplemise leping, mis koosneb Singapuris toimunud Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) esimesel konverentsil 13. detsembril 1996 vastu võetud infotehnoloogiatoodetega kauplemist käsitlevast ministrite deklaratsioonist ning selle lisadest ja manustest koos selle rakendamist käsitleva teatisega (edaspidi „ITA“), kiideti ühenduse nimel heaks nõukogu 24. märtsi 1997. aasta otsusega 97/359/EÜ infotehnoloogiatoodete tollimaksude kaotamise kohta (EÜT 1997, L 155, lk 1; ELT eriväljaanne 11/26, lk 3). ITA artikkel 1 täpsustab, et iga osapoole kauplemiskord peab arenema sel moel, et paraneksid infotehnoloogiatoodete turule pääsemise võimalused.

18

Nagu nähtub nõukogu 16. novembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 2559/2000 – millega muudetakse määruse nr 2658/87 I lisa – (EÜT 2000, L 293, lk 1) põhjendustest 2 ja 3 võeti see määrus vastu ITA rakendamiseks.

19

ITA lisa A ja B manused on sõnastatud nii:

„Attachment A, Section 1

[...]

[...]

[...]

Attachment B

Positive list of specific products to be covered by this agreement wherever they are classified in the HS.

[...]

Proprietary format storage devices including media therefore for automatic data processing machines, with or without removable media and whether magnetic, optical or other technology, including Bernouilli Box, Syquest, or Zipdrive cartridge storage units.

[...]“.

20

Sprengen esitas 2007. ja 2008. aastal enda nimel ja arvel tellija Iomega International SA eest tollideklaratsioonid taotlusega lubada vabasse ringlusse seadmed nimega „screenplays“ (edaspidi „multimeediamängijad“).

21

Eelotsusetaotlusest nähtub, et multimeediamängijad on seadmed, mis võimaldavad salvestada multimeediafaile ning neid taasesitada telekuvaril või videomonitoril.

22

Selleks on multimeediamängijatel kõvaketas, millele saab salvestada personaalarvutist mitmesugustes levinud vormingutes video-, muusika- või ka pildifaile. Ühendus personaalarvutiga luuakse multimeediamängijatesse sisseehitatud Firewire- või USB‑liidese kaudu.

23

Seejärel võib need seadmed arvutist lahutada ning ühendada nad kaabli abil nimetatud videote, muusika või piltide taasesitamiseks telerikuvari või videomonitoriga. Multimeediamängijates sisalduv riist- ja tarkvara dekodeerib kõvakettale salvestatud (digitaalsed) multimeediafailid ja muundab need (analoogseks) Pal-/NTSC signaaliks, mida saab kujutada telerikuvaril või videomonitoril.

24

Multimeediamängijate tarnekomplektis sisalduvas kasutusjuhendis on märgitud:

„Iomega Screenplay multimeediaketta abil saate arvutisse salvestatud multimeediafaile taasesitada telerikuvaril. Selleks kopeerige filmid, fotod ja muusika USB- või Firewire-liidese kaudu personaalarvutist või Mac-arvutist multimeediamängija kettale. Seejärel saate filme, fotode slaidiesitlusi ja oma muusikat taasesitada igal telerikuvaril.“

25

Sprengen deklareeris multimeediamängijad „kõvakettaseadmetena“ KNi alamrubriiki 8471 70 50, millele vastab tollimaksumäär 0%.

26

Madalmaade toll leidis kontrolli tulemusena, et multimeediamängijad tuleb klassifitseerida „videosignaalide taasesitusaparatuurina“ KNi alamrubriiki 8521 90 00, millele vastab tollimaksumäär 13,9%. Seepeale tehti maksuotsused ning esitati Sprengenile asjaomased nõuded.

27

Sprengen esitas kõnealuste maksunõuete peale vaide. Pärast vaide rahuldamata jätmist esitas ta kaebuse Rechtbank Haarlem’ile (Haarlemi esimese astme kohus, Madalmaad), kes jättis selle 22. detsembril 2011 rahuldamata. Sprengen kaebas selle otsuse edasi Gerechtshof Amsterdami (Amsterdami apellatsioonikohus, Madalmaad), kes jättis kaebuse 24. oktoobri 2013. aasta otsusega samuti rahuldamata põhjendusel, et multimeediamängijad tuleb klassifitseerida KNi rubriiki 8521.

28

Sprengen esitas apellatsioonimenetluses tehtud otsuse peale kassatsioonkaebuse Hoge Raad der Nederlanden’ile (Madalmaade kõrgeim kohus). Viimati nimetatud kohtus väidab Sprengen esiteks, et apellatsioonikohus tõlgendas KNi rubriigi 8521 ning eelkõige „videosignaalide taasesitusaparatuuri“ mõiste ulatust selle rubriigi tähenduses liiga laialt ning et see tõlgendus on vastuolus nii HSi kui ka KNiga. Teiseks väidab Sprengen, et isegi kui multimeediamängijaid võiks klassifitseerida KNi rubriiki 8521, on apellatsioonikohus tõlgendanud vääralt KNi XVI jaotise märkust 3, mille kohaselt kahe või enama üksteist täiendava või asendava funktsiooni täitmiseks konstrueeritud masinad klassifitseeritakse nii, nagu koosneksid nad ainult sellest komponendist või oleksid sellised masinad, mis täidavad põhifunktsiooni. Lõpuks väidab Sprengen, et Gerechtshof Amsterdam (Amsterdami apellatsioonikohus) leidis vääralt, et multimeediamängijad ei kuulu ITA kohaldamisalasse ning et ta ei saa tollimaksumäära kohaldamise osas sellele lepingule tugineda.

29

Neil asjaoludel otsustas Hoge Raad der Nederlanden (Madalmaade kõrgeim kohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

30

Nende küsimustega, mida tuleb analüüsida koos, soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas KNi tuleb tõlgendada nii, et sellised seadmed nagu põhikohtuasjas kõne all olevad multimeediamängijad, mis ühest küljest salvestavad multimeediafaile ja teisest küljest taasesitavad neid telerikuvaril või videomonitoril, tuleb klassifitseerida KNi alamrubriiki 8471 70 50 või selle nomenklatuuri rubriiki 8521.

31

Esitatud küsimustele vastuse andmise seisukohalt on ühelt poolt oluline rõhutada, et KNi klassifitseerimise üldreeglid näevad ette, et kaupade klassifitseerimine toimub lähtuvalt rubriikide kirjeldustest ja vastavate jaotiste ja gruppide märkustest, ning et jaotiste, kaubagruppide ja alamgruppide nimetused on antud üksnes suunaval eesmärgil (vt kohtuotsused, 12.6.2014, Lukoyl Neftohim Burgas, C‑330/13, EU:C:2014:1757, punkt 33, ja 11.6.2015, Baby Dan, C‑272/14, EU:C:2015:388, punkt 25).

32

Teiselt poolt on väljakujunenud kohtupraktika kohaselt õiguskindluse ning lihtsa järelkontrolli tagamiseks vajalik, et kaupade tariifse klassifitseerimise otsustavaks kriteeriumiks oleksid üldiselt kauba objektiivsed tunnused ning omadused selliselt, nagu need on kindlaks määratud KNi rubriigi ning jaotise või grupi märkuste sõnastuses (vt eelkõige kohtuotsused, 16.2.2006, Proxxon, C‑500/04, EU:C:2006:111, punkt 21, ja 5.3.2015, Vario Tek, C‑178/14, EU:C:2015:152, punkt 21 ja seal viidatud kohtupraktika).

33

Siinkohal nähtub vahetult rubriigi 8471, mille alla kuulub alamrubriik 8471 70 50, ja rubriigi 8521 ning sinna juurde kuuluvate märkuste sõnastusest, et asjaomase kauba funktsioon on määrava tähtsusega selle kauba klassifitseerimisel ühte nimetatud rubriikidest.

34

Nimetatud rubriikides on nimelt kirjeldatud nende rubriikidega hõlmatud kauba spetsiifilist funktsiooni. Nii puudutab KNi rubriik 8471 muu hulgas „arvuteid ja nende plokke“. Rubriigiga 8521 on seevastu hõlmatud „videosignaalide salvestus- või taasesitusaparatuur, mis sisaldab või ei sisalda videotuunerit“.

35

Eelotsusetaotlusest tuleneb, et põhikohtuasjas kõne all olevate seadmete funktsioonid lubavad iseenesest klassifitseerida need seadmed mõlemasse käesoleva otsuse punktis 30 nimetatud rubriiki. Nende seadmete funktsioon on eelkõige ühelt poolt multimeediafailide salvestamine ning teiselt poolt nende taasesitamine telerikuvaril või videomonitoril.

36

Eelotsusetaotlusest nähtub ka, et kõnealuste seadmete põhifunktsioon on videosignaalide taasesitamine.

37

Siiski tuleb esiteks märkida, et KNi XVI jaotise, mis sisaldab gruppe 84 ja 85, märkuses 3 on öeldud, et kui kontekst ei nõua teisiti, siis kahest või enamast omavahel tervikuks ühendatud masinast koosnevad liitmasinad ja muud kahe või enama üksteist täiendava või asendava funktsiooni täitmiseks konstrueeritud masinad klassifitseeritakse nii, nagu koosneksid nad ainult sellest komponendist või oleksid sellised masinad, mis täidavad põhifunktsiooni.

38

Sellest tulenevalt tuleks sellised seadmed nagu põhikohtuasjas kõne all olevad multimeediamängijad klassifitseerida nende põhifunktsioonist lähtuvalt põhimõtteliselt KNi rubriiki 8521, mis puudutab konkreetselt videosignaalide taasesitusaparatuuri.

39

Seda järeldust ei saa kahtluse alla seada Sprengeni väitega, mille kohaselt on selline klassifitseerimine HSi rubriigi 8521 selgitava märkuse tõttu välistatud. Sprengen väidab sellega seoses, et selle märkuse kohaselt kuuluvad nimetatud rubriiki üksnes aparaadid, mis on ette nähtud „ainult“ kujutise ja heli taasesitamiseks vahetult televisioonivastuvõtjal. Isegi kui oletada, et multimeediamängijatel on selline taasesitusfunktsioon, ei oleks see Sprengeni sõnul siiski mingil juhul nende seadmete „ainus“ funktsioon.

40

Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt aitavad HSi selgitavad märkused omalt poolt oluliselt kaasa erinevate tariifirubriikide ulatuse tõlgendamisele, ent need ei ole õiguslikult siduvad. Nimetatud märkuste sisu peab seega olema kooskõlas KNi sätetega ega tohi muuta nende ulatust (vt kohtuotsus, 26.11.2015, Duval, C‑44/15, EU:C:2015:783, punkt 24).

41

Käesoleva otsuse punktis 38 toodud järeldus ei ole seega vastuolus asjaoluga, et HSi rubriigi 8521 selgitava märkuse B osa kohaselt hõlmab see rubriik aparaate, mis on ette nähtud „ainult“ kujutise ja heli taasesitamiseks vahetult televisioonivastuvõtjal. Mõiste „ainult“ kasutamine ei tähenda nimelt, et välja jääksid kõik seadmed, millel on lisaks videosignaalide taasesitamisele ka muid funktsioone, vaid sellega eristatakse neid seadmeid selle selgitava märkuse A osas nimetatud „kombineeritud salvestus- ja taasesitusseadmetest“.

42

Teiseks kinnitab sellist tõlgendust KNi grupi 84, mis sisaldab alamrubriiki 8471 70 50, märkus 5. Selle grupi märkus 5 C sisaldab sätteid, mida kohaldatakse sellele grupile, kui märkuse 5 punktidest D ja E ei tulene teisiti. Grupi 84 märkuses 5 E on öeldud, et „[m]asinad, mis sisaldavad automaatset andmetöötlusseadet või töötavad koos andmetöötlusseadmega ning täidavad muud spetsiifilist funktsiooni kui andmetöötlus, klassifitseeritakse nende funktsioonidele vastavatesse rubriikidesse või selliste puudumisel jääkrubriikidesse“.

43

Nimetatud märkuse 5 E sõnastusest tuleneb, et väljend „spetsiifiline funktsioon“ tähendab „muud […] [funktsiooni] kui andmetöötlus“ (vt selle kohta kohtuotsus, 11.12.2008, Kip Europe jt, C‑362/07 ja C‑363/07, EU:C:2008:710, punkt 32).

44

Lisaks tuleneb nimetatud märkuse üldisest ülesehitusest ja eesmärgist, et selles märkuses esitatud väljendiga „klassifitseeritakse nende funktsioonidele vastavatesse rubriikidesse“ soovitakse vältida, et seadmed, mille funktsioon ei seisne andmetöötluses, klassifitseeritakse rubriiki 8471 üksnes seetõttu, et nende ehitusse kuulub ka automaatne andmetöötlusseade või et nad töötavad niisuguse seadmega ühendatuna (kohtuotsus, 11.12.2008, Kip Europe jt, C‑362/07 ja C‑363/07, EU:C:2008:710, punkt 33).

45

Tuleb märkida, et nii nagu Madalmaade valitsus ja komisjon Euroopa Kohtus selgitasid, on põhikohtuasjas kõne all olevatel seadmetel spetsiifiline funktsioon, mis seisneb kujutise ja heli taasesitamises telekuvaril. Seda funktsiooni ei saa nimelt pidada andmetöötlusfunktsiooniks KNi rubriigi 8471 tähenduses.

46

Vastupidi eelotsusetaotluse esitanud kohtu väitele ei mõjuta KNi grupi 84 märkuse 5 E kohaldamist asjaolu, et seadmel on kaks funktsiooni nagu põhikohtuasjas kõne all olevatel seadmetel. See märkus lähtub nimelt tingimata eeldusest, et kõnealusel seadmel võib olla mitu funktsiooni.

47

Seega ei tule KNi grupi 84 märkuse 5 E kohaselt klassifitseerida põhikohtuasjas kõne all olevaid seadmeid KNi rubriiki 8471 ega eelkõige selle nomenklatuuri alamrubriiki 8471 70 50.

48

Kolmandaks tuleb analüüsida, kas KNi sellist tõlgendust seavad kahtluse alla ITA sätted, millele eelotsusetaotluse esitanud kohus viitab. Sellega seosest tuleb meenutada, et kuigi väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei ole ITA sätted sellised sätted, mille alusel võiks isikutel tekkida õigusi, millele nad saavad kohtus liidu õiguse alusel vahetult toetuda, tuleb siis, kui kõnealune valdkond on liidu õigusega reguleeritud, liidu sõlmitud rahvusvaheliste lepingute ülimuslikkuse tõttu liidu teisese õiguse tekstide suhtes neid tekste tõlgendada, niivõrd kui see on võimalik, kooskõlas nende lepingutega (kohtuotsus, 22.11.2012, Digitalnet jt, C‑320/11, C‑330/11, C‑382/11 ja C‑383/11, EU:C:2012:745, punkt 39 ja seal viidatud kohtupraktika).

49

Sprengeni arvates tuleks põhikohtuasjas kõne all olevad seadmed klassifitseerida nii ITA lisa A manusesse kui „storage units“ kui ka B manusesse kui „proprietary format storage devices“.

50

A manus sisaldab viidet HSi alamrubriigile 8471 70, mis vastab KNi alamrubriigile 8471 70. Käesoleva otsuse punktist 47 tuleneb aga, et neid seadmeid ei saa KNi sellesse alamrubriiki klassifitseerida. Seega ei ole A manus põhikohtuasjas asjakohane.

51

ITA B manus, mis sisaldab spetsiifiliste kaupade loetelu, mis on ITAga hõlmatud hoolimata sellest, kas neid klassifitseeritakse HSi või mitte, viitab mõistele „proprietary format storage devices“. Nagu komisjon kohtuistungil väitis, tuleb selleks, et otsustada, kas põhikohtuasjas kõne all olevad seadmed vastavad sellele mõistele, võtta arvesse nende põhifunktsiooni ning objektiivseid omadusi. Eelotsusetaotlusest nähtub aga, et nende seadmete põhifunktsioon on videosignaalide taasesitamine, mitte andmete salvestamine. Seega ei ole kõnealused seadmed hõlmatud mõistega „proprietary format storage devices“, millele viitab B manus.

52

Järelikult tuleb sedastada, et ITA lisa A ja B manus ei oma põhikohtuasjas tähtsust.

53

Eeltoodud kaalutlustest lähtuvalt tuleb esitatud eelotsuse küsimustele vastata, et KNi tuleb tõlgendada nii, et sellised seadmed nagu põhikohtuasjas kõne all olevad multimeediamängijad, mis ühest küljest salvestavad multimeediafaile ja teisest küljest taasesitavad neid telerikuvaril või videomonitoril, tuleb klassifitseerida selle nomenklatuuri rubriiki 8521.

54

Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (üheksas koda) otsustab:

Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta, mida on järjestikku muudetud komisjoni 17. oktoobri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1549/2006 ja komisjoni 20. septembri 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 1214/2007, I lisas kehtestatud kombineeritud nomenklatuuri tuleb tõlgendada nii, et sellised seadmed nagu põhikohtuasjas kõne all olevad multimeediamängijad, mis ühest küljest salvestavad multimeediafaile ja teisest küljest taasesitavad neid telerikuvaril või videomonitoril, tuleb klassifitseerida selle nomenklatuuri rubriiki 8521.