—

Kawasaki Motors Europe NV, esindajad: advokat J. A. H. Hollebeek, advokat M. van der Knaap ja advokat E. van Doornik,

—

Madalmaade valitsus, esindajad: M. Bulterman ja B. Koopman,

—

Euroopa Komisjon, esindajad: J.-F. Brakeland ja A. Caeiros,

1

Eelotsusetaotlus käsitleb komisjoni 3. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1051/2009 teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris (ELT 2009, L 290, lk 56) kehtivust.

2

Eelotsusetaotlus on esitatud Kawasaki Motors Europe NV (edaspidi „KME“) ja Inspecteur van de Belastingdienst/Douane’i (maksu- ja tolliameti inspektor, Madalmaad) (edaspidi „maksuhaldur“) vahelises kohtuvaidluses, mis käsitleb kolme siduvat tariifiinformatsiooni, mille maksuhaldur väljastas traktoritena kasutamiseks konstrueeritud neljarattalise kerg-maastikusõiduki kohta.

3

Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, lk 1, ELT eriväljaanne 02/02, lk 382) (muudetud nõukogu 31. jaanuari 2000. aasta määrusega (EÜ) nr 254/2000 (EÜT L 28, lk 16; ELT eriväljaanne 02/09, lk 357)) (edaspidi määrus nr 2658/87) artikli 9 lõike 1 punkti a esimene taane ja artikkel 10 näevad ette, et Euroopa Komisjon, keda abistab tolliseadustiku komitee, võtab vastu määruse nr 2658/87 I lisas oleva kombineeritud nomenklatuuri rakendamise meetmed kaupade klassifitseerimise osas. Määrus nr 1051/2009 võeti vastu esimesena nimetatud sätte alusel.

4

Kõnealuse kombineeritud nomenklatuuri (komisjoni 30. septembri 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 948/2010 (ELT 2009, L 287, lk 1) muudetud kujul) (edaspidi „KN“) esimese osa I jao jaotises A on ette nähtud KNi klassifitseerimise üldreegleid (edaspidi „üldreeglid“). Nimetatud jaotis on järgmine:

„Kaupade klassifitseerimine toimub järgmiste põhimõtete kohaselt.

[…]

[…]

5

KNi teises osas „Tollimaksude loend“ on gruppi 87 hõlmatud „sõidukid, v.a raudtee- ja trammiteeveerem, ning nende osad ja tarvikud“. Selle grupi märkuse 2 kohaselt „tähendab termin „traktor“ sõidukit, mis on peamiselt mõeldud teise sõiduki, seadme või koorma vedamiseks või tõukamiseks, sõltumata sellest, kas tal on või ei ole, vastavalt traktori põhikasutusalale, abiseadeldised tööriistade, seemnete, väetiste või teiste kaupade veoks“.

6

Nimetatud grupi 87 rubriik 8701 on sõnastatud nii:

7

Alamrubriigi 8701 90 90 suhtes kohaldatav imporditollimaks on 7%, samas kui alamrubriikidesse 8701 90 11 – 8701 90 50 kuuluvad sõidukid on tollimaksust vabastatud.

8

Määrus nr 1051/2009 jõustus 26. novembril 2009. See määrus klassifitseerib kaks sõidukit määruse lisas ette nähtud andmete järgi.

9

Need sõidukid, mille mõlema kirjeldus on „[u]us neljarattaline sõiduk (nn maastikusõiduk), sädesüütega sisepõlemis-kolbmootoriga võimsusega ligikaudu 15 kW, tühimassiga ligikaudu 310 kg“, on vastavalt klassifitseeritud KNi alamrubriikidesse 8701 90 11 ja 8701 90 90.

10

Kirjeldusele järgnevate täpsustuste kohaselt on mõlemale sõidukile ühised järgmised tunnused:

11

Seevastu on nende täpsustuste kohaselt üksnes esimesel sõidukil „püsivalt kinnitatud vints, mis võimaldab palke koondada“. Sätestatud on, et „[s]õiduk on konstrueeritud eelkõige metsatöödeks“.

12

Nimetatud lisas olevate põhjenduste järgi on selline klassifikatsioon kindlaks määratud KNi klassifitseerimise üldreeglitega 1 ja 6, grupi 87 märkusega 2 ning rubriigi 8701 ja alamrubriigi 8701 90 ning kummagi sõiduki klassifikatsioonile vastava kaheksakohalise alamrubriigi sõnastusega.

13

Mõlema sõiduki kohta esitatud põhjendustes on toodud järgmine teave:

14

Kummagi sõiduki klassifikatsiooni põhjenduste eelviimases lõigus on siiski välja toodud järgmine vahetegemine:

15

Määruse nr 1051/2009 vastuvõtmise päeval 3. novembril 2009 olid Euroopa ühenduste kombineeritud nomenklatuuri selgitavad märkused (ELT 2008, C 133, lk 1) asjassepuutuvate alamrubriikide osas sõnastatud järgmiselt.

16

Põhikohtuasjas käsitletakse kaubamärki Kawasaki kandva kolme maastikusõiduki mudeli (KVF‑360 4x4, KVF‑650 4x4 ja KVF‑750 4x4) tariifset klassifitseerimist. Neile mudelitele on ühised järgmised tunnused:

17

KME esitas 28. aprillil 2010 taotluse siduva tariifiinformatsiooni saamiseks oma kolme maastikusõiduki mudeli kohta, paludes need klassifitseerida vastavalt KNi alamrubriikidesse 8701 90 11, 8701 90 20 ja 8701 90 25, mis hõlmavad põllumajandus- ja metsatraktoreid, kusjuures vahetegemine selle klassifikatsiooni seisukohalt põhineb iga mudeli mootori võimsusel.

18

Sama aasta 11. mail väljastati siduvad tariifiinformatsioonid, milles kõik mudelid klassifitseeriti alamrubriiki 8701 90 90.

19

Pärast vaide rahuldamata jätmist esitas KME siduvat tariifiinformatsiooni sisaldavate otsuste peale kaebused, mida Gerechtshof Amsterdam (Amsterdami teise astme kohus) menetleb apellatsiooniastmena.

20

Selle kohtu sõnul sai põhikohtuasja vaidlus alguse 1992. aastal, mil pädev ametiasutus otsustas klassifitseerida käesolevas kohtuasjas käsitletavatega analoogsed või identsed sõidukid KNi alamrubriiki 8703 21 10 sõidukitena, mis on ette nähtud reisijateveoks. Tol ajal tollialaste tariifse klassifitseerimise vaidluste lahendamise pädevust omanud organ leidis siiski, et see klassifikatsioon on vale ja asus seisukohale, et asjaomased sõidukid tuleb klassifitseerida alamrubriiki 8701 90 11, kuhu kuuluvad uued ratastega põllumajandustraktorid ja metsatraktorid mootori võimsusega kuni 18 kW. Pärast seda väljastati selle otsusega kooskõlas olevad siduvad tariifiinformatsioonid.

21

Kui nende siduvate tariifiinformatsioonide kehtivusaeg lõppes, esitas KME uued siduva tariifiinformatsiooni taotlused sama tüüpi sõidukite jaoks, millest üks oli maastikusõiduki mudel KVF‑650 4x4, mis on praegu üks kolmest põhikohtuasjas käsitletavast mudelist. Nende taotluste alusel väljastatud siduvates tariifiinformatsioonides klassifitseeris maksuhaldur need sõidukid uuesti KNi alamrubriiki 8703 21 10 kui „uued sõiduautod ja muud uued mootorsõidukid peamiselt reisijateveoks, silindrite töömahuga kuni 1000 cm3“. Sellise klassifikatsiooni alusena tugineti komisjoni 23. novembri 1998. aasta määrusele (EÜ) nr 2518/98 teatavate kaupade klassifitseerimise kohta koondnomenklatuuris (EÜT 1998, L 315, lk 3; ELT eriväljaanne 02/09, lk 52).

22

Gerechtshof Amsterdam (Amsterdami teise astme kohus) küsis KME algatatud ning kõnealuseid siduvaid tariifiinformatsioone käsitleva kohtumenetluse raames Euroopa Kohtult, kas nimetatud määrus on kehtiv ja millistesse alamrubriikidesse tuleb asjaomased sõidukid vajaduse korral klassifitseerida.

23

Euroopa Kohus tuvastas 7. aprilli 2006. aasta kohtuotsuses Kawasaki Motors Europe (C‑15/05, EU:C:2006:259) määruse nr 2518/98 kehtetuse. Selle kohtuotsuse resolutsiooni punktis 2 otsustas Euroopa Kohus, et uued neljarattalised, ainult ühe istmega ja Ackermani põhimõttel roolisüsteemiga maastikusõidukid, mida juhitakse juhtraua abil ja mis on varustatud pukseerimiskonksuga ning mille tehnilised omadused võimaldavad neil tõugata suuremat raskust kui nende endi kahekordne raskus, tuleb klassifitseerida KNi alamrubriiki 8701 90, kusjuures nende sõidukite lõplik klassifitseerimine peab toimuma mootori võimsuse alusel vastavasse alamrubriiki.

24

Selle kohtuotsuse järel väljastas maksuhaldur 12. jaanuaril 2009 uued siduvad tariifiinformatsioonid, milles asjaomased sõidukid olid nende mootori võimsuse järgi klassifitseeritud KNi alamrubriikidesse 8701 90 11 või 8701 90 20.

25

Kuid järgmise aasta 3. detsembril teatas maksuhaldur, et kõnealused tariifiinformatsioonid on kaotanud kehtivuse määruse nr 1051/2009 jõustumise tõttu ning väljastas käesolevas põhikohtuasjas vaidluse all olevad siduvad tariifiinformatsioonid, milles asjaomased sõidukid klassifitseeriti KNi alamrubriiki 8701 90 90.

26

Nii põhikohtuasja pooled kui ka eelotsusetaotluse esitanud kohus leiavad, et kuigi määruse nr 1051/2009 lisa punktis 2 ette nähtud sõidukid ning põhikohtuasjas käsitletavad sõidukid ei ole identsed, on need sarnased ning seega on see määrus analoogia alusel kohaldatav viimati nimetatud sõidukite suhtes 4. märtsi 2004. aasta kohtuotsuse Krings (C‑130/02, EU:C:2004:122) kohaselt.

27

Siiski ei ole eelotsusetaotluse esitanud kohus veendunud, et nimetatud määrus on kehtiv niivõrd, kuivõrd selle kohaselt tuleb need sõidukid klassifitseerida KNi alamrubriiki 8701 90 90 selle tõttu, et neil ei ole tappvõlli, hüdraulilist tõsteseadet ega vintsi.

28

See kohus leiab nimelt, et 27. aprilli 2006. aasta kohtuotsuse Kawasaki Motors Europe (C‑15/05, EU:C:2006:259), mis tehti seoses sellise põhikohtuasja menetlusega, mis käsitles just nimelt käesolevas põhikohtuasjas kõne all olevaga identset sõidukimudelit, nimelt mudelit KVF‑650 4x4, resolutsiooni punkti 2 ei saa tõlgendada muud moodi kui nii, et Euroopa Kohus määratles asjaomased sõidukid kui „põllumajandustraktorid ja metsatraktorid“, sest KNi alamrubriigis 8701 90 on ainult selle kategooria traktorite puhul täpsustatud alamrubriigid mootori võimsuse alusel (kaheksakohalised alamrubriigid 8701 90 11 – 8701 90 39).

29

Lisaks märgib Gerechtshof Amsterdam (Amsterdami teise astme kohus), et kuigi alamrubriike 8701 90 11 – 8701 90 50 käsitlevates selgitavates märkustes, millele on viidatud määruse nr 1051/2009 – mille kehtivuse kohta on käesoleval juhul esitatud küsimus Euroopa Kohtule – lisa punkti 2 põhjenduses on tõepoolest öeldud, et metsatraktorit iseloomustab vintsi olemasolu, on põllumajandustraktorite kohta öeldud, et need on „tavaliselt“ varustatud hüdraulilise tõsteseadme ja tappvõlliga, ei välista see põhikohtuasjas käsitletavate, hüdraulilise tõsteseadme ja tappvõllita maastikusõidukite klassifitseerimist põllumajandustraktorina.

30

Neil asjaoludel otsustas Gerechtshof Amsterdam menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:

„Kas […] määrus […] nr 1051/2009 […] on kehtiv?“

31

Komisjon väidab, et eelotsuse küsimus ei ole vastuvõetav, kuna määrus nr 1051/2009, mille kehtivusele hinnangu andmist Euroopa Kohtult nõutakse, ei mõjuta põhikohtuasjas tehtavat lahendit. Nagu nimelt nähtub eelotsusetaotlusest, ei ole selles kohtuasjas käsitletavad sõidukid identsed nimetatud määruse lisa punktis 2 ettenähtutega, vaid on nendega üksnes sarnased, nii et sellel määrusel ei ole põhikohtuasjas käsitletavate sõidukite klassifitseerimise suhtes otsest õiguslikku tagajärge.

32

Komisjoni arvates tõlgendab eelotsusetaotluse esitanud kohus 4. märtsi 2004. aasta kohtuotsust Krings (C‑130/02, EU:C:2004:122) valesti. Nimelt ei tulene sellest kohtuotsusest, et klassifitseerimismääruse kohaldamine analoogia alusel toodete suhtes, mis on sarnased määruses ettenähtutega, on kohustuslik, vaid see kohtuotsus käsitleb taolist määrust pigem innustuseallikana KNi ühetaolisel tõlgendamisel ja ettevõtjate võrdsel kohtlemisel.

33

Lisaks ei selgita eelotsusetaotluse esitanud kohus komisjoni sõnul seda, mis põhjusel on põhikohtuasjas käsitletavad sõidukid sarnased määruse nr 1051/2009 lisa punktis 2 ette nähtud sõidukiga.

34

See vastuvõetamatuse vastuväide tuleb tagasi lükata.

35

Kõigepealt olgu selles küsimuses öeldud, et eelotsusetaotluse esitanud kohus on kasutanud täpselt sama mõistet kui see, mida kasutati 4. märtsi 2004. aasta kohtuotsuse Krings (C‑130/02, EU:C:2004:122) punktis 35 selle hollandikeelses versioonis, nimelt omadussõna vergelijkbaar, millele vastab omadussõna analogues selle kohtuotsuse prantsuskeelses versioonis ja tegusõna entsprechen saksakeelses versioonis, kusjuures saksa keel on selle otsuse aluseks olnud eelotsusetaotluse menetluskeel.

36

Lisaks on esiteks selge, et see kohus ei ole piirdunud ainult tuvastusega, et põhikohtuasjas käsitletavad tooted on määruse nr 1051/2009 lisa punktis 2 kirjeldatud sõidukiga analoogsed – hinnang faktilistele asjaoludele, mis kuulub tema ainupädevusse –, vaid on lisaks esitanud asjaomaste toodete täpse kirjelduse, mis pealegi sisuliselt vastab nimetatud lisa punktis 2 olevale tootekirjeldusele. Niisiis nähtub käesoleva otsuse punktides 9–11 ja 16 olevatest kirjeldustest, et põhikohtuasjas käsitletavad tooted on analoogsed selle määruse lisa punkti 2 esemeks oleva tootega. Sisuliselt tõdes eelotsusetaotluse esitanud kohus, et kõigil neil sõidukitel on kõik nõutavad tunnused, et neid saaks lugeda traktoriteks KNi rubriigi 8701 tähenduses, ja et neil ei ole tappvõlli, hüdraulilist tõsteseadet ega vintsi.

37

Sellega on eelotsusetaotluse esitanud kohus täitnud Euroopa Kohtu kodukorra artikli 94 punktidest a ja c tulenevad nõuded, esitades eelotsusetaotluses lühiülevaate asjassepuutuvatest asjaoludest, nagu eelotsusetaotluse esitanud kohus on need välja selgitanud, mis võimaldab mõista põhjusi, mis ajendasid esitama küsimuse selle määruse kõnealuse osa kehtivuse kohta.

38

Teiseks piisab, kui märkida, et 4. märtsi 2004. aasta kohtuotsuses Krings (C‑130/02, EU:C:2004:122), mille puhul eelotsusetaotlus käsitles tooteid, mis olid üksnes analoogsed – mitte identsed – nendega, mida käsitles selle klassifitseerimismääruse asjassepuutuv osa, mille kehtivuse kohta oli esitatud küsimus Euroopa Kohtule (vt selle kohtuotsuse punktid 34 ja 35), tegi Euroopa Kohus siiski otsuse selle määruse kehtivuse kohta (vt selle kohtuotsuse resolutsiooni punkt 1).

39

Nimelt nähtub Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikast, et kui klassifitseerimismäärus ei ole vahetult kohaldatav toodete suhtes, mis on üksnes analoogsed, mitte identsed selle määruse esemeks oleva tootega, siis on see määrus nende toodete suhtes kohaldatav analoogia alusel (vt selle kohta eelkõige kohtuotsused, 4.3.2004, Krings, C‑130/02, EU:C:2004:122, punktid 34 ja 35, ning 13.7.2006, Anagram International, C‑14/05, EU:C:2006:465, punktid 31–33). Kui aga liikmesriigi kohus siiski kahtleb, kas klassifitseerimismäärus, mida ta analoogia alusel peab kohaldama toodete suhtes, mis on piisavalt analoogsed selles määruses ettenähtutega, on kehtiv, siis võib ta põhjendatult esitada Euroopa Kohtule eelotsusetaotluse selle kehtivusele hinnangu saamiseks (vt selle kohta eelkõige kohtuotsus, 19.2.2009, Kamino International Logistics, C‑376/07, EU:C:2009:105, punkt 69).

40

Seega tuleb eelotsuse küsimusele vastata.

41

Tuleb meelde tuletada, et 27. aprilli 2006. aasta kohtuotsuse Kawasaki Motors Europe (C‑15/05, EU:C:2006:259) resolutsiooni punktis 2 otsustas Euroopa kohus, et „[u]ued neljarattalised, ainult ühe istmega ja Ackermani põhimõttel roolisüsteemiga maastikusõidukid, mida juhitakse juhtraua abil ja mis on varustatud pukseerimiskonksuga ning mille tehnilised omadused võimaldavad neil tõugata suuremat raskust kui tema enda kahekordne raskus, tuleb klassifitseerida KNi alamrubriiki 8701 90. Gerechtshof te Amsterdam [(Amsterdami teise astme kohus)] peab nimetatud sõidukid klassifitseerima nende mootori võimsuse alusel vastavasse alamrubriiki“.

42

KNi alamrubriik 8701 90, mis käsitleb muid traktoreid kui aiatraktorid, sadulvedukid poolhaagistele ja roomiktraktorid, mis kuuluvad alamrubriikidesse 8701 10 – 8701 30, näeb ette kaks traktorite kategooriat, nimelt:

43

Muud traktorid kuuluvad ühteainsasse kaheksakohalisse alamrubriiki, nimelt alamrubriiki 8701 90 90.

44

Seevastu põllumajandustraktorid ja metsatraktorid kuuluvad mitmesse kaheksakohalisse alamrubriiki. Kõigepealt tehakse vahet selle alusel, kas need on kasutatud – sel juhul kuuluvad need alamrubriiki 8701 90 50 – või uued. Järgmiseks jagunevad uued põllumajandustraktorid ja metsatraktorid sõltuvalt mootori võimsusest kuude kaheksanumbrilisse alamrubriiki, mis on alamrubriigid 8701 90 11, 8701 90 20, 8701 90 25, 8701 90 31, 8701 90 35 ja 8701 90 39.

45

KNi alamrubriigis 8701 90 ei ole muid kaheksakohalisi alamrubriike kui need, mida on mainitud käesoleva otsuse eelmistes punktides.

46

Sellest järeldusest tuleneb, et 27. aprilli 2006. aasta kohtuotsuse Kawasaki Motors Europe (C‑15/05, EU:C:2006:259) resolutsiooni punkt 2 käib ainuüksi uusi põllumajandustraktoreid ja metsatraktoreid hõlmavate KNi kaheksakohaliste alamrubriikide 8701 90 11 – 8701 90 39 kohta, kuna Euroopa Kohus tõlgendas neid alamrubriike selliselt, et neid tuleb pidada asjakohaseks selliste sõidukite tariifsel klassifitseerimisel, nagu on kirjeldatud nimetatud punktis 2, ja et konkreetsesse alamrubriiki määrab klassifitseeritava sõiduki mootori võimsus. Seega on selliste sõidukite puhul välistatud klassifitseerimine alamrubriiki 8701 90 90, kuhu kuuluvad muud traktorid.

47

Peale selle tuleb märkida, et määruse nr 1051/2009 lisa punktis 2 kirjeldatud sõiduk on analoogne 27. aprilli 2006. aasta kohtuotsuse Kawasaki Motors Europe (C‑15/05, EU:C:2006:259) aluseks olnud kohtuasjas käsitletud sõidukitega, arvestades selle kohtuotsuse punktides 26–31 olevat kirjeldust. Seda järeldust toetab asjaolu, et üks mainitud kohtuotsuse aluseks olnud kohtuasjas käsitletud sõidukimudelitest, nimelt mudel KVF‑650 4x4 on kõne all ka käesolevas põhikohtuasjas. Nagu nähtub aga käesoleva otsuse punktist 36, on käesoleva põhikohtuasja puhul kõik sõidukid analoogsed mainitud lisa punktis 2 kirjeldatud sõidukiga.

48

Seega tuleneb käesoleva otsuse punktides 46 ja 47 tõdetust, et kuivõrd määruse nr 1051/2009 lisa punktis 2 kirjeldatud sõiduk on klassifitseeritud KNi alamrubriiki 8701 90 90, mitte aga KNi alamrubriikidesse 8701 90 11 – 8701 90 39 selle sõiduki mootori võimsuse alusel, siis on see määrus vastuolus viimati nimetatud alamrubriikide ulatusega, mis tuleneb 27. aprilli 2006. aasta kohtuotsuse Kawasaki Motors Europe (C‑15/05, EU:C:2006:259) resolutsiooni punktist 2.

49

Mainitud vastuolust üldjuhul tuleneva kehtetuse tuvastamist ei takista komisjoni vastuväited.

50

Esiteks olgu selles küsimuses öeldud, et 27. aprilli 2006. aasta kohtuotsuse Kawasaki Motors Europe (C‑15/05, EU:C:2006:259) resolutsiooni punktis 2 piirdus Euroopa Kohus – nii, nagu seda temalt palus eelotsusetaotluse esitanud kohus oma teises küsimuses – KNi alamrubriiki 8701 90 kuuluvate kaheksanumbriliste alamrubriikide tõlgendamisega, lähtudes selle kohtu poolt kirjeldatud sõidukite tunnustest, ja tegi nimetatud kohtule ettepaneku need sõidukid ise klassifitseerida.

51

Teiseks ei saa nõustuda komisjoni väitega, et määruse nr 1052/2009 lisa punktis 2 kirjeldatud sõiduki alamrubriiki 8701 90 90 klassifitseerimise määrav põhjus – nimelt see, et „sõidukit ei või klassifitseerida põllumajandustraktori või metsatraktorina, kuna sellel ei ole tappvõlli, hüdraulilist tõsteseadet ega vintsi“ – tuleneb KNi selgitavatest märkustest, milles on alamrubriikide 8701 90 11 – 8701 90 50 kohta täpsustatud, et „põllumajandustraktorid on tavaliselt varustatud hüdraulilise seadmega, mis tõstab või laseb alla vahetatavaid rippseadmeid (äkked, adrad jne), tappvõlliga, mis kasutab mootori võimsust muude masinate ja töövahendite töölepanemiseks, ning haakeseadmega haagiste jaoks“ ja et „metsa[…]traktorite […]tunnuseks on püsivalt kinnitatud vintsi olemasolu, mis võimaldab palke kokku vedada“.

52

Euroopa Kohus on oma kohtupraktikas tunnustanud selgitavate märkuste kasulikkust ning seda, et need aitavad oluliselt kaasa erinevate tariifirubriikide ulatuse tõlgendamisele, kuid need ei ole siiski õiguslikult siduvad (vt selle kohta eelkõige kohtuotsus, 17.7.2014, Sysmex Europe, C‑480/13, EU:C:2014:2097, punkt 30 ja seal viidatud kohtupraktika).

53

Seoses sellega tuleb esiteks märkida, et komisjoni viidatud KNi selgitavate märkuste lõigud ei ole absoluutse ulatusega. Nimelt on neis märkustes lihtsalt öeldud, et põllumajandustraktorid on „tavaliselt“ varustatud hüdraulilise seadmega, mis tõstab või laseb alla vahetatavaid rippseadmeid, ja tappvõlliga, mis kasutab mootori võimsust muude masinate ja töövahendite töölepanemiseks. Nagu eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, ei piisa selle sõnastuse kohaselt traktori põllumajandusliku otstarbe välistamiseks nende detailide puudumisest. Komisjoni selgitusega, et selline sõnastus tähendaks sõiduki otstarbe osas tõendamiskoormise vastaspoolele ülekandmist, ei saa nõustuda. Nimelt ei tulene selline ulatus nimetatud selgitavatest märkustest ja seda järeldust toetab ka asjaolu, et määruse nr 1051/2009 lisa punktis 2 toodud klassifikatsiooni põhjenduste hulgas ei ole sedastust, et asjaomase sõiduki põllumajanduslikku otstarvet ei saa tuvastada selle sõiduki muude tunnuste alusel.

54

Teiseks peab üldreegli 1 kohaselt ametlik klassifitseerimine toimuma lähtuvalt rubriikide kirjeldustest ja vastavate jaotiste ja gruppide märkustest ning muudest tõlgendamise üldreeglitest tingimusel, et need rubriigid või märkused ei näe ette muud. Üldreegel 6 näeb ette, et kaupade ametlik klassifitseerimine iga rubriigi alamrubriikidesse toimub nende alamrubriikide kirjelduste ja alamrubriikide kohta käivate märkuste põhjal, kasutades muid üldreegleid vajalike muudatustega. Lõpetuseks tuleneb üldreegli 3 punktist a, et kui kaup osutub esmapilgul klassifitseeritavaks kahte või enamasse rubriiki, siis on kaupa täpsemalt kirjeldav rubriik eelistatud üldisemat kirjeldust sisaldavate rubriikide ees.

55

Käesoleval juhul ei ole vaidlust selle üle, et sellised tarbesõidukid nagu määruse nr 1051/2009 lisa punktis 2 ettenähtu tuleb kvalifitseerida „traktoriteks“ alamrubriigis 8701 90, mis hõlmab ainult tarbesõidukeid. Selle alamrubriigi raames tehtav eristamine põhineb sellel, kas asjaomased traktorid on põllumajandusliku, metsandusliku või muu otstarbega.

56

Euroopa Kohtu praktika kohaselt võib toote otstarve olla objektiivne klassifitseerimiskriteerium juhul, kui see tuleneb nimetatud toote olemusest, mida omakorda saab hinnata selle toote objektiivsete tunnuste ning omaduste alusel (vt kohtuotsus, 17.7.2014, Sysmex Europe, C‑480/13, EU:C:2014:2097, punkt 31 ja seal viidatud kohtupraktika).

57

Lisaks tuleb üldreegli 3 punkti a ulatust arvestades klassifitseerida traktor, kui sellel sellised objektiivsed tunnused on, seda kõige täpsemalt kirjeldavasse alamrubriiki.

58

Nagu lisaks nähtub ka KNi selgitavatest märkustest, võib käesoleval juhul see, kas traktoritel on põllumajanduslik või metsanduslik otstarve, tuleneda nende konstruktsioonist ja selliste seadmete või varustuse olemasolust, mille tõttu need on mõeldud kasutamiseks põllumajanduses või aianduses, ilma et seda otstarvet peaks juba ette siduma teatavate ammendavalt loetletud seadmete või varustuse olemasoluga.

59

Nagu nähtub 27. aprilli 2006. aasta kohtuotsuses Kawasaki Motors Europe (C‑15/05, EU:C:2006:259) käsitletud sõidukitüüpide kirjeldusest, mis põhiosas vastab määruse nr 1051/2009 lisa punktis 2 ette nähtud sõiduki kirjeldusele, on selles kohtuotsuses käsitletud sõidukite tunnusteks peale suure pukseerimisvõimsuse nende eriline konstruktsioon eelkõige mootori, rehvide ja amortisaatorite osas, mis võimaldab neil liikuda raskel maastikul, ning ühendusdetailid mitmesuguste haakeseadmete kinnitamiseks. Kõik need tunnused on üldised, objektiivsed ja nähtavad.

60

Kolmandaks ei oma tähtsust, et ilmselgelt põllumajandusliku või metsandusliku otstarbega traktoreid võib kasutada vaba aja veetmisel, nagu toob välja komisjon. Tuleb nimelt meelde tuletada, et kuna toote objektiivseid tunnuseid saab kontrollida tollivormistuse ajal, ei saa asjaolu, et selle toote puhul on tõenäoline ka teine kasutusviis, välistada selle õiguslikku määratlust. Tariifse klassifitseerimise seisukohalt ei ole oluline, et toode oleks mõeldud kasutamiseks üksnes ja ainult vastavalt sellele objektiivsele omadusele. Piisab, kui see kasutusviis on peamine otstarve (kohtuotsus, 13.7.2006, Anagram International, C‑14/05, EU:C:2006:465, punkt 26). Igal juhul ei saa see vastuväide olla aluseks asjaomaste sõidukitüüpide klassifitseerimisele alamrubriiki 8701 90 90, mis sarnaselt kõigi KNi rubriiki 8701 kuuluvate alamrubriikidega käsitleb tarbesõidukeid.

61

Neljandaks tuleb lõpetuseks tõdeda, et selliste sõidukite nagu määruse nr 1051/2009 lisa punktis 2 ettenähtu alamrubriikidesse 8701 90 11 – 8701 90 50 klassifitseerimine ei tähenda, et alamrubriigi 8701 90 90 tõlgendamist nii, nagu puuduks sellel sisu. Sellega seoses piisab, kui tõdeda, et viimati nimetatud alamrubriiki käsitlevates KNi selgitavates märkustes on sellesse alamrubriiki kuuluda võivate sõidukite näitena nimetatud veotraktorid ja üheteljelised traktorid poolhaagismootorsõidukite jaoks.

62

Kõigist eeltoodud kaalutlustest järeldub, et võttes vastu määruse nr 1051/2009 niivõrd, kuivõrd selle määruse lisa punktis 2 kirjeldatud sõiduk klassifitseeritakse KNi alamrubriiki 8710 90 90, mitte alamrubriikidesse 8701 90 11 – 8701 90 39 selle sõiduki mootori võimsuse järgi, vähendas komisjon viimati nimetatud alamrubriikide ulatust ja ületas seega endal määruse nr 2658/87 artikli 9 lõike 1 punkti a lausel olevat pädevust (vt selle kohta eelkõige kohtuotsus, 4.3.2004, Krings, C‑130/02, EU:C:2004:122, punkt 26).

63

Seega tuleb esitatud küsimusele vastata, et määruse nr 1051/2009 lisa punkt 2 on kehtetu niivõrd, kuivõrd see klassifitseerib seal kirjeldatud sõiduki KNi alamrubriiki 8710 90 90, mitte alamrubriikidesse 8701 90 11 – 8701 90 39 selle sõiduki mootori võimsuse järgi.

64

Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kaheksas koda) otsustab:

Määruse (EÜ) nr 1051/2009 teatavate kaupade klassifitseerimise kohta koondnomenklatuuris lisa punkt 2 on kehtetu niivõrd, kuivõrd see klassifitseerib seal kirjeldatud sõiduki komisjoni 3. novembri 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 948/2009 muudetud kombineeritud nomenklatuuri alamrubriiki 8701 90 90, mitte kombineeritud nomenklatuuri alamrubriikidesse 8701 90 11 – 8701 90 39 selle sõiduki mootori võimsuse järgi.