1.

Käesolev apellatsioonkaebus puudutab Euroopa Liidu Üldkohtu 25. novembri 2014. aasta otsust Simba Toys vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Seven Towns (Ruudustikstruktuuriga tahkudega kuubiku kuju) ( 2 ), millega jäeti rahuldamata tühistamishagi Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) ( 3 ) otsuse peale, mis käsitles kehtetuks tunnistamise menetlust Simba Toys GmbH & Co. KG ja Seven Towns Ltd vahel.

2.

Vaidlustatud kohtuotsuses jättis Üldkohus jõusse EUIPO otsuse, millega lükati tagasi Saksa mänguasjadetootja Simba Toys (edaspidi „Simba Toys“ või „apellant“) taotlus tunnistada kehtetuks teatav ruumiline kaubamärk, mis on registreeritud kauba „ruumilised pusled“ jaoks ning mis kujutab endast Rubiku kuubiku kuju.

3.

Apellant põhjendab apellatsioonkaebust lisaks muudele väidetele ka väitega, et on rikutud määruse (EÜ) nr 207/2009 ( 4 ) artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkte i ja ii, mis puudutavad tähiseid, mis koosnevad kauba enda kujust.

4.

Nagu olen varem ühe teise menetluse kontekstis märkinud, on nimetatud liiki tähiste registreerimise küsimus seotud eripäraga, et kaubamärgi registreerimisega antav ainuõigus võib laieneda teatavatele kauba kasulikele omadustele, mis seisnevad kauba kujus. Määruse artikli 7 lõike 1 punkti e sätted takistavad seda, et monopoli ei antaks vastava kauba põhiomadustele, välistades kaubamärgiõiguse kasutamist eesmärkidel, mis ei ole selle aluseks olevate eeldustega kooskõlas ( 5 ).

5.

Viimastel aastatel on Euroopa Kohus mitmel korral neid sätteid tõlgendanud ( 6 ), kuid nende kohaldamise küsimus tekitab ikka vaidlusi.

6.

Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkt e ( 7 ), mis reguleerivad absoluutseid registreerimisest keeldumise põhjuseid, sätestab:

„1.   Ei registreerita:

[…]

[…]“.

7.

Seven Towns esitas 1. aprillil 1996 EUIPO-le registreerimistaotluse kaubamärgi kohta, mis koosneb alljärgnevast ruumilisest tähisest (edaspidi „vaidlusalune tähis“) kaupade suhtes, mis kuuluvad 15. juuni 1957. aasta märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkuleppe (uuesti läbi vaadatud ja parandatud kujul) klassi 28 ning vastavad järgmisele kirjeldusele: „ruumilised pusled“:

8.

Kaubamärk registreeriti 6. aprillil 1999 (nr 162784).

9.

Simba Toys esitas 15. novembril 2006 määruse nr 40/94 ( 8 ) artikli 51 lõike 1 punkti a alusel, koostoimes selle määruse artikli 7 lõike 1 punktidega a–c ja e, vaidlusaluse kaubamärgi kehtetuks tunnistamise taotluse. EUIPO tühistamisosakond lükkas 14. oktoobri 2008. aasta otsusega kehtetuks tunnistamise taotluse tagasi. Simba Toys esitas 23. oktoobril 2008 selle otsuse peale kaebuse.

10.

EUIPO teise apellatsioonikoja 1. septembri 2009. aasta otsusega (edaspidi „vaidlusalune otsus“) jäeti kaebus rahuldamata.

11.

Apellatsioonikoda lükkas tagasi väite määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti i rikkumise kohta ning märkis, et asjaomane kuju ei ole otseselt pusle kuju ning ei saa järeldada, et see kuju koosneb ainult kauba enda loomuomasest kujust. Mis puutub määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii rikkumise väitesse, siis märkis apellatsioonikoda muu hulgas, et asjaomase kuju, nimelt „ruudustikstruktuuriga kuubiku“ põhiomadused ei viita kuidagi oma funktsioonile ega üldse mingile funktsioonile.

12.

Simba Toys esitas 6. novembril 2009 Üldkohtu kantseleisse saabunud avaldusega vaidlusaluse otsuse peale tühistamishagi.

13.

Simba Toys põhjendas hagiavaldust kaheksa väitega, millest kaks – teine ja kolmas – puudutasid määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunktide ii ja i rikkumist.

14.

Vaidlustatud kohtuotsusega jättis Üldkohus hagi põhjendamatuse tõttu tervikuna rahuldamata.

15.

Üldkohus lükkas vaidlustatud kohtuotsuse punktides 27–77 tagasi kaheksast väiteosast koosneva teise väite, mille kohaselt on rikutud määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii.

16.

Üldkohus viitas liidu kohtute praktikale, eelkõige kohtuotsusele Lego Juris vs. Siseturu Ühtlustamise Amet ( 9 ) (vaidlustatud kohtuotsuse punktid 31–42) ning kõigepealt tegi kindlaks vaidlusaluse tähise põhiomadused, milleks esiteks on kuubiku kuju ning teiseks kuubiku kõigil tahkudel olev ruudustruktuur (vaidlustatud kohtuotsuse punktid 43–47).

17.

Seejärel märkis Üldkohus, et tuleb hinnata, kas vaidlusaluse tähise kõik eelnimetatud põhiomadused „vastavad“ asjaomase toote tehnilisele funktsioonile (vaidlustatud kohtuotsuse punkt 48).

18.

Üldkohus tsiteeris vaidlusaluse otsuse punkti 28, millele apellant oli vastu vaielnud, mille kohaselt „[peavad] vastavalt [määruse (EÜ) nr 207/2009] artikli 7 lõike 1 [punkti e alapunktile ii] ruumilise kaubamärgi kehtetuse põhjused põhinema ainult kaubamärgi selle kuju uurimisel, mis esitati registreerimistaotluses, mitte selle väidetavatel või oletatavatel omadustel, mida näha ei ole“; vaidlusaluse kaubamärgi graafilised kujutised „ei viita ühelegi konkreetsele funktsioonile ka seoses toodetega, nimelt ruumiliste pusledega“; arvestama ei pea „Rubik’s cube“ nimelise pusle vertikaalsete ja horisontaalsete kihtide pööratavuse „hästi tuntud“ omadusega ja „õigusvastaselt ja tagasiulatuvalt“ kunstlikult mitte otsima kujutistest funktsionaalsust; ruudustikstruktuuriga kuubik ei viita kuidagi oma funktsioonile ega üldse mingi funktsiooni olemasolule ning ei ole „võimalik järeldada, et see võiks anda mis tahes [konkurentsieelise] ruumiliste puslede valdkonnas“; kuju ei sisalda „mingit viidet puslele, mida see kehastab“.

19.

Üldkohus lükkas tagasi apellandi teise väite esimese, teise ja seitsmenda väiteosa, mille kohaselt mustad jooned „on tehnilise funktsiooni tulem“, mis seisneb pusle üksikosade pööratavuse või mis tahes muu liigutamise võimaluses (vaidlustatud kohtuotsuse punktid 51–55) või need täidavad seda funktsiooni, eraldades pusle üksikosi, et neid saaks pöörata (vaidlustatud kohtuotsuse punktid 56–62).

20.

Samuti lükkas Üldkohus tagasi väite kolmanda ja neljanda väiteosa, mis puudutavad kõnealuse sätte aluseks oleva üldise huvi tähelepanuta jätmist (vaidlustatud kohtuotsuse punktid 63 ja 64) ning kriitikat EUIPO vastavate järelduste aadressil (vaidlustatud kohtuotsuse punktid 65–68).

21.

Seejärel lükkas Üldkohus tagasi viienda väiteosa, mis põhineb apellandi väitel, et nagu käesolevas asjas, nii ei nähtunud ka kohtuasjades, milles tehti kohtuotsused Philips ( 10 ) ja LegoJuris vs. Siseturu Ühtlustamise Amet ( 11 ) – Mega Brands (Punane legoklots), asjaomaste kujude tehniline funktsioon otseselt asjaomastest tähistest (vaidlustatud kohtuotsuse punktid 69–72).

22.

Lõpuks lükkas Üldkohus tagasi kuuenda ja kaheksanda väiteosa, mis puudutasid selliste alternatiivsete kujude puudumist, mis võivad täita „sama tehnilist funktsiooni“, ning väidet, et sellist tüüpi ruumilised pusled olid tuntud enne vaidlusaluse kaubamärgi taotluse esitamist (vaidlustatud kohtuotsuse punktid 73–76).

23.

Üldkohus lükkas vaidlustatud kohtuotsuse punktides 78–83 tagasi kolmanda väite määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti i rikkumise kohta.

24.

Järgnevalt pidas Üldkohus põhjendamatuks ka muid apellandi esitatud väiteid ning jättis seetõttu hagi tervikuna rahuldamata.

25.

Simba Toys palub oma apellatsioonikaebuses Euroopa Kohtul vaidlustatud kohtuotsus tühistada ja tuvastada apellatsioonikoja vaidlusaluse otsuse tühisus ning mõista kohtukulud välja EUIPO-lt ja Seven Townsilt.

26.

EUIPO ja Seven Towns paluvad Euroopa Kohtul jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja mõista kohtukulud välja Simba Toysilt.

27.

Apellant esitab kuus apellatsioonkaebuse väidet. Kaks esimest väidet puudutavad määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkte i ja ii ( 12 ).

28.

Minu analüüs piirdub nende kahe väitega, mis näivad olevat – apellatsioonimenetluse eripära arvestades – selle kohtuasja lahendamisel määravad.

29.

Nagu ma olen juba märkinud ( 13 ), on määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punktis e sätestatud keeldumispõhjuste aluseks olev üldine huvi säilitada kauba kuju põhiomadused üldkasutatavana.

30.

Selle sätte otstarve on seotud kaubamärgikaitse korra aksioloogiliste eeldustega. Selle korra eesmärk on eelkõige näha ette ausa konkurentsi alused, tugevdades turu läbipaistvust. Teatava tähise kasutamise ainuõigus ei piira üldjuhul konkurentide vabadust pakkuda oma kaupa. Nad võivad vabalt valida võimalike tähiste seas, mille arv on olemuselt piiramatu.

31.

Siiski võib teatavates olukordades viia kaubamärgi ainuõiguste olemasolu konkurentsi moonutusteni. See puudutab eelkõige selliste tähiste registreeringuid, mis kujutavad kauba kuju.

32.

Määruse (EÜ) artikli 7 lõike 1 punkti e eesmärk on vältida seda, et andes ainuõiguse kauba põhiomadustele, mis on asjaomasel turul tegelikult konkureerimiseks olulised, võimaldab teatava kuju registreerimine saavutada konkurentsi moonutava eelise. Selline olukord seaks kahtluse alla kaubamärgikaitse korra kehtestamise eesmärgi.

33.

Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkt i välistab sellise kuju registreerimise, mille kõik põhiomadused tulenevad asjaomase kauba olemusest. ( 14 ) Nimetatud sätte kohasaelt tuleb keelduda sellise kuju registreerimisest, mille põhiomadused on asjaomase kauba üldise funktsiooni või üldiste funktsioonidega seotud. Selliste omaduste reserveerimine ühele ettevõtjale takistaks konkureerivaid ettevõtjaid andmast oma kaupadele kuju, mis on nende kasutamiseks kasulik. ( 15 )

34.

Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunktiga ii soovitakse vältida seda, et kaubamärgiõigus viib monopoli andmiseni teatava kauba tehniliste lahenduste või puhtpraktiliste omaduste põhjal, mida kasutaja võib otsida konkurentide kaupade juurest. ( 16 ) Säte tagab, et ettevõtjad ei saaks kasutada kaubamärgiõigust, et muuta ilma ajalise piiranguta kestvaks tehniliste lahendustega seonduvaid ainuõigusi. ( 17 )

35.

Tuleb märkida seda, et kaubamärgikaitse korra eesmärk erineb muud liiki intellektuaalomandi õiguste kaitse aluseks olevatest eeldustest, millega sisuliselt soovitakse edendada innovatsiooni ja loovust. See eesmärkide erinevus selgitab, miks kaubamärgi registreerimisest tulenevate õiguste kaitse ei ole ajas piiratud, samas kui seadusandja on muude intellektuaalomandi õiguste kaitset ajaliselt piiranud. Kui kaubamärgikaitse korda kasutataks ainuõiguse laiendamiseks muude intellektuaalomandi õigustega kaitstud immateriaalsele varale – nagu tööstusdisainilahendused, leiutised või teosed, mida kaitsevad autoriõigused – mille kaitse kestus on põhimõtteliselt piiratud, seaks see kahtluse alla kaubamärgikaitse aluseks olevad eeldused. ( 18 )

36.

Analüüsin kõigepealt väidet, et on rikutud tühistamispõhjust, mis puudutab kauba enda loomuomase kuju juhtumit.

37.

Selle väite analüüsimine on seda olulisem, et EUIPO pakkus oma vastuses välja tõlgenduse, mis erineb kohtuotsuses Hauck ( 19 ) esitatud tõlgendusest.

38.

Tuletan meelde, et selles kohtuotsuses sedastas Euroopa Kohus, et registreeringu tühistamise selle põhjuse kohaldamisala ei piirdu üksnes „loomulike“ toodetega, millel ei ole alternatiivset kuju, või „reguleeritud“ toodetega, mille kuju on nähtud ette normidega, vaid puudutab kõiki tähiseid, mis koosnevad üksnes sellise kauba kujust, mille kasutusomadused on asjaomase kauba üldise funktsiooni või üldiste funktsioonidega seotud. ( 20 )

39.

EUIPO väidab, et nimetatud tõlgendus on liiga lai ning võib praktikas viia selleni, et märkimisväärselt piiratakse selliste tähiste registreerimise võimalusi, mis esinevad teatava kauba kujul, kuna mis tahes kauba kujul on üldisi funktsioone. EUIPO sõnul on kõnealune tühistamispõhjus kohaldatav üksnes standardiseeritud ettekirjutatud kujudele, millel ei ole alternatiivset kuju.

40.

Ma ei ole selle seisukohaga nõus.

41.

Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunktis i sätestatud registreerimisest keeldumise põhjuse eesmärk on kaitsta üldist huvi, välistades selliste kujude registreerimise, mille kõik omadused on asjaomase kauba üldise funktsiooni või üldiste funktsioonidega seotud. EUIPO pakutav tõlgendus ei aita kaasa kõnealuse sätte eesmärgi saavutamisele, nagu see nähtub sätte ratio legis’est, kuna sellega potentsiaalselt lubataks kauba tavapäraste omaduste registreerimist. Nimetatud tõlgendus lubaks näiteks sellise kuubiku registreerimist, mida kasutatakse täringu- või seltskonnamängudes, kuna sellise kuubiku kuju ei ole reglementeeritud, vaid sellel on tavapärane omandatud kuju. Pealegi kaotab nii kitsa tõlgenduse puhul see säte kogu oma mõtte, kuna standardiseeritud kujudel ilmselgelt ei ole eristusvõimet ja need ei saa seda kasutamise käigus määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti b ja lõike 3 tähenduses ka omandada.

42.

Käesolevas kohtuasjas on Üldkohtu sõnul määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti i rikkumise kohta esitatud väite osas selge, et „asjaomaste toodete, nimelt ruumiliste puslede olemusest ei tulene kuidagi, et need tooted on sellise kuubiku kujuga, mille tahkudel on ruudustikstruktuur […] ning nagu nähtub toimiku materjalidest, oli taotletud kaubamärgi registreerimistaotluse esitamise kuupäeva seisuga olemas ruumilisi puslesid – ka pööratavate osadega – väga mitme eri kujuga, mille hulgas olid esindatud muu hulgas kõige tavalisemad geomeetrilised vormid (näiteks kuubik, kera, koonus), aga ka hooned, monumendid, esemed või loomad“ (vaidlustatud kohtuotsuse punkt 82).

43.

Apellant väidab, et Üldkohus on kohaldanud kõnealust tühistamispõhjust vääralt, kuna tema sõnul tulenevad kõik tähise omadused vastava kaubaliigi kasutamise omadustest. Apellandi sõnul on Üldkohus määratlenud asjaomaste kaupade liiki liiga laialt ruumiliste puslede liigina, kuna käesoleval juhul on tegemist konkreetset liiki puslega: „maagilise kuubiku“ kujulised pusled.

44.

EUIPO ja Seven Towns jäävad oma seisukoha juurde, nagu see tuleneb vaidlustatud kohtuotsusest, eriti mis puutub asjaomast liiki kauba kindlaks tegemisse.

45.

Nagu poolte argumendid näitavad, sõltub kõnealuse tühistamispõhjuse kohaldamist puudutavas osas vaidlusaluse tähise hindamise küsimus sellest, kas asjakohane kaubaliik on määratletud laialt, hõlmates ruumilisi puslesid üldiselt, või konkreetselt – kuubikupuslena või „maagilise kuubikuna“ ( 21 ). Viimati nimetatud liigi osas on kuubiku mustade joonte ruudustikuga kujutatav kuju vaieldamatult loomulik kuju.

46.

Tuleb märkida, et analüüsitavate kaupade liigi kindlakstegemine on faktiküsimus. Apellatsioonkaebuse staadiumis ei ole võimalik vaidlustada hinnangut, mille Üldkohus andis sellele, kas „maagilised kuubikud“ moodustavad kaupade eraldiseisva liigi, kuna apellant ei ole esitanud selle kohta väidet, et asjaolusid või tõendeid on moonutatud.

47.

Vastab tõele, et teatavaid apellatsioonkaebuses esitatud argumente võib tõlgendada ka nii, et selles on vihjatud asjaolude või tõendite moonutamisele. Apellandi väitel ei ole Üldkohus võtnud arvesse asjaolu, et maagilised kuubikud olid registreerimistaotluse esitamise ajal turul tuntud ning ta ei ole arvestanud ka turu-uuringutega, mis näitavad, et Saksamaal teab enamik tarbijaid seda mängu, seostamata seda siiski kindla tootjaga. Apellant esitas selle argumendi uuesti kohtuistungil, et kinnitada vaidlusaluse kuju üldist olemust.

48.

Kuna aga apellatsioonkaebuse teise väite raames ei ole apellant sõnaselgelt esitanud argumenti Saksamaal läbiviidud turu-uuringu kohta ega ole seda ühendanud oma kriitikaga Üldkohtu vaidlustatud kohtuotsuse punktides 80–82 tehtud sedastuste aadressil, siis ei saa minu arvates lähtuda sellest, et apellant on esitanud asjaolude või tõendite moonutamise väite.

49.

Tuleb meenutada, et selline väide on Euroopa Kohtu poolt apellatsioonkaebuse läbivaatamise raames erandlik, mistõttu väljakujunenud kohtupraktika nõuab, et apellant mitte üksnes ei osutaks konkreetselt neile asjaoludele ja tõenditele, mida Üldkohus on tema sõnul moonutanud, vaid et ta tooks välja ka vead, mis seetõttu Üldkohtu järeldustes tehti. Selline moonutamine peab ilmselgelt nähtuma toimikus olevatest tõenditest, ilma et oleks vaja asjaolusid ja tõendeid uuesti hinnata. ( 22 )

50.

Nende nõuete kohaldamine on minu arvates vajalik, arvestades moonutamise väite eriomast olemust, mis eeldab, et Üldkohus on ilmselgelt ületanud tõendite hindamise mõistlikke piire. ( 23 )

51.

Seetõttu teen ettepaneku lükata teine väide põhjendamatuse tõttu tagasi.

52.

Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunktis ii sätestatud keeldumis- või tühistamispõhjus on kohaldatav tähistele, mis koosnevad „ainult“ kauba kujust, mis on „vajalik“ tehnilise tulemuse saavutamiseks.

53.

Nii on seadusandja võtnud arvesse asjaolu, et mis tahes kauba kuju on teataval määral funktsionaalne ja seetõttu on väär keelduda registreerimast kaubamärgina kauba kuju ainuüksi põhjusel, et sellel on kasulikke omadusi. Sõnade „ainult“ ja „vajalik“ abil tagab kõnealune säte, et keeldutakse registreerimast üksnes sellist kauba kuju, mis seisneb ainuüksi selles, et sisaldab tehnilist lahendust, ja mille registreerimine kaubamärgina takistaks seega tegelikkuses asjaomase tehnilise lahenduse kasutamist teiste ettevõtjate poolt. ( 24 )

54.

Mis puutub tähistesse, mis koosnevad „ainult“ kauba funktsionaalsest kujust, siis on see tingimus täidetud, kui (tähise) kuju kõik põhiomadused vastavad teatavale tehnilisele funktsioonile. Seevastu ei saa sellise tähise registreerimisest asjaomase sätte alusel keelduda, kui asjaomase kauba kuju kätkeb olulist mittefunktsionaalset elementi – nagu kaunistust või loomingulist elementi – millel on oluline tähtsus. ( 25 )

55.

Mis puutub tehnilise tulemuse saavutamiseks „vajalikku“ kujusse, siis see tingimus ei tähenda, et asjaomane kuju peab olema ainus, mis võimaldab selle tulemuse saavutamist. Olemas võib olla ka alternatiivseid kujusid, millel on teised mõõtmed või muu disain, kuid millega on võimalik saavutada sama tehniline tulemus. Peab arvestama sellega, et kuju registreerimine kaubamärgina võimaldab kaubamärgi omanikul keelata teistel ettevõtjatel mitte üksnes sama kuju kasutamise, vaid ka sarnaste kujude kasutamise. Nii on oht, et suur hulk alternatiivseid kujusid muutuvad omaniku konkurentidele kasutamatuks. ( 26 )

56.

Nende eeskirjade kohaselt ei saa kaubamärgina registreerida kauba kujust koosnevat tähist, mis täidab – kuna sellele ei ole lisatud olulisi mittefunktsionaalseid osi – üksnes tehnilist ülesannet, sest niisugune registreering vähendaks liiga järsult konkurentide võimalusi tuua turule kauba kujusid, mis sisaldavad sama tehnilist lahendust. ( 27 )

57.

Esimene väide, mis puudutab vaidlustatud kohtuotsuse punkte 50–77, koosneb tegelikult kahest osast.

58.

Esimeses osas väidab apellant, et Üldkohus lükkas ekslikult tagasi tema väite, mille kohaselt vaidlusaluse kuju omadused „täidavad“ tehnilist funktsiooni (vaidlustatud kohtuotsuse punktid 56–77). Väite teine osa puudutab apellandi argumenti, mille kohaselt need omadused „on tehnilise funktsiooni tulemid“ (vaidlustatud kohtuotsuse punktid 50–55).

59.

Väite esimese osa kohta, mis koosneb kaheksast alajaotusest, väidab apellant, et Üldkohus on määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunktis ii nimetatud tühistamispõhjuse kohaldamiseks kasutanud liiga piiravat kriteeriumi. Ta kritiseerib Üldkohtu järeldusi, mille kohaselt kuju funktsionaalse omaduse tuletusmeetod peab olema „piisavalt konkreetne“ ning objektiivne vaatleja peab „saama täpselt aru“, mis funktsiooni asjaomane kuju täidab (vaidlustatud kohtuotsuse punktid 57, 59, 71 ja 72) (esimene väiteosa).

60.

Lisaks väidab apellant, et Üldkohus märkis ekslikult, et kuju analüüsimisel määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii sätete alusel ei ole vaja võtta arvesse täiendavaid faktilisi asjaolusid. Seega ei ole Üldkohus – apellandi sõnul ekslikult – võtnud arvesse „Rubiku kuubiku“ pööratavuse funktsiooni, mis aga on, nagu vaidlustatud kohtuotsuse punktist 49 nähtub, „hästi tuntud“ (teine väiteosa).

61.

Simba Toys esitab seejärel järgmised neli väiteosa: Üldkohus on moonutanud apellandi esitatud faktilisi asjaolusid ja tõendeid, kui ta märkis, et asjaomane kuju ei puuduta puslet, millel on liikuvad elemendid (kolmas väiteosa); Üldkohus on liiga kitsalt tõlgendanud tehnilise funktsiooni mõistet (neljas väiteosa); Üldkohus ei ole võtnud arvesse seda, et asjaomasel kujul ei ole ühtki meelevaldset põhiomadust (viies väiteosa); Üldkohtu antud üldise huvi määratlus on liiga kitsas (kuues väiteosa); Üldkohus leidis ekslikult, et alternatiivsete kujude puudumine ei ole asjakohane (seitsmes väiteosa) ning moonutas ka faktilisi asjaolusid ja tõendeid, kui tuvastas, et esineb alternatiivseid kujusid, kuna pusled, millel on muu kuju kui kuubik, täidavad sama funktsiooni kui „Rubiku kuubik“ (kaheksas väiteosa).

62.

EUIPO ja Seven Towns lükkavad apellandi argumendid ümber, viidates vaidlustatud kohtuotsuse põhjendustele.

Üldkohtu sedastuste hindamine

63.

Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii nõuetekohane kohaldamine eeldab, et pädev ametiasutus teeb kindlaks asjaomase tähise põhiomadused ja kontrollib seejärel, kas kõik need omadused vastavad kauba tehnilisele funktsioonile. Selle kindlakstegemine võib vastavalt olukorrale toimuda pelgalt tähise visuaalse analüüsi põhjal või rajaneda hoopis üksikasjalikul uurimisel, mille käigus arvestatakse täiendavate asjaoludega. ( 28 )

64.

Sellisel uurimisel peab olema analüüsitud taotletavat tähist. Kuju funktsionaalsust võib aga hinnata ka muude tõendite põhjal näiteks dokumendid vastavat kuju puudutava patendi kohta või teave tähise tegeliku kasutamise kohta. ( 29 )

65.

Tuleb meenutada, et registreerimistaotluses esitatud graafilise kujutise otstarve on määrata kindlaks, mis täpselt on kaitse ese. Seega peab see olema iseenesest täielik ja mõistetav. ( 30 ) Need nõuded ei kitsenda aga pädeva ametiasutuse analüüsi määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii raames, kui see võib kahjustada üldist huvi. ( 31 )

66.

Nimetatud kohtupraktikast nähtub, et pädev ametiasutus ei ole kuju funktsionaalsete elementide analüüsimisel kohustatud piirduma teabega, mis tuleneb graafilisest kujutisest, vaid peab vajaduse korral võtma arvesse ka muud teavet, mis on määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii kohaldamiseks olulised.

67.

Mis puutub Euroopa Kohtu kontrolli apellatsioonkaebuse raames, siis kuuluvad tähise põhiomaduste kindlakstegemine ning nende funktsionaalsuse hinnang vaieldamatult faktiliste asjaolude tuvastamise hulka, mida ei saa Euroopa Kohus, juhul kui apellant ei ole tõendite moonutamisele tuginenud, apellatsioonistaadiumis läbi vaadata ( 32 ).

68.

Funktsionaalsuse hindamise kriteeriumide ning arvesse võetava teabe ulatuse kindlaksmääramine on siiski õigusküsimus, mida saab apellatsioonimenetluses kontrollida. ( 33 )

69.

Käesoleval juhul sedastas Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 47, et tähise põhiomadused on kuubiku kuju ja kuubiku igal küljel olev ruudustruktuur. Tegemist on faktilise asjaolu tuvastamisega, mida ei saa apellatsioonkaebuse raames kontrollida. Apellant märgib pealegi sõnaselgelt, et ta ei vaidle nendele järeldustele vastu.

70.

Vaidlustatud kohtuotsuse punktis 48 märkis Üldkohus, et tuleb hinnata, kas vaidlusaluse kaubamärgi põhiomadused vastavad kauba tehnilisele funktsioonile.

71.

Selles osas viitas Üldkohus oma otsuse punktis 49 vaidlusaluse otsuse punktile 28, millele apellant on vastu vaielnud.

72.

Nagu nimetatud otsuse punktist 28 nähtub, sedastas EUIPO apellatsioonikoda muu hulgas seda, et „vastavalt [määruse (EÜ) nr 207/2009] artikli 7 lõike 1 [punkti e alapunktile ii] [peavad] ruumilise kaubamärgi kehtetuse põhjused põhinema ainult kaubamärgi selle kuju uurimisel, mis esitati registreerimistaotluses, mitte selle väidetavatel või oletatavatel omadustel, mida näha ei ole“; vaidlusaluse kaubamärgi graafilised kujutised „ei viita ühelegi konkreetsele funktsioonile ka seoses toodetega, nimelt „ruumiliste pusledega“; „ruudustikstruktuuriga kuubik ei viita kuidagi oma funktsioonile ega üldse mingi funktsiooni olemasolule“.

73.

Kuna Üldkohus ei ole oma otsuses järgnevalt neid järeldusi kriitiliselt kontrollinud, vaid ta lükkas apellandi etteheited selles osas tervikuna tagasi, siis tuleb asuda seisukohale, et kohtuotsuses on kinnitatud apellatsioonikoja esitatud põhjendust.

74.

Seda järeldust kinnitab vaidlustatud kohtuotsuse punktides 56–61 esitatud põhjendused, milles Üldkohus lükkas tagasi apellandi väited, mille kohaselt mustad jooned täidavad tehnilist funktsiooni.

75.

Apellant väitis Üldkohtus, et need jooned eraldavad pusle liigutatavaid elemente, mida saab pöörates liigutada.

76.

Üldkohus lükkas selle väite tagasi, märkides, et väide põhineb peamiselt selle tuntusel, et „Rubiku kuubiku“ vertikaalseid ja horisontaalseid kihte on võimalik pöörata, kuid see omadus ei tulene esitatud kuju omadustest, vaid tuleneb kõige enam selle kuubiku sisemehhanismist. Üldkohtu arvates ei saa funktsionaalsuse analüüsimisel sellist mittenähtavat elementi arvesse võtta, nimelt, „kuigi apellatsioonikojal ei saa keelata kasutada analüüsimisel tuletusmeetodit, peab seda siiski rakendama võimalikult objektiivselt, lähtudes asjaomasest kujust sellisena, nagu see on graafiliselt esitatud, ning lähtuda ei tohi puhtalt oletustest, vaid tuleb olla piisavalt konkreetne“; käesoleva juhtumi puhul aga ei ole sisemise pöördemehhanismi olemasolu tuletamine „vaidlusaluse kaubamärgi graafilistest kujutistest“ nende nõuetega kooskõlas (vaidlustatud kohtuotsuse punkt 59).

77.

See järeldus põhineb minu arvates vääradel õiguslikel eeldustel ja – üldisemalt – selles ei võeta piisavalt arvesse kohaldatud sättega kaitstavat üldist huvi.

78.

Esiteks on Üldkohus tõepoolest teinud kindlaks tähise põhiomadused, kuid ta ei ole hinnanud neid kauba enda tehnilise funktsiooni seisukohalt.

79.

Kui Üldkohus märkis vaidlustatud kohtuotsuse punktis 48, et tuleb hinnata, kas vaidlusaluse kaubamärgi kõigil põhiomadustel „on asjaomaste toodete puhul tehniline funktsioon“, ei ole vaidlustatud kohtuotsuse alljärgnevates põhjendustes, mis on esitatud punktides 49–51 ja 56–60, määratud kindlaks, millist tehnilist funktsiooni kõnealune toode täidab, ega analüüsitud selle funktsiooni ja esitatud kuju omaduste vahelist suhet.

80.

See eeldus viib käesoleval juhul paradoksaalse järelduseni, et vaidlusaluse kaubamärgi graafilised kujutised „ei võimalda […] teada saada, kas asjaomasel kujul on mingi tehniline funktsioon, ja kui on, siis milline“ (vaidlustatud kohtuotsuse punktid 49 ja 72).

81.

Selles järelduses on tehtud põhjendamisviga, kuna määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunktis ii nimetatud tingimuse kohaldamine – mis puudutab üksnes tähiseid, millel on kujutatud konkreetne toode – nõuab vähemalt minimaalset kauba funktsiooni tundmist.

82.

Samuti nagu kohtuasjas, milles tehti kohtuotsus Pi-Design, on Üldkohtu järeldust ka käesolevas kohtuasjas keeruline ühitada eeldusega – millest Üldkohus lähtus ning millele pooled ei ole vastu vaielnud – et tegemist on tähisega, mis koosneb konkreetse kauba kujust, mitte abstraktsest kujust. ( 34 )

83.

Minu arvates oleks Üldkohus pidanud kuju funktsionaalsete omaduste nõuetekohaseks analüüsimiseks pidanud kõigepealt arvestama funktsiooniga, mis on kõnealusel kaubal, nimelt ruumilisel puslel, teisisõnu mõttemängul, mis seisneb ruumiliselt ümberpaigutatavate elementide loogilisel viisil kokkupanemises. Kui Üldkohus oleks seda funktsiooni arvestanud, ei oleks ta saanud lükata tagasi apellandi argumenti, mille kohaselt tajutakse kõnealust kuubikut paratamatult nii, et see koosneb liigutatavatest elementidest, mis on teineteisest eraldatud mustade joonte abil.

84.

Teiseks leidis Üldkohus minu arvates vääralt, et kuju analüüsimisel selle funktsionaalsete omaduste seisukohalt tuleb lähtuda üksnes registreerimistaotluses esitatud graafilisest kujutisest (vaidlustatud kohtuotsuse punktid 57–59).

85.

Minu arvates on vastuolus Euroopa Kohtu praktikas sedastatud põhimõtetega piirata seda analüüsi nii kitsasse raami.

86.

Asjades, milles tehti kohtuotsus Philips ( 35 ) ning kohtuotsus Lego Juris vs. Siseturu Ühtlustamise Amet ( 36 ), ei saanud pädevad organid asjaomast kuju analüüsida üksnes selle graafilisest kujutisest lähtuvalt, kasutamata teavet konkreetse kauba kohta. Ka kohtuotsuses Pi-Design lükkas Euroopa Kohus Üldkohtu otsust tühistades tagasi väite, mille kohaselt kuju funktsionaalsete omaduste analüüsimine peaks olema piiratud selle graafilise kujutisega, mille registreerimist on taotletud, ning analüüsis ei või võtta arvesse asjaomase kauba tegelikku kuju. ( 37 )

87.

See vajadus võtta kauba kasutamisega seotud asjaolusid arvesse tuleneb määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii sätte olemusest, kuna see puudutab üksnes tähiseid, mille moodustab konkreetse kauba kuju.

88.

Minu arvates ei ole sel juhul tegemist peidetud omaduste otsimisega, mis ei ole esitatud kujus nähtavad, ( 38 ) vaid kuju omaduste analüüsiga, nagu need nähtuvad graafilisest kujutisest, lähtudes kauba funktsioonist. Siiski peab sellisel hinnangul võtma vaieldamatult arvesse üksnes kuju, mille registreerimist on taotletud, kuna selle kuju ja kauba funktsiooni vahelise suhte – nagu seda näitavad varasemate osutatud kohtuasjade asjaolud – uurimine tingib sagedasti täiendava teabe arvesse võtmise.

89.

Seetõttu leian, et Üldkohus on käesoleval juhul rikkunud õigusnormi, kui ta sedastas, et sellises analüüsis tuleb lähtuda „asjaomasest kujust sellisena, nagu see on graafiliselt esitatud“, ning arvesse ei ole vaja võtta täiendavaid asjaolusid, millest objektiivne vaatleja ei ole võimeline „vaidlusaluse kaubamärgi graafiliste kujutiste põhjal“„täpselt aru saama“ (vaidlustatud kohtuotsuse punktid 57–59).

90.

Sellised analüüsi kriteeriumid on eelnimetatud kohtupraktikaga minu arvates vastuolus.

91.

Üldkohus tõesti eristab käesolevat kohtuasja kohtuasjadest Philips ja Lego Juris vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, millele olen viidatud. Need erinevad Üldkohtu sõnul selle poolest, et kauba funktsioon tuleneb „selgelt“ või „loogiliselt“ kujust, samas kui käesolevas asjas ei „võimalda“ vaidlusaluse kaubamärgi graafilised kujutised „teada saada, kas asjaomasel kujul on mingi tehniline funktsioon“ (vaidlustatud kohtuotsuse punktid 69–72).

92.

Selline eristamine ei ole minu arvates veenev. Konkreetset toodet teadmata on keeruline oletada, mis funktsiooni täidavad nende kujude elemendid, mille registreerimist kaubamärgina on kohtuasjades Philips, Lego Juris vs. Siseturu Ühtlustamise Amet ja Pi-Design taotletud:

93.

Pealegi lükkas Euroopa Kohus kohtuasjas Pi-Design sõnaselgelt tagasi Üldkohtu seisukoha, et tähise üksnes graafiline kujutis ei võimalda mis tahes funktsiooni järeldada kuju pinnal olevatest „mustadest täppidest“, eelkõige seda, et tegemist on noa või muu köögitarviku laba spetsiaalsete avaustega. ( 39 )

94.

Seetõttu leian, et Üldkohus eksis, kui ei kohaldanud käesoleval juhul hindamiskriteeriume, mis tulenevad Euroopa Kohtu praktikast.

95.

Peale selle seadis Üldkohus kuju funktsionaalsuse hindamisel minu arvates nõudeks liiga kõrge taseme, mis võimaldab kõnealuses sättes ette nähtud monopolide keelust kõrvale hoidmist.

96.

Soovin märkida, et Üldkohus ei ole välistanud, et vaidlusaluse kuju põhjal võib järeldada, et mustade joonte funktsioon on pusle liigutatavaid elemente eraldada. Samas märkis ta, et isegi sel juhul ei ole objektiivsel vaatlejal „vaidlusaluse kaubamärgi graafiliste kujutiste põhjal võimalik täpselt aru saada, kas need elemendid on kavandatud pööratavana või hoopis üksteisest irrutatavana, et kuubik seejärel tagasi kokku panna või selle kuju muuta“ (vaidlustatud kohtuotsuse punkt 57). Üldkohtu arvates on peamine, et vaidlusalune kaubamärk „on registreeritud „ruumiliste puslede“ jaoks üldiselt, see tähendab piiramata määratlust pööratavate pusledega“ ning kaubamärgiomanik ei ole lisanud registreerimistaotlusele sellise omaduse olemasolu käsitlevat kirjeldust“ (vaidlustatud kohtuotsuse punkt 55).

97.

Kui järgida Üldkohtu põhjendust, võimaldab asjaolu, et kaubamärgiomanik ei ole lisanud registreerimistaotlusele kuubiku funktsioneerimise kirjeldust, laiendada registreerimisega saadud kaitse ulatust kõigile sarnase kujuga pusledele, sõltumata nende funktsioneerimisviisist. ( 40 ) Nagu kaubamärgiomanik kohtuistungil märkis, hõlmavad asjaomase kuju registreerimisega antavad ainuõigused potentsiaalselt kõiki ruumilisi puslesid, mille elemendid moodustavad 3x3x3 kuubiku kuju.

98.

Minu arvates on see põhjendus vastuolus asjaomase sätte aluseks oleva üldise huviga, kuna see võimaldab omanikul saada monopol kauba omaduste suhtes, mis täidavad mitte üksnes asjaomase kuju funktsiooni, vaid ka muid sarnaseid funktsioone.

99.

Neist kaalutlustest nähtub, et Üldkohus rikkus õigusnormi, kui märkis, et määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunktis ii nõutava analüüsi raames tuleb „lähtuda asjaomasest kujust sellisena, nagu see on graafiliselt esitatud“ ning arvesse ei ole vaja võtta täiendavaid asjaolusid, millest objektiivne vaatleja ei ole võimeline „vaidlusaluse kaubamärgi graafiliste kujutiste põhjal“„täpselt aru saama“ (vaidlustatud kohtuotsuse punktid 57–59), lükkas seetõttu tagasi apellandi väite, et kuubiku ruudustruktuur ei ole kaunistus- või loominguline element, vaid täidab tehnilist funktsiooni, kuna see eraldab pusle liikuvaid elemente eelkõige nii, et need on pööratavad (vaidlustatud kohtuotsuse punktid 56–62), ning lükkas seega hagiavalduse teise väite põhjendamatuse tõttu tagasi.

100.

Sellest tuleneb, et muid apellatsioonkaebuse esimese väite osi ei ole vaja analüüsida.

101.

Leian, et vaidlustatud kohtuotsus tuleb tühistada, ilma et muid esitatud väiteid oleks vaja analüüsida.

102.

Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 61 esimese lõigu kohaselt võib Euroopa Kohus juhul, kui ta tühistab Üldkohtu otsuse, teha ise asja suhtes lõpliku kohtuotsuse, kui menetlusstaadium lubab.

103.

Leian, et viimati nimetatud tingimus on käesoleval juhul täidetud.

104.

Apellant põhjendas oma hagi Üldkohtus kaheksa väitega, millest teise kohaselt on rikutud määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii.

105.

Käesoleva ettepaneku punktist 99 nähtub, et selle väitega tuleb nõustuda.

106.

Vaidlusalune kuju on ruumilise pusle kuju. Tuleb arvestada sellega, et nimetatud kuju hindamisel tuleb lähtuda kauba funktsioonist, mis seisneb mõttemängu ümberpaigutatavate elementide loogilisel viisil kokkupanemises.

107.

Seda funktsiooni kinnitavad „Rubiku kuubiku“ üldtuntud omadused (vaidlustatud kohtuotsuse punkt 28), kuna tegemist on mõttemänguga, mille liigutatavad elemendid on paigutatud vertikaalsetesse ja horisontaalsetesse kihtidesse, mida saab ümber teatava telje pöörata.

108.

Nagu apellant õigesti märkis, peab selle funktsiooni täitmiseks mõttemängul olema vertikaalsetesse ja horisontaalsetesse kihtidesse paigutatud elementidest moodustatud hulktahuka kuju.

109.

Seetõttu on vastupidi apellatsioonikoja järeldustele, mis on esitatud vaidlusaluse otsuse punktis 28, kõnealuse tähise põhiomadused – kuubikukuju ja ruudustikstruktuur, mis eraldab sümmeetrilisi vertikaalseid ja horisontaalseid tulpasid, mis on pusle liigutatavad osad – selle toote tehnilise funktsiooni täitmiseks vajalikud.

110.

Siinkohal ei oma tähtsust asjaolu, et selline pusle võib olla loodud muu kuju kui kuubiku põhjal ( 41 ) või et selle elemendid on paigutatud veidi teistsugusel viisil. Euroopa Kohtu praktikast nähtub, et registreerimisest keeldumise põhjus on kohaldatav ka siis, kui tehnilise tulemuse saab saavutada ka muud kuju kasutades. ( 42 )

111.

Tuleb ka täpsustada, et peale eelnimetatud funktsionaalsete omaduste ei ole vaidlusalusel tähisel kaunistuse või loomingulisi omadusi. Sellise tähise registreerimine ühele ettevõtjale piirab muude ettevõtjate vabadust pakkuda kaupu, mille funktsioon on sama või pelgalt sarnane ning see on vastuolus vaidlusaluse sättega kaitstud üldise huviga.

112.

Seetõttu tuleb apellatsioonkaebuse teise väitega nõustuda ning vaidlusalune otsus tühistada, ilma et oleks vaja analüüsida muid esimeses kohtuastmes esitatud väiteid.

113.

Eelnimetatud kaalutlusi arvestades teen Euroopa Kohtule ettepaneku tühistada vaidlustatud kohtuotsuse, tühistada EUIPO teise apellatsioonikoja 1. septembri 2009. aasta otsuse (asi R 1526/2008‑2), mis käsitles kaubamärgiõiguse kehtetuks tunnistamise menetlust Simba Toys GmbH & Co. KG ja Seven Towns Ltd vahel, ning mõista kohtukulud tervikuna välja EUIPO‑lt ja Seven Townsilt.