Back to EUR-Lex homepage

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search
You are here

Document 62014TN0384

Kohtuasi T-384/14: 3. juunil 2014 esitatud hagi – Itaalia Vabariik versus komisjon

ELT C 235, 21.7.2014, p. 32–33 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

21.7.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 235/32

3. juunil 2014 esitatud hagi – Itaalia Vabariik versus komisjon

(Kohtuasi T-384/14)

2014/C 235/43

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hageja: Itaalia Vabariik (esindajad: avvocato dello Stato B. Tidore, G. Palmieri)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tühistada komisjoni 4. aprilli 2014. aasta otsus C(2014) 2008 lõplik, millest anti teada 7. aprillil 2014 ja mille kohaselt Euroopa Liidu rahastamine ei kata teatavaid kulutusi, mida liikmesriigid, täpsemalt Itaalia on teinud Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) tagatisrahastust, Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD).

Väited ja peamised argumendid

Itaalia valitsus esitab põhjenduseks kolm väidet:

1.

Esimene väide puudutab ühenduse põhimõtete rikkumist ja uurimise puudulikkust.

—

Ta väidab, et vaidlustatud otsuses tegi komisjon finantskorrektsiooni mitme rikkumise alusel, mis tuvastati ainult Lazio ja Abruzzo piirkondades läbiviidud kohapealse kontrolli tulemusel. Hageja vaidleb vastu sellele, et nende kontrollide tulemusi saab kohaldada väljaspool neid piirkondi ja et korrektsioon saab olla suuruses 5 %, sest Itaalia eri piirkondade tegelik olukord on väga erinev ja et igal juhul oli asjaga seotud ainult makseasutus (AGEA).

2.

Teine väide puudutab määruse nr 1782/2003 (1) artiklite 43 ja 48 rikkumist.

—

Otsuses heidab komisjon Itaaliale ette eriõiguste normistiku väära kohaldamist, kinnitades, et fondidele tekitati risk. Hageja leiab, et määruse nr 1782/2003 artiklid 43 ja 48 ei näe ette eriõiguste andmise konkreetset korda, mis kohalduks komisjoni uuritud juhtumitele ning et Itaalia kasutatud meetod ei ole mitte ainult igati kooskõlas selle normistikuga, vaid ei kujuta endast ise mingeid erilisi riske fondile.

3.

Kolmas väide, mis puudutab finantskorrektsiooni ja tunnustamiskriteeriumide valdkonna üldpõhimõtete rikkumist ning põhjenduse puudulikkust.

—

Otsuses korrigeeris komisjon ARBEA-le – st makseasutusele, mille tegevusluba tühistati 12. mai 2010. aasta haldusotsusega, mis jõustus 16. oktoobril 2010, st kuupäeval, mil ARBEA ülesanded võttis üle AGEA – süüks pandavat tegevust. Hageja kritiseerib komisjoni tegutsemisviisi, kuna ta pikendas juba aastatel 2007–2009 kohaldatud korrektsiooni aastani 2010, eeldades juba tuvastatud riskide jätkumist ja kehtestades sama protsendi, ning kuna ta kohaldas korrektsiooni ajavahemikule tegevusloa tühistamisest kuni AGEA ülesannete ülevõtmiseni.

(1)  Nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1782/2003, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks ning muudetakse määruseid (EMÜ) nr 2019/93, (EÜ) nr 1452/2001, (EÜ) nr 1453/2001, (EÜ) nr 1454/2001, (EÜ) nr 1868/94, (EÜ) nr 1251/1999, (EÜ) nr 1254/1999, (EÜ) nr 1673/2000, (EMÜ) nr 2358/71 ja (EÜ) nr 2529/2001 (ELT L 270, lk 1; ELT eriväljaanne 03/40, lk 269) ja komisjoni 21. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 795/2004, millega kehtestatakse määruses nr 1782/2003 sätestatud ühtse otsemaksete kava üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 141, lk 1; ELT eriväljaanne 03/44, lk 226).

Top