1

Menetlusse astuja Arthur et Aston SAS esitas 10. novembril 2010 vastavalt nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määrusele (EÜ) nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta (ELT L 78, lk 1) Siseturu Ühtlustamise Ametile (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (edaspidi „ühtlustamisamet”) ühenduse kaubamärgi registreerimise taotluse.

2

Kaubamärk, mille registreerimist taotleti, on sõnaline tähis ARTHUR & ASTON.

3

Kaubad, mille jaoks kaubamärgi registreerimist taotleti, kuuluvad 15. juuni 1957. aasta märkide registreerimisel kasutatavate kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkuleppe (uuesti läbi vaadatud ja parandatud kujul) (edaspidi „Nizza kokkulepe”) klassi 25 ja vastavad järgmisele kirjeldusele: „kingad; spordijalanõud; rannajalatsid; sandaalid; saapad; poolsaapad; puutallaga kingad; espadrillid; jalatsid”.

4

Ühenduse kaubamärgi taotlus avaldati 17. jaanuari 2011. aasta väljaandes Bulletin des marques communautaires nr 10/2011.

5

Hageja LTJ Diffusion esitas 14. aprillil 2011 määruse nr 207/2009 artikli 41 alusel taotletava kaubamärgi registreerimisele eespool punktis 3 nimetatud kaupade osas vastulause.

6

Vastulause põhines varasemal Prantsuse kujutismärgil, mis on registreeritud numbri 17731 all, ja on kujutatud järgmiselt:

7

Vastulause aluseks olev varasem kaubamärk on registreeritud Prantsusmaal 16. juunil 1983 ja selle kehtivust on pikendatud 11. aprillil 2003 järgmiste klassi 25 kuuluvate kaupade jaoks: „tekstiiltooted, valmisrõivad ja tellimusel valmistatud rõivad, sealhulgas saapad, jalatsid ja sussid”.

8

Vastulause esitamise alusena tugineti määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punktile b.

9

Kui menetlusse astuja taotles varasema kaubamärgi tegeliku kasutamise tõendamist vastavalt määruse nr 207/2009 artikli 42 lõigetele 2 ja 3, esitas hageja üksnes tõendid järgmise tähise kasutamise kohta:

10

Vastulausete osakond lükkas 27. augusti 2011. aasta otsusega vastulause täielikult tagasi põhjendusel, et varasema kaubamärgi omanik ei ole esitanud tõendeid varasema kaubamärgi määruse nr 207/2009 artikli 15 lõike 1 punkti a tähenduses tegeliku kasutamise kohta sellisel kujul, nagu see on registreeritud (edaspidi „varasem kaubamärk registreeritud kujul”).

11

Hageja esitas 23. oktoobril 2012 ühtlustamisametile vastulausete osakonna otsuse peale määruse nr 207/2009 artiklite 58–64 alusel kaebuse.

12

Ühtlustamisameti esimese apellatsioonikoja 2. detsembri 2013. aasta otsusega (edaspidi „vaidlustatud otsus”) jäeti kaebus rahuldamata. Apellatsioonikoda asus samale seisukohale nagu vastulausete osakond, et eespool punktis 9 esitatud tähis (edaspidi „kasutatav tähis”) erineb varasemast kaubamärgist registreeritud kujul niivõrd, et see muudab märgi eristusvõimet. Seetõttu asus ta seisukohale, et vastulause aluseks oleva varasema kaubamärgi kasutamist ei ole määruse nr 207/2009 artikli 15 lõike 1 punkti a kohaselt suudetud tõendada.

13

Hageja palub Üldkohtul:

14

Ühtlustamisamet ja menetlusse astuja paluvad Üldkohtul:

15

Hageja esitab oma hagi toetuseks ühe väite, mis käsitleb määruse nr 207/2009 artikli 15 lõike 1 punkti a rikkumist. Ta väidab, et apellatsioonikoda eksis selle sätte hindamisel.

16

Vastavalt määruse nr 207/2009 artikli 15 lõike 1 punktile a hõlmavad tõendid ühenduse kaubamärgi tegeliku kasutamise kohta ka tõendeid selle kohta, et ühenduse kaubamärki kasutatakse kujul, mis erineb registreeritud kujust selliste elementide poolest, mis ei muuda märgi eristusvõimet.

17

Kuigi see artikkel viitab üksnes ühenduse kaubamärgi kasutamisele, kohaldatakse seda analoogia alusel ka siseriikliku kaubamärgi kasutamisele, kuna määruse nr 207/2009 artikli 42 lõikes 3 on sätestatud, et sama artikli lõiget 2 kohaldatakse ka artikli 8 lõike 2 punktis a osutatud varasemate siseriiklike kaubamärkide suhtes, asendades kasutuse liidus „kasutusega liikmesriigis, kus varasem kaubamärk on kaitstud” (kohtuotsus, 14.7.2014, Vila Vita Hotel und Touristik vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Viavita (VIAVITA), T‑204/12, EU:T:2014:646, punkt 24).

18

Määruse nr 207/2009 artikli 15 lõike 1 punkti a eesmärk, mis väldib kaubamärgi kasutatava kuju ja registreeritud kuju range vastavuse nõudmist, on võimaldada kaubamärgi omanikul teha tähises selle kaubandusliku kasutamise raames muudatusi, mis eristusvõimet muutmata võimaldavad seda paremini kohandada asjaomaste kaupade või teenuste turustamise ja reklaamimise nõuetega. Vastavalt sätte eesmärgile tuleb selle materiaalõiguslikku kohaldamisala pidada piiratuks olukordadega, milles kaubamärgi omaniku poolt nende kaupade või teenuste tähistamiseks, mille jaoks see on registreeritud, konkreetselt kasutatav tähis kujutab endast sama kaubamärgi kaubanduses kasutatavat kuju. Sellistes olukordades, kus kaubanduses kasutatav tähis erineb kaubamärgi registreeritud kujust üksnes tühiste elementide poolest, nii et asjaomaseid tähiseid võib pidada üldjoontes samaväärseteks, näeb eespool viidatud säte ette, et registreeritud kaubamärgi kasutamise kohustust saab täita, tõendades selle tähise kasutamist, mis kujutab endast kaubanduses kasutatavat kuju (kohtuotsused, 10.6.2010, Atlas Transport vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Hartmann (ATLAS TRANSPORT), T‑482/08, EU:T:2010:229, punkt 30; 21.6.2012, Fruit of the Loom vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Blueshore Management (FRUIT), T‑514/10, EU:T:2012:316, punkt 28, ja 12.3.2014, Borrajo Canelo vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Tecnoazúcar (PALMA MULATA), T‑381/12, EU:T:2014:119, punkt 26).

19

Käesoleval juhul ei ole vaidlust küsimuses, et asjaomase ajavahemiku 17. jaanuarist 2006 kuni 16. jaanuarini 2011 puhul on ühtlustamisameti menetluses tõendatud üksnes kasutatava tähise tegelik kasutamine. Seega tuleb uurida, kas apellatsioonikoda järeldas põhjendatult, et kõnealune tähis sisaldab võrreldes varasema kaubamärgiga registreeritud kujul selliseid erinevusi, mis muudavad selle eristusvõimet.

20

Selles osas tuleb meenutada, et kaubamärgi eristusvõime määruse nr 207/2009 mõttes tähendab seda, et kaubamärk võimaldab identifitseerida kauba, mille jaoks kaubamärgi registreerimist taotletakse, konkreetselt ettevõtjalt pärinevana ja seega eristada seda kaupa teiste ettevõtjate kaubast (vt kohtuotsus, 18.7.2013, Specsavers International Healthcare jt,C‑252/12, EKL, EU:C:2013:497, punkt 22 ja seal viidatud kohtupraktika).

21

Varasem kaubamärk registreeritud kujul kujutab endast eesnime Arthur valgel taustal musta värvi käsikirjalise allkirja kujul, mis on kaldu ja mille kokkusurutud tähed jätavad tiheda käekirja mulje. Kõnealuse kaubamärgi esimene täht on rõhutatud, sest see on esitatud suurtähena ja esile tõstetud „A” tähe kahe viltuse haru vahele paigutatud punktiga. Kuigi sõnaline element „arthur” kujutab endast varasema kaubamärgi registreeritud kuju domineerivat elementi, ei tulene selle eristusvõime mitte üksnes sellest sõnaliselt elemendist, vaid ka selle graafilisest kujutisest, mis olgugi et teisejärguline, ei ole tähelepandamatu ega tavaline.

22

Nagu apellatsioonikoda vaidlustatud otsuse punktis 27 õigustatult märkis, sisaldab kasutatav tähis olulisi erinevusi varasemast kaubamärgist registreeritud kujul. Kuigi kasutatavas tähises on samuti sõnaline element „arthur”, on selle tähtede esitamiseks kasutatavad sümbolid valged suurtähtedes trükitähed, mis on kergelt stiliseeritud, asetatud mustale taustale ja esitatud horisontaalselt. Lisaks on kasutatavas tähises sõna „arthur” asetatud musta risküliku kujulisse raami, millel endal on kitsas valge raam.

23

Need erinevused muudavad keskmise Prantsuse tarbija seisukohast klassi 25 kuuluvate kaupade osas varasema kaubamärgi registreeritud kujul eristusvõimet. Nimelt puudub kõnealuse kaubamärgi graafiline element, mis kujutab endast stiliseeritud allkirja, kasutatavas tähises täielikult ja seda asendab täiesti erinev graafiline element, mis on väga klassikaline, sümmeetriline ja staatiline, samas kui nii nagu ühtlustamisamet põhjendatult märkis, tõmbab varasem kaubamärk registreeritud kujul tähelepanu asümmeetria ja liikuvusega, mille annab sellele tähtede kalle vasakult paremale. Nimetatud kaubamärgi ja tähise erinevused ei ole tähtsusetud ja neid ei saa pidada üldiselt samasugusteks eespool punktis 18 viidatud kohtupraktika tähenduses.

24

Arvestades, et sõna „arthur” eriline graafiline kujutis aitab selle sõnaga kaasa varasema kaubamärgi registreeritud kuju eristusvõimele ja kuna see on kasutatavas tähises märkimisväärselt teistsugune, siis tuleb nõustuda apellatsioonikoja järeldusega, et selle kaubamärgi ja tähise erinevused on sellised, et esimesena nimetatut saab pidada muudetuks.

25

Hageja argumendid ei sea sellist järeldust kahtluse alla.

26

Esiteks tuleb faktiliste asjaolude puudumise tõttu tagasi lükata hageja väide, et apellatsioonikoda ei teinud otsust varasema kaubamärgi registreeritud kuju eristusvõime võimaliku muutumise kohta ega viinud selles osas läbi selle kaubamärgi ja kasutatava tähise konkreetset hindamist. Nimelt piisab viitamisest vaidlustatud otsuse punktidele 26–30 ja 34–36, et asuda seisukohale, et apellatsioonikoda viis läbi asjaomase kaubamärgi ja tähise konkreetse ja üksikasjaliku hindamise, mille alusel ta järeldas sama otsuse punktis 40, et kasutatav tähis erineb varasemast kaubamärgist registreeritud kujul sellisel määral, et see muudab viimatinimetatu eristusvõimet.

27

Samuti tuleb tagasi lükata hageja väide, et apellatsioonikoda ei teinud otsust varasema kaubamärgi registreeritud kuju graafilise kujutise enda eristusvõime kohta ega küsimuses, kas uutmoodi kirjaviisi kasutamine, mida apellatsioonikoda pidas ise „väga klassikaliseks” võib üksinda muuta varasema kaubamärgi registreeritud kuju eristusvõimet.

28

Selles osas olgu märgitud, et vaidlustatud otsuse punktis 34 leidis apellatsioonikoda, et varasema kaubamärgi registreeritud kujul kujutiselemente ei saa pidada tähtsusetuks. Vaidlustatud otsuse punktis 35 jätkas ta täpsustades, et sõna „arthur” ei ole esitatud tähemärkidega, mis on harjumuspärased ja tavalised ning meenutas, et vastulause aluseks olevat varasemat kaubamärki ei ole registreeritud sõnamärgina vaid hoopis kujutismärgina. Vaidlustatud otsuse punktis 36 leidis apellatsioonikoda, et kasutatav tähis jätab kasutajatele väga erineva mulje sellest, mille jätab varasem kaubamärk registreeritud kujul, kuna selles ei kordu ükski viimatinimetatus kasutatud graafiline element ja kuna see sisaldab muid kujutavaid elemente, muu hulgas vaevalt stiliseeritud trükitähti.

29

Niisiis ilmneb vaidlustatud otsuse punktidest 34–36, et vastupidi hageja väidetele kontrollis apellatsioonikoda kujutiselemente varasemas kaubamärgis registreeritud kujul ja tegi järelduse, et need elemendid ei ole harjumuspärased ega tavalised. Ta leidis niisiis kaudselt, kuid kindlalt, et need kujutiselemendid aitavad kaasa varasema kaubamärgi registreeritud kuju eristusvõimele. Vaidlustatud otsuse eespoolnimetatud punktidest ja eelkõige punktist 36 ilmneb samuti, et apellatsioonikoda asus seisukohale, et varasema kaubamärgi registreeritud kujul eristusvõime muutumine tuleneb kasutatavas tähises eespool nimetatud kujutiselementide puudumisest ja nende asendamisest teiste tavalisemate ja vähem stiliseeritud elementidega.

30

Teiseks väidab hageja, et sõnaline element „arthur” kujutab endast varasema kaubamärgi registreeritud kujul ainsat eristavat ja domineerivat elementi ja selle elemendi graafiline kujutis on tavaline ja teisejärgulise tähtsusega. Seega oleks hageja arvates määruse nr 207/2009 artikli 15 lõike 1 punkti a õigel kohaldamisel apellatsioonikoda pidanud asuma seisukohale, et kasutatav tähis, mis sisaldab täielikult kõnealust eristavat ja domineerivat elementi, millele ei ole lisatud ühtegi muud sõnalist elementi ega mingit muud eristavat graafilist kujutist kui erinev kirjastiil, mis on täiesti tavaline ja teisejärgulise tähtsusega, ei muuda varasema kaubamärgi registreeritud kujul eristusvõimet.

31

Oma eelduse, et sõnaline element „arthur” kujutab endast varasema kaubamärgi registreeritud kujul ainsat eristavat ja domineerivat elementi, põhjendamiseks viitab hageja mitmele Prantsuse kohtute kui Euroopa Kohtu otsusele, kus väidetavalt on sellisele järeldusele asutud. Muu hulgas viitab hageja 24. novembri 2005. aasta kohtuotsusele Sadas vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – LTJ Diffusion (ARTHUR ET FELICIE) (T‑346/04, EKL, EU:T:2005:420), mis käsitleb tema esitatud vastulauset, mille aluseks on varasem kaubamärk registreeritud kujul, ja mis esitati sõnalise tähise ARTHUR ET FELICIE ühenduse kaubamärgina registreerimise taotluse peale. Hageja viitab ka cour d’appel de Paris (Pariisi apellatsioonikohus) 11. mai 2005. aasta otsusele, mis tehti kaubamärgiõiguste rikkumise menetluses, mille ta algatas sõnamärgi ARTHUR ET FELICIE kasutamise peale.

32

Hageja heidab apellatsioonikojale veel ette, et see ei pidanud mingil määral asjassepuutuvaks eespool punktis 31 viidatud kohtuotsust ARTHUR ET FELICIE, (EU:T:2005:420) ega liikmesriigi ametiasutuste otsuseid, millele ta viitas haldusmenetluses. Hageja vaidlustab apellatsioonikoja hinnangu, mille kohaselt nimetatud kohtuotsuses ja otsustes esitatud järeldused ei ole asjakohased, kuna need on tehtud sellise hindamise raames, mis käsitles segiajamise tõenäosust ja mitte varasema kaubamärgi registreeritud kujul kasutamise laadi (vaidlustatud otsuse punktid 32 ja 38), ja põhjendab seda sisuliselt sellega, et hinnang kõnealuse kaubamärgi eristusvõimele peaks määruse nr 207/2009 artikli 8 alusel, mis puudutab segiajamise tõenäosust, olema samasugune kui kõnealuse määruse artikli 15 alusel registreeritud kaubamärgi kasutamise kohta antud hinnang.

33

Vastuseks hageja argumentidele, mis on esitatud eespool punktides 30–32, tuleb kõigepealt meenutada, et nagu ilmneb eespool punktist 21, kujutab sõnaline element „arthur” endast varasema kaubamärgi registreeritud kujul domineerivat elementi selles mõttes, et see domineerib selle kaubamärgi üldmuljes. Selle sõnalise elemendi graafiline kujutis on üldmuljes teisejärgulise tähendusega, kuid pole tähtsusetu.

34

Siiski on vajalik rõhutada, et sellest ei piisa, et varasema kaubamärgi registreeritud kujul domineeriv element kordub kasutatavas tähises nagu käesoleval juhul sõnaline element „arthur”, et saaks asuda seisukohale, et see tähis ei muuda varasema kaubamärgi registreeritud kujul eristusvõimet. Eristusvõime muutumise hindamine seisneb varasema kaubamärgi registreeritud kujul võrdlemises kasutatava tähisega, et oleks võimalik kontrollida, kas kõnealuses kaubamärgis ja tähises on erinevusi, mis ei ole tähtsusetud, ja kas neid võib pidada üldiselt samasugusteks (kohtuotsused ATLAS TRANSPORT, punkt 18 eespool, EU:T:2010:229; FRUIT, punkt 18 eespool, EU:T:2012:316, ja PALMA MULATA, punkt 18 eespool, EU:T:2014:119). Niisiis on juba asutud seisukohale, et apellatsioonikoja järeldustes ei ole tehtud vigu.

35

Seejärel olgu märgitud seoses hageja väitega, et sõnaline element „arthur” kujutab endast varasema kaubamärgi registreeritud kujul ainsat domineerivat elementi, et see väide on ekslik eespool punktides 21–24 esitatud põhjustel, kuna selle kaubamärgi eristusvõime ei tulene mitte üksnes sellest sõnalisest elemendist, vaid ka selle graafilisest kujutisest, mis olgugi et teisejärguline on, ei ole tähelepandamatu ega tavaline.

36

Lisaks sellele ei kinnita hageja väidet kohtuotsus ARTHUR ET FELICIE, punkt 31 eespool (EU:T:2005:420). Selles otsuses ei leidnud Üldkohus sugugi, et sõnaline element „arthur” kujutab endast varasema kaubamärgi registreeritud kujul ainsat domineerivat elementi. Kohtuotsuses ARTHUR ET FELICIE, punkt 31 eespool (EU:T:2005:420), ja muu hulgas täpsemalt kõnealuse kohtuotsuse punktis 46 käsitletud vastandatud tähiste hindamisel Üldkohus üksnes tuvastas, nagu käesoleval juhul (vt punkt 21 eespool), et sõnaline element on domineeriv ja selle, et kujutavad elemendid on teisejärgulise tähtsusega.

37

Mis lõpuks puudutab hageja viidet cour d’appel de Paris (Pariisi apellatsioonikohus) 11. mai 2005. aasta otsusele (vt punkt 31 eespool) ja teistele liikmesriigi ametiasutuste otsustele, millele ta tugines ka ühtlustamisametis, siis selles osas olgu märgitud, et nii kõnealune kohtuotsus kui ka nimetatud otsused ei sea kahtluse alla eespool punktis 24 esitatud Üldkohtu järeldust, kuna neis ei ole järeldatud, et varasemas kaubamärgis registreeritud kujul esinev graafiline element on tähtsusetu ega anna koos sõnalise elemendiga „arthur” selle kaubamärgi eristusvõimesse oma panust. Vastupidi, seal nimetatakse kõnealust graafilist elementi, mis on esitatud käsikirjalise allkirja kujul, „eriliseks”. Niisiis kirjeldas cour d’appel de Paris (Pariisi apellatsioonikohus) eespool viidatud kohtuotsuses varasemat kaubamärki registreeritud kujul kui „kujutatud erilise graafikaga käsikirjalise allkirjana, mis järgib tõusvat joont ja „A” tähe alla on paigutatud punkt”. Igal juhul olgu meenutatud, et ühenduse kaubamärgikord on sõltumatu ja apellatsioonikodade otsuseid hinnatakse üksnes määruse nr 207/2009 alusel, mistõttu ühtlustamisamet või edasikaebamise korral Üldkohus ei ole kohustatud tegema sarnases olukorras samasuguseid järeldusi, milleni jõudis liikmesriigi ametiasutus (vt selle kohta kohtuotsused, 12.1.2006, Deutsche SiSi-Werke vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, C‑173/04 P, EKL, EU:C:2006:20, punkt 49, ja 23.1.2014, Coppenrath-Verlag vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Sembella (Rebella), T‑551/12, EU:T:2014:30, punkt 61 ja seal viidatud kohtupraktika).

38

Eespool punktides 33–37 esitatud kaalutluste põhjal ja ilma et oleks vaja teha otsust hageja selle väite põhjendatuse kohta, mille kohaselt peab hinnang varasema kaubamärgi registreeritud kuju eristusvõimele olema sama kui määrus nr 207/2009 artiklite 8 ja 15 alusel antud hinnang (vt punkt 32 eespool), tuleb tagasi lükata hageja väide, et sõnaline element „arthur” kujutab endast varasema kaubamärgi registreeritud kujul ainsat domineerivat elementi. Sellest tulenevalt tuleb tagasi lükata ka hageja ülejäänud argumendid, mis põhinevad sellel ekslikul eeldusel (vt punkt 30 eespool).

39

Kolmandaks tuleb tagasi lükata hageja argument, et vaidlustatud otsuses kasutud lahendus on vastuolus ühtlustamisameti teise apellatsioonikoja 4. oktoobri 2013. aasta otsuses (asi R 737/2013-2) kasutatud lahendusega. Selles osas piisab märkimisest, et neis asjades esinenud faktiline olukord oli erinev, kuna seos varasema kaubamärgi registreeritud kujul ja kasutatava tähise kuju vahel, nagu see on määratletud vaidlustatud otsuses, erineb seosest, mis on varasema kaubamärgi registreeritud kujul ja eespool viidatud ühtlustamisameti teise apellatsioonikoja 4. oktoobri 2013. aasta otsuses määratletud kasutatava tähise kuju vahel. Lisaks olgu meenutatud, et ühtlustamisameti apellatsioonikodade otsuste õiguspärasust tuleb hinnata üksnes määruse nr 207/2009 alusel ja mitte nende varasema otsustuspraktika alusel. Pealegi ei ole Üldkohus õiguspärasuse kontrollimise raames seotud ühtlustamisamet otsustuspraktikaga (vt kohtuotsus PALMA MULATA, punkt 18 eespool, EU:T:2014:119, punkt 43 ja seal viidatud kohtupraktika).

40

Eelnimetatud kaalutluste alusel tuleb määruse nr 207/2009 artikli 15 lõike 1 punkti a rikkumist puudutav väide tagasi lükata. Seega tuleb hagi tervikuna rahuldamata jätta.

41

Vastavalt Üldkohtu kodukorra artikli 134 lõikele 1 on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud.

42

Kuna kohtuotsus on tehtud hageja kahjuks, tuleb kohtukulud vastavalt ühtlustamisameti ja menetlusse astuja nõudele välja mõista hagejalt.

Esitatud põhjendustest lähtudes

ÜLDKOHUS (esimene koda)

otsustab: