1

Eelotsusetaotlus käsitleb seda, kuidas tõlgendada nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 tariifi‑ ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, lk 1; ELT eriväljaanne 02/02, lk 382) I lisas, mida on muudetud komisjoni 27. oktoobri 2005. aasta määrusega (EÜ) nr 1719/2005 (ELT L 286, lk 1; edaspidi „KN”), asuva kombineeritud nomenklatuuri (edaspidi „KN”) alamrubriiki 2202 10 00 ja määruse nr 2658/87 artikliga 2 kehtestatud Euroopa ühenduste integreeritud tariifi (edaspidi „TARIC”).

2

Taotlus on esitatud jookide tootja Mineralquelle Zurzach AG (edaspidi „Mineralquelle Zurzach”), kes on asutatud Šveitsis, ja Hauptzollamt Singeni (Singeni peatolliamet) (Saksamaa) vahelises kohtuvaidluses selle üle, et Mineralquelle Zurzachilt nõuti 2006. aastal toimunud teatavate imporditehingute eest tollivormistusjärgselt sisse tollimaks.

3

Määruse nr 2658/87, muudetud nõukogu 31. jaanuari 2000. aasta määrusega (EÜ) nr 254/2000 (ELT L 28, lk 16), artikli 1 kohaselt:

„1.   Komisjon kehtestab [KN‑i], mis vastab samal ajal nii ühise tollitariifistiku, ühenduse väliskaubanduse statistika kui ka kaupade impordi ja ekspordiga seotud [Euroopa Ü]henduse muu poliitika nõuetele.

2.   [KN] hõlmab:

3.   [KN] sisaldub I lisas. [...]

[...]”

4

Määruse artikkel 2 sätestab:

„Komisjon kehtestab [TARIC‑i], mis vastab nii ühise tollitariifistiku, väliskaubanduse statistika kui ka ühenduse kaubandus‑ ja põllumajanduspoliitika ning kaupade impordi ja ekspordiga seotud muu poliitika nõuetele.

Tariif põhineb [KN‑il] ja hõlmab:

5

Nimetatud määruse artikli 3 lõiked 1 ja 2 sätestavad:

„1.   Igal [KN‑i] alamrubriigil on kaheksakohaline numbriline kood:

2.   [TARIC-i] alamrubriike tähistatakse üheksanda ja kümnenda numbriga, mis koos lõikes 1 osutatud numbriliste koodidega moodustavad [TARIC-i] numbrilised koodid. […]”

6

Selle määruse artikli 6 kohaselt vastutab TARIC‑i kehtestamise, ajakohastamise, haldamise ja levitamise eest komisjon.

7

Määruse nr 1719/2005, muudetud redaktsioonis, sisaldab eelsätteid. Selle osa I jao, mis sisaldab üldreegleid, A-osa „Kaupade [KN‑i] klassifitseerimise üldreeglid” sätestab:

„Kaupade [KN‑i] klassifitseerimine toimub järgmiste põhimõtete kohaselt.

[...]

8

KN‑i, määrusega nr 1719/2005 redaktsioonis, teises osas asub IV jaotis, kuhu kuuluvad „Valmistoidukaubad; joogid, alkohol ja äädikas; tubakas ja tööstuslikud tubakaasendajad”. See osa sisaldab muu hulgas gruppi 22 pealkirjaga „Joogid, alkohol ja äädikas”.

9

KN‑i, määrusega nr 1719/2005 muudetud redaktsioonis, rubriik 2202 on jaotatud järgmisteks alajaotisteks:

10

KN‑i, määrusega nr 1719/2005 muudetud redaktsioonis, grupi 22 esimene lisamärkus on sõnastatud järgmiselt:

„Alamrubriik 2202 10 00 hõlmab vett, k.a mineraalvett ja gaseeritud vett, millele on lisatud suhkrut või teisi magusaineid või maitse‑ ja lõhnaaineid, tingimusel et see on mõeldud vahetult joogina tarbimiseks.”

11

Komisjoni välja töötatud KN‑i selgitavad märkused (ELT 2006, C 50, lk 1), põhikohtuasja asjaolude asetleidmise kuupäeval kehtinud redaktsioonis, on grupi 2202 osas sõnastatud järgmiselt:

12

2006. aastal sisaldas TARIC KN‑i alamrubriigi 2202 90 10 osas järgmisi alamrubriike:

13

Maailma Tolliorganisatsioon kiidab HS‑i konventsiooni artiklis 8 sätestatud tingimustel heaks HS‑i komitee vastu võetud selgitavad märkused ja klassifitseerimise arvamused.

14

HS‑i selgitavad märkused rubriigi 2202 kohta on sõnastatud järgmiselt:

15

2006. aastal importis Mineralquelle Zurzach liitu jooki „Quelly Vita 10”. See on nn ACE-jook (ehk A‑, C‑ ja E‑vitamiini sisaldav jook), mille koostises on järgmised ained: vesi, suhkur, kontsentreeritud apelsini‑, sidruni‑, viinamarja‑, ananassi‑, mandariini‑, nektariini‑ ja granadillimahl ning aprikoosi ja guajaavi viljaliha, happesuse regulaator sidrunhape, vitamiinide segu (C‑vitamiin, niatsiin, E‑vitamiin, pantoteenhape, beeta‑karoteen (A‑vitamiini provitamiin), B6‑vitamiin, B1‑vitamiin, foolhape, biotiin, B12‑vitamiin), konservandid E‑242 ja E‑202, stabilisaatorid (E‑440 ja E‑410), kontsentreeritud lõhna‑ ja maitseained, looduslikud ja looduslähedased lõhna‑ ja maitseained. Puuviljamahla sisaldus joogis oli kokku 12%, vitamiinisisaldus 100 ml kohta 15% ja A‑vitamiini puhul 30% soovitatavast päevasest kogusest.

16

Mineralquelle Zurzach deklareeris selle joogi tarbimisse lubamiseks Šveitsi päritolu kaubana TARIC‑i koodi 2202 10 00 00 all kui „vee, k.a mineraalvesi ja gaseeritud vesi, suhkru‑ või muu magusainelisandiga või maitse‑ ja lõhnaainetega”. Sellesse tariifirubriiki klassifitseeritud Šveitsist pärit kauba suhtes pidi kehtima 0% määraga tollisoodustus.

17

Hauptzollamt Singen viis Zolltechnische Prüfungs- und Lehranstalt München bei der Bundesfinanzdirektion Südosti (Müncheni tollitehniline kontrolli‑ ja õppeasutus, mis kuulub kagu piirkonna maksuameti alla) poolt 29. detsembri 2008. aastal antud teabe põhjal läbi tollikontrolli, mille tulemusel ta leidis, et kõnealune jook „Quelly Vita 10” kuulub TARIC‑i koodi 2202 9010 11 alla, mis puudutab „veega lahjendatud või gaseeritud puuvilja‑ või köögiviljamahlu”.

18

2. veebruaril 2009 saatis Hauptzollamt Singen Mineralquelle Zurzachile seoses selle joogi importiga ajavahemikul 6.–28. veebruarini 2006 tollimaksu – summas 8964,91 eurot – tollivormistusjärgse sissenõudmise kohta teate, mille aluseks oli märgitud nimetatud joogi klassifitseerimine TARIC koodi 2202 90 10 11 alla. Kuna Mineralquelle Zurzachi vaie jäeti rahuldamata, esitas ta tollimaksu sissenõudmise otsuse peale kaebuse Finanzgericht Baden‑Württembergile.

19

Eelotsusetaotluse esitanud kohus kahtleb, kas sellist jooki nagu „Quelle Vita 10” saab klassifitseerida muusse kui KN‑i alamrubriiki 2202 10 00.

20

Ta leiab, et kuna kõnealune jook koosneb peamiselt veest ja suhkrust ning puuviljamahla on lisatud vaid 12%, peaks see näitama, et see tuleb klassifitseerida KN‑i alamrubriiki 2202 10 00, mis hõlmab vett, sealhulgas mineraalvett ja gaseeritud vett, suhkru‑ või muu magusainelisandiga või maitse‑ või lõhnaainetega, ja muid mittealkohoolseid jooke. Selle kohtu hinnangul viitavad sellele ka KN‑i alamrubriiki 2202 10 00 puudutavad KN‑i selgitavad märkused.

21

Eelotsusetaotluse esitanud kohus rõhutab siiski, et jook võib kuuluda ka TARIC‑i tariifirubriiki 2202 90 10 11, mis puudutab veega lahjendatud puu‑ ja köögiviljamahlu.

22

See kohus leiab, et Euroopa Kohtu praktikast tuleneb, et kaupade tariifse klassifitseerimise kriteeriumiks on nende kaupade objektiivsed tunnused ja omadused. Nii on HS‑i ja KN‑i selgitavad märkused olulised, kuigi mitte õiguslikult siduvad abivahendid rubriikide ja alamrubriikide tõlgendamisel.

23

Ta leiab veel, et kui jook „Quelle Vita 10” ei kuulu KN‑i alamrubriiki 2202 10 00, tõusetub küsimus, kas seda ei tuleks klassifitseerida TARIC‑i koodi 2202 90 10 11 või 2202 90 10 19 alla.

24

Neil asjaoludel otsustas Finanzgericht Baden-Württemberg menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

Kui vastus esimesele küsimusele on eitav:

Kui vastus kahele esimesele küsimusele on eitav:

25

Euroopa Kohtu kodukorra artikli 99 kohaselt võib juhul, kui esitatud eelotsuse küsimusele antav vastus ei tekita põhjendatud kahtlust või kui vastuse võib selgelt tuletada kohtupraktikast, Euroopa Kohus igal ajal ettekandja‑kohtuniku ettepanekul ja pärast kohtujuristi ärakuulamist lahendada kohtuasja põhistatud määrusega.

26

Käesolevas kohtuasjas tuleb kohaldada seda sätet.

27

Nende kolme eelotsuse küsimusega, mida tuleb käsitleda koos, palub eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitust selle kohta, kas KN‑i tuleb tõlgendada nii, et selline jook nagu põhikohtuasjas käsitletav – mille koostises on eelkõige vesi, suhkur, kontsentreeritud apelsini‑, sidruni‑, viinamarja‑, ananassi‑, mandariini‑, nektariini‑ ja granadillimahl ning aprikoosi ja guajaavi viljaliha, sidrunhape, vitamiinide segu, lõhna‑ ja maitseained, ning looduslikud ja looduslähedased lõhna‑ ja maitseained ning mille puuviljamahla sisaldus on 12% – tuleb klassifitseerida KN‑i alamrubriiki 2202 10 00 või eitava vastuse korral, kas TARIC‑it tuleb tõlgendada nii, et selline kaup kuulub selle tariifi koodi 2202 90 10 11 või koodi 2202 90 10 19 alla.

28

Mis puutub sellesse, kas Mineralquelle Zurzachi imporditud kauba omadused, nagu need on eelotsusetaotluses kirjeldatud, vastavad KN‑i alamrubriigi 2202 10 00 omaduste kogumile, siis on oluline meenutada, et kui Euroopa Kohus on saanud eelotsusetaotluse tariifse klassifitseerimise küsimuses, on tema ülesanne kõnealuste toodete ise klassifitseerimise asemel pigem liikmesriigi kohtule nende kriteeriumide selgitamine, mille kohaldamine võimaldab viimasel need tooted õigesti KN‑i klassifitseerida, seda enam, et Euroopa Kohtul ei pruugi olla kogu vajalikku asjakohast teavet. Seega on eelotsusetaotluse esitanud kohus klassifitseerimise tegemiseks igal juhul paremas olukorras (vt kohtuotsused Proxxon, C‑500/04, EU:C:2006:111, punkt 23, ning Digitalnet jt, C‑320/11, C‑330/11, C‑382/11 ja C‑383/11, EU:C:2012:745, punkt 61).

29

Kuid selleks, et anda liikmesriigi kohtule tarvilik vastus, võib Euroopa Kohus anda liikmesriikide kohtutega koostöö tegemise vaimus ja eelotsusetaotlus esitatud andmete põhjal siiski kogu teabe, mida ta peab vajalikuks (vt selle kohta kohtuotsused Lohmann ja Medi Bayreuth, C‑260/00 kuni C‑263/00, EU:C:2002:637, punkt 28, ning Pärlitigu, C‑56/08, EU:C:2009:467, punkt 23).

30

Esitatud küsimusi arvestades on oluline rõhutada, et KN‑isse klassifitseerimise üldreeglid näevad ette, et kaupade klassifitseerimine toimub lähtuvalt rubriikide kirjeldustest ja vastavate jaotiste ja gruppide märkustest, ning et jaotiste, kaubagruppide ja alamgruppide nimetused on antud üksnes suunaval eesmärgil (vt kohtuotsus Lukoyl Neftohim Burgas, C‑330/13, EU:C:2014:1757, punkt 33).

31

Veel tuleb meenutada, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on õiguskindluse ja lihtsa järelkontrolli tagamiseks vaja, et kauba tariifse klassifitseerimise otsustavaks kriteeriumiks oleksid üldjuhul kauba objektiivsed tunnused ja omadused, nagu on kindlaks määratud KN rubriigi sõnastuses ning jaotise või grupi kohta toodud märkustes (vt selle kohta eelkõige kohtuotsused Proxxon, EU:C:2006:111, punkt 21; Rakvere Lihakombinaat, C‑140/08, EU:C:2009:667, punkt 42, ning Digitalnet jt, EU:C:2012:745, punkt 27 ja seal viidatud kohtupraktika).

32

Mis puutub HS‑i selgitavatesse märkustesse, siis tuleb lisada, et vaatamata sellele, et need ei ole õiguslikult siduvad, on need olulised vahendid tollitariifistiku ühetaolise kohaldamise tagamiseks ja sellisena annavad need asjakohaseid juhiseid selle tõlgendamiseks (vt selle kohta kohtuotsused Kloosterboer Services, C‑173/08, EU:C:2009:382, punkt 25, ja Agroferm, C‑568/11, EU:C:2013:407, punkt 28). Sama kehtib KN‑i selgitavate märkuste kohta (vt selle kohta kohtuotsused Develop Dr. Eisbein, C‑35/93, EU:C:1994:252, punkt 21, ning British Sky Broadcasting Group ja Pace, C‑288/09 ja C‑289/09, EU:C:2011:248, punkt 92).

33

Käesolevas asjas tuleneb KN‑i rubriigi 2202 sõnastusest, et sinna kuuluvad „Vesi, k.a mineraalvesi ja gaseeritud vesi, suhkru‑ või muu magusainelisandiga või maitse‑ või lõhnaainetega, ja muud mittealkohoolsed joogid, v.a rubriiki 2009 kuuluvad puu‑ ja köögiviljamahlad”.

34

Lisaks täpsustab KN‑i grupi 22 lisamärkus 1, millele viitavad KN‑i selgitavad märkused alamrubriigi 2202 10 00 kohta, et nimetatud alamrubriik „hõlmab vett, k.a mineraalvett ja gaseeritud vett, millele on lisatud suhkrut või teisi magusaineid või maitse‑ ja lõhnaaineid, tingimusel et see on mõeldud vahetult joogina tarbimiseks”.

35

Peale selle täpsustavad KN‑i selgitavad märkused, et HS‑i selgitavate märkuste rubriigi 2202 lõigus A nimetatud karastusjoogid kuuluvad KN‑i alamrubriiki 2202 10 00. Nendes HS‑i selgitavates märkustes on ammendavalt loetletud sellesse alamrubriiki klassifitseeritavad joogid: nagu limonaad, oranžaad, koola, mis koosnevad tavalisest joogiveest, mis on magustatud või mitte, maitsestatud puuviljamahlade või essensidega või liitekstraktidega, milledele on mõnikord lisatud sidrun‑ või viinhapet. KN‑i selgitavate märkuste kohaselt alamrubriigi 2202 10 00 kohta ei mõjuta antioksüdantide, vitamiinide, stabilisaatorite või kiniini sisaldus karastusjookide klassifitseerimist.

36

Käesolevas asjas vastab 12% puuviljamahla sisaldusega jook HS‑i selgitavate märkuste rubriigi 2202 lõigus A toodud määratlusele, kuna mahla sisaldus ei domineeri – see jook saab oma maitse peamiselt looduslike ja looduslähedaste lõhna‑ ja maitseainete ning suhkru lisamisega.

37

Samas ei saa 12% puuviljamahla sisaldus õigustada joogi klassifitseerimist TARIC‑i rubriiki 2202 90 10 11 „veega lahjendatud või gaseeritud puu‑ ja köögiviljamahlad”.

38

Järelikult tuleb esitatud küsimusele vastata, et KN‑i tuleb tõlgendada nii, et selline jook nagu põhikohtuasjas käsitletav – mille koostises on eelkõige vesi, suhkur, kontsentreeritud apelsini‑, sidruni‑, viinamarja‑, ananassi‑, mandariini‑, nektariini‑ ja granadillimahl ning aprikoosi ja guajaavi viljaliha, sidrunhape, vitamiinide segu, lõhna‑ ja maitseained, ning looduslikud ja looduslähedased lõhna‑ ja maitseained ning mille puuviljamahla sisaldus on 12% – tuleb klassifitseerida KN‑i alamrubriiki 2202 10 00.

39

Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus poolelioleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kuues koda) otsustab:

Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 tariifi‑ ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta I lisas, mida on muudetud komisjoni 27. oktoobri 2005. aasta määrusega (EÜ) nr 1719/2005, asuvat kombineeritud nomenklatuuri tuleb tõlgendada nii, et selline jook nagu põhikohtuasjas käsitletav – mille koostises on eelkõige vesi, suhkur, kontsentreeritud apelsini‑, sidruni‑, viinamarja‑, ananassi‑, mandariini‑, nektariini‑ ja granadillimahl ning aprikoosi ja guajaavi viljaliha, sidrunhape, vitamiinide segu, lõhna‑ ja maitseained, ning looduslikud ja looduslähedased lõhna‑ ja maitseained ning mille puuviljamahla sisaldus on 12% – tuleb klassifitseerida KN‑i alamrubriiki 2202 10 00.