This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 62014CN0221
Case C-221/14 P: Appeal brought on 27 February 2014 by H against the order of the General Court (Seventh Chamber) delivered on 27 February 2014 in Case T-490/13 GJ v Court of Justice of the European Union
Kohtuasi C-221/14 P: H 7. mail 2014 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (seitsmes koda) 27. veebruari 2014 . aasta määruse peale kohtuasjas T-490/13: GJ versus Euroopa Kohus
Kohtuasi C-221/14 P: H 7. mail 2014 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (seitsmes koda) 27. veebruari 2014 . aasta määruse peale kohtuasjas T-490/13: GJ versus Euroopa Kohus
ELT C 235, 21.7.2014, p. 7–8
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
|
21.7.2014 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 235/7 |
H 7. mail 2014 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (seitsmes koda) 27. veebruari 2014. aasta määruse peale kohtuasjas T-490/13: GJ versus Euroopa Kohus
(Kohtuasi C-221/14 P)
2014/C 235/10
Kohtumenetluse keel: prantsuse
Pooled
Apellant: H (esindaja: Δικηγόρος S. Sagias)
Teine menetlusosaline: Euroopa Liidu Kohus
Apellandi nõuded
|
— |
tühistada vaidlustatud määrus; |
|
— |
saata asi tagasi Üldkohtule esimeses astmes arutamiseks või teise võimalusena rahuldada esimeses astmes esitatud nõuded tervikuna; |
|
— |
mõista esimese astme ja käesoleva menetluse kulud välja teiselt menetlusosaliselt. |
Väited ja peamised argumendid
Hageja esitab kolm etteheidet Üldkohtu 27. veebruari 2014. aasta määruse kohta.
Esimeses väites toob hageja esile, et Üldkohus eksis tõlgendades ELTL artiklit 236, personalieeskirjade (1) artikleid 90 ja 91 ning Euroopa Liidu ametnike ravikindlustuse ühist eeskirja. Esiteks väidab hageja, et vaidlustatud määrus rikub õigusnormi osas, milles Üldkohus otsustas, et Euroopa Kohtu endiste liikmete hagi ühisest ravikindlustusskeemist tulenevaid õigusi rikkunud meetmete peale kuulub üksnes ELTL artikli 263 kohaldamisalasse ja oleks tulnud esitada selles õigusnormis sätestatud kahekuulise tähtaja jooksul. Teiseks rikkus Üldkohus õigusnormi, kui ta otsustas, et personalieeskirjade artikli 90 lõige 2 ei ole Euroopa Kohtu endiste liikmete suhtes kohaldatav.
Teises väites leiab hageja, et Üldkohus rikkus õigusnormi keeldudes kohaldamast kohtupraktikat vabandatava eksimuse kohta.
Kolmandas väites leiab hageja viimaks, et Üldkohtu kodukorra artikli 111 kohaldamisel on rikutud õigusnormi ja on tehtud menetlusviga. Hageja vaidlustab nimelt asjaolu, et Üldkohtule esitatud hagi liigitati „ilmselgelt” põhjendamatuks, mistõttu hageja ei saanud esitada oma seisukohta vastuvõetamatuse põhjuste kohta. Samuti rikkus Üldkohus hageja õigust õiglasele kohtulikule arutamisele, kaitseõigust ja eelkõige õigust olla ära kuulatud ning õigust tõhusale õiguskaitsevahendile, mis on vastuolus Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 47.
(1) Nõukogu 22. märtsi 2004. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 723/2004, millega muudetakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirju ja Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimusi (ELT L 124, lk 1; ELT eriväljaanne 01/02 lk 130).