This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 62014CN0015
Case C-15/14 P: Appeal brought on 15 January 2014 by European Commission against the judgment of the General Court (Second Chamber) delivered on 12 November 2013 in Case T-499/10: MOL Magyar Olaj- és Gázipari Nyrt. v European Commission
Kohtuasi C-15/14 P: Euroopa Komisjoni 15. jaanuaril 2014 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (teine koda) 12. novembri 2013 . aasta otsuse peale kohtuasjas T-499/10: MOL Magyar Olaj- és Gázipari Nyrt versus Euroopa Komisjon
Kohtuasi C-15/14 P: Euroopa Komisjoni 15. jaanuaril 2014 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (teine koda) 12. novembri 2013 . aasta otsuse peale kohtuasjas T-499/10: MOL Magyar Olaj- és Gázipari Nyrt versus Euroopa Komisjon
ELT C 61, 1.3.2014, p. 6–6
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
|
1.3.2014 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 61/6 |
Euroopa Komisjoni 15. jaanuaril 2014 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (teine koda) 12. novembri 2013. aasta otsuse peale kohtuasjas T-499/10: MOL Magyar Olaj- és Gázipari Nyrt versus Euroopa Komisjon
(Kohtuasi C-15/14 P)
2014/C 61/10
Kohtumenetluse keel: inglise
Pooled
Apellant: Euroopa Komisjon (esindajad: L. Flynn ja K. Talabér-Ritz)
Teine menetlusosaline: MOL Magyar Olaj- és Gázipari Nyrt
Apellandi nõuded
Apellant palub Euroopa Kohtul:
|
— |
tühistada Üldkohtu (teine koda) 12. novembri 2013. aasta otsus kohtuasjas T-499/10: MOL Magyar Olaj- és Gázipari Nyrt versus Euroopa Komisjon; |
|
— |
jätta rahuldamata nõue tühistada komisjoni 9. juuni 2010. aasta otsus K(2010) 3553 (lõplik) asjas C 1/2009 (ex NN 69/2008) riigiabi kohta, mida Ungari andis äriühingule MOL Nyrt (1), ja |
|
— |
mõista kohtukulud välja hagejalt esimeses kohtuastmes; teise võimalusena |
|
— |
saata kohtuasi tagasi Üldkohtule uueks arutamiseks; |
|
— |
otsustada esimese kohtuastme ja apellatsiooniastme kohtukulude kandmine edaspidi. |
Väited ja peamised argumendid
Komisjon väidab, et vaidlustatud kohtuotsus tuleb tühistada seetõttu, et selle kohtuotsuse mitmes aspektis on valikulisuse käsitlust tõlgendatud või kohaldatud vääralt.
Esiteks on valikulisust käsitlevat kohtupraktikat kohtuotsuses valesti kohaldatud meetmete puhul, mille võtmisel on siseriiklikel asutustel kaalutlusõigus seoses sellega, kuidas nad ettevõtjaid kohtlevad.
Teiseks kirjeldas Üldkohus kohaldatavat õigust vääralt, kui ta leidis, et objektiivsete kriteeriumide esinemine tingimata välistab valikulisuse.
Kolmandaks on kohtuotsuses valikulisus ekslikult seatud sõltuvusse liikmesriigi kavatsusest kaitsta ühte või mitut ettevõtjat uue tasusüsteemi eest ning seega on jäetud tähelepanuta nõue, et riigiabi esinemine sõltub analüüsitava meetme tagajärgedest.
Neljandaks ei olnud vaidlustatud kohtuotsuses esitatud kaalutlused, mis puudutavad „(tasu konkreetsele tasemele jätmise kohta sõlmitud lepingu) väliste tingimuste hilisemat muutmist”, käesoleval juhul asjakohased, kuna komisjoni analüüsitud lepingu väliste tingimuste hilisem muutmine seisnes õigusliku korra muutmises.
(1) ELT L 34, lk 55.