—

SC Star Storage SA, esindaja: advokaate A. Fetiță,

—

SC Max Boegl România SRL, esindaja: advokaat F. Irimia,

—

Rumeenia valitsus, esindajad: R.‑H. Radu, R. Haţieganu, D. Bulancea ja M. Bejenar,

—

Kreeka valitsus, esindajad: K. Georgiadis ja K. Karavasili,

—

Euroopa Komisjon, esindajad: A. Tokár ja I. Rogalski,

1

Eelotsusetaotlused puudutavad küsimust, kuidas tõlgendada nõukogu 21. detsembri 1989. aasta direktiivi 89/665/EMÜ riiklike tarne- ja ehitustöölepingute sõlmimise läbivaatamise korra kohaldamisega seotud õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (EÜT 1989, L 395, lk 33; ELT eriväljaanne 06/01, lk 246), muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2007. aasta direktiiviga 2007/66/EÜ (ELT 2007, L 335, lk 31) (edaspidi „direktiiv 89/665“), artikli 1 lõikeid 1–3 ning nõukogu 25. veebruari 1992. aasta direktiivi 92/13/EMÜ veevarustus-, energeetika-, transpordi- ja telekommunikatsioonisektoris tegutsevate üksuste hankemenetlusi käsitlevate ühenduse eeskirjade kohaldamisega seotud õigusnormide kooskõlastamise kohta (EÜT 1992, L 76, lk 14; ELT eriväljaanne 06/01, lk 315), muudetud direktiiviga 2007/66 (edaspidi „direktiiv 92/13“), artikli 1 lõikeid 1–3 ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artiklit 47.

2

Eelotsusetaotlused on esitatud esiteks SC Star Storage SA (edaspidi „Star Storage“) ja Institutul Naţional de Cercetare-Dezvoltare în Informatică (ICI) (riiklik informaatikaalase teadus- ja arendustegevuse instituut, edaspidi „ICI“) vahelises vaidluses, mille ese oli hankemenetlus pilvandmetöötlusplatvormi (could computing) ettevalmistamise, haldamise, arendamise ja elluviimisega seotud IT-taristu ja IT-teenuste kavandamiseks (kohtuasi C‑439/14); ning teiseks ühelt poolt SC Max Boegl România SRLi, SC UTI Grup SA, Astaldi SpA ja SC Construcţii Napoca SA (edaspidi „Max Boegl jt“) ja RA Aeroportul Oradea SA ning teiselt poolt Asocierea SC Porr Construct SRLi, Teerag-Asdag Aktiengesellschafti, SC Col-Air Trading SRLi, AZVI SA, Trameco SA ja Iamsat Muntenia SA vahelises vaidluses, mille ese oli hankemenetlus Oradea lennujaama (Rumeenia) taristu laiendamiseks ja ajakohastamiseks (kohtuasi C‑488/14).

3

Direktiivi 89/665 artikli 1 „Läbivaatamise korra reguleerimisala ja kättesaadavus“ lõiked 1 ja 3 sätestavad:

„1.   Käesolevat direktiivi kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivis 2004/18/EÜ (ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta) [(ELT 2004, L 134, lk 114; ELT eriväljaanne 06/07, lk 132)] osutatud lepingute suhtes, välja arvatud juhul, kui selliste lepingute kohta kehtib erand vastavalt kõnealuse direktiivi artiklitele 10–18.

Lepingud kõnealuse direktiivi mõistes hõlmavad riigihankelepinguid, raamlepinguid, riiklike ehitustööde kontsessioone ja dünaamilisi ostusüsteeme.

Liikmesriigid võtavad seoses direktiivi 2004/18/EÜ reguleerimisalasse kuuluvate lepingutega vajalikud meetmed, tagamaks, et tellijate otsuseid saaks läbi vaadata tõhusalt ning eelkõige võimalikult kiiresti kooskõlas käesoleva direktiivi artiklitega 2–2f, kui põhjenduseks on kõnealuste otsuste vastuolu riigihankeid käsitlevate ühenduse õigusaktide või seda õigust rakendavate siseriiklike eeskirjadega.

2.   Liikmesriigid tagavad, et seoses riigihankelepingute sõlmimise korraga kahjunõude esitanud ettevõtjate vahel ei ole mingit diskrimineerimist seetõttu, et käesolevas direktiivis tehakse vahet ühenduse õigust rakendavate siseriiklike eeskirjade ja muude siseriiklike eeskirjade vahel.

3.   Liikmesriigid tagavad, et läbivaatamise kord koos üksikasjalike eeskirjadega, mida nad võivad kehtestada, oleks kättesaadav mis tahes isikutele, kellel on või on olnud huvi konkreetse riigihankelepingu vastu või kes on väidetava rikkumise tõttu kahju kannatanud või võivad kahju kannatada.“

4

Direktiivi 92/13 artikli 1 „Läbivaatamise korra reguleerimisala ja kättesaadavus” lõiked 1 ja 3 sätestavad:

„1.   Käesolevat direktiivi kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivis 2004/17/EÜ, millega kooskõlastatakse vee‑, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused, [(EÜT 2004, L 134, lk 1; ELT eriväljaanne 06/07, lk 19)] osutatud lepingute suhtes, välja arvatud juhul, kui selliste lepingute kohta kehtib erand vastavalt kõnealuse direktiivi artikli 5 lõikele 2, artiklitele 18–26, artiklitele 29 ja 30 või artiklile 62.

Lepingud kõnealuse direktiivi mõistes hõlmavad riigihankelepinguid, raamlepinguid, riiklike ehitustööde kontsessioone ja dünaamilisi ostusüsteeme.

Liikmesriigid võtavad seoses direktiivi 2004/17/EÜ reguleerimisalasse kuuluvate lepingute sõlmimise menetlustega vajalikud meetmed tagamaks, et tellijate otsuseid saaks läbi vaadata tõhusalt ning eelkõige võimalikult kiiresti kooskõlas käesoleva direktiivi artiklitega 2–2f, kui põhjenduseks on kõnealuste otsuste vastuolu hankeid käsitlevate ühenduse õigusaktide või seda õigust rakendavate riiklike eeskirjadega.

2.   Liikmesriigid tagavad, et ettevõtjate vahel, kes võivad esitada kahjunõude seoses mõne pakkumismenetlusega, ei ole mingit diskrimineerimist seetõttu, et käesolevas direktiivis tehakse vahet ühenduse õigusakte rakendavate siseriiklike eeskirjade ja muude siseriiklike eeskirjade vahel.

3.   Liikmesriigid tagavad, et läbivaatamise kord koos üksikasjalike eeskirjadega, mida nad võivad kehtestada, oleks kättesaadav mis tahes isikutele, kellel on või on olnud huvi konkreetse riigihankelepingu vastu või kes on väidetava rikkumise tõttu kahju kannatanud või võivad kahju kannatada.“

5

Direktiivi 2007/66 põhjendus 36 on sõnastatud järgmiselt:

„Käesoleva direktiiviga tunnustatakse põhiõigusi ja järgitakse iseäranis [hartas] tunnustatud põhimõtteid. Käesoleva direktiivi eesmärk on tagada, et harta artikli 47 esimeses ja teises lõigus sätestatud õigusest tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele peetakse täielikult kinni.“

6

Direktiivi 2004/17 artikli 16 punktis b on sätestatud:

„Välja arvatud juhud, kus künnised on välistatud artiklite 19–26 või artikli 30 põhjal, mis puudutab kõnealuse tegevuse sooritamist, kehtib käesolev direktiiv lepingutele, mille väärtus käibemaksuta on eeldatavalt mitte allpool järgmisi künniseid:

[...]

7

Direktiivi 2004/18 artikli 7 punktid b ja c näevad ette:

„Käesolevat direktiivi kohaldatakse hankelepingute suhtes, mis ei ole artiklitega 10 ja 11 ning artiklitega 12–18 sätestatud erandite kohaselt direktiivi reguleerimisalast välja jäetud ning mille eeldatav maksumus käibemaksuta on võrdne järgmiste piirmääradega või nendest suurem:

[...]

8

Ordonanța de Urgență a Guvernului no 34/2006, privind atribuirea contractelor de achiziţie publică, a contractelor de concesiune de lucrări publice şi a contractelor de concesiune de servicii (valitsuse erakorraline määrus nr 34/2006 ehitustööde, asjade ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kohta), muudetud ja täiendatud Ordonanța de Urgență a Guvernului no 51/2014 (valitsuse erakorraline määrus nr 51/2014) (edaspidi „OUG nr 34/2006“), artiklid 2711 ja 2712 sätestavad:

„Artikkel 271 1

1.   Hankija kaitseks võimaliku ebaseadusliku käitumise ohu eest peab asjaomane isik esitama õiguspärase käitumise tagatise, mis kehtib kogu ajavahemiku vältel, mis algab vaidlustuse/kaebuse esitamisest ning lõppeb vaidlustuskomisjoni otsuse või pädeva kohtu lahendi jõustumisel.

2.   Vaidlustus/kaebus jäetakse läbi vaatamata, kui asjaomane isik ei tõenda lõikes 1 ette nähtud tagatise seadmist.

3.   Õiguspärase käitumise tagatis seatakse pangaülekande abil või garantiiga, mille on õigusnorme järgides väljastanud pank või kindlustusühing, ning selle originaal esitatakse hankijale ning koopia vaidlustuskomisjonile või kohtule samal ajal vaidlustuse/kaebusega.

4.   Õiguspärase käitumise tagatise suurus määratakse kindlaks asjaomase hankelepingu eeldatava maksumuse alusel allkirjeldatud moel:

5.   Õiguspärase käitumise tagatis peab kehtima vähemalt 90 päeva, see ei tohi olla tagasivõetav ning peab nägema ette tingimusteta väljamaksmise hankija esimesel nõudel, kui vaidlustus/kaebus jäetakse rahuldamata.

6.   Kui õiguspärase käitumise tagatise kehtivusaja viimasel päeval ei ole vaidlustuskomisjoni otsus või kohtulahend jõustunud ning asjaomane isik ei ole õiguspärase käitumise tagatise kehtivust pikendanud lõigetele 1–5 vastavalt, jätab hankija õiguspärase käitumise tagatise tagastamata. Kohaldatakse vastavalt artikli 2712 lõigete 3–5 sätteid.

7.   Lõikeid 1–6 kohaldatakse vastavalt ka juhul, kui vaidlustuskomisjoni otsuse peale esitab artikli 281 alusel kaebuse muu isik kui hankija või kaebaja/vaidlustaja.

Artikkel 271 2

1.   Kui [vaidlustuskomisjon] või kohus – kui isik on pöördunud otse kohtusse – jätab vaidlustuse või kaebuse rahuldamata, peab hankija jätma õiguspärase käitumise tagatise endale alates hetkest, mil vaidlustuskomisjoni otsus või kohtulahend jõustub. Tagatis jäetakse tagastamata vastavalt hankeosale, milles vaidlustus/kaebus jäeti rahuldamata.

2.   Lõike 1 sätted on kohaldatavad ka juhul, kui kaebaja/vaidlustaja loobub vaidlustusest/kaebusest.

3.   Lõikes 1 ette nähtud meedet ei kohaldata juhul kui vaidlustuskomisjon või kohus jätab vaidlustuse/kaebuse rahuldamata eseme puudumise tõttu või juhul, kui vaidlustusest/kaebusest loobutakse seetõttu, et hankija on võtnud vajalikud parandusmeetmed artikli 256 3 lõike 1 tähenduses.

4.   Kui vaidlustuskomisjon vaidlustuse rahuldab või kui kohus rahuldab vaidlustuskomisjoni otsuse peale esitatud kaebuse, peab hankija tagastama asjaomasele isikule õiguspärase käitumise tagatise hiljemalt viie päeva jooksul alates kuupäevast, mil otsus/kohtulahend jõustub.

5.   Kui isik pöördub otse kohtusse ning viimane rahuldab kaebuse, kohaldatakse lõike 4 sätteid vastavalt.

6.   Summad, mis hankija saab õiguspärase käitumise tagatise alusel, kantakse tuluna tema eelarvesse“.

9

ICI kui hankija avaldas 1. aprillil 2014 elektroonilises riigihankesüsteemis Sistemul Electronic de Achiziţii Publice (edaspidi „SEAP“) hanketeate pilvandmetöötlusplatvormi (could computing) ettevalmistamise, haldamise, arendamise ja elluviimisega seotud IT-taristu ja IT-teenuste kavandamiseks korraldatud hankemenetluse algatamise kohta, ning vastavad hankedokumendid. Selle hanke eeldatav maksumus oli 61287713,71 leud (ligikaudu 13700000 eurot) ilma käibemaksuta ja selle tingimus oli „madalaim hind“.

10

Ettevõtjate esitatud taotluste peale avaldas ICI SEAPis rea selgitavaid märkusi hankedokumentide tingimuste kohta.

11

Star Storage vaidlustas 30. juunil 2014 Consiliul Naţional de Soluţionare a Contestaţiilor’is (vaidlustuskomisjon, edaspidi „CNSC“) 24. juuni 2014. aasta selgitavad märkused nr 4 ja 5 ning 26. juuni 2014. aasta selgitava märkuse nr 7.

12

CNSC lükkas 18. juuli 2014. aasta otsusega eelkõige OUG nr 34/2006 artikli 2711 lõike 2 alusel selle vaidlustuse vastuvõetamatuse tõttu tagasi, kuna Star Storage ei olnud esitanud õiguspärase käitumise tagatist.

13

Star Storage esitas 5. augustil 2014 Curtea de Apel Bucureştile (Bukaresti apellatsioonikohus, Rumeenia) kaebuse, nõudes muu hulgas selle tagasilükkava otsuse tühistamist, väites, et Rumeenia õigusnormides ette nähtud kohustus esitada õiguspärase käitumise tagatis on vastuolus nii Rumeenia põhiseaduse kui ka Euroopa Liidu õigusega.

14

Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab, et oma olulisuse ja seda reguleerivate õigusnormide tõttu võib õiguspärase käitumise tagatis raskelt kahjustada ettevõtjate õigust tõhusale õiguskaitsevahendile hankijate aktide vastu.

15

Selles olukorras otsustas Curtea de Apel Bucureşti (Bukaresti apellatsioonikohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:

„Kas direktiivi 89/665 […] artikli 1 lõike 1 kolmandat lõiku ja lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus õigusnormid, mis seavad hankija otsuste peale vaidlustusmenetluse algatamise õiguse sõltuvusse kohustusest esitada eelnevalt „õiguspärase käitumise tagatis“, nagu on ette nähtud [OUG nr 34/2006] artiklites 2711 ja 2712?“

16

RA Aeroportul Oradea kui hankija avaldas 21. jaanuaril 2014 SEAPis hanketeate Oradea lennujaama (Rumeenia) alade laiendamis- ja ajakohastamistöödeks korraldatud hankemenetluse kohta. Hanke eeldatav maksumus oli 101232054 leud (ligikaudu 22800000 eurot) ilma käibemaksuta, ja hankeleping pidi sõlmitama „majanduslikult soodsaima pakkumuse“ alusel.

17

Pakkumuste hindamismenetluse protokolli kohaselt oli ühenduse, kuhu kuulusid SC Max Boegl România SRL, SC UTI Grup SA ja Astaldi SpA, esitatud pakkumus tunnistatud nõuetele mittevastavaks, samas kui ühenduse, kuhu kuulusid SC Construcţii Napoca SA, SC Aici Cluj SA ja CS Icco Energ SRL, esitatud pakkumus paigutati valitud hindamiskriteeriumide alusel teisele kohale.

18

Need kaks pakkumuse teinud ühendust esitasid kumbki selle protokolli peale vaidlustuse vaidlustuskomisjonile. Vaidlustuskomisjon jättis 10. juuli 2014. aasta otsusega need vaidlustused põhjendamatuse tõttu rahuldamata. Need kaks ühendust esitasid seejärel selle rahuldamata jätmise otsuse peale kaebuse Curtea de Apel Oradeale (Oradea apellatsioonikohus, Rumeenia).

19

See kohus juhtis 10. septembril 2014 toimunud kohtuistungil põhikohtuasja kaebajate tähelepanu sellele, et arvestades OUG nr 34/2006 artiklite 2711 ja 2712 jõustumist 1. juulil 2014, pidi nad esitama „õiguspärase käitumise tagatise“. Max Boegl jt taotles seejärel, et pöördutaks Curtea Constituţională (Rumeenia konstitutsioonikohus) poole nende sätete põhiseadusevastaseks tunnistamiseks ning et Euroopa Kohtule esitataks eelotsusetaotlus.

20

Neil asjaoludel otsustas Curtea de Apel Oradea (Oradea apellatsioonikohus, Rumeenia) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:

„Kas direktiivi 89/665 artikli 1 lõikeid 1–3 ning direktiivi 92/13 artikli 1 lõikeid 1–3 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus õigusnormid, mis seavad hankija otsuste peale vaidlustusmenetluse algatamise õiguse sõltuvusse kohustusest esitada eelnevalt „õiguspärase käitumise tagatis“, nagu on ette nähtud OUG nr 34/2006 artiklites 2711 ja 2712?“

21

Euroopa Kohtu presidendi 13. novembri 2014. aasta ja 10. detsembri 2014. aasta määrustega jäeti rahuldamata Curtea de Apel Bucureşti (Bukaresti apellatsioonikohus) ja Curtea de Apel Oradea (Oradea apellatsioonikohus) taotlused lahendada kohtuasjad C‑439/14 ja C‑488/14 Euroopa Kohtu kodukorra artikli 105 lõikes 1 ette nähtud kiirmenetluses.

22

Euroopa Kohtu presidendi 13. november 2014. aasta määrusega liideti kohtuasjad C‑439/14 ja C‑488/14 kirjalikuks ja suuliseks menetlemiseks ning kohtuotsuse tegemiseks.

23

Curtea Constituţională (konstitutsioonikohus) rahuldas 15. jaanuari 2015. aasta otsusega osaliselt Star Storage’i taotluse OUG nr 34/2006 artikli 2711 ja Max Boegl jt taotluse OUG nr 34/2006 artikli 2712 põhiseadusevastaseks tunnistamiseks.

24

Euroopa Kohus palus 21. juuli 2015. aasta kirjas oma kodukorra artikli 101 alusel, et Curtea de Apel Bucureşti (Bukaresti apellatsioonikohus) ja Curtea de Apel Oradea (Oradea apellatsioonikohus) esitaks selgitavaid märkusi, paludes neil esitada oma seisukohad Curtea Constituţională (konstitutsioonikohus) 15. jaanuari 2015. aasta otsuse nr 5 ning selle võimalike mõjude suhtes vastavalt kummagi eelotsusetaotlusele.

25

Oma 11. augusti 2015. aasta kirjas, mis saabus Euroopa Kohtusse 26. augustil 2015, märkis Curtea de Apel Oradea (Oradea apellatsioonikohus) sisuliselt seda, et Curtea Constituţională (konstitutsioonikohus) 15. jaanuari 2015. aasta otsusega nr 5 rahuldati nõue tunnistada OUG nr 34/2006 artikli 2712 lõiked 1 ja 2 põhiseadusevastaseks, kuid jäeti rahuldamata nõue tunnistada põhiseadusevastaseks OUG nr 34/2006 artikkel 2711 ja artikli 2712 lõiked 3–6, mistõttu tema eelotsusetaotlus puudutab nüüd üksnes neid viimaseid sätteid.

26

Oma 14. septembri 2015. aasta kirjas, mis saabus Euroopa Kohtusse 23. septembril 2015, märkis ka Curtea de Apel Bucureşti (Bukaresti apellatsioonikohus) sisuliselt seda, et Curtea Constituţională (konstitutsioonikohus) 15. jaanuari 2015. aasta otsus nr 5 kinnitas, et kõigi vaidlustuste vastuvõetavuse tingimuseks seatud kohustus esitada õiguspärase käitumise tagatis on põhiseadusega kooskõlas, ning järelikult on vajalik uurida, kas Rumeenia põhiseadusega kooskõlas olevaks tunnistatud OUG nr 34/2006 artiklite 2711 ja 2712 sätted, mis seavad hankemenetluses õiguskaitsevahendite kasutamise sõltuvusse kohustusest esitada „õiguspärase käitumise tagatis“, on kooskõlas tõhusa kohtuliku kaitse põhimõttega, mis on kaitstud direktiivi 89/665 1 lõigetega 1–3 ja direktiivi 92/13 artikli 1 lõigetega 1–3, koostoimes harta artikliga 47.

27

Ta leiab veel, et Rumeenia õigusnormid vajavad süvaanalüüsi ühelt poolt selles osas, et õiguspärase käitumise tagatis lisandub „osalemise tagatisele“, mille pakkuja peab OUG nr 34/2006 artikli 431 kohaselt esitama ning mille summa ulatub kuni 2% hankelepingu eeldatavast maksumusest, ning teiselt poolt selles osas, et ei ole võimalik teha ei erandit õiguspärase käitumise tagatise summast, mis OUG nr 34/2006 artikli 2711 lõike 4 alusel on automaatselt kinnitatud 1%-le sõlmitava hankelepingu eeldatavast maksumusest kuni maksimaalselt 100000 euroni, ega teha vähendusi või otsustada maksete tasumist osamaksetena vastavalt iga juhtumi asjaoludele.

28

Seega palub Curtea de Apel Bucureşti (Bukaresti apellatsioonikohus) Euroopa Kohtul vastata järgmisele eelotsuse küsimusele:

„Kas direktiivi 89/665 artikli 1 lõikeid 1–3 ning direktiivi 92/13 artikli 1 lõikeid 1–3, koostoimes harta artikliga 47, tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mis seavad hankija otsuste peale vaidlustusmenetluse algatamise õiguse sõltuvusse kohustusest esitada hankija kasuks „õiguspärase käitumise tagatis“, nagu on ette nähtud OUG nr 34/2006 artiklites 2711 ja 2712?“

29

Lõpetuseks, 4. novembri 2015. aasta kohtuotsusega nr 750 tunnistas Curtea Constituţională (konstitutsioonikohus) Rumeenia põhiseadusega vastuolus olevaks ka OUG nr 34/2006 artikli 2711 lõike 5, mis nägi ette õiguspärase käitumise tagatise tingimusteta väljamaksmise hankija esimesel nõudel, kui vaidlustus/kaebus jäetakse rahuldamata.

30

Tuleb märkida, et kuna kohtuasjas C‑439/14 käsitlusel olev hange puudutab asju ja teenuseid, mille maksumus ületab direktiivi 2004/18 artikli 7 punktis b ette nähtud piirmäära, siis kohaldatakse põhikohtuasja asjaoludele direktiivi 89/665 sätteid.

31

Seevastu jäävad Rumeenia valitsus ja Euroopa Komisjon eriarvamusele kohtuasjas C‑488/14 käsitlusel oleva hanke liigi osas, kuna esimene leiab, et see hange kuulub direktiivi 2004/18 ja sellest tulenevalt direktiivi 89/665 alla, teine leiab aga, et nimetatud hange kuulub direktiivi 2004/17 ja seega direktiivi 92/13 alla.

32

Selles osas tuleb märkida, et kuna eelotsusetaotluse esitanud kohus kohtuasjas C‑488/14 annab vaid väga vähe teavet põhikohtuasjas käsitletava hanke kohta, ei ole Euroopa Kohtul võimalik kindlaks määrata, kas see kuulub direktiivi 2004/17 või direktiivi 2004/18 alla.

33

Igal juhul, kuna täpsustati, et eelotsusetaotluse esitanud kohus on see, kes peab selle kohta otsuse langetama, siis ei ole sellel ebatäpsusel mingit mõju eelotsusemenetlusele kohtuasjas C‑488/14, kuivõrd nagu kohtujurist oma ettepaneku punktis 25 märkis, ületab kõnealuse hankelepingu maksumus nii direktiivi 2004/18 artikli 7 punktis c kui ka direktiivi 2004/17 artikli 16 punktis b ehitustööde hankelepingute suhtes kindlaks määratud piirmäära.

34

Euroopa Kohus vastab järelikult üheajal nii kohtuasjas C‑439/14 kui ka kohtuasjas C‑488/14 esitatud küsimusele, kuna direktiivide 89/665 ja 92/13 sätted, mille tõlgendamist paluti, on igal juhul täpselt ühtemoodi sõnastatud.

35

Esmalt tuleb märkida, et nagu ilmneb ka nende kahe eelotsusetaotluse esitanud kohtu antud selgitustest, mida Euroopa Kohus neilt palus, ning kohtuistungil esitatud seisukohtadest, tunnistati Curtea Constituţională (konstitutsioonikohus) 15. jaanuari 2015. aasta otsusega nr 5 ja 4. novembri 2015. aasta otsusega nr 750 OUG nr 34/2006 artikli 2712 lõiked 1 ja 2 ning artikli 2711 lõike 5 viimane lause Rumeenia põhiseadusega vastuolus olevaks.

36

Need kaks eelotsusetaotluse esitanud kohut täpsustasid, et nad ei saa neid viimaseid sätteid seetõttu enam kohaldada; seda kinnitas ka Rumeenia valitsus kohtuistungil. Seega on nad sõnaselgelt märkinud, et nad jäävad oma eelotsuse küsimuse juurde selles osas, kus põhikohtuasjas käsitlusel olevate Rumeenia õigusnormide muud sätted on jätkuvalt kohaldatavad.

37

Neil asjaoludel, kuna oli täpsustatud, et Curtea Constituţională (konstitutsioonikohtu) 15. jaanuari 2015. aasta otsusest nr 5 ja 4. novembri 2015. aasta otsusest nr 750 järelduste tegemine on üksnes eelotsusetaotluse esitanud kohtute ülesanne nende lahendada olevate vaidluste raames, siis tuleb sedastada, et eelotsusetaotlused peavad silmas üksnes Rumeenia õigusnormide neid sätteid, mis puudutavad õiguspärase käitumise tagatist, mis on Rumeenia põhiseadusega kooskõlas olevaks tunnistatud.

38

Siit järeldub, et oma küsimustega soovivad eelotsusetaotluse esitanud kohtud sisuliselt teada, kas direktiivi 89/665 artikli 1 lõikeid 1–3 ja direktiivi 92/13 artikli 1 lõikeid 1–3, koostoimes harta artikliga 47, tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus niisugused liikmesriigi õigusnormid nagu põhikohtuasjades käsitlusel, mis seavad hankija aktide vastu esitatud iga kaebuse vastuvõetavuse sõltuvusse kaebaja kohustusest esitada õiguspärase käitumise tagatis hankija kasuks, täpsustades ühtlasi, et tagatis tuleb mis tahes lahendi korral kaebajale tagastada.

39

Selles osas tuleb meeles pidada, et direktiivi 89/665 artikli 1 lõige 1 ja direktiivi 92/13 artikli 1 lõige 1 kohustab liikmesriike võtma vajalikke meetmeid tagamaks, et direktiivide 2004/17 ja 2004/18 kohaldamisalasse kuuluvate hankemenetluste käigus hankijate tehtud otsuseid saaks läbi vaadata tõhusalt ja eelkõige võimalikult kiiresti, kui põhjenduseks on kõnealuste otsuste vastuolu riigihankeid reguleeriva liidu õigusega või seda õigust üle võtvate liikmesriigi eeskirjadega.

40

Nii direktiivi 89/665 artikli 1 lõige 3 kui ka direktiivi 92/13 artikli 1 lõige 3 näevad lisaks ette liikmesriikide kohustuse tagada vastavalt nende kehtestatavatele üksikasjalikele eeskirjadele, et läbivaatamise kord oleks kättesaadav vähemalt kõigile neile isikutele, kellel on või on olnud huvi konkreetse lepingu vastu või kes on väidetava rikkumise tõttu kahju kannatanud või võivad kahju kannatada.

41

Nende sätetega, mille eesmärk on ettevõtjaid hankija omavoliliste otsuste eest kaitsta, soovitakse tugevdada kõikides liikmesriikides olemasolevaid mehhanisme riigihankealaste liidu normide tõhusa kohaldamise tagamiseks, eriti etapis, kus rikkumisi saab veel parandada (vt selle kohta kohtuotsused, 12.12.2002, Universale-Bau jt, C‑470/99, EU:C:2002:746, punkt 71; 11.10.2014, Fastweb, C‑19/13, EU:C:2014:2194, punkt 34, ja 12.3.2015, eVigilo, C‑538/13, EU:C:2015:166, punkt 50).

42

Igal juhul ei sisalda ei direktiiv 89/665 ega direktiiv 92/13 sätteid, mis konkreetselt reguleeriksid tingimusi, mille kohaselt neid õiguskaitsevahendeid saab kasutada. Euroopa Kohus on seega juba otsustanud, et direktiiv 89/665 kehtestab siiski ainult minimaalsed nõuded, millele liikmesriikide õiguskordades sisse viidud riigihangete vaidlustamise menetlus peab vastama selleks, et tagada liidu riigihankealasest õigusest kinnipidamine (vt eelkõige kohtuotsused, 27.2.2003, Santex, C‑327/00, EU:C:2003:109, punkt 47; 19.6.2003, GAT, C‑315/01, EU:C:2003:360, punkt 45; ja 30.9.2010, Strabag jt, C‑314/09, EU:C:2010:567, punkt 33).

43

Siiski tuleneb väljakujunenud kohtupraktikast, et kohtumenetluse eeskirjad, mille eesmärk on tagada liidu õigusest tulenevate õiguste kaitse nendele taotlejatele ja pakkujatele, keda hankijate otsused on kahjustanud, ei tohi ohustada kasulikku mõju direktiivide 89/665 ja 92/13 puhul, mille eesmärk on tagada, et hankijate ebaseaduslikud otsused saaks läbi vaadata tõhusalt ning võimalikult kiiresti (vt eelkõige kohtuotsused, 12.12.2002, Universale-Bau jt, C‑470/99, EU:C:2002:746, punkt 72; 27.2.2003, SantexC‑327/00, EU:C:2003:109, punkt 51; 3.3.2005, Fabricom, C‑21/03 ja C‑34/03, EU:C:2005:127, punkt 42; kohtumäärus, 4.10.2007, Consorzio Elisoccorso San Raffaele, C‑492/06, EU:C:2007:583, punkt 29; kohtuotsused, 12.3.2015, eVigilo, C‑538/13, EU:C:2015:166, punkt 40, ja 6.10.2015, Orizzonte Salute, C‑61/14, EU:C:2015:655, punkt 47).

44

Täpsemalt tuleb hoolitseda selle eest, et ei kahjustataks ei direktiivide 89/665 ja 92/13 tõhusust (vt kohtuotsused, 18.6.2002, HI, C‑92/00, EU:C:2002:379, punktid 58 ja 59, ning 11.12.2014, Croce Amica One Italia, C‑440/13, EU:C:2014:2435, punkt 40) ega õigusi, mis liidu õigus isikutele annab (kohtuotsused, 12.12.2002, Universale-Bau jt, C‑470/99, EU:C:2002:746, punkt 72, ja 28.1.2010, Uniplex (UK), C‑406/08, EU:C:2010:45, punkt 49).

45

Lisaks on oluline meeles pidada, et nagu ilmneb direktiivi 2007/66 põhjendusest 36, on nii selle direktiivi kui ka direktiivide 89/665 ja 92/13, mida sellega muudeti ja täiustati, eesmärk täielikult tagada õigus tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele, vastavalt harta artikli 47 esimesele ja teisele lõigule.

46

Järelikult, kui nendega määratakse kindlaks nende kohtuasjade menetlemise kord, mille eesmärk on tagada direktiividest 89/665 ja 92/13 tulenevate õiguste kaitse taotlejatele ja pakkujatele, keda hankijate otsused on kahjustanud, peavad liikmesriigid tagama, et austatakse harta artiklis 47 sätestatud õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele.

47

Käesoleval juhul näevad OUG nr 34/2006 artikli 2711 lõiked 1–5 ette, et kõik hankemenetluses osalevad isikud, kes soovivad hankija otsuse vaidlustada kas vaidlustuskomisjonis või otse kohtus, on kohustatud esitama õiguspärase käitumise tagatise, mis on kõigi kaebuste vastuvõetavuse tingimus. See tagatis, mis on 1% asjaomase hankelepingu eeldatavast maksumusest ja mille ülemmäär on 25000 eurot asjade ja teenuste ning 100000 eurot ehitustööde riigihankelepingute puhul, peab olema seatud hankija kasuks kas pangaülekande abil või garantiiga, mille on väljastanud pank või kindlustusühing, kehtivusajaga vähemalt 90 päeva.

48

See tagatis tuleb kaebuse rahuldamise korral igal juhul tagastada hiljemalt viie päeva jooksul alates otsuse jõustumise kuupäevast, vastavalt OUG nr 34/2006 artikli 2712 lõigetele 4 ja 5, aga ka siis, kui kaebus võetakse või lükatakse tagasi, kuna hankijale tagatisest tekkinud tulul puudub õiguslik alus, arvestades Curtea Constituţională (konstitutsioonikohus) 15. jaanuari 2015. aasta otsust nr 5 ja 4. novembri 2015. aasta otsust nr 750.

49

Nagu kohtujurist on oma ettepaneku punktis 37 märkinud, piirab õiguspärase käitumise tagatis kui mis tahes vaidlustuse või kaebuse menetlemise eeltingimus õigust tõhusale õiguskaitsevahendile kohtus harta artikli 47 tähenduses, mis vastavalt harta artikli 52 lõikele 1 saab olla õigustatud üksnes juhul, kui see on ette nähtud seadusega, arvestab nimetatud õiguste olemust ning on lähtudes proportsionaalsuse põhimõttest vajalik ja vastab tegelikult Euroopa Liidu poolt tunnustatud üldist huvi pakkuvatele eesmärkidele või kui on vaja kaitsta teiste isikute õigusi ja vabadusi (vt kohtuotsus, 4.5.2016, Pillbox 38, C‑477/14, EU:C:2016:324, punkt 160).

50

Tuleb märkida, et põhikohtuasjades sätestab OUG nr 34/2006 õiguspärase käitumise tagatise õigusliku aluse selgelt ja täpselt, mistõttu tuleb seda pidada liikmesriigi õigusnormides ette nähtuks (vt kohtuotsused, 27.5.2014, Spasic, C‑129/14 PPU, EU:C:2014:586; 6.10.2015, Delvigne, C‑650/13, EU:C:2015:648, punkt 47, ja 17.12.2015, WebMindLicenses, C‑419/14, EU:C:2015:832, punkt 81). Lisaks ei saa asjaolu, et õiguspärase käitumise tagatis võib ulatuda märkimisväärse summani 25000 eurot või 100000 eurot, viia järelduseni, et selle tagatise esitamise kohustus kahjustab õiguse tõhusale õiguskaitsevahendile põhisisu, kuna olenemata kaebuse tulemusest ei saa hankija seda tagatist igal juhul endale jätta.

51

Siiski tuleb veel kontrollida, kas õiguspärase käitumise tagatis vastab üldist huvi pakkuvatele eesmärkidele ja kui see on nii, siis kas see järgib proportsionaalsuse põhimõtet harta artikli 52 lõike 1 tähenduses.

52

OUG nr 34/2006 artikli 2711 lõige 1 täpsustab, et õiguspärase käitumise tagatise eesmärk on kaitsta hankijat võimaliku sobimatu käitumise eest. Rumeenia valitsus märkis oma kirjalikes seisukohtades ning ka kohtuistungil, et õiguspärase käitumise tagatise põhieesmärk on muuta hankemenetlus sujuvamaks, hoides ära õiguskaitsevahendite kuitarvitamist ning igasugust viivitust hankelepingu sõlmimisel.

53

Selles osas tuleb tunnistada, et võitlus õiguskaitsevahendite kuritarvitamisega on, nagu kohtujurist oma ettepaneku punktis 44 märkis, õiguspärane, mis aitab kaasa mitte ainult direktiivide 89/665 ja 92/13 eesmärkide täitmisele, vaid ka õiglasele kohtumõistmisele laiemalt.

54

Nimelt kujutab niisugune finantsnõue nagu põhikohtuasjades käsitletav õiguspärase käitumise tagatis endast sellist meedet, mis takistab alusetute vaidlustuste esitamist ja tagab õiglase kohtumõistmise huvides kõigile õigussubjektidele nende kaebuste käsitlemise võimalikult lühikeste tähtaegade jooksul vastavalt harta artikli 47 esimesele ja teisele lõigule.

55

Igal juhul, kuigi õiglase kohtumõistmise huvid võivad õigustada finantspiiranguid isiku õigusele kohtusse pöörduda, peab kasutatud vahendite ja taotletava eesmärgi vahel olema mõistlik proportsionaalsuse suhe (vt selle kohta kohtuotsus, 22.12.2010, DEB, C‑279/09, EU:C:2010:811, punktid 47 ja 60).

56

Selles osas tuleb märkida, et kuigi õiguspärase käitumise tagatise esitamise kohustus on oma praeguses versioonis vähem hoiatav meede kui algses, kuna hankija ei saa seda kaebuse tagasilükkamise või -võtmise korral automaatselt ja tingimusteta endale jätta, on siiski selge, et see kohustus on Rumeenia õigusnormides sätestatud alusetute kaebuste vastu võitlemise eesmärgi saavutamiseks sobiv.

57

Nimelt, nagu märkis kohtujurist oma ettepaneku punktis 55, on esiteks õiguspärase käitumise tagatise esitamise näol tegemist finantskoormusega kaebajale, et viimane teeks pangaülekande või seaks pangagarantii.

58

Õiguspärase käitumise tagatise summa on kindlaks määratud protsendina asjaomase hankelepingu maksumusest, mis võib ulatuda 25000 euroni asjade ja teenuste riigihankelepingute puhul ning 100000 euroni ehitustööde riigihankelepingute puhul.

59

Pangaülekandega nii suure summa kasutuselevõtt kui ka vajadus täita pangagarantii seadmiseks ja sellega seotud kulude tasumiseks vajalikke toiminguid, on oma olemuselt selline, mis kutsub kaebajaid kaebuse esitamisel teatavale ettevaatlikkusele. Lisaks, kuna õiguspärase käitumise tagatis vähendab kaebajate vahendeid või vähemalt krediidivõimalusi kuni tagatise vabastamiseni, võib see kutsuda neid menetlustes, kus nad osalevad, täitma hoolsuse nõudeid, vastavalt direktiivi 89/665 artikli 1 lõikes 1 ja direktiivi 92/13 artikli 1 lõikes 1 sätestatud menetluse kiiruse nõuetele. Nagu Rumeenia valitsus kohtuistungil märkis, ei saa välistada, et niisugune finantsnõue kutsub potentsiaalseid kaebajaid tõsiselt hindama oma huvi kohtulikku menetlust algatada ja võimalusi see võita, ning hoiab ära ilmselgelt põhjendamatute või üksnes hankemenetluse venitamise eesmärgist lähtuvate nõuete esitamise (vt analoogia korras kohtuotsus, 6.10.2015, Orizzonte Salute, C‑61/14, EU:C:2015:655, punkt 73).

60

Teiseks, kuna tulenevalt Curtea Constituţională (konstitutsioonikohus) 15. jaanuari 2015. aasta otsusest nr 5 ja 4. novembri 2015. aasta otsusest nr 750 ei ole hankijal enam võimalik õiguspärase käitumise tagatist automaatselt ja tingimusteta endale jätta ja seda ei saa enam esimese nõudmise peale välja maksta, siis ei saa järeldada, et ainult tagatise esitamise kohustus kui kõigi kaebuste vastuvõetavuse tingimus läheb kaugemale, kui on vajalik, et saavutada eesmärk võidelda alusetute kaebuste esitamisega.

61

Nimelt on õiguspärase käitumise tagatis, mis on 1% hankelepingu maksumusest ja mille ülemmäär sõltub lepingu liigist, tagasihoidlik (vt kohtuotsus, 6.10.2015, Orizzonte Salute, C‑61/14, EU:C:2015:655, punkt 58) eeskätt nende pakkujate jaoks, kes peavad tavaliselt tõendama teatavat finantssuutlikkust. Selle tagatise võib seega ja igal juhul esitada pangagarantii kujul. Lõpuks tuleb see esitada vaid selleks ajavahemikuks, mis jääb kaebuse esitamise ja selle lõpliku lahendi vahele.

62

Lõpetuseks palub Curtea de Apel Bucureşti (Bukaresti apellatsioonikohus) oma vastuses Euroopa Kohtu esitatud selgitavate märkuste taotlusele, et Euroopa Kohus vastaks tema küsimusele, võttes arvesse õiguspärase käitumise tagatise ja osalemise tagatise (mille pakkuja peab samuti esitama) kumuleerumist OUG nr 34/2006 artikli 431 tähenduses. Ta ei ole siiski selles osas esitanud ühtegi täpsustust ei osalemise tagatise tegeliku süsteemi ega isegi selle seotuse kohta õiguspärase käitumise tagatisega. Neil asjaoludel ei saa Euroopa Kohus selles küsimuses seisukohta võtta.

63

Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvesse võttes tuleb esitatud küsimustele vastata, et direktiivi 89/665 artikli 1 lõikeid 1–3 ja direktiivi 92/13 artikli 1 lõikeid 1–3, koostoimes harta artikliga 47, tuleb tõlgendada nii, et nendega ei ole vastuolus niisugused liikmesriigi õigusnormid nagu põhikohtuasjades käsitlusel, mis seavad hankija aktide vastu esitatud iga kaebuse vastuvõetavuse sõltuvusse kaebaja kohustusest esitada õiguspärase käitumise tagatis hankija kasuks, kui see tagatis tuleb mis tahes lahendi korral kaebajale tagastada.

64

Kuna põhikohtuasjade poolte jaoks on käesolev menetlus siseriiklikus kohtus pooleli olevate kohtuasjade üks staadium, otsustavad kohtukulude jaotuse siseriiklikud kohtud. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kolmas koda) otsustab:

Nõukogu 21. detsembri 1989. aasta direktiivi 89/665/EMÜ riiklike tarne- ja ehitustöölepingute sõlmimise läbivaatamise korra kohaldamisega seotud õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2007. aasta direktiiviga 2007/66/EÜ) artikli 1 lõikeid 1–3 ning nõukogu 25. veebruari 1992. aasta direktiivi 92/13/EMÜ veevarustus-, energeetika-, transpordi- ja telekommunikatsioonisektoris tegutsevate üksuste hankemenetlusi käsitlevate ühenduse eeskirjade kohaldamisega seotud õigusnormide kooskõlastamise kohta (muudetud direktiiviga 2007/66) artikli 1 lõikeid 1–3, koostoimes harta artikliga 47, tuleb tõlgendada nii, et nendega ei ole vastuolus niisugused liikmesriigi õigusnormid nagu põhikohtuasjades käsitlusel, mis seavad hankija aktide vastu esitatud iga kaebuse vastuvõetavuse sõltuvusse kaebaja kohustusest esitada õiguspärase käitumise tagatis hankija kasuks, kui see tagatis tuleb mis tahes lahendi korral kaebajale tagastada.