—

R. Laezza, esindajad: avvocata D. Agnello, avvocato R. Jacchia, avvocato A. Terranova, avvocato F. Ferraro ja avvocato M. Mura,

—

Itaalia valitsus, esindajad: G. Palmieri keda abistasid avvocato dello Stato P. Marrone ja avvocato dello Stato S. Fiorentino,

—

Belgia valitsus, esindajad: J. Van Holm, L. Van den Broeck ja M. Jacobs, keda abistasid advocaat P. Vlaemminck, advocaat B. Van Vooren ja advocaat R. Verbeke,

—

Euroopa Komisjon, esindajad: E. Montaguti ja H. Tserepa-Lacombe,

1

Eelotsusetaotlus puudutab ELTL artiklite 49 ja 56 tõlgendamist.

2

Taotlus on esitatud kriminaalmenetluses, mis algatati R. Laezza vastu selle tõttu, et ta rikkus Itaalia kihlveopanuste vastuvõtmist reguleerivaid õigusakte.

3

Itaalia 2. märtsi 2012. aasta dekreetseaduse nr 16, millega kehtestatakse kiireloomulised sätted maksusüsteemi lihtsustamise ning kontrollimenetluste tõhustamise ja tugevdamise alal (decreto-legge – Disposizioni urgenti in materia di semplificazioni tributarie, di efficientamento e potenziamento delle procedure di accertamento; GURI nr 52, 2.3.2012, lk 1), mis koos muudatustega kinnitati seaduseks 26. aprilli 2012. aasta seadusega nr 44 (GURI regulaarne lisa nr 99, 28.4.2012, edaspidi „2012. aasta dekreetseadus”) artikli 10 lõigetes 9octies ja 9novies on ette nähtud:

„9octies.   Korraldades ümber avalikke hasartmänge käsitlevaid sätteid, sh spordivõistlustel, ka hobuste võiduajamistel ja spordiga mitteseotud sündmustel tehtavaid kihlveopanuseid käsitlevaid sätteid, on käesoleva lõike eesmärk soodustada seda ümberkorraldamist kõnesoleva kihlveopanuste vastuvõtmise kontsessioonide tähtaja möödumise esmase ajalise ühtlustamise abil, järgides samal ajal nõuet, et liikmesriigi eeskirjad, mille kohaselt valitakse välja isikud, kes võtavad spordivõistlustel, ka hobuste võiduajamistel ja võistlustel, mis ei ole spordivõistlused, riigi huvides vastu kihlveopanuseid, tuleb kohandada Euroopa Liidu Kohtu 16. veebruari 2012. aasta otsusest kohtuasjades [Costa ja Cifone (C‑72/10 ja C‑77/10, EU:C:2012:80)] tulenevatele põhimõtetele. Selleks kuulutab riigimonopolide sõltumatu amet [Agenzia delle dogane e dei Monopoli, edaspidi „ADM”] teatava hulga nimetatud kihlveopanuste vastuvõtmise kontsessioonide kehtivuse eelseisvat lõppemist arvestades viivitamatult ja igal juhul hiljemalt 31. juulil 2012 välja hanke kihlveopanuseid vastuvõtvate isikute valimiseks vähemalt järgmisi kriteeriume arvestades:

9novies   Lõikes 9octies nimetatud kontsessionäärid, kelle kontsessioon lõpeb 30. juunil 2012, jätkavad panuste vastuvõtmist kuni uute kontsessioonide andmiseni vastavalt eelmisele lõikele.”

4

Eespool viidatud 2012. aasta dekreetseaduse sätete alusel antakse 40‑kuulised kontsessioonid, samas kui varem antud kontsessioonide tähtaeg oli 9–12 aastat.

5

2011. aasta stabiilsusseaduse artikli 1 lõike 77 kohaselt:

„Et tagada õige tasakaal avalike ja erahuvide vahel hasartmängude korraldamisel ja haldamisel, võttes arvesse riigi monopoli mängude valdkonnas […] ning põhimõtteid – ka Euroopa Liidu põhimõtteid – konkurentsivaliku alal, mida selles sektoris kohaldatakse, ning aidates ka tugevdada Itaalias mittenõuetekohase ja ebaseadusliku mängu leviku vastu võitlemise suurema tõhususe ja tulemuslikkuse, tarbijakaitse, eelkõige alaealiste kaitse, avaliku korra ning alaealiste mängimise ja organiseeritud kuritegevuse mängusektorisse tungimise vastu võitlemise aluseid […], ajakohastab […] [ADM] viivitamatult tüüplepingu, mis võimaldab saada kontsessiooni muud liiki hasartmängude korraldamiseks ja kihlveopanuste vastuvõtmiseks kui kaugkorraldamine ja – vastuvõtmine, või milleks igal juhul on vajalik füüsiline võrk.”

6

2011. aasta stabiilsusseaduse artikli 1 lõike 78 punkti b alapunktis 26 on täpsustatud, et kontsessioonilepingus peab tingimata olema punkt, millega „nähakse ette mängude korraldamise ja kihlveopanuste vastuvõtmise infrastruktuurivõrgu tasuta kasutada andmine või [ADM‑ile] üleandmine kontsessiooni kehtivusaja möödumise hetkel eranditult [ADM‑i] eelneval taotlusel, mis edastatakse vähemalt kuus kuud enne seda aegumist või kontsessiooni kehtetuks tunnistamise või tühistamise otsuse tegemise hetkel”.

7

2012. aastal korraldatud hanke teatele lisatud kontsessioonilepingu projektis (edaspidi „lepingu projekt”) on esitatud kontsessioonide kehtetuks tunnistamise ja tühistamise alused.

8

Nii võib lepinguprojekti artikli 23 lõike 2 punktide a, e ja k kohaselt kontsessiooni kehtetuks tunnistada või tühistada muu hulgas juhul, kui pöördutakse kohtusse rikkumiste korral, mille puhul [ADM on leidnud], et kontsessionääri usaldusväärsus, professionaalsus ja vajalik kõlbelisus on välistatud; juhul, kui hasartmänge korraldatakse, nendega tegeldakse ja kihlveopanuseid võetakse vastu muul viisil ja meetoditel, kui on nähtud ette kehtivates seadustes, määrustes ja lepingutes; juhul, kui on tuvastatud, et pädevad asutused on rikkunud kihlvedude ja mängude valdkonnas karistuste määramist käsitlevaid õigusnorme.

9

Lepinguprojekti artiklis 25 on märgitud:

„1.   ADM‑i sõnaselgel nõudel ja tema määratud aja jooksul kohustub kontsessionäär andma siis, kui tema tegevus lõpeb kontsessiooni kehtivusaja möödumise tõttu või kehtetuks tunnistamise või tühistamisotsuste tõttu, ADM‑ile või teisele kontsessionäärile, kelle ADM on hankemenetluses välja valitud, järgmistes lõigetes ette nähtud korras tasuta kasutamiseks tema omandisse kuuluva materiaalse ja immateriaalse vara, mis kuulub hasartmängude korraldamise ja panuste vastuvõtmise võrgustikku ja mille suhtes kolmandatel isikutel pole õigusi ega nõudeid.

2.   Üleantavad varad näidatakse vastavalt artikli 5 lõike 1 punktile e ära varaloendis ja selle hilisemates muudatustes.

3.   Kasutusõiguse üleandmise toimingud – mis toimuvad ADM‑i ja kontsessionääri vahel võistlevas menetluses ning mille kohta koostatakse vastavad protokollid – algavad lepingu lõppemise tähtajale eelneval poolaastal, arvestades siiski nõuet, et üleandmine ei kahjustaks ka sel ajal süsteemi toimimist, sest vara tuleb anda ADM‑le üle tingimustel, mis tagavad elektroonilise võrgu toimimise järjepidevuse. Kui seadmed, sisseseade ja muud elektroonilise võrgu osad on vaja füüsiliselt üle anda, kannab selle üleandmise kulud kontsessionäär.

[…]”

10

Ühendkuningriigis registreeritud äriühing Stanley International Betting Ltd ja tema Malta tütarettevõtja Stanleybet Malta Ltd tegutsevad Itaalias kihlveopanuste vastuvõtmise valdkonnas „andmeedastuskeskusteks” nimetatavate operaatorite kaudu. Viimased 15 aastat on andmeedastuskeskuste käitajad tegutsenud Itaalias käsunduslepinguna käsitatava lepingu alusel ilma kontsessiooni ja politseiluba omamata.

11

Kuna kontrolli käigus, mille Frosinone (Itaalia) tolli‑ ja maksupolitsei (Guardia di Finanza) 5. juunil 2014 R. Laezza käitatava ja Malta äriühinguga Stanleybet Malta Ltd‑ga seotud andmeedastuskeskuse ruumides läbi viis, tuvastati, et seal tegeldi ilma loata kihlveopanuste vastuvõtmisega, siis arestiti teatavad IT‑seadmed, mida kihlveopanuste vastuvõtmiseks ja edastamiseks kasutati.

12

Tribunale di Cassino (Cassino esimese astme kohus, Itaalia) eeluurimiskohtunik kinnitas vara võetuse 10. juuni 2014. aasta otsusega, määrates mainitud seadmete arestimise.

13

R. Laezza esitas eelotsusetaotluse esitanud kohtule kaebuse arestimisotsuse tühistamiseks. Selles kaebuses viitas R. Laezza ka kaebusele, mille kontserni Stanley kuuluvate äriühingud – millega tema juhitav andmeedastuskeskus on seotud – Itaalias hasartmängude kontsessioonide andmiseks korraldatud hanke peale selle diskrimineeriva laadi tõttu 2012. aasta dekreetseaduse artikli 10 lõigete 9octies ja 9novies alusel on esitanud.

14

Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, et Consiglio di Stato (kõrgeim halduskohus) on juba esitanud Euroopa Kohtule kaks eelotsuse küsimust uute kontsessioonide lühema kehtivusaja kohta võrreldes varasemate kontsessioonidega, ning selles kohtuasjas on tehtud kohtuotsus Stanley International Betting ja Stanleybet Malta (C‑463/13, EU:C:2015:25), kuid ta leiab, et selle tähtaja ette nägev liikmesriigi õigusnorm ei ole liidu õigusega vastuolus.

15

Eelotsusetaotluse esitanud kohus meenutab siiski, et lepinguprojekti artikkel 25 paneb kontsessionäärile kohustuse anda enda omandisse kuuluv materiaalne ja immateriaalne vara, mis kuulub hasartmängude korraldamise ja panuste vastuvõtmise võrgustikku, kontsessiooni lõppemise või kehtetuks tunnistamise või tühistamise otsuse tegemise tõttu tegevuse lõpetamisel tasuta kasutada.

16

Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab, et kuigi selline, Itaalia seadusandluses pretsedenditu säte võib juhul, kui tegevuse lõpetamine on tingitud kontsessiooni kehtetuks tunnistamise või tühistamise otsuse tegemisest, vastata mõistlikule sanktsioneerimisloogikale, tundub see olevat eriti ebasoodne juhtudel, mil eelnimetatud tasuta üleandmine tuleneb lihtsalt kontsessiooni lõpptähtaja saabumisest. Sellele lisandub kontsessionääri kohustus kanda kõik tasuta kasutada andmise kulud.

17

Eelotsusetaotluse esitanud kohus kahtleb, kas niisugust endiste ja uute kontsessionääride erinevat kohtlemist saab õigustada ülekaaluka üldise huviga.

18

Neil asjaoludel otsustas Tribunale di Frosinone (Frosinone esimese astme kohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:

19

Esitatud küsimusega palub eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitada, kas ELTL artikleid 49 ja 56 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus niisugune liikmesriigi õigusnorm nagu põhikohtuasjas, mis näeb kontsessiooni tähtaja lõppemise tõttu või kontsessiooni kehtetuks tunnistamise või tühistamise otsuste tõttu tegevuse lõpetamise korral ette kohustuse anda kontsessionääri omandis olev mängude korraldamise ja panuste vastuvõtmise võrgustikku kuuluv materiaalne ja immateriaalne vara tasuta kasutada.

20

Sissejuhatuseks tuleb rõhutada, et tuleb nõustuda kohtujuristi ettepaneku punkides 27 ja 28 sisuliselt väljatooduga, mille kohaselt käesolev kohtuasi puudutab ainult lepinguprojekti artikli 25 sisu hindamist liidu õiguse seisukohalt, ning seda ei saa käsitada nii, nagu selle eesmärk oleks seada tervikuna kahtluse alla uus kontsessioonide süsteem, mis Itaalias 2012. aastal hasartmängude sektoris kehtestati.

21

Esiteks tuleb meelde tuletada, et asutamisvabaduse ja/või teenuste osutamise vabaduse piiranguks tuleb lugeda kõiki meetmeid, mis keelavad või takistavad ELTL artiklitega 49 ja 56 tagatud vabaduste teostamist või muudavad need vähem atraktiivseks (kohtuotsus Stanley International Betting ja Stanleybet Malta, C‑463/13, EU:C:2015:25, punkt 45 ja seal viidatud kohtupraktika).

22

Euroopa Kohus on juba otsustanud, et liikmesriigi õigusnormid, mis seavad majandustegevuse teostamise tingimuseks kontsessiooni omamise ja näevad ette erinevad alused kontsessiooni tühistamiseks, kujutavad endast ELTL artiklitega 49 ja 56 tagatud vabaduste piiranguid (kohtuotsus Stanley International Betting ja Stanleybet Malta, C‑463/13, EU:C:2015:25, punkt 46 ja seal viidatud kohtupraktika).

23

Käesoleval juhul tuleb sarnaselt kohtujuristi ettepaneku punktides 62 ja 63 sisuliselt leituga nentida, et niisugune liikmesriigi õigusnorm, nagu on vaidluse all põhikohtuasjas ning mis paneb kontsessionäärile kohustuse anda tegevuse lõppemise korral, sealhulgas juhul, kui tegevus lõpetatakse lihtsalt kontsessiooni lõppemisel, kihlveopanuste vastuvõtmiseks kasutatav varustus tasuta kasutada, võib muuta selle majandustegevusega tegelemise vähem atraktiivseks. Ettevõtjat ähvardav oht, et ta peab andma enda omandis oleva vara rahalise tasuta kasutada, takistab tal nimelt oma investeeringust kasu saada.

24

Seetõttu tuleb tõdeda, et põhikohtuasjas vaidluse all olev õigusnorm kujutab endast ELTL artiklitega 49 ja 56 tagatud vabaduste piirangut.

25

Teiseks tuleb täpsustada, et kuigi Euroopa Kohus on oma praktikas tunnustanud teatavat hulka ülekaalukaid üldisi huve, millele võib tugineda ELTL artiklitega 49 ja 56 tagatud vabaduste piirangu põhjendamisel, ei saa neile eesmärkidele sellegipoolest tugineda, selleks et põhjendada diskrimineerivalt kohaldatavaid piiranguid (vt selle kohta kohtuotsus Blanco ja Fabretti, C‑344/13 ja C‑367/13, EU:C:2014:2311, punkt 37).

26

Kui põhikohtuasjas vaidluse all olev piirav säte oleks diskrimineeriv, saaks seda põhjendada üksnes avaliku korra, julgeoleku või rahvatervisega seotud kaalutlustel, mis on ette nähtud ELTL artiklites 51 ja 52, kusjuures nende kaalutluste hulgas ei ole võitlust hasartmängudega seotud kuritegevuse vastu ega käeoleval juhul mainitud kihlveopanuste vastuvõtmise seadusliku tegevuse jätkumist (vt analoogia alusel kohtuotsus Servizi Ausiliari Dottori Commercialisti, C‑451/03, EU:C:2006:208, punkt 36 ja seal viidatud kohtupraktika).

27

R. Laezza väidab siinkohal, et põhikohtuasjas vaidluse all olev õigusnorm on diskrimineeriv, sest see on aluseks ühelt poolt ettevõtjate, kes on saanud kontsessiooni 2012. aasta dekreetseaduse artikli 10 lõigete 9octies ja 9novies alusel läbi viidud hankemenetluste tulemusel, ja teiselt poolt ettevõtjate, kes on saanud kontsessiooni varasemate hankemenetluste tulemusel, erinevale kohtlemisele, kuna viimatinimetatud ettevõtjad on enne, kui nende suhtes kehtestati võimalik kihlveopanuste vastuvõtmiseks kasutatud vara tasuta kasutusse andmise kohustus, saanud vara pikema perioodi jooksul amortiseerida.

28

Sellegipoolest tuleb sarnaselt kohtujuristi poolt tema ettepaneku punktides 66 ja 67 sisuliselt märgituga tõdeda, et Euroopa Kohtule esitatud teabest tundub ilmnevat, et põhikohtuasjas vaadeldavat õigusnormi kohaldatakse vahet tegemata kõigi ettevõtjate suhtes, kes osalesid 2012. aastal 2012. aasta dekreetseaduse artikli 10 lõigete 9octies ja 9novies alusel korraldatud hankemenetluses, ja seda nende asukohast sõltumata.

29

Nõnda ei tundu asjaolu, et Itaalia ametiasutused otsustasid teataval ajahetkel muuta tingimusi, mille kohaselt kõik vastavat luba omavad ettevõtjad Itaalia territooriumil kihlveopanuseid vastu võtavad, olevat asjakohane põhikohtuasjas vaidluse all oleva sätte võimaliku diskrimineeriva laadi hindamisel.

30

Eelotsusetaotluse esitanud kohtul tuleb pärast uue hankemenetluse kõikide asjaolude igakülgset analüüsimist siiski hinnata, kas kõnealune säte on diskrimineeriv.

31

Kolmandaks tuleb hinnata, kas ELTL artiklitega 49 ja 56 tagatud vabaduste piirang, mida põhikohtuasjas vaidluse all olev säte endast kujutab, võib olla lubatud ELTL artiklites 51 ja 52 avaliku korra, julgeoleku või tervishoiu huvides sõnaselgelt sätestatud erandite alusel, mida vastavalt ELTL artiklile 62 kohaldatakse ka teenuste osutamise vabaduse valdkonnas, või kas juhul, kui eelotsusetaotluse esitanud kohus tuvastab, et seda kohaldatakse mittediskrimineerivalt, võib see olla ülekaalukast üldisest huvist lähtuvatel kaalutlustel põhjendatud (vt selle kohta kohtuotsus Digibet ja Albers, C‑156/13, EU:C:2014:1756, punkt 22 ja seal viidatud kohtupraktika) nagu tarbijate kaitse ning pettuste ja kodanike mängimisega seonduvale liigsele kulutamisele õhutamise ennetamine (kohtuotsus HIT ja HIT LARIX, C‑176/11, EU:C:2012:454, punkt 21 ja seal viidatud kohtupraktika).

32

Euroopa Kohus on seoses Itaalia hasartmängualaste õigusnormidega juba sedastanud, et eesmärgiga võidelda hasartmängudega seotud kuritegevuse vastu saab põhjendada sellistest õigusnormidest tulenevat põhivabaduste piiramist (vt selle kohta kohtuotsus Biasci jt, C‑660/11 ja C‑8/12, EU:C:2013:550, punkt 23).

33

Käesoleval juhul väidab Itaalia valitsus, et kui pidada silmas eesmärki võidelda hasartmängudega seotud kuritegevuse vastu, siis saab põhikohtuasjas vaidluse all olevat õigusnormi põhjendada huviga tagada kihlveopanuste vastuvõtmise seadusliku tegevuse jätkumine, ennetamaks paralleelse ebaseadusliku tegevuse teket.

34

Niisugune eesmärk kujutab endast ülekaalukast üldisest huvist lähtuvat kaalutlust, millega saab põhjendada sellist põhivabaduste piirangut, nagu on vaidluse all põhikohtuasjas.

35

Igal juhul kuulub liikmesriigi õigusnormidega tegelikult taotletavate eesmärkide tuvastamine eelotsusetaotluse esitanud kohtu pädevusse (vt selle kohta kohtuotsus Pfleger jt, C‑390/12, EU:C:2014:281, punkt 47).

36

Neljandaks tuleb analüüsida, kas põhikohtuasjas vaidluse all olev piirang on taotletava eesmärgi saavutamiseks sobiv ega lähe kaugemale sellest, mis on selle eesmärgi saavutamiseks vajalik, võttes arvesse, et liikmesriigi õigusnormid on konkreetse eesmärgi saavutamiseks sobivad üksnes juhul, kui need vastavad tõepoolest huvile saavutada see eesmärk järjekindlalt ja süstemaatiliselt (vt selle kohta kohtuotsus HIT ja HIT LARIX, C‑176/11, EU:C:2012:454, punkt 22 ja seal viidatud kohtupraktika).

37

Sellega seoses tuleb meelde tuletada, et uute kontsessioonide andmise asjaolude igakülgsel hindamisel on liikmesriigi kohtu ülesanne Euroopa Kohtu antud juhiseid arvesse võttes kontrollida, kas põhikohtuasjas vaidluse all olev piirang vastab proportsionaalsuse osas Euroopa Kohtu praktikast tulenevatele nõuetele (vt selle kohta kohtuotsus Digibet ja Albers, C‑156/13, EU:C:2014:1756, punkt 40 ja seal viidatud kohtupraktika).

38

Seoses küsimusega, kas põhikohtuasjas vaidluse all olev piirang on taotleva eesmärgi saavutamiseks sobiv, tuleb eelotsusetaotluse esitanud kohtul eelkõige kontrollida – nagu märkis kohtujurist oma ettepaneku punktides 91–93 –, kas asjaolu, et mängude korraldamise ja panuste vastuvõtmise võrgustikku kuuluva materiaalse ja immateriaalse vara ADM‑ile või teisele kontsessionäärile tasuta kasutada andmise kohustust ei ole kehtestatud süstemaatiliselt, vaid seda tuleb teha ainult „ADM‑i sõnaselgel nõudmisel”, võib mõjutada vaidlusaluse meetme sobivust taotletava eesmärgi saavutamiseks.

39

Küsimuse puhul, kas see meede ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik taotletava eesmärgi saavutamiseks, ei ole välistatud, et kui kontsessioonileping tunnistatakse kehtetuks või tühistatakse sanktsiooni korras, on mängude korraldamise ja panuste vastuvõtmise võrgustikku kuuluva materiaalse ja immateriaalse vara ADM‑ile või teisele kontsessionäärile tasuta kasutada andmine proportsionaalne.

40

See ei ole tingimata nii seevastu juhul, mille tõi välja ka kohtujurist oma ettepaneku punktis 88, kui tegevuse lõpetamine on tingitud lihtsalt kontsessiooni lõppemisest.

41

Juhul kui kontsessioonileping, mis on sõlmitud tunduvalt lühemaks ajaks kui enne 2012. aasta dekreetseaduse vastuvõtmist sõlmitud kontsessioonilepingud, lõpeb tähtaegselt, tundub asjaolu, et niisugune kohustuslik üleandmine toimub tasuta, minevat vastuollu proportsionaalsuse nõudega, iseäranis juhul, kui eesmärk tagada kihlveopanuste vastuvõtmise jätkumine oleks saavutatav vähem piiravate meetmete abil, nagu asjassepuutuva vara kohustuslik, kuid turuhinnast lähtuva tasu eest toimuv üleandmine.

42

Nagu rõhutas kohtujurist oma ettepaneku punktides 96 ja 97, tuleb eelotsusetaotluse esitanud kohtul asjassepuutuva meetme proportsionaalsuse hindamisel arvesse võtta selle vara turuväärtust, mida tasuta üleandmise kohustus puudutab.

43

Ühtlasi tuleb rõhutada, et põhikohtuasjas vaidluse all oleva sätte läbipaistvuse puudumine võib kahjustada õiguskindluse põhimõtet. See säte, mis näeb ette, et hasartmänguvõrgustikku kuuluv vara tuleb tasuta kasutada anda ainult „ADM‑i sõnaselgel nõudmisel”, mitte süstemaatiliselt, ei täpsusta nimelt selle sõnaselge nõude esitamise tingimusi ja korda. Samas peavad niisuguse riigihanke tingimused ja kord, nagu on vaidluse all põhikohtuasjas, olema sõnastatud selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt (vt selle kohta kohtuotsus Costa ja Cifone, C‑72/10 ja C‑77/10, EU:C:2012:80, punkt 92 ja resolutsioon).

44

Kõiki eelnevaid kaalutlusi arvestades tuleb esitatud küsimusele vastata, et ELTL artikleid 49 ja 56 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus liikmesriigi niisugune piirav õigusnorm, nagu on vaidluse all põhikohtuasjas ja mis näeb kontsessiooni tähtaja lõppemise tõttu tegevuse lõpetamise korral ette kohustuse anda kontsessionääri omandis olev mängude korraldamise ja panuste vastuvõtmise võrgustikku kuuluv materiaalne ja immateriaalne vara tasuta kasutada, juhul kui see piirang läheb kaugemale sellest, mis on vajalik vaidlusaluse sättega tegelikult taotletava eesmärgi saavutamiseks – seda asjaolu tuleb kontrollida eelotsusetaotluse esitanud kohtul.

45

Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kolmas koda) otsustab:

ELTL artikleid 49 ja 56 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus liikmesriigi niisugune piirav õigusnorm, nagu on vaidluse all põhikohtuasjas ja mis näeb kontsessiooni tähtaja lõppemise tõttu tegevuse lõpetamise korral ette kohustuse anda kontsessionääri omandis olev mängude korraldamise ja panuste vastuvõtmise võrgustikku kuuluv materiaalne ja immateriaalne vara tasuta kasutada, juhul kui see piirang läheb kaugemale sellest, mis on vajalik vaidlusaluse sättega tegelikult taotletava eesmärgi saavutamiseks – seda asjaolu tuleb kontrollida eelotsusetaotluse esitanud kohtul.