—

Portmeirion Group UK Ltd, esindajad: avocat A. Willems, avocat S. De Knop ja avocat Y. Benizri,

—

Itaalia valitsus, esindaja: G. Palmieri, keda abistas avvocato dello Stato P. Gentili,

—

Euroopa Liidu Nõukogu, esindaja: S. Boelaert, keda abistas solicitor B. O’Connor ja avocat S. Gubel,

—

Euroopa Komisjon, esindajad: M. França, J.‑F. Brakeland ja A. Stobiecka-Kuik,

1

Eelotsusetaotlus käsitleb seda, kas nõukogu 13. mai 2013. aasta rakendusmäärus (EL) nr 412/2013, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse ajutine tollimaks, mis on kehtestatud Hiina Rahvavabariigist pärit keraamiliste laua- ja kööginõude impordi suhtes (ELT L 131, lk 1; edaspidi „vaidlusalune määrus“), on kehtiv.

2

Taotlus on esitatud kohtuvaidluses, mille pooled on Portmeirion Group UK Ltd (edaspidi „Portmeirion“) ja Commissioners for her Majesty’s Customs and Revenue (maksu- ja tolliamet, edaspidi „maksuamet“) ning mis käsitleb selle ametiasutuse keeldumist rahuldada Portmeirioni taotlus maksta tagasi viimase poolt Hiinast pärit keraamiliste laua- ja kööginõude impordil tasutud dumpinguvastane tollimaks.

3

Nõukogu 22. detsembri 1994. aasta otsusega 94/800/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse nimel sõlmitavaid tema pädevusse kuuluvaid küsimusi puudutavaid kokkuleppeid, mis saavutati mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus (1986–1994), (EÜT L 336, lk 1; ELT eriväljaanne 11/21, lk 80) kiitis Euroopa Liidu Nõukogu heaks Marrakechis 15. aprillil 1994 allkirjastatud Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) asutamislepingu ning samuti selle lepingu lisades 1, 2 ja 3 olevad kokkulepped, mille hulka kuulub 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduslepingu VI artikli rakendamise leping (EÜT 1994, L 336, lk 103; ELT eriväljaanne 11/21, lk 189; edaspidi „1994. aasta dumpinguvastane leping“).

4

1994. aasta dumpinguvastase lepingu artikkel 2 „Dumpingu tuvastamine“ näeb ette:

„2.1   Käesolevas lepingus tuleb dumpinguks lugeda tootega kauplemist teise maa kaubanduses tema harilikust väärtusest madalama hinnaga, kui selle ühelt maalt teise eksporditud toote ekspordihind on madalam kui eksportijamaal tarbimiseks ette nähtud samasuguse toote võrreldav hind tavapärases kaubandustegevuses.

[…]

2.6   Käesolevas lepingus tuleb mõistet „samasugune toode“ tõlgendada viitena tootele, mis on kõnealuse tootega identne, st igas suhtes kõnealuse toote sarnane, või sellise toote puudumisel viitena tootele, millel on kõnealusele tootele lähedased iseloomulikud tunnused, ehkki see toode ei ole igas suhtes selle sarnane.

[…]“.

5

Nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 302, lk 1; ELT eriväljaanne 02/04, lk 307; edaspidi „tolliseadustik“) artikli 236 lõige 1 näeb ette:

„Impordi- või eksporditollimaks makstakse tagasi, kui on kindlaks tehtud, et selle summa tasumise ajal ei tulenenud see summa seadusest […].“

6

Rakendusmäärus nr 412/2013 võeti vastu nõukogu 30. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (ELT L 343, lk 51, edaspidi „algmäärus“). Selle määruse põhjendustes 3 ja 4 on öeldud:

7

Algmääruse artikkel 1 „Põhimõtted“ sätestab:

„1.   Dumpinguvastast tollimaksu võib kohaldada dumpingtoote suhtes, mille vabasse ringlusse lubamine ühenduses tekitab kahju.

2.   Toodet käsitletakse dumpingtootena, kui selle hind ühendusse eksportimisel on väiksem kui tavapärase kaubandustegevuse käigus ekspordiriigi kindlaksmääratud samasuguse toote võrreldav hind.

3.   Tavaliselt on ekspordiriik päritoluriik. Kuid see võib olla transiidiriik, välja arvatud näiteks juhul, kui tooteid lihtsalt veetakse kõnealuse riigi kaudu, kui vaatlusaluseid tooteid selles riigis ei toodeta või kui nimetatud riigis puudub kõnesolevate toodete võrreldav hind.

4.   Käesolevas määruses tähendab mõiste „samasugune toode“ toodet, mis on vaatlusaluse tootega identne, see tähendab täiesti sarnane, või sellise toote puudumisel muud toodet, mis ei ole vaatlusaluse tootega küll täiesti sarnane, kuid on omadustelt väga sarnane.“

8

Algmääruse alusel võeti vastu Euroopa Komisjoni 14. novembri 2012. aasta määrus (EL) nr 1072/2012, millega kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit keraamiliste laua- ja kööginõude impordi suhtes (ELT L 318, lk 28 ja parandus ELT 2013, L 36, lk 11, edaspidi „ajutine määrus“).

9

Ajutise määruse põhjendused 24, 25, 51, 52, ja 54–57 on järgmised:

[…]

10

Algmääruse artikli 9 alusel võttis nõukogu vastu rakendusmääruse nr 412/2013, millega kehtestati lõplik dumpinguvastane tollimaks. Viimati nimetatud määruse põhjendused 35–37 on sõnastatud järgmiselt:

11

Portmeirion on Ühendkuningriigi tootja, kes valmistab keraamikatooteid ja impordib Hiinast pärit keraamikatooteid.

12

Komisjon algatas 16. veebruari 2012 dumpinguvastase menetluse, mis käsitles Hiinast pärit keraamiliste laua- ja kööginõude importi (edaspidi „asjaomane import“) liitu.

13

Komisjon kehtestas 14. novembril 2012 ajutise määrusega asjaomase impordi suhtes ajutise dumpinguvastase tollimaksu.

14

Portmeirion esitas 18. detsembril 2012 oma esimesed märkused, milles esiteks vaidlustas vaatlusaluse toote määratluse, mida komisjon uurimise tulemusel oli otsustanud kasutada, ja teiseks tõi esile muud asjaolud, mis tema arvates on takistuseks dumpinguvastase tollimaksu kehtestamisele. Olles edastanud oma 25. veebruari 2013. aasta teabedokumendi, kuulas komisjon Portmeirioni seisukoha ära 5. märtsil 2013. Selle ärakuulamise käigus tegi Portmeirion teatavaks oma seisukoha eelkõige vaatlusaluse toote määratluse ulatuse kohta.

15

Nõukogu võttis 13. mail 2013 komisjoni ettepaneku alusel vastu rakendusmääruse nr 412/2013 ja kehtestas asjaomase impordi suhtes dumpinguvastase tollimaksu alates 16. maist 2013.

16

Portmeirion esitas 2. augustil 2013 tolliseadustiku artikli 236 alusel taotluse maksuametile tasutud dumpinguvastase tollimaksu tagasimaksmiseks, põhjendusel, et rakendusmäärus nr 412/2013 ei ole liidu õigusega kooskõlas, mistõttu puudus selle tollimaksuga maksustamisel tema arvates õiguslik alus.

17

Maksuameti 16. detsembri 2013. aasta otsusega jäeti Portmeirioni esitatud tagasimaksmise taotlus rahuldamata.

18

Portmeirion esitas 14. jaanuaril 2014 selle otsuse peale kaebuse eelotsusetaotluse esitanud kohtule, vaidlustades rakendusmääruse nr 412/2013 kehtivuse.

19

Eelotsusetaotluse esitanud kohus on seisukohal, et Portmeirioni väited võivad tõepoolest seada kahtluse alla selle määruse kehtivuse.

20

Nendel asjaoludel otsustas First-tier Tribunal (Tax Chamber) Tribunal centre: Birmingham (Birminghami esimese astme kohus (maksukoda),) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:

„Kas rakendusmäärus nr 412/2013 on Euroopa Liidu õigusega kooskõlas, kui arvestada, et see:

21

Itaalia valitsus väidab, et Portmeirion ei saa eelotsusetaotluse esitanud kohus vaidlustada rakendusmääruse nr 412/2013 kehtivust ja sellest tulenevalt tuleb tunnistada vastuvõetamatuks selle kohtu küsimus, mis puudutab asjaomase määruse kehtivust.

22

Itaalia valitsus leiab, et rakendusmäärus nr 412/2013 puudutab juriidilist isikut nagu Portmeirion otseselt ja isiklikult, nii et ta võib ise liidu kohtule esitada selle kehtetuks tunnistamise nõude.

23

Euroopa Kohtu väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei ole üldpõhimõttega, mille eesmärk on tagada kõigile õigus vaidlustada nende kahjuks võetud siseriikliku meetme aluseks olnud ühenduse õigusakti kehtivus, vastuolus see, et selle õiguse teostamine on allutatud tingimusele, et asjaomasel isikul ei ole olnud õigust taotleda ELTL artikli 263 alusel kehtetuks tunnistamist vahetult liidu kohtult. Isik ei saa pädevas siseriiklikus kohtus tugineda asjaomase akti kehtetusele siiski ainult juhul, kui ilma igasuguse kahtluseta võib asuda seisukohale, et see isik oleks saanud esitada vastuvõetava nõude asjaomase akti kehtetuks tunnistamiseks selles artiklis ette nähtud tingimustel (vt selle kohta kohtuotsused TWD Textilwerke Deggendorf, C‑188/92, EU:C:1994:90, punkt 23, Valimar, C‑374/12, EU:C:2014:2231, punktid 28 ja 29, ning TMK Europe, C‑143/14, EU:C:2015:236, punkt 18).

24

Seega ei saa juriidiline isik nagu Portmeirion tugineda siseriiklikus kohtus vaidlusaluste määruste kehtetusele ainult juhul, kui saab täie kindlusega asuda seisukohale, et määrus, mille kehtivuse ta on vaidlustanud, puudutab teda otseselt ja isiklikult.

25

Mis esiteks puutub tingimusse, et vaidlusalune määrus ei puudutaks Portmeirioni isiklikult, siis tuleb meelde tuletada, et dumpinguvastase tollimaksu kehtestav määrus võib isiklikult puudutada mitut tüüpi ettevõtjaid, mis ei mõjuta teiste ettevõtjate võimalust olla isiklikult puudutatud neid kõigist teistest eristavate teatavate eriomaduste tõttu (vt selle kohta kohtuotsused Extramet Industrie vs. nõukogu, C‑358/89, EU:C:1991:214, punkt 16, ja TMK Europe, C‑143/14, EU:C:2015:236, punkt 22).

26

Esiteks võivad isiklikult puudutatud olla need asjaomase toote tootjad ja eksportijad, keda nende majandustegevuse kohta käivate andmete põhjal süüdistatakse dumpingus (vt selle kohta kohtuotsus Valimar, C‑374/12, EU:C:2014:2231, punkt 30 ja seal viidatud kohtupraktika).

27

Teiseks võib selline tingimus olla täidetud sellise toote, mille edasimüügihinda kasutati ekspordihinna arvutamisel, importijate puhul, keda seega puudutad tuvastused dumpingu kasutamise kohta (kohtuotsused Nashua Corporation jt vs. komisjon ja nõukogu, C‑133/87 ja C‑150/87, EU:C:1990:115, punkt 15; Gestetner Holdings vs. nõukogu ja komisjon, C‑156/87, EU:C:1990:116, punkt 18, ning TMK Europe, C‑143/14, EU:C:2015:236, punkt 20).

28

Lõpuks võib sellise olukorraga olla tegemist ka dumpinguvastase tollimaksuga maksustatud toote eksportijatega seotud importijate puhul ja eelkõige siis, kui ekspordihind arvutatakse nende importijate poolt kasutatud liidu turu edasimüügihinna alusel ning kui dumpinguvastane tollimaks ise on arvutatud sellise edasimüügihinna alusel (kohtuotsused Neotype Techmashexport vs. komisjon ja nõukogu, C‑305/86 ja C‑160/87, EU:C:1990:295, punktid 19 ja 20, ning TMK Europe, C‑143/14, EU:C:2015:236, punkt 21).

29

Käesoleval juhul ei ole tõendatud, et Portmeirioni saab lugeda mõnda eespool mainitud ettevõtjate kategooriasse kuuluvaks ja seega kindlasti selliseks ettevõtjaks, keda rakendusmäärus nr 412/2013 isiklikult puudutab.

30

Nimelt on Portmeirion – nagu komisjon kohtuistungil kinnitas – asjaomase toote importija, kelle Hiinast pärit keraamiliste laua- ja kööginõude edasimüügihinnaga ei arvestatud ekspordihinna või rakendusmäärusega nr 412/2013 kehtestatud dumpinguvastase tollimaksu arvutamisel. Samuti ei ole tegemist tema seotusega eksportijatega. Lisaks puuduvad Portmeirionil eriomadused, mis teda kõigist teistest isikutest eristaksid.

31

Kuna tingimused, et vaidlusalune otsus puudutaks isikut nii otseselt kui ka isiklikult, on kumulatiivsed, siis ei ole käesoleval juhul vaja kontrollida, kas rakendusmäärus nr 412/2013 puudutab Portmeirioni otseselt või mitte.

32

Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb teha järeldus, et ei ole võimalik olla seisukohal, et Portmeirion ei saa kindlasti tugineda rakendusmääruse nr 412/2013 kehtetusele liikmesriigi kohtus.

33

Järelikult on eelotsuse küsimus vastuvõetav.

34

Esitatud küsimuses palub eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitust, kas rakendusmäärus nr 412/2013 on kehtetu niivõrd, kuivõrd ühelt poolt põhineb see vaatlusaluse toote määratlemisel tehtud ja selles rakendusmääruses sisalduval ilmsel hindamisveal ja teiselt poolt puudub selles piisav põhjendus, mida nõuab ELTL artikkel 296.

35

Esiteks tuleb seoses vaatlusaluse toote määratlemisel tehtud väidetava ilmse hindamisveaga märkida, et rakendusmääruse nr 412/2013 põhjenduse 36 sõnastust arvestades on mõistega „vaatlusalune toode“ hõlmatud Hiinast pärit keraamilised laua- ja kööginõud, v.a keraamilised noad, keraamilised maitseainetopsid või vürtsijahvatid ja nende keraamilised jahvatavad osad, keraamilised koorijad, keraamilised noateritajad ja pitsa või leiva küpsetamiseks kasutatavad teatavad keraamilisest kordieriidist küpsetuskivid, mis praegu klassifitseeritakse CN‑koodide ex 6911 10 00, ex 6912 00 10, ex 6912 00 30, ex 6912 00 50 ja ex 6912 00 90 alla.

36

Selle määruse põhjendusest 35 nähtub lisaks, et keraamiliste laua- ja kööginõude kõiki liike võib käsitleda sama toote eri liikidena.

37

Ent Portmeirioni väitel oli selle määruse vastuvõtmise aluseks vaatlusaluse toote määratlemisel tehtud ilmne hindamisviga, kuna eri tooted, mille suhtes kohaldatakse dumpinguvastast tollimaksu, ei ole samasugused ja homogeensed, nii et neid ei saa käsitada ühe tootena, mistõttu ühe ainsa uurimise korraldamine ei saanud olla põhjendatud.

38

Seoses sellega olgu märgitud, et mõiste „vaatlusalune toode“ mida on kasutatud nii ajutises määruses kui ka rakendusmääruses nr 412/2013, kujutab endast algmääruse artikli 1 lõikes 2 oleva üldmõiste „dumpingtootena käsitletav toode“ (edaspidi „käsitletav toode“) konkreetset väljendust, sest rakendusmääruse nr 412/2013 eesmärk on algmääruse rakendamine asjaomases valdkonnas.

39

Järelikult määravad algmääruse tähenduses mõiste „käsitletav toode“ koostisosad vältimatult ära ajutise määruse ja rakendusmääruse nr 412/2013 tähenduses „vaatlusalusele tootele“ omistatavad koostisosad.

40

Ent algmäärus ei täpsusta mõiste „käsitletav toode“ ulatust, piirdudes artikli 1 lõikes 4 mõiste „samasugune toode“ defineerimisega tootena, mis on käsitletava tootega identne või sellega omadustelt väga sarnane. Lisaks nähtub algmääruse põhjendusest 3, et selle määruse eesmärk on 1994. aasta dumpinguvastase lepingu tingimuste võimalikult ulatuslik ülevõtmine liidu õigusesse.

41

Neid asjaolusid arvestades tuleb algmääruse mõistet „käsitletav toode“ tõlgendades lähtuda sellest dumpinguvastasest lepingust ja eelkõige selle artiklist 2. Siiski ei täpsusta ka see artikkel mõiste „käsitletav toode“ ulatust ja selle sõnastusest ei nähtu täpsemalt midagi, mis kinnitaks konkreetset nõuet, et asjaomased tooted peavad olema homogeensed ja samasugused.

42

Seega tuleb tõdeda, et algmäärus, tõlgendatuna koostoimes 1994. aasta dumpinguvastase lepinguga, ei näe iseenesest ette, et mõiste „käsitletav toode“ tähistab tingimata toodet kui samasugustest toodetest koosnevat homogeenset tervikut.

43

Eelmises punktis esitatud 1994. aasta dumpinguvastase lepingu tõlgendust toetab ka WTO vaekogu mitmes aruandes esitatud tõlgendus, nagu on märkinud kohtujurist oma ettepaneku punktides 63–67.

44

Lisaks eelöeldule tuleb samuti arvesse võtta seda, kuidas on selles lepingus sisalduvaid üksikasjalikke eeskirju tõlgendanud liidu suuremad kaubanduspartnerid, nagu on täpsustatud algmääruse põhjenduses 4.

45

Nagu kohtujurist on seoses sellega oma ettepaneku punktis 60 märkinud, on teatavad kaubanduspartnerid nagu Kanada, Norra Kuningriik ja Hiina Rahvavabariik seisukohal, et käsitletav toode peab olema olemuselt homogeenne ja koosnema samasugustest toodetest. Seega ei tohi toote homogeensuse nõuet algmääruse tõlgendamisel täiesti kõrvale jätta.

46

Eeltoodud asjaolusid arvestades tuleb kontrollida, kas käesoleval juhul on vaatlusaluse toote määratlemisel tehtud ilmne hindamisviga.

47

Seoses sellega olgu meenutatud, et Euroopa Kohtu varasema otsustuspraktika kohaselt on liidu institutsioonidel ühise kaubanduspoliitika ja iseäranis kaubanduse kaitsemeetmete valdkonnas ulatuslik kaalutlusõigus nende majanduslike, poliitiliste ja õiguslike olukordade keerulisuse tõttu, mida nad uurima peavad. Niisiis peab kohtu kontroll seoses nende hinnangutega piirduma kontrolliga menetlusnormide järgimise üle, vaidlustatud valiku tegemiseks valitud faktiliste asjaolude sisulise õigsuse üle, ilmse hindamisvea puudumise üle nende faktiliste asjaolude hindamisel või võimu kuritarvitamise puudumise üle (kohtuotsus Simon, Evers & Co., C‑21/13, EU:C:2014:2154, punkt 29 ja seal viidatud kohtupraktika).

48

Kuigi vastab tõele, et dumpinguvastase uurimisega hõlmatud keraamilised laua- ja kööginõud on stiililt, kujult ja omadustelt erinevad, tuleb siiski komisjoniga nõustudes märkida, et neil on samasugused põhilised füüsilised ja tehnilised omadused, kuna kõik need nõud on teostatud keraamilisena ning on ette nähtud kokkupuuteks toiduga. Seega ei saa nende nõude kogumit pidada heterogeenseks.

49

Nagu liidu institutsioonid kohtuistungil rõhutasid, jagasid nad pealegi käsitletava toote alamgruppideks sarnaste tehingute alusel ja määrasid kindlaks kaalutud keskmise normaalväärtuse ja kaalutud keskmise ekspordihinna alamgruppide lõikes, nii et erinevusi stiilis, kujus ja omadustes võeti arvesse.

50

Lõpetuseks on eelotsusetaotluse esitanud kohus tõepoolest väljendanud eelotsusetaotluses kahtlusi seoses küsimusega, milline on mõiste „vaatlusalune toode“ määratluse mõju põhjuslikku seost ja kahju käsitlevas analüüsis, sest selle kohtu arvates oleks erinev määratlus tinginud erineva lahenduse. Siiski ei ole Euroopa Kohtule esitatud ühtki konkreetset tõendit järelduste kohta, mida oleks erineva määratluse põhjal konkreetselt võidud teha, nii et ei saa võtta seisukohta, et liidu institutsioonid on teinud ilmse hindamisvea, rajades oma analüüsi vaatlusaluse toote sellisele määratlusele, mis hõlmab keraamilisi laua- ja kööginõusid.

51

Järelikult ei ole institutsioonid teinud mingit ilmset hindamisviga, otsustades käesoleval juhul, et dumpinguvastase tollimaksuga hõlmatud eri tooted võib taandada ühele tootele, mistõttu üks ainus uurimine on põhjendatud.

52

Teiseks tuleb uurida seda, kas rakendusmäärus nr 412/2013 on kehtetu, kuna puudub piisav põhjendus, mida nõuab ELTL artikkel 296.

53

Selles küsimuses nähtub Euroopa Kohtu väljakujunenud kohtupraktikast, et ELTL artikli 296 kohased põhjendused peavad vastama asjaomase akti laadile ning neist peab selgelt ja üheselt nähtuma akti vastu võtnud institutsiooni arutluskäik, nii et huvitatud isikutel oleks võimalik mõista võetud meetme põhjendusi ja pädeval kohtul teostada oma kontrolli (kohtuotsus Banco Privado Português ja Massa Insolvente do Banco Privado Português, C‑667/13, EU:C:2015:151, punkt 44 ja seal viidatud kohtupraktika).

54

Käesolevas asjas leiab Portmeirion, et asjaomased institutsioonid ei tuvastanud ega määratlenud piisava täpsusega neid tegureid, mida nad pidasid vaatlusaluse toote määratlemisel asjakohaseks.

55

Ent ajutise määruse põhjendustes 52 ja 54–57 on esitatud põhjused, miks komisjon otsustas hõlmata selle toote määratlusega erinevad tooted. Neid kaalutlusi on korratud rakendusmääruse nr 412/2013 põhjenduses 35.

56

Neil asjaoludel nähtub rakendusmäärusest nr 412/2013 – tõlgendatuna koostoimes ajutise määrusega – selgelt ja ühemõtteliselt akti andjaks oleva institutsiooni põhjenduskäik. Lisaks tuleneb küsimuse esimesele osale antud vastusest, et rakendusmäärus nr 412/2013 võimaldab huvitatud isikutel võetud meetme põhjuseid mõista ja pädeval kohtul kontrolli teostada.

57

Seega tuleb tõdeda, et kuna rakendusmäärus nr 412/2013 sisaldab piisavat põhjendust, mida nõuab ELTL artikkel 296, siis sellel alusel seda määrust kehtetuks tunnistada ei saa.

58

Kõigist eeltoodud kaalutlustest tuleneb, et eelotsuse küsimuse analüüsimisel ei ilmnenud ühtegi rakendusmääruse nr 412/2013 kehtivust mõjutavat asjaolu.

59

Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (üheksas koda) otsustab:

Eelotsuse küsimuse uurimisel ei ilmnenud ühtki nõukogu 13. mai 2013. aasta rakendusmääruse (EL) nr 412/2013, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse ajutine tollimaks, mis on kehtestatud Hiina Rahvavabariigist pärit keraamiliste laua- ja kööginõude impordi suhtes, kehtivust mõjutavat asjaolu.