1

Peakohtujuristi tehtud uuesti läbivaatamise ettepanek käsitleb Euroopa Liidu Üldkohtu (apellatsioonikoda) otsust Missir Mamachi di Lusignano vs. komisjon (T‑401/11 P, EU:T:2014:625). Selle otsusega tühistas Üldkohus Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu otsuse Missir Mamachi di Lusignano vs. komisjon (F‑50/09, EU:F:2011:55), millega jäeti rahuldamata liidu lepinguvälise vastutuse tuvastamise hagi, mille esitas Livio Missir Mamachi di Lusignano ja milles ta palus esiteks tühistada Euroopa Komisjoni 3. veebruari 2009. aasta otsuse, millega viimane jättis rahuldamata tema taotluse hüvitada kahju, mis tekitati tema Euroopa Liidu ametnikust poja Alessandro tapmisega, ning teiseks mõista komisjonilt tema poja õigusjärglaste ja tema kasuks välja erinevad summad toimepandud tapmisega põhjustatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks.

2

Hagis väidetakse, et komisjon rikkus kohustust tagada oma ametnike kaitse, ning palutakse hüvitada ametnikule endale tekitatud mittevaraline kahju, mille hüvitamist hageja nõuab surnud ametniku laste kui viimase õigusjärglaste nimel, ning hagejale ja surnud ametniku lastele kui viimase pereliikmetele tekitatud varaline ja mittevaraline kahju.

3

Mis puudutab nõuet hüvitada hagejale ja surnud ametniku lastele tekitatud kahju, siis leidis Euroopa Liidu Üldkohus, et Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohus oleks pidanud tuvastama, et tal puudub pädevus selle nõude läbivaatamiseks, kuna see kuulub Euroopa Liidu Üldkohtu pädevusse. Sellest tulenevalt oleks ta pidanud asja vastavalt Euroopa Liidu Kohtu põhikirja I lisa artikli 8 lõikele 2 suunama Üldkohtusse.

4

Mis puudutab nõuet hüvitada ametnikule enne tema surma tekkinud kahju, siis leidis Euroopa Liidu Üldkohus, et Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtul oli küll pädevus seda lahendada, kuid ta jättis selle nõude ja halduskaebuse „vastavuse” põhimõtte alusel ekslikult vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata. Kuna menetlusstaadium ei lubanud selle nõude suhtes otsust teha, asus Euroopa Liidu Üldkohus seisukohale, et hagi see aspekt tuleks suunata tagasi Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtusse. Avaliku Teenistuse Kohus peaks siiski tuvastama, et tema ja Euroopa Liidu Üldkohtu menetluses on sama esemega kohtuasjad, ning et ta on vastavalt Euroopa Kohtu põhikirja I lisa artikli 8 lõike 3 teisele lõigule kohustatud oma pädevusest loobuma, et nende kohtuasjade suhtes saaks otsuse teha Euroopa Liidu Üldkohus.

5

Neil asjaoludel, leides, et tal on pädevus kõigi nõuete suhtes otsuse tegemiseks, otsustas Euroopa Liidu Üldkohus suunata kohtuasja tervikuna iseendale lahendamiseks esimese astme kohtuna.

6

ELTL artikli 256 lõikest 2 tuleneb, et Euroopa Liidu Üldkohtu otsuseid, mis on tehtud Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu otsuste peale esitatud apellatsioonkaebuse kohta, võib Euroopa Kohus erandkorras teista Euroopa Kohtu põhikirjas sätestatud tingimustel ja ulatuses, kui valitseb tõsine oht, et need otsused mõjutavad liidu õiguse ühtsust või järjepidevust.

7

Peakohtujuristi 9. augustil 2014 tehtud uuesti läbivaatamise ettepaneku aluseks on Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikkel 62, mille kohaselt võib peakohtujurist teha ettepaneku Euroopa Liidu Üldkohtu otsuse teistmiseks Euroopa Kohtus, kui ta leiab, et valitseb tõsine oht, et see otsus mõjutab liidu õiguse ühtsust või järjepidevust.

8

Sellega seoses nähtub Euroopa Kohtu kodukorra artikli 193 lõikest 4, et kui selline ettepanek tehakse, siis otsustab uuesti läbivaatamisega tegelev koda, kas Euroopa Liidu Üldkohtu lahend tuleb uuesti läbi vaadata, ning kui see on nii, siis otsuses Euroopa Liidu Üldkohtu lahend uuesti läbi vaadata nimetatakse üksnes uuesti läbivaatamise esemeks olevad küsimused.

9

Käesoleval juhul leiab uuesti läbivaatamisega tegelev koda, et on alust kohtuotsus Missir Mamachi di Lusignano vs. komisjon (EU:T:2014:625) uuesti läbi vaadata.

10

Uuesti läbivaatamise esemeks olev küsimus on esitatud käesoleva otsuse resolutsiooni punktis 2.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (uuesti läbivaatamisega tegelev koda) otsustab: