1.

Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95, Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta artikli 3 lõike 1 kolmandat lõiku tuleb tõlgendada selliselt, et mõistest „pädev asutus” nimetatud sätte tähenduses tuleb aru saada nii, et see on asutus, kellel on siseriiklike õigusnormide kohaselt pädevus asjaomaseid uurimis- ja menetlustoiminguid teha ja see asutus võib olla muu asutus kui see, kes on pädev rahalisi vahendeid andma või nõudma tagasi liidu finantshuve kahjustades põhjendamatult saadud summad.

2.

Määruse nr 2988/95 artikli 3 lõike 1 kolmandat lõiku tuleb tõlgendada nii, et eiramisega seotud juurdluse või kohtumenetluse algatamisest on teatatud „kõnealusele isikule” selle sätte tähenduses, kui kõik faktilised asjaolud võimaldavad järeldada, et juurdluse või kohtumenetluse algatamisest on kõnealusele isikule tegelikult teatatud. Juriidilise isiku puhul on see tingimus täidetud, kui toimingutest on tegelikult teatatud isikule, keda võib siseriiklike õigusnormide kohaselt pidada tegutsevaks kõnealuse juriidilise isiku nimel, mis tuleb välja selgitada eesotsusetaotluse esitanud kohtul.

3.

Määruse nr 2988/95 artikli 3 lõike 1 kolmandat lõiku tuleb tõlgendada nii, et juurdluse või kohtumenetluse algatamisega seoses peab olema piisava täpsusega välja toodud tehingud, millega eiramiskahtlused seonduvad, et seda saaks pidada „juurdluse või kohtumenetluse algatamiseks” kõnealuse sätte tähenduses. See täpsuse nõue nõuda siiski, et juurdlust või kohtumenetlust algatades oleks mainitud konkreetse karistuse määramise või haldusmeetme võtmise võimalust. Eelotsusetaotluse esitanud kohtul tuleb kontrollida, kas põhikohtuasjas käsitletava aruande puhul on see tingimus täidetud.

4.

Määruse nr 2988/95 artikli 3 lõike 1 teist lõiku tuleb tõlgendada nii, et nõue, mille kohaselt peab eeskirjade eiramiste vahel olema ajaline seos, et neid saaks pidada „korduvaks eeskirjade eiramiseks” selle sätte tähenduses, näeb ette vaid selle, et ajavahemik, mis iga eeskirjade eiramist eelmisest eeskirjade eiramisest eraldab, on lühem kui selle lõike esimeses lõigus ette nähtud aegumistähtaeg. Niisugused eeskirjade eiramised nagu põhikohtuasjas, mis on seotud tootja suhkruvarude koguse arvutamisega ja mis leidsid aset erinevatel turustusaastatel, tuues kaasa selle, et suhkrutootja deklareeris need suhkrukogused valesti ja talle hüvitati seetõttu põhjendamatult suhkru ladustamiskulusid, kujutavad endast põhimõtteliselt „korduvat eeskirjade eiramist” nr 2988/95 artikli 3 lõike 1 teise lõigu tähenduses, mida tuleb kontrollida eelotsusetaotluse esitanud kohtul.

5.

Määruse nr 2988/95 artikli 3 lõike 1 teist lõiku tuleb tõlgendada nii, et eeskirjade eiramiste kogumi kvalifitseerimist „jätkuvaks või korduvaks eeskirjade eiramiseks” selle sätte tähenduses ei välista see, kui pädev asutus ei ole kõnealust isikut regulaarselt ja süvendatult kontrollinud.

6.

Määruse nr 2988/95 artikli 3 lõike 1 neljandat lõiku tuleb tõlgendada nii, et selles lõigus ette nähtud tähtaeg hakkab jätkuva või korduva eeskirjade eiramise puhul kulgema päevast, mil eeskirjade eiramine lõpeb, sõltumata sellest, mis kuupäeval pädevad siseriiklikud ametiasutused vastavast eiramisest teada said.

7.

Määruse nr 2988/95 artikli 3 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et pädeva asutuse poolt juurdluse või kohtumenetluse algatamine, millest on kõnealusele isikule selle lõike kolmanda lõigu kohaselt teatatud, ei katkesta nimetatud lõike neljandas lõigus ette nähtud tähtaja kulgemist.