1

Hageja European Coalition to End Animal Experiments on Euroopa loomakaitse ühendus. Tegemist on osaühinguga, kelle asukoht on Londonis (Ühendkuningriik) ja kelle liikmeteks on organisatsioonid 22 liikmesriigis. Euroopa Kemikaaliamet (edaspidi „kemikaaliamet”) on seda osaühingut tunnustatud sidusrühma esindajana, keda on akrediteeritud ja volitatud osalema kemikaaliameti liikmesriikide ja riskihindamise komiteede koosolekutel vaatlejana.

2

Kemikaaliamet algatas 28. veebruaril 2011 vastavuskontrollimenetluse toimiku kohta, mis käsitles Lanxess Deutschland GmbH (edaspidi „Lanxess”) esitatud taotlust registreerida kemikaal trifenüülfosfaat.

3

Kemikaaliamet nõudis 5. aprilli 2012. aasta otsusega (edaspidi „5. aprilli 2012. aasta otsus”), mis käsitles registreerimistaotluste vastavuskontrolli Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ja millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet ning muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93, komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, lk 1), artikli 41 lõike 3 alusel, Lanxessilt eelkõige uuringu läbiviimist kemikaali trifenüülfosfaat toksilisuse kohta teise liigi, nimelt jänese sünnieelsel arenguperioodil, ja andis talle täiendava teabe esitamiseks aega 24 kuud.

4

Lanxess esitas 5. juulil 2012 selle otsuse peale kemikaaliameti apellatsiooninõukogule määruse nr 1907/2006 artikli 91 lõike 1 alusel kaebuse. Selles sättes on ette nähtud, et kemikaaliameti apellatsiooninõukogule võib edasi kaevata ameti poolt vastavalt artiklile 9, artiklile 20, artikli 27 lõikele 6, artikli 30 lõigetele 2 ja 3 ning artiklile 51 vastu võetud otsuseid.

5

Kemikaaliameti apellatsiooninõukogu lubas hagejal 26. septembri 2012. aasta otsusega astuda Lanxessi nõude toetuseks menetlusse vastavalt komisjoni 1. augusti 2008. aasta määruse (EÜ) nr 771/2008, millega kehtestatakse Euroopa Kemikaaliameti apellatsiooninõukogu töökorraldus ja menetluskord (ELT L 206, lk 5), artikli 8 lõikele 1.

6

Kemikaaliameti apellatsiooninõukogu jättis 10. oktoobri 2013. aasta otsusega (edaspidi „vaidlustatud otsus”) Lanxessi kaebuse rahuldamata ja otsustas, et apellatsioonitasu ei tagastata, jättis Lanxessi kulude hüvitamise nõude rahuldamata ja kohustas viimast esitama asjaomase teabe 24 kuu jooksul alates vaidlustatud otsuse teatavaks tegemisest.

7

Vaidlust ei ole selles, et Lanxess ei esitanud vaidlustatud otsuse tühistamiseks hagi ELTL artikli 263 neljanda lõigu alusel.

8

Hageja esitas käesoleva menetluse algatamiseks hagiavalduse, mis saabus Üldkohtu kantseleisse 9. detsembril 2013. Üldkohtu kantseleisse 19. detsembril 2013 saabunud kirjas esitas hageja parandatud hagiavalduse.

9

Ettekandja-kohtuniku ettekande alusel esitas Üldkohus (viies koda) Üldkohtu kodukorra artiklis 64 ette nähtud menetlust korraldava meetmena hagejale kirjaliku küsimuse. Hageja vastas sellele ettenähtud tähtaja jooksul.

10

Euroopa Komisjon esitas 23. mail 2014 avalduse astuda menetlusse kemikaaliameti nõude toetuseks.

11

Üldkohtu kantseleisse 5. juunil 2014 saabunud eraldi dokumendiga esitas kemikaaliamet kodukorra artikli 114 alusel vastuvõetamatuse vastuväite.

12

12. augustil 2014 esitas hageja Üldkohtu kantseleisse märkused kemikaaliameti esitatud vastuvõetamatuse vastuväite kohta.

13

Hageja palub Üldkohtul:

14

Kemikaaliamet palub vastuvõetamatuse vastuväites Üldkohtul:

15

Vastavalt kodukorra artiklile 114 on juhul, kui pool palub Üldkohtul lahendada vastuväide või menetlusküsimus, mis ei puuduta kohtuvaidluse sisu, edasine menetlus vastuvõetamatuse vastuväite kohta suuline, kui Üldkohus ei otsusta teisiti. Käesoleval juhul peab Üldkohus toimikumaterjale piisavalt selgeks ja otsustab, et vajadus suulise menetluse algatamiseks puudub.

16

Määruse nr 1907/2006 artikli 94 lõikes 1 on ette nähtud, et Üldkohtule või Euroopa Kohtule võib esitada hagi vastavalt ELTL artiklile 263, et vaidlustada kemikaaliameti apellatsiooninõukogu otsus või kemikaaliameti enda otsus, kui puudub apellatsiooninõukogule edasikaebuse esitamise õigus.

17

ELTL artikli 263 neljandas lõigus on käsitletud kolme olukorda, mil iga füüsiline või juriidiline isik võib esitada tühistamishagi. Selle artikli esimeses ja teises lõigus sätestatud tingimustel võib isik hagi esitada esiteks temale adresseeritud akti vastu, teiseks teda otseselt ja isiklikult puudutava akti vastu ning kolmandaks üldkohaldatava akti vastu, mis puudutab teda otseselt ega sisalda rakendusmeetmeid.

18

Hageja kinnitas, et vaidlustatud otsus on temale adresseeritud. Teise võimalusena väitis ta, et ta vastab ka ELTL artikli 263 neljandas lõigus osutatud teise ja kolmanda olukorra tingimustele. Lisaks täpsustas ta märkustes vastuvõetamatuse vastuväite kohta, et ta esitas käesoleva hagi enda nimel, mitte Lanxessi esindajana.

19

Kemikaaliamet leiab, et hageja ei ole vaidlustatud otsuse adressaat ning vaidlustatud otsus ei puuduta teda otseselt ja isiklikult. Ka ei ole vaidlustatud otsus üldkohaldatav akt.

20

Käesolevas kohtuvaidluses on pooled põhimõtteliselt erineval seisukohal küsimuses, kas hagejale on isikuna, kellel on lubatud astuda kemikaaliameti apellatsiooninõukogus toimunud menetlusse, adresseeritud vaidlustatud otsus, see tähendab otsus kaebuse kohta, mis on esitatud määruse nr 1907/2006 artikli 91 lõike 1 alusel.

21

Liikmesriikide või institutsioonide esitatud tühistamishagide raames välja kujundatud kohtupraktika kohaselt on õigusaktid, mille peale võib esitada hagi ELTL artikli 263 tähenduses, kõik institutsioonide poolt vastu võetud normid, mille eesmärk on sõltumata nende vormist tekitada siduvaid õiguslikke tagajärgi (kohtuotsused, 31.3.1971, komisjon vs. nõukogu, 22/70, EKL, EU:C:1971:32, punkt 42, ja 13.10.2011, Deutsche Post ja Saksamaa vs. komisjon, C‑463/10 P ja C‑475/10 P, EKL, EU:C:2011:656, punkt 36).

22

Kui institutsiooni akti peale on tühistamishagi esitanud juriidiline või füüsiline isik, on Euroopa Kohus korduvalt otsustanud, et niisugune hagi on vastuvõetav ainult juhul, kui kõnealuse akti siduvad õiguslikud tagajärjed puudutavad hageja huve, tuues kaasa selge muutuse tema õiguslikus seisundis (kohtuotsused, 11.11.1981, IBM vs. komisjon, 60/81, EKL, EU:C:1981:264, punkt 9, ja 17.7.2008, Athinaïki Techniki vs. komisjon, C‑521/06 P, EKL, EU:C:2008:422, punkt 29). Tuleb rõhutada, et see kohtupraktika on välja kujundatud niisuguseid hagisid menetledes, mille füüsilised või juriidilised isikud on Euroopa Liidu Kohtule esitanud aktide vastu, mille adressaadid nad ise olid (eespool punktis 21 viidatud kohtuotsus, Deutsche Post ja Saksamaa vs. komisjon, EU:C:2011:656, punkt 38).

23

Teisisõnu kujutab endast otsus, milles on kindlaks määratud selle adressaadid, tahteavalduse väljendust ametiasutuselt, kes soovib adressaatide suhtes kehtestada mingit õiguslikku tagajärge (vt selle kohta kohtuotsus, 6.4.1995, BASF jt vs. komisjon, T‑80/89, T‑81/89, T‑83/89, T‑87/89, T‑88/89, T‑90/89, T‑93/89, T‑95/89, T‑97/89, T‑99/89–T‑101/89, T‑103/89, T‑105/89, T‑107/89 ja T‑112/89, EKL, EU:T:1995:61, punktid 73 ja 74, ning kohtujuristi ettepanek, Roemer, liidetud kohtuasjad Lemmerz-Werke jt vs. Ülemamet, 53/63 ja 54/63, EU:C:1963:29, lk 518). Niisugune otsus peab tekitama oma adressaatidele õiguslikke tagajärgi (vt selle kohta kohtuotsus, 5.12.1963, Lemmerz-Werke jt vs. Ülemamet, 53/63 ja 54/63, EU:C:1963:54, lk 506). Samasuguse tõlgenduseni jõuab ka ELTL artikli 288 neljanda lõigu alusel, mille kohaselt on otsus, milles täpsustatakse selle adressaadid, siduv vaid nimetatud adressaatidele.

24

Kohtupraktika kohaselt tähendab mõiste „adressaat” isikut, kelle isikusamasus on vaidlustatud otsuses piisavalt kindlaks määratud ja kellele otsus on adresseeritud (vt selle kohta kohtuotsus, 14.12.2006, Raiffeisen Zentralbank Österreich jt vs. komisjon, T‑259/02–T‑264/02 ja T‑271/02, EKL, EU:T:2006:396, punkt 72). Otsuste ja üldkohaldatavate aktide vahelise erinevuse kohta on sedastatud, et otsuse peamised tunnused tulenevad nende adressaatide, nimetatud või identifitseeritavate isikute piiratud arvust, kellele see otsus on suunatud (vt selle kohta kohtuotsus, 14.12.1962, Confédération nationale des producteurs de fruits et légumes jt vs. nõukogu, 16/62 ja 17/62, EU:C:1962:47, lk 918).

25

Selle kohta on otsustatud, et ELTL artikli 263 kuuenda lõigu tähenduses on teatavakstegemine toiming, millega üksikakti koostaja teeb selle akti adressaatidele teatavaks ja võimaldab neil selliselt aktiga tutvuda. Selline tõlgendus tuleneb ka ELTL artikli 297 lõike 2 kolmandast lõigust, mille kohaselt tehakse otsused nende adressaatidele teatavaks ning need jõustuvad selle teatavakstegemisega (vt selle kohta kohtuotsus 19.6.2009, Qualcomm vs. komisjon, T‑48/04, EKL, EU:T:2009:212, punkt 46 ja seal viidatud kohtupraktika).

26

Neist sätetest ja eespool, punktides 21–25 viidatud kohtupraktikast tuleneb, et hagejat ei saa käsitada vaidlustatud otsuse adressaadina esiteks formaalse tingimuse tõttu, mille kohaselt teda peab otsesõnu olema nimetatud adressaadina, või teiseks sisulise tingimuse tõttu, mille kohaselt peab kõnealusest otsusest tulenema, et teda on seal käsitatud otsuse adressaadina, väljendades sellega koostaja tahet tekitada siduvaid õiguslikke tagajärgi, mis puudutavad tema huve ja toovad kaasa selge muutuse tema õiguslikus seisundis.

27

Käesolevas kohtuasjas kinnitas hageja, et ta on vaidlustatud otsuse adressaat. Tema arvates on see otsus adresseeritud nii temale kui menetlusse astujale kui ka temale kui menetluse poolele, sest ta osales Lanxessi kaebuse menetluses ja kemikaaliameti apellatsiooninõukogu lükkas mõne tema argumendi tagasi.

28

Siinkohal tuleb märkida, et kemikaaliamet ei vaidle vastu, et vaidlustatud otsus tehti hagejale teatavaks. Nimelt ilmneb määruse nr 771/2008 artikli 22 lõikest 1, et kantselei sekretär peab tagama kemikaaliameti apellatsiooninõukogu otsuste ja teatiste kättetoimetamise pooltele ja menetlusse astujatele.

29

Veelgi enam, täpselt on teada, et vaidlustatud otsuse algusosas on märgitud nimeliselt ära kaebuse esitaja ja menetlusse astuja kemikaaliameti apellatsioonikoja menetluses ning nende esindajad.

30

Samas ei nähtu sellest, et hageja on vaidlustatud otsuse adressaat.

31

Adressaadi formaalse mõiste kohta tuleb märkida, et vaidlustatud otsuses ei ole kusagil otsesõnu kindlaks määratud, kes on selle adressaat või adressaadid. Pelk asjaolu, et hagejat on selles nimetatud menetlusse astujana või see, et ta osales Lanxessi algatatud menetluses kemikaaliameti apellatsiooninõukogus, ei tähenda automaatselt seda, et ta on vaidlustatud otsuse adressaat. Sellest järeldub, et eespool punktis 26 nimetatud tingimus, mis puudutab esimest olukorda, ei ole täidetud.

32

Eespool punktis 26 kindlaks tehtud sisulise tingimusega seoses tuleb kontrollida, kas määruse nr 771/2008 erisätetes on ära määratud hageja staatus vaidlustatud otsuse adressaadina ja kas niisugune staatus ilmneb vaidlustatud otsuse sisust.

33

Esiteks tuleb määruse nr 771/2008 erisätete kohta märkida, et kemikaaliameti apellatsiooninõukogu menetlusse astujal ei ole muid õigusi peale määrusega nr 771/2008 antud õiguste. Selle määrusega kehtestatud süsteemi analüüsi tulemusena tuleb rõhutada, et menetlusse astumisega ei saa menetlusse astuja samasuguseid menetlusõigusi, nagu on kohtuasja pooltel.

34

Konkreetsemalt tuleb märkida, et määruses nr 771/2008 eristatakse kemikaaliameti apellatsiooninõukogus toimuva menetluse osalistena „pooli” ja „menetlusse astujaid”. Nii nähtub see eristus ka määruse artikli 21 lõikest 1. Määruse nr 771/2008 tähenduses on pool isik, kes koostas kõnealuse menetluse algatamist käsitleva dokumendi. Vastavalt määruse artikli 21 lõike 1 punktile d on vaidlustatud otsuse algusosas nimetatud kemikaaliameti apellatsiooninõukogus toimunud menetluse kaebuse esitaja ja menetlusse astujana Lanxessi ja hagejat ning nende esindajate nimesid. Samas ei ole selle eesmärk, et otsuses nimetatakse säte, milles on ette nähtud teatavate andmete, kaasa arvatud menetluspoolte ja menetlusse astujate nimed, näidata, et kõik kemikaaliameti apellatsiooninõukogus toimunud menetluse osalised on apellatsiooninõukogu iga vastu võetud otsuse adressaadid.

35

Veelgi enam, määruse nr 771/2008 artikli 8 lõike 3 kohaselt piirdub menetlusse astumise avaldus poole nõude toetamisega või sellele vastu olemisega. Seega on menetlusse astumine kemikaaliameti apellatsiooninõukogus toimuva põhimenetluse suhtes aktsessoorne. Siinkohal tuleb märkida, et Lanxess ei ole ELTL artikli 263 neljanda lõigu alusel vaidlustatud otsuse tühistamiseks hagi esitanud ja seega on vaidlustatud otsus muutunud tema suhtes lõplikuks.

36

Lisaks sõltub menetlusse astumise eesmärk samuti menetluspoole kaebuse vastuvõetavusest. Nimelt loetakse määrus nr 771/2008 artikli 11 lõike 1 punkti d kohaselt kaebus vastuvõetamatuks juhul, kui kaebuse esitaja ei kuulu kemikaaliameti vaidlustatud otsuse adressaatide hulka, samuti ei ole kaebuse esitaja võimeline tõendama, et otsus teda otseselt ja isiklikult puudutab. Eelnevast järeldub, et menetlusse astuja peab aktsepteerima kemikaaliameti apellatsiooninõukogus toimuvat menetlust sellisena, nagu see on tema menetlusse astumise ajal.

37

Eespool punktides 32–36 viidatud kaalutlustest tuleneb, et ühestki määruse nr 771/2008 erisättest lähtudes ei ole hagejal vaidlustatud otsuse adressaadi staatust.

38

Neid asjaolusid arvestades imestab hageja, et isik võib esitada liidu kohtule hagi juhul, kui kemikaaliameti apellatsiooninõukogu jätab tema menetlusse astumise avalduse rahuldamata, aga ta ei saa kemikaaliameti apellatsiooninõukogu poolt loa saanud menetlusse astujana vaidlustada vaidlustatud otsuse põhjendatust.

39

Tuleb meenutada, et isik, kes esitab menetlusse astumise avalduse, on selle avalduse rahuldamata jätmise otsuse adressaat. Sel juhul tuleneb kõnealuse isiku adressaadi staatus vahetult määruse nr 771/2008 artikli 8 lõikest 5. Nimetatud säte on kooskõlas üldise eeskirjaga, mille kohaselt on menetlusse astuja õigus kasutada õiguskaitsevahendit piiratud olukordadega, kui kõnealune akt teda otseselt puudutab, välja arvatud hagid, mille ta esitab otsuste peale, millega jäeti menetlusse astumise avaldus rahuldamata. Liidu kohtus toimuvate menetluste puhul kajastab seda põhimõtet Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 56 lõige 2, milles on ette nähtud, et menetlusse astujad, välja arvatud liikmesriigid ja liidu institutsioonid, võivad Üldkohtu otsuse edasi kaevata üksnes juhul, kui Üldkohtu otsus neid otseselt mõjutab.

40

Teiseks tuleb kontrollida, kas hageja staatus sisulise adressaadina selgub vaidlustatud otsuse sisust, arvestades eespool punktis 26 kirjeldatud teise olukorraga seotud tingimusi.

41

Vaidlustatud otsuses jättis kemikaaliameti apellatsiooninõukogu rahuldamata Lanxessi kaebuse 5. aprilli 2012. aasta otsuse peale ja otsustas, et viimane peab esitama asjaomase teabe 24 kuu jooksul alates vaidlustatud otsuse teatavaks tegemisest.

42

Tuleb nentida, et kuna vaidlustatud otsuse tegemise aluseks oli Lanxessi kaebus, milles ta vaidlustas oma kohustust viia registreerimistaotluste vastavuskontrolli raames läbi kemikaali trifenüülfosfaat toksilisuse uuring teise liigi sünnieelsel arenguperioodil.

43

Tuleb märkida, et vaidlustatud otsus tekitab seega ainult Lanxessi huve puudutavaid siduvaid õiguslikke tagajärgi, tuues kaasa selge muutuse tema õiguslikus seisundis. Lanxess kui kemikaaliameti apellatsioonikojale kaebuse esitaja on vaidlustatud otsuse adressaat.

44

Seevastu ei tekitata ega muudeta vaidlustatud otsusega, nagu sellele on viidatud käesolevas hagis, hageja õigusi ega juriidilisi kohustusi. Tuleb tuvastada, et ei otsuse resolutsioonist ega selle põhjendustest, mille alusel otsus tehti, ega ka otsuse algusosast ei ilmne kemikaaliameti apellatsioonikoja tahe muuta hageja õiguslikku seisundit. Kuna hageja väidab, et kemikaaliameti apellatsioonikoda lükkas otsuse põhjendustes tema poolt menetluse käigus esitatud argumendid tagasi, tuleb märkida, et ta ei seleta, kuidas oleks nende tagasilükkamine muutnud tema õiguslikku seisundit.

45

Eelnevast tuleneb, et kemikaaliameti apellatsioonikoda väljendas vaidlustatud otsuses oma tahet muuta üksnes Lanxessi õiguslikku seisundit. Seega ei ole hageja puhul eespool punktis 26 kirjeldatud teise olukorraga seotud tingimused täidetud.

46

Arvestades kolmandaks seda, et hageja ei saa tugineda oma staatusele vaidlustatud otsuse sisulise adressaadina ei määruse nr 771/2008 erisätte alusel, mis annaks talle niisuguse õiguse, ega kemikaaliameti apellatsioonikoja tahte alusel, mida viimane väljendas asjaomase otsuse sisus, on hageja argumendid, milles ta väidab esiteks, et üksnes niisugune organisatsioon nagu tema saab kaitsta kõnealuste katseloomade huve, teiseks, et kemikaaliameti apellatsioonikoda tunnustas tema huvi astuda apellatsioonikojas toimuvasse menetlusse, või kolmandaks, et eeskirjad valitsusväliste organisatsioonide hagi esitamise õiguse kohta on muudes õigussüsteemides palju suurema ulatusega, käesolevas kontekstis tulemusetud.

47

Järelikult tuleneb eeltoodust, et hageja ei ole vaidlustatud otsuse adressaat.

48

Arvestades asjaolu, et hageja ei ole vaidlustatud otsuse adressaat, saab ta vastavalt ELTL artikli 263 neljandas lõigus osutatud teisele olukorrale esitada selle akti vastu tühistamishagi üksnes siis, kui see puudutab teda otseselt.

49

Mis puudutab otsest puutumust, siis eeldab see tingimus väljakujunenud kohtupraktika kohaselt esiteks, et vaidlustatud meede avaldab otseselt mõju isiku õiguslikule seisundile ega jäta – teiseks – meedet rakendama kohustatud adressaadile mingit kaalutlusõigust: akti rakendamine on puhtautomaatne ja tuleneb vaid liidu õigusnormidest, ilma et kohaldataks muid vahenorme (kohtuotsused, 5.5.1998, Dreyfus vs. komisjon, C‑386/96 P, EKL, EU:C:1998:193, punkt 43; 29.6.2004, Front national vs. parlament, C‑486/01 P, EKL, EU:C:2004:394, punkt 34; ja 10.9.2009, komisjon vs. Ente per le Ville vesuviane ja Ente per le Ville vesuviane vs. komisjon, C‑445/07 P ja C‑455/07 P, EKL, EU:C:2009:529, punkt 45).

50

Seega tuleb kontrollida hageja argumenti, et vaidlustatud otsus puudutab teda otseselt.

51

Kemikaaliameti arvates ei anna asjaolu, et hagejal lubati astuda kemikaaliameti apellatsioonikojas toimuvasse menetlusse, talle õigust esitada käesolevat hagi. Vaidlustatud otsus ei mõjuta otseselt tema õiguslikku seisundit.

52

Kõigepealt tuleb meenutada, et vaidlustatud otsusega jättis kemikaaliameti apellatsioonikoda Lanxessi 5. aprilli 2012. aasta otsuse peale esitatud kaebuse rahuldamata ja otsustas, et viimane peab esitama 24 kuu jooksul alates vaidlustatud otsuse teatavaks tegemisest asjaomase teabe. Käesolevas hagis palub hageja vaidlustatud otsuse tühistada osas, milles sellega pandi Lanxessile kohustus viia registreerimistaotluste vastavuskontrolli raames läbi kemikaali trifenüülfosfaat toksilisuse uuring teise liigi sünnieelsel arenguperioodil.

53

Sellest järeldub, et vaidlustatud otsusega, nagu sellele on viidatud käesolevas hagis, mõjutatakse otseselt üksnes Lanxessi õiguslikku seisundit.

54

Põhjendades oma seisukohta, et vaidlustatud otsus puudutab teda otseselt, toob hageja esiteks välja, et tema õigus hagi esitada tuleneb asjaolust, et kemikaaliameti apellatsioonikoda tunnustas tema huvi astuda menetlusse, ja rõhutab enda huvi tema argumentidega nõustumise suhtes.

55

Siinkohal tuleb märkida, et määruse nr 771/2008 artikli 8 lõike 1 kohaselt võib isik, kes tõendab oma huvi apellatsiooninõukogule esitatud juhtumi tulemuste vastu, astuda menetlusse.

56

Tuleb meenutada, et erinevalt kemikaaliameti apellatsioonikojast peab Üldkohus juhul, kui ta hindab huvi apellatsiooninõukogule esitatud juhtumi tulemuste vastu, otsese puutumuse hindamisel kontrollima esiteks seda, kas vaidlustatud meede avaldab otseselt mõju isiku õiguslikule seisundile, ning teiseks, et see ei jäta meedet rakendama kohustatud adressaadile mingit kaalutlusruumi – akti rakendamine on puhtautomaatne ja tuleneb vaid liidu õigusnormidest, ilma et kohaldataks muid vahenorme. Seega ei käsitleta niisuguse hindamise käigus hageja huvi käesoleva hagi esitamise vastu, vaid ennekõike küsimust, kas käesolevas kohtuasjas vaidlustatud otsus avaldab tegelikult ja otseselt mõju tema õiguslikule seisundile.

57

Apellatsioonikoja otsus lubada hagejal menetlusse astuda ei kohusta kuidagi Üldkohut, kui ta käesolevas kohtuasjas hindab hageja õigust hagi esitada. Järelikult ei tähenda asjaolu, et apellatsioonikoda tunnustas tema huvi astuda määruse nr 771/2008 artikli 8 lõike 1 tähenduses menetlusse, et vaidlustatud otsus hagejat otseselt mõjutaks.

58

Veelgi enam, pelk asjaolu, et ei nõustutud mitte kõigi hageja argumentidega kolmanda isiku nõuete toetuseks, ei tähenda, et vaidlustatud otsus mõjutab otseselt hageja õiguslikku seisundit.

59

Teiseks väidab hageja, et üksnes niisugune organisatsioon nagu tema saab kaitsta kõnealuste katseloomade huve. Ta leiab, et kui tema ei saa vaidlustatud otsust vaidlustada, ei kaitsta kõnealuste loomade huve õiguslikult tõhusalt.

60

Tuleb meenutada, et vaidlustatud otsus, nagu sellele on viidatud käesolevas hagis, käsitleb Lanxessi kohustust viia registreerimistaotluste vastavuskontrolli raames läbi kemikaali trifenüülfosfaat toksilisuse uuring teise liigi sünnieelsel arenguperioodil. Väites, et üksnes niisugune organisatsioon nagu tema saab kaitsta kõnealuste katseloomade huve, ei esita hageja ühtegi argumenti, mis tõendaks, et vaidlustatud otsus mõjutab otseselt tema õiguslikku seisundit.

61

Neil asjaoludel tuleb lisaks märkida, et kemikaaliameti apellatsioonikoda on kohustatud järgima sellistes otsustes nagu vaidlustatud otsus määruse nr 1907/2006 ja EL toimimise lepingu sätteid. Määruse nr 1907/2006 artikli 25 lõike 1 kohaselt tehakse käesoleva määruse kohaldamisel selgroogsete loomadega katseid ainult viimase abinõuna, kui neid ei ole võimalik vältida. Selle määruse põhjenduses 47 on märgitud, et kemikaaliamet peab tagama, et loomkatsete vähendamine oleks peamine kaalutlus sidusrühmadele juhiste väljatöötamisel ja nende ajakohastamisel ning ameti enda menetlustes. ELTL artiklis 13 on ette nähtud, et liit pöörab täit tähelepanu loomade kui aistimisvõimeliste olendite heaolu nõuetele, respekteerides samal ajal liikmesriikide õigus- või haldusnorme ja tavasid, mis iseäranis käsitlevad riitusi, kultuuritraditsioone ja piirkondlikku pärandit.

62

Hagejal oli lubatud menetlusse astujana osaleda kemikaaliameti apellatsioonikoja menetluses ja tal oli võimalus esitada kogu vajalik teave, et apellatsioonikoda saaks otsuse tegemisel kõiki asjaolusid arvesse võtta. Samas ei saa hageja tugineda eespool punktis 61 viidatud sätetele, et tugineda asjaolule, et käesoleval juhul on ta vaidlustatud otsusest otseselt puudutatud.

63

Kuivõrd hageja tugineb asjaolule, et kõnealuste katseloomade huvide kohtulik kaitse annab õigustuse asuda seisukohale, et vaidlustatud otsus puudutab teda otseselt, tuleb nentida, et isegi kui väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peab eraõiguslikele isikutele olema tagatud neile liidu õiguskorrast tulenevate õiguste tõhus kohtulik kaitse ja isegi kui see osutuks tõendatuks, ei saa niisuguse kaitse õigusele viitamine seada kahtluse alla ELTL artikli 263 neljandas lõigus sätestatud tingimusi (vt kohtumäärus, 24.9.2009, Município de Gondomar vs. komisjon, C‑501/08 P, EU:C:2009:580, punkt 38 ja seal viidatud kohtupraktika).

64

Kolmandaks piisab seoses hageja argumendiga, et eeskirjad valitsusväliste organisatsioonide hagi esitamise õiguse kohta on muudes õigussüsteemides palju suurema ulatusega, sellest, kui märkida, et erinevate menetluseeskirjade olemasolu muudes õigussüsteemides ei sea kahtluse alla ELTL artikli 263 neljandas lõigus kehtestatud nõudeid.

65

Neljandaks tuleb seoses hageja argumentidega, mille kohaselt esiteks lahendas vaidlustatud otsus tähtsa õigusküsimuse muude kemikaaliametis toimuvate menetluste jaoks, mida tuleb seega kohaldada seoses kõigi ainetega, mida toodetakse või imporditakse vähemalt 1000 tonni ja millele on viidatud määruse nr 1907/2006 X lisas, ja teiseks on hageja huvitatud vaidlustatud otsuses tõstatatud üldisest küsimusest, rõhutada, et liidu kohtumenetluses ei tunta õigusabinõu, mis võimaldaks kohtunikul võtta seisukohta üldist laadi või põhimõttelise avalduse kohta (vt kohtuotsus, 15.12.2005, Infront WM vs. komisjon, T‑33/01, EKL, EU:T:2005:461, punkt 171 ja seal viidatud kohtupraktika).

66

Seega ei ole hageja esitanud käesolevas kohtuasjas ühtegi argumenti, mis tõendaks, et vaidlustatud otsus mõjutas otseselt tema õiguslikku seisundit. Sellest järeldub, et vaidlustatud otsus ei puuduta hagejat otseselt, nagu sellele on viidatud käesolevas tühistamishagis.

67

Arvestades, et otsese puutumuse kriteerium on identne ELTL artikli 263 neljandas lõigus osutatud teise ja kolmanda olukorra puhul ja et hageja ei ole eespool punktides 49–66 nimetatud põhjustel vaidlustatud otsusest, nagu sellele on viidatud käesolevas hagis, otseselt puudutatud, ei ole käesoleval juhul ELTL artikli 263 neljandas lõigus osutatud kolmanda olukorra tingimused samuti täidetud.

68

Täiendavalt tuleb uurida, kas vaidlustatud otsus on ELTL artikli 263 neljandas lõigus osutatud kolmanda olukorra tähenduses üldkohaldatav akt.

69

Siinkohal leiab kemikaaliamet, et vaidlustatud otsus ei ole üldkohaldatav akt.

70

Tuleb nentida, et ELTL artikli 263 neljanda lõigu kolmanda olukorra tähenduses tuleb üldkohaldatava akti mõistet mõista nii, et see hõlmab kõiki üldakte peale seadusandlike aktide (kohtumäärused, 4.6.2012, Eurofer vs. komisjon, T‑381/11, EKL, EU:T:2012:273, punkt 42, ja 7.3.2014, FESI vs. nõukogu, T‑134/10, EKL, EU:T:2014:143, punkt 23).

71

Käesolevas kohtuasjas ei ole vaidlustatud otsus seadusandlik akt, sest see ei ole vastu võetud ELTL artikli 289 lõigetes 1–3 ette nähtud seadusandlikus tavamenetluses ega seadusandlikus erimenetluses (vt selle kohta kohtuotsus, 25.10.2011, Microban International ja Microban (Europe) vs. komisjon, T‑262/10, EKL, EU:T:2011:623, punkt 21, ja eespool punktis 70 viidatud kohtumäärus FESI vs. nõukogu, EU:T:2014:143, punkt 25).

72

Peale selle tuleb rõhutada, et vaidlustatud otsus ei ole üldkohaldatav selles mõttes, et ta ei laiene objektiivselt määratletud olukordadele ning tal ei ole õiguslikku mõju üldiselt ja abstraktselt määratletud isikute rühmadele (vt selle kohta kohtumäärused, 21.1.2014, Bricmate vs. nõukogu, T‑596/11, EU:T:2014:53, punkt 65, ja eespool punktis 70 viidatud FESI vs. nõukogu, EU:T:2014:143, punkt 24). Vaidlustatud otsus, nagu sellele on viidatud käesolevas hagis, käsitleb Lanxessi kohustust viia registreerimistaotluste vastavuskontrolli raames läbi kemikaali trifenüülfosfaat toksilisuse uuring teise liigi sünnieelsel arenguperioodil.

73

Seega ei ole vaidlustatud otsus üldkohaldatav akt ja see välistab ühtlasi hagi vastuvõetavuse, lähtudes ELTL artikli 263 neljandas lõigus nimetatud kolmandast olukorrast.

74

Kõigi eeltoodud kaalutluste alusel tuleb nõustuda vastuvõetamatuse vastuväitega, mille esitas kemikaaliamet, ilma et oleks vaja kontrollida, kas muud ELTL artikli 263 neljandas lõigus nimetatud teise ja kolmanda olukorra kriteeriumid on täidetud. Järelikult tuleb käesolev hagi vastuvõetamatuse tõttu tagasi lükata. Seega puudub vajadus otsustada komisjoni käesolevas kohtuasjas esitatud menetlusse astumise avalduse üle.

75

Kodukorra artikli 87 lõike 2 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna kohtuotsus on tehtud hageja kahjuks, jäetakse kohtukulud vastavalt Euroopa Kemikaaliameti nõuetele hageja kanda.

Esitatud põhjendustest lähtudes

ÜLDKOHUS (viies koda)

määrab: