6. veebruaril 2013 esitatud hagi — Melt Water versus Siseturu Ühtlustamise Amet (NUEVA)

(Kohtuasi T-61/13)

2013/C 108/74

Kohtumenetluse keel: leedu

Pooled

Hageja: Research and Production Company ‘Melt Water’ UAB (Klaipeda, Leedu) (esindaja: advokaat V. Viešiūnaitė)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

Väited ja peamised argumendid

Asjaomane ühenduse kaubamärk: hageja

Ühenduse kaubamärk, mille suhtes registreerimistaotlus on esitatud: kujutismärk NUEVA kaupadele klassis 32 — Ühenduse kaubamärgi registreerimistaotlus nr 010573541

Kontrollija otsus: jätta taotlus rahuldamata

Apellatsioonikoja otsus: kaebust ei ole esitatud

Väited: kostja leidis 3. detsembri 2012. aasta vaidlustatud otsuses vääralt, et hageja poolt esitatud kaebus tuleb lugeda mitte esitatuks vastavalt määruse nr 207/2009 (1) artiklile 60 ja määruse nr 2868/95 (2) eeskirja 49 lõikele 3, kuna kaebuse eest maksmisele kuuluvat lõivu ei makstud ettenähtud tähtajaks. Hageja vaidleb kostja seisukohale, mille kohaselt kuulus lõiv tasumisele ettenähtud kahe-kuulise perioodi jooksul alates kaebuse kohta teate esitamisest. Hageja väidab, et on ilmne, et nii kontrollija otsusest lükata kaubamärgi registreerimistaotlus tagasi kui ka määruse nr 207/2009 artikli 60 leedukeelsest ametlikust tõlkest nähtub, et lõiv kaebuse eest on seotud kaebuse aluseks olevate väidete esitamisega ja mitte kaebuse kohta teate esitamisega. Seega oli hagejal õigus siduda kaebuse eest lõivu maksmine kaebuse aluseks olevate väidete esitamise perioodiga ja ta tasus lõivu selle perioodi jooksul.

Hageja on seisukohal, et määruse nr 207/2009 leedukeelset tõlget tuleb pidada autentseks ja see, kas hageja maksis kostjale kaebuse eest lõivu õigeaegselt või mitte, tuleb määrata kindlaks selle määruse leedukeelse versiooni alusel. Hageja juhib ka tähelepanu, et juhul kui autentne tekst konkreetse liikmesriigi keeles — käesoleval juhul leedukeelne versioon — on ebaselge ja selle tõlge ei vasta teistele keeleversioonidele, tuleb selleks, et tagada õiguskindlus, tõlgendada seda teksti viisil, mis vastab kõige enam selle isiku huvidele, kellele see on suunatud, eelkõige kui vastupidine tõlgendus võib sellele isikule kaasa tuua negatiivseid tagajärgi.

(1)  Nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määrus (EÜ) nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta (ELT L 78, lk 1).

(2)  Komisjoni 13. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ) nr 2868/95, millega rakendatakse nõukogu määrus (EÜ) 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT L 303, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 189).