EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU MÄÄRUS (teine koda)

22. mai 2014(*)

Kodukorra artikli 32 lõige 1 – Hea õigusemõistmise põhimõtte rikkumine – Poole esindaja menetlusest kõrvaldamine

Kohtuasjas F‑58/13,

mille ese on hagi, mis on esitatud ELTL artikli 270 alusel, mida vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 106a kohaldatakse Euratomi asutamislepingule, menetluses

Luigi Marcuccio, Euroopa Komisjoni endine ametnik, elukoht Tricase (Itaalia), esindaja: advokaat A,

hageja,

versus

Euroopa Komisjon, esindajad: C. Berardis‑Kayser ja G. Gattinara,

kostja,

AVALIKU TEENISTUSE KOHUS

(teine koda),

koosseisus: koja esimees M. I. Rofes i Pujol, kohtunikud K. Bradley (ettekandja) ja J. Svenningsen,

kohtusekretär: W. Hakenberg,

on andnud järgmise

määruse

1        Kodukorra artikli 32 lõikes 1 on nähtud ette, et kui Avaliku Teenistuse Kohus leiab eelkõige, „et poole esindaja käitumine Avaliku Teenistuse Kohtu [...] suhtes on kokkusobimatu Avaliku Teenistuse Kohtu väärikuse või hea õigusemõistmise põhimõtetega”, teatab ta sellest asjaomasele isikule. Samadel põhjustel võib ta „igal ajal asjaomase isiku määrusega menetlusest kõrvaldada, olles ta eelnevalt ära kuulanud. Määrus kuulub viivitamatult täitmisele.”

 Esindatava varasemad kohtuasjad

2        Kõigepealt tuleb täpsustada, et hageja, keda käesoleval juhul esindab A, on alates 2002. aastast esitanud erinevatele Euroopa Liidu kohtutele väga suure hulga hagisid oma endise tööandja Euroopa Komisjoni vastu, ja seda nii esimesele kohtuastmele kui ka apellatsioonkaebusena. Praeguseks on hageja esile kutsutud kohtuasju üle 190.

3        Enamik hagisid on jäetud ilmse põhjendamatuse tõttu rahuldamata või ilmse vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata. Euroopa Liidu Kohus ise ei jätnud kolmes 28. veebruari 2013. aasta määruses kohtuasjades C‑432/08 P‑DEP, C‑513/08 P‑DEP ja C‑528/08 P‑DEP: komisjon vs. Marcuccio märkimata, et „L. Marcuccio on esitanud süstemaatiliselt väga suure arvu hagisid erinevatele liidu kohtutele”. Ühes 21. oktoobri 2013. aasta määruses kohtuasjas T‑226/13 P: Marcuccio vs. komisjon (punkt 42) rõhutas Euroopa Liidu Üldkohus, et „hageja on võtnud nõuks pöörduda süstemaatiliselt ja vahet tegemata kohtusse”, sest ta tugineb „ilma mingi eristusvõimeta” väidetele ja argumentidele, mille liidu kohus saab „väljakujunenud kohtupraktika põhjal” ainult ilmselge põhjendamatuse tõttu tagasi lükata või ilmse vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata jätta. Euroopa Liidu Üldkohus tõdes sama kohtumääruse punktis 44 ka, et „hageja käitumine koormab põhjendamatult [Euroopa Liidu] Üldkohut, mis kahjustab ebaproportsionaalselt head õigusemõistmist”.

4        Avaliku Teenistuse Kohus, kellele see olukord väga muret tegi, juhtis 7. detsembri 2012. aasta faksiga saadetud kirjaga, mille originaali sai asjaomane isik kätte 4. jaanuaril 2013, hageja tookordse esindaja tähelepanu „advokaadil rollile, st asjaolule, et temale kui abilisele õigusemõistmises on pandud kohustus esindada hagejat kohaldatavate menetlusnormide järgimisel” ning et „see tähendab eestkätt just ülesannet vältida korduvate hagide esitamist, mis tuleb paljudel juhtudel seejärel kas ilmselge vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata või ilmselge põhjendamatuse tõttu rahuldamata jätta”. Samas kirjas kinnitas Avaliku Teenistuse Kohus ka, et võib kahelda, kas kõik L. Marcuccio esitatud hagiavaldused on koostanud advokaat.

5        Et hageja esindaja ei vastanud ja isegi ei reageerinud sellele kirjale, kuid kohtuvaidlus aina kasvas, oli Avaliku Teenistuse Kohus sunnitud pöörduma 16. aprilli 2013. aasta kirjaga Lecce (Itaalia) advokatuuri esimehe poole ‐ sest see esindaja kuulus sellesse advokatuuri ‐, et kurta viimase käitumise üle ja paluda advokatuuri esimehel võtta meetmed, mis on vajalikud, et lahendada olukord, mis kahjustab Avaliku Teenistuse Kohtu tööd ja teiste kohtuasjadega tegelemist suurel määral. Ka sellele kirjale ei vastatud.

6        Veidi pärast selle kirja edastamist tegi hageja A‑le ülesandeks kaitsta tema huve. Seejärel esitas A nelja kuu jooksul, nimelt 2013. aasta juunist septembrini Avaliku Teenistuse Kohtule L. Marcuccio nimel käesoleva hagi ja veel neli hagi (mis registreeriti kohtuasjade registris vastavalt numbrite F‑62/13, F‑65/13, F‑89/13 ja F‑90/13 all), aidates nõnda aktiivselt kaasa hageja niisuguse käitumise jätkumisele, mida Euroopa Kohtu kolm kohut oli kritiseerinud.

7        Kaldudes arvama, et viis, kuidas A täidab oma advokaadi ülesannet käesolevas kohtuasjas – võttes arvesse väärikus‑ ja korrektsus‑ ning nõustamis‑ ja teavitamiskohustust, mis temal kui abilisel õigusemõistmises lasub –, on vastuolus hea õigusemõistmise põhimõtetega, ning kavatsedes kohaldada seepärast tema suhtes kodukorra artikli 32 lõiget 1, teatas Avaliku Teenistuse Kohus 4. detsembri 2013. aasta kirjaga A‑le oma kavatsusest kohaldada seda sätet, ning palus tal edastada oma seisukohad, et ta ära kuulata.

8        A vaidlustas 23. detsembri 2013. aasta kirjaga selle, et ta on rikkunud käesoleval juhul oma väärikus‑ ja korrektsuskohustust, väites, et Avaliku Teenituse Kohtu seisukoht põhineb ainult „vihjetel”, mida ei põhjenda objektiivsed ja asjakohased asjaolud, ning et see on tingitud niisiis ainult „põlgusest ja kohtuasja asjaolude pealiskaudsest hindamisest” ja seda saab pidada ainult „halvasti varjatud katseks heidutada” hageja „kaitsjaid”. A sõnul on „ähvardused”, mis ilmnevad 4. detsembri 2013. aasta kirjast, mitte „faktiliste ja [tema] kutsetegevusega seotud asjaolude rahuliku ja objektiivse hindamise” „tulemus”, vaid johtuvad „teatavast „ennetavast” (ja negatiivsest) [...] hinnangust” sellele, kuidas hageja „oma õigusi” kasutas, ja sellele, „kas seda saab teha kohtus”.

 Hea õigusemõistmise põhimõtte rikkumine

9        A väidab, et „nendest 192 kohtuasjast, mis on [hageja] hagide alusel alates 2002. aastast algatatud, kannab ainult viis [...] [tema] allkirja” ning et ülejäänutega ei ole temal „mingit pistmist”. Hageja palus tal tegelda nende viie hagiga põhjustel, mida tema „ei tea”, ja tema asi ei ole „kritiseerida”. Nii „saigi” A selle kohtuvaidluse „mahukusest”, mis hagejal komisjoniga on, „teada” Avaliku Teenistuse Kohtu 4. detsembri 2013. aasta kirjast.

10      Seejärel kinnitas A, et väide, et võib olla, et tema allkirja kandvaid kohtudokumente ei ole koostanud tema, on „äärmiselt laimav” ja „meelevaldne” ning lisaks „läbimõtlematu ja põhjendamatu”.

11      Lõpuks leiab A, et „märkused”, mis Avaliku Teenistuse Kohus tegi tema „ülesande kohta, on niivõrd ebamäärased ja üldised”, et ei võimalda tal ennast „mingil viisil kaitsta”.

12      Tuleb siiski tõdeda, et A seisukohad ei sea sugugi kahtluse alla, et hageja kalduvus pöörduda süstemaatiliselt ja vahet tegemata kohtusse, võib kahjustada head õigusemõistmist, ega seda, et tema enda käitumine aitab käesoleval juhul otseselt kaasa hageja kritiseeritud käitumise jätkumisele.

13      A piirdub 4. detsembri 2013. aasta kirjale vastuseks esitatud seisukohtades sisuliselt väitega, et pärast hageja eelmise esindaja väljavahetamist – mis toimus veidi aega pärast seda, kui Avaliku Teenistuse Kohus Lecce advokatuuri poole pöördus, – on ta oma allkirjaga esitatud ainult viis hagi Avaliku Teenistuse Kohtule ega tea midagi teistest kohtuasjadest.

14      Niisugune asjaolu ei muuda siiski tema käitumist hea õigusemõistmise põhimõtete seisukohast õiguspäraseks.

15      Esiteks esitati need viis hagi kõik ainult nelja kuu jooksul, ajavahemikul 2013. aasta juunist septembrini.

16      Seejärel tuleb märkida, et A tunnistab, et aitas ühe teise advokaadi kõrval L. Marcucciot esindada kohtuasjas F‑56/09. Kohtuotsuses, mis selle kohtuasja lõpetas, on aga mainitud teatavat hulka teisi hagisid, mille asjaomane isik oli juba esitanud, ning selles on juhitud tähelepanu asjaolule, et viimane on esitanud üsna palju nõudeid ja liiga suured kahju hüvitamise nõuded. Tuleb ka tõdeda, et ehkki A tugineb sellele, et ta on kantud Madridi (Hispaania) advokatuuri kuuluvate advokaatide nimekirja, et esindada oma klienti käesolevas kohtuasjas, ja märgib oma kirjas, et Milano (Itaalia) advokatuuri kuuluvate advokaatide nimekirja on ta kantud ainult „täiendavalt”, valis ta hagiavalduse esitamisel kohtudokumentide kättetoimetamise kohaks sellegipoolest Galatone (Itaalia) – linna, mis asub Lecce advokatuuri piirkonnas, käesoleval juhul sama aadressi, mille valis hageja üks eelmine advokaat, kellega tal on lisaks samad telefoni‑ ja faksinumbrid. Selles olukorras on A väide, et ta sai L. Marcuccio esile kutsutud kohtuvaidluse mahukusest teada alles Avaliku Teenistuse Kohtu kantselei 4. detsembri 2013. aasta kirjast, ilmselgelt väheusutav.

17      Kui nõustuda, et on võimalik, et A ei suutnud hinnata selle kohtuvaidluse mahukust, mis tema kliendil ja komisjonil minevikus oli, tuleks asuda seisukohale, et ta on jätnud oma ametikohustused täitmata, sest pole tundnud huvi konteksti vastu, milles ta need hagiavaldused L. Marcuccio nimel esitab, ning seda hoolimata sellest, et kohtuotsustega, mis on tema kliendi arvukate hagide kohta tehtud, on võimalik kergesti viimase nimel tutvuda Euroopa Kohtu veebisaidil jaos „Kohtupraktika”. Tegelikult saab ainuüksi hagiavalduses toodud faktiliste asjaolude lugemisel kohe selgeks, et tema kliendi Euroopa Liidu kohtutes esile kutsutud kohtuasjade minevik ei saanud olla A‑le teadmata.

18      Asjaolu, et käesolev hagi, mis kannab esiteks A allkirja, põhineb samadel faktilistel asjaoludel nagu need, mille kohta esitati hagi kohtuasjas F‑67/12: Marcuccio vs. komisjon, ja teiseks põhjendatakse seda samade väidetega, näitab eriti selgelt hageja kalduvust pöörduda süstemaatiliselt ja vahet tegemata kohtusse. Hagi kohtuasjas F‑67/12 jäeti aga 6. veebruari 2013. aasta kohtumäärusega ilmselge põhjendamatuse tõttu rahuldamata, seega hulk aega enne käesoleva kohtuasja algatamist. Selle kohtumääruse peale esitatud määruskaebus jäeti seejärel osaliselt ilmselge vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata ja osaliselt ilmselge põhjendamatuse tõttu rahuldamata eespool viidatud 21. oktoobri 2013. aasta kohtumäärusega Marcuccio vs. komisjon, kusjuures hagejalt mõisteti Euroopa Liidu Üldkohtu kodukorra artikli 90 alusel välja 2000 eurot, sest määruskaebus leiti olevat kuritarvitav.

19      Kõik eelnev tõendab piisavalt, et A on käesolevas kohtuasjas oma käitumisega ilma eristusvõimeta kaasa aidanud hageja kaebamismaaniale, mis on viimase liidu kohtutele esitatud hagide eriti suurt arvu – arv, mis ei saa jääda normaalselt hoolikale advokaadile märkamata – arvestades hea õigusemõistmise põhimõtet eriti palju kahjustanud.

20      A 23. detsembri 2013. aasta kirja kohta tuleb lisaks märkida järgmist. Selles kirjas kinnitab ta, et „[k]aalutlused, millega seatakse kahtluse alla, kas [tema] allkirja kandvad dokumendid [on] koostanud [tema], on äärmiselt laimavad ning lisaks läbimõtlematud ja põhjendamatud” ning et „on tavapäratu, et [Avaliku Teenistuse Kohus] tuleb lagedale nii tõsise ja meelevaldse väitega, kontrollimata seda kuidagi või põhjendamata oma seisukohta [ühegi] asjaoluga”.

21      Avaliku Teenistuse Kohus tõdeb selle kohta, et:

–        käesolevas kohtuasjas esitatud hagiavalduse punktid 14, 17, 24, 25, 28, 32‐38 ja 42 on sõna-sõnalt identsed kohtuasjas F‑67/12: Marcuccio vs. komisjon hageja eelmise advokaadi esitatud hagiavalduse punktidega 4, 7, 14, 15, 18, 26‐32 ja 36;

–        väikeste muudatustega on punktid 13, 16, 18, 20, 22, 26 (teine pool), 27 (esimene rida), 29, 30, 31, 39 (nelja rea lisamisega), 40 (esimene lause) ja 41 (lisandustega) peaaegu identsed vastavalt kohtuasjas F‑67/12 esitatud hagiavalduse punktidega 3, 6 (esimene lause ja alapunkt c), 8, 9, 13, 16, 17, 19 (neli esimest rida), 24, 25, 33, 34 ja 35.

22      Sellest järeldub, et – selle erandiga, et mõned laused on lisatud või välja jäetud – kogu õiguslik osa, millega hagiavaldust käesolevas kohtuasjas põhjendatakse (st punktid 26‐42), samuti suur osa faktiliste asjaolude kirjeldusest (punktid 1‐25), on kas identsed või peaaegu identsed õiguslike ja faktiliste asjaoludega, mis on toodud hagiavalduses, millega esitati varem üks hagi, mille raames ei esindanud hagejat A. Seda arvestades on tõenäolisem, et A ei ole koostanud hagiavaldust käesolevas kohtuasjas – vastupidi sellele, mida ta ise väidab.

23      A kinnitab oma kirjas ka, et „[Avaliku Teenistuse Kohtu esitatud] kaalutlustest näib ilmnevat [...] teatav ennatlik otsustus [Avaliku Teenistuse Kohtus pooleli olevate kohtuasjade] lahenduse kohta ‐ otsustus, mille kohaselt eeldatakse just, et need hagid jäetakse rahuldamata, ning seda ilma sisuliste küsimuste asjakohase hindamiseta, millega rikutakse silmnähtavalt liikmesriikide põhiseaduslikest traditsioonidest tulenevaid ühised põhimõtteid”.

24      Selles küsimuses piisab, kui tõdeda, et A avaldus on faktiliselt põhjendamatu. Poole õigusliku esindaja kõrvaldamine menetlusest kodukorra artikli 32 lõike 1 alusel kohustab mõistagi seda poolt õigusliku esindaja välja vahetama, kuid ei mõjuta sugugi hinnangut, mille Avaliku Teenistuse Kohus annab hagi sisulistele küsimustele, mida ta peab endiselt arutama seni, kuni hageja ei loobu oma hagist.

25      Niisuguses olukorras leiab Avaliku Teenistuse Kohus, et võttes samaaegselt arvesse käesolevas kohtuasjas esitatud hagiavalduse sisu ja konteksti, tuleb kohaldada kodukorra artikli 32 lõiget 1 ja kõrvaldada A menetlusest ning saata käesoleva kohtumääruse ärakiri Hispaania ja Itaalia pädevatele ametiasutustele, millele asjaomane isik allub.

Esitatud põhjendustest lähtudes

AVALIKU TEENISTUSE KOHUS

(teine koda)

määrab:

1.      Kõrvaldada A menetlusest vastavalt kodukorra artikli 32 lõikele 1.

2.      Saata käesoleva kohtumääruse ärakiri Hispaania ja Itaalia pädevatele ametiasutustele, millele A allub.

22. mail 2014 Luxembourgis.

Kohtusekretär

Koja esimees

W. Hakenberg

M. I. Rofes i Pujol

---

* Kohtumenetluse keel: itaalia.