1

Eelotsusetaotlus puudutab Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta”) artiklite 20 ja 21 tõlgendamist.

2

Eelotsusetaotlus on esitatud Sindicato Nacional dos Profissionais de Seguros e Afins’i ja Via Directa – Companhia de Seguros SA (edaspidi „Via Directa”) vahelises kohtuvaidluses seoses 2012. aasta puhkuse- ja jõulutasude ning mis tahes muu 13. ja/või 14. kuu töötasule vastava tasu maksmise peatamisega.

3

Portugali 31. detsembri 2011. aasta seadus nr 64-B/2011, millega kiidetakse heaks 2012. aasta riigieelarve (Diário da República, I seeria, nr 250, 30.12.2011, edaspidi „2012. aasta riigieelarve seadus”), sätestab artiklis 20, et avaliku sektori töötajate töötasude vähendamine, mis kehtestati 31.detsembri 2010. aasta seadusega nr 55‑A/2010, millega kiidetakse heaks 2011. aasta riigieelarve (Diário da República, I seeria, nr 25, 31.12.2010, edaspidi „2011. aasta riigieelarve seadus”), jääb 2012. aastal kehtima.

4

2012. aasta riigieelarve seaduse artikli 21 „Puhkuse- ja jõulutoetuste ning muude võrdväärsete toetuste maksmise peatamine” lõige 1 sätestab:

„Eelarvestabiilsuse erakorralise meetmena peatatakse majandus- ja finantsabi programmi (PAEF) kehtivuse ajaks puhkuse- ja jõulutoetuste ning mis tahes 13. ja/või 14. kuupalgale vastavate toetuste maksmine isikutele, keda on mainitud [2011. aasta riigieelarve seaduse] artikli 19 lõikes 9 (26. augusti 2011. aasta seadusega nr 48/2011 ja 30. novembri 2011. aasta seadusega 60‑A/2011 muudetud redaktsioonis) ja kelle igakuine põhipalk on suurem kui 1100 eurot.”

5

Portugali kindlustusselts Via Directa on 100% riigi osalusega aktsiaselts. Ta on allkirjastanud põhikohtuasja pooltele kohaldatava kollektiivlepingu.

6

Jaanuaris 2012 otsustas Via Directa kohaldada oma töötajatele 2012. aasta riigieelarve seaduse artikli 21 lõiget 1 ning peatas kollektiivlepingus ette nähtud lisatasude maksmise.

7

2012. aasta riigieelarve seadus täiendas 2011. aasta riigieelarve seadust, mis nägi samuti ette avaliku sektori kulutuste vähendamise.

8

Seoses kahe kohtuvaidlusega, mis puudutasid vastavalt 2011. aasta riigieelarve seaduse artiklit 19 ja 2012. aasta riigieelarve seaduse artiklit 21, mille vastavuses liidu õigusele oli tõsiseid kahtlusi, esitas Tribunal do Trabalho do Porto kaks eelotsusetaotlust, mis saabusid Euroopa Kohtusse 8. märtsil 2012 ja 29. mail 2012 ning mille kohta tehti kohtumäärused Sindicato dos Bancários do Norte jt (C‑128/12, EU:C:2013:149) ja Sindicato Nacional dos Profissionais de Seguros e Afins (C‑264/12, EU:C:2014:2036).

9

Ootamata ära Euroopa Kohtu otsust kohtuasjas C‑264/12, esitas eelotsust taotlev kohus Euroopa Kohtule käesoleva eelotsusetaotluse, milles on esitatud samalaadsed küsimused nagu kohtuasjades C‑128/12 ja C‑264/12.

10

Leides, et tema menetluses oleva vaidluse lahendamiseks on vaja Euroopa Kohtu otsust harta artiklite 20 ja 21 tõlgendamise kohta, otsustas Tribunal do Trabalho de Lisboa menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

11

Euroopa Kohtu kodukorra artikli 53 lõige 2 sätestab, et kui Euroopa Kohus ei ole ilmselgelt pädev kohtuasja läbi vaatama, võib ta pärast kohtujuristi ärakuulamist igal ajal lahendada kohtuasja põhistatud määrusega.

12

ELTL artikli 267 alusel esitatud eelotsusetaotluse raames võib Euroopa Kohus tõlgendada liidu õigust üksnes Euroopa Liidule antud pädevuse raames (kohtumäärused Corpul Naţional al Poliţiştilor, C‑434/11, EU:C:2011:830, punkt 13; Sindicato dos Bancários do Norte jt, EU:C:2013:149, punkt 9, ning Sindicato Nacional dos Profissionais de Seguros e Afins EU:C:2014:2036, punkt 18).

13

Seoses sellega olgu meenutatud, et määruses Sindicato Nacional dos Profissionais de Seguros e Afins (EU:C:2014:2036) märkis Euroopa Kohus, et ta ilmselgelt ei ole pädev vastama Tribunal do Trabalho do Porto küsimustele, mis olid analoogilised käesolevas asjas Euroopa Kohtule esitatud küsimustega. Sarnaselt käesoleva eelotsusetaotlusega ei sisaldanud nimetatud määruse aluseks olnud kohtuasjas esitatud eelotsusetaotlus ühtegi konkreetset asjaolu, mis võimaldaks järeldada, et 2012. aasta riigieelarve seadusega sooviti rakendada liidu õigust.

14

Selles kontekstis tuleb lisada, et kohtumääruse Sindicato dos Bancários do Norte jt (EU:C:2013:149) aluseks olnud kohtuasjas esitas Tribunal do Trabalho do Porto 2011. aasta riigieelarve seadust käsitlevad eelotsuse küsimused, mis olid analoogilised kohtumääruse Sindicato Nacional dos Profissionais de Seguros e Afins (EU:C:2014:2036) aluseks olnud kohtuasjas esitatud küsimustega 2012. aasta riigieelarve seaduse teemal. Esimeses mainitud määruses Euroopa Kohus juba sedastas, et ta ei ole ilmselgelt pädev esitatud küsimustele vastama, kuna eelotsusetaotlus ei sisalda ühtegi konkreetset asjaolu, mis võimaldaks järeldada, et kõnesoleva seadusega sooviti rakendada liidu õigust.

15

Eeltoodust tuleneb, et samamoodi kui nimetatud määruste aluseks olnud kahes kohtuasjas ei saa käesolevas asjas tuvastada Euroopa Kohtu pädevust vastata eelotsusetaotlusele, mille menetlemine peatati seni, kuni Euroopa Kohus tegi määruse Sindicato Nacional dos Profissionais de Seguros e Afins (EU:C:2014:2036).

16

Neil asjaoludel tuleb Euroopa Kohtu kodukorra artikli 53 lõike 2 alusel sedastada, et Euroopa Kohus ei ole ilmselgelt pädev läbi vaatama käesolevat eelotsusetaotlust, mille on esitanud Tribunal do Trabalho de Lisboa.

17

Et põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kuues koda) otsustab:

Euroopa Liidu Kohtul puudub ilmselgelt pädevus vaadata läbi Tribunal do Trabalho de Lisboa (Portugal) 28. oktoobri 2013. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlust (kohtuasi C‑665/13).