This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 62013CN0123
Case C-123/13 P: Appeal brought on 15 March 2013 by Versalis SpA and Eni SpA against the judgment delivered by the General Court (Seventh Chamber) on 13 December 2012 in Case T-103/08 Versalis SpA, formerly Polimeri Europa SpA, and Eni SpA v Commission
Kohtuasi C-123/13 P: Versalis SpA ja Eni SpA 15. märtsil 2013 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (seitsmes koda) 13. detsembri 2012 . aasta otsuse peale kohtuasjas T-103/08: Versalis SpA, varem Polimeri Europa SpA, ja Eni SpA versus komisjon
Kohtuasi C-123/13 P: Versalis SpA ja Eni SpA 15. märtsil 2013 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (seitsmes koda) 13. detsembri 2012 . aasta otsuse peale kohtuasjas T-103/08: Versalis SpA, varem Polimeri Europa SpA, ja Eni SpA versus komisjon
ELT C 147, 25.5.2013, p. 13–14
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
|
25.5.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 147/13 |
Versalis SpA ja Eni SpA 15. märtsil 2013 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (seitsmes koda) 13. detsembri 2012. aasta otsuse peale kohtuasjas T-103/08: Versalis SpA, varem Polimeri Europa SpA, ja Eni SpA versus komisjon
(Kohtuasi C-123/13 P)
2013/C 147/23
Kohtumenetluse keel: itaalia
Pooled
Apellandid: Versalis SpA, Eni SpA (esindajad: advokaadid M. Siragusa, G. M. Roberti, F. Moretti, I. Perego, F. Cannizzaro, A. Bardanzellu, D. Durante ja V. Laroccia)
Teine menetlusosaline: Euroopa Komisjon
Apellandi nõuded
|
— |
Tühistada täies ulatuses või osaliselt Euroopa Liidu Üldkohtu 13. detsembri 2012. aasta otsus osas, milles sellega jäeti rahuldamata hagi, mille Versalis ja Eni olid koos esitanud, ja sellest tulenevalt:
|
|
— |
Teise võimalusena tühistada täies ulatuses või osaliselt kohtuotsus osas, milles sellega jäeti rahuldamata Versalise ja Eni poolt kohtuasjas T-103/08 esitatud hagi, ning suunata kohtuasi tagasi Üldkohtule sisulise otsuse tegemiseks vastavalt juhistele, mida Euroopa Kohus peab vajalikuks anda. |
|
— |
Mõista käesoleva menetlusega ning kohtuasja T-103/08 menetlemisega seonduvad kohtukulud, kulutused ja tasud välja komisjonilt. |
Väited ja peamised argumendid
Põhjendamaks oma apellatsioonkaebust eespool nimetatud kohtuotsuse peale väidavad Versalis ja Eni esiteks, et Üldkohus kaldus ELTL artiklit 101 rikkudes kõrvale asjaomasest Euroopa kohtupraktikast, et panna emaettevõtja Enile süüks tema tütarettevõtjate poolt kloropeenkautšuki valdkonnas väidetavalt toimepandud rikkumine, ja eelkõige ei pidanud kinni analüüsimise ja põhjendamise kohustusest, kui ta hindas tõendeid, mis olid esitatud selleks, et lükata ümber otsustava mõju tegelikult avaldamise eeldus, rikkudes lisaks seaduslikkuse, vastutuse konkurentsieeskirjade rikkumise eest isiklikkuse ja süütuse presumptsiooni põhimõtet, samuti kaitseõigusi ja äriühingute piiratud vastutuse põhimõtet.
Teiseks väidavad apellandid, et Üldkohus kohaldas vääralt asjaomast Euroopa kohtupraktikat, et panna Versalisele süüks Syndial S.p.A. poolt toimepandud rikkumine, ning põhjendas puudulikult seda, miks ta lükkas tagasi väited, mis apellandid esimeses kohtuastmes esitasid.
Kolmanda väitega heidavad apellandid ette seda, et Üldkohus kohaldas vääralt ning vasturääkivalt kohtupraktikast tulenevat põhimõtet kartellist sõnaselgelt lahkulöömise kohta ning rikkus in dubbio pro reo põhimõtet leides, et EniCHEM S.p.A. osales Firenzes 12. ja 13. mail 1993 toimunud kokkusaamisel ning et 2002. aastal toimunud kokkusaamised, kus osales Versalis, olid konkurentsivastase eesmärgiga. Seetõttu andis Üldkohus väära hinnangu ning jättis teostamata sisulise kohtuliku kontrolli leides, et apellandid osalesid kartellis kogu selle kestuse vältel (st 1993. aasta maist 2002. aasta maini).
Apellandid väidavad lisaks, et Üldkohus rikkus Euroopa Liidu õigust jättes tähelepanuta rasked rikkumised, mis komisjon pani toime trahvi alussumma kindlaksmääramisel vastavalt suunistele trahvide arvutamise meetodi kohta.
Apellandid väidavad, et Üldkohus rikkus lisaks Euroopa Liidu õigust, sest ta kinnitas osaliselt Versalise suhtes korduvuses seisneva raskendava asjaolu kohaldamist ja põhjendas lisaks puudulikult oma järeldust selles küsimuses; teise võimalusena määras Üldkohus vääralt kindlaks trahvi tõstmise määra vähendamise protsendi ja kinnitas, et Eni vastutab solidaarselt ka trahvi selle osa tasumise eest, mis on seotud korduvusega.
Apellandid on seisukohal, et seejärel kohaldas Üldkohus ilmselgelt vääralt määruse (EÜ) nr 1/2003 (1) artikli 23 lõiget 2, kui ta määras kindlaks trahvi maksimumsumma, ning jättis vääralt teostamata täieliku kohtuliku kontrolli selle üle, kuidas komisjon kohaldas leebema kohtlemise teatist. Lisaks sellele olevat Üldkohus jätnud tähelepanuta ka selle, et komisjon rikkus võrdsuse, võrdse kohtlemise ja õiguspärase ootuse põhimõtteid, kui ta kahjustas esiteks nende võimalust võistelda „samaväärsetel alustel” teiste ettevõtjatega trahvi vähendamise eesmärgil ning asus teiseks seisukohale, et nende koostöö ei olnud eespool nimetatud teatise ega ka suuniste tähenduses trahvi vähendamise vääriline.
Lõpetuseks väidavad apellandid, et Üldkohus jättis teostamata sisulise kohtuliku kontrolli seoses lõpliku trahvisumma määramist käsitlevate komisjoni hinnangutega.
(1) Nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1/2003 asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (EÜT L 1; lk 1; ELT eriväljaanne 08/02, lk 205).