—

Rohm Semiconductor GmbH, esindaja: Rechtsanwalt H. Nehm,

—

Euroopa Komisjon, esindajad: B.‑R. Killmann ja A. Caeiros,

1

Eelotsusetaotlus käsitleb nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, lk 1; ELT eriväljaanne 02/02, lk 382), mida on muudetud komisjoni 1. augusti 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 1832/2002 (EÜT L 290, lk 1), I lisas sisalduva kombineeritud nomenklatuuri (edaspidi „KN”) rubriikide 8541 ja 8543 ning alamrubriikide 8543 89 95 ja 8543 90 80 tõlgendamist.

2

Taotlus on esitatud Rohm Semiconductor GmbH (edaspidi „Rohm Semiconductor”) ja Hauptzollamt Krefeldi (Krefeldi tollibüroo) vahelises kohtuvaidluses, mis puudutab tollimaksude sissenõudmist andmete lühidistantsilt saatmis- ja vastuvõtumoodulite importimisel.

3

Kombineeritud nomenklatuur põhineb kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemil (edaspidi „HS”), mille töötas välja Tollikoostöö Nõukogu (nüüd Maailma Tolliorganisatsioon) ja mis kehtestati 14. juunil 1983 Brüsselis sõlmitud rahvusvahelise kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi konventsiooniga ning selle muutmisprotokolliga, mis kiideti Euroopa Majandusühenduse nimel heaks nõukogu 7. aprilli 1987. aasta otsusega 87/369/EMÜ (EÜT L 198, lk 1; ELT eriväljaanne 02/02, lk 288). See sisaldab HS‑i rubriikide ja alamrubriikide kuuest numbrist koosnevat klassifikaatorit, millele lisanduvad seitsmes ja kaheksas number tähistavad HS‑i enda alajaotisi.

4

KN‑i esimeses osas on esitatud kõik eelsätted. Selle osa I jaos, mis käsitleb üldreegleid, on A osa „Kaupade [KN‑i] klassifitseerimise üldreeglid”, milles on ette nähtud järgmist:

„Kaupade [KN‑i] klassifitseerimine toimub järgmiste põhimõtete kohaselt.

[…]

5

KN‑i teine osa pealkirjaga „Tollimaksude loend” sisaldab XVI jaotist. Selles jaotises asub grupp 85 „Elektrimasinad ja -seadmed, nende osad; helisalvestus- ja taasesitusseadmed, telepildi ja -heli salvestamise ja taasesitamise seadmed, nende osad ja tarvikud”.

6

Selle jaotise pealkirja all asub märkus 2, mis täpsustab:

„[…]

[…]

7

Grupp 85 sisaldab muu hulgas järgmisi rubriike ja alamrubriike:

„8529 Osad, mida kasutatakse üksnes või peamiselt rubriikidesse 8525–8528 kuuluvates aparaatides:

[…]

8529 90 – muud:

8529 90 10 ‐ ‐ alamrubriikide 8526 10 10, 8526 91 11, 8526 91 19 ja 8526 92 10 seadmete plokid ja alamplokid, mis koosnevad kahest või enamast omavahel ühendatud osast või detailist, kasutamiseks tsiviilõhusõidukites […]

‐ ‐ muud:

8529 90 40 ‐ ‐ ‐ alamrubriikide 8525 10 50, 8525 20 91, 8525 20 99, 8525 40 11 ja 8527 90 92 aparaatide varuosad”.

‐ ‐ muud:

‐ ‐ ‐ ‐ mööbel ja korpused:

[…]

8541 Dioodid, transistorid jms pooljuhtseadised; valgustundlikud pooljuhtseadised (sh fotogalvaanilised elemendid, mooduliteks ühendatud või ühendamata, paneelideks monteeritud või monteerimata); valguskiirgusdioodid; kokku monteeritud piesoelektrilised kristallid:

[…]

8543 Mujal nimetamata elektriseadmed, mis täidavad iseseisvaid tööoperatsioone:

[…]

– muud seadmed:

[…]

8543 89 ‐ ‐ muud:

[…]

8543 89 95‐ ‐ ‐ ‐ muud

8543 90 – osad:

[…]

8543 90 80 ‐ ‐ muud

[…]”.

8

Nõukogu 27. juuni 1996. aasta määruse (EÜ) nr 1255/96, millega ajutiselt peatatakse teatavatele tööstus- ja põllumajandustoodetele kehtestatud ühise tollitariifistiku ühepoolsed tollimaksud (EÜT L 158, lk 1; ELT eriväljaanne 02/07, lk 180), mida on muudetud nõukogu 19. detsembri 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 2264/2002 (EÜT L 350, lk 1, edaspidi „määrus nr 1255/96”), artikkel 1 sätestas, et selle määruse lisas loetletud toodete ühise tollitariifistiku ühepoolsed tollimaksud peatatakse iga toote puhul näidatud ulatuses. Selle lisa kohaselt ei maksustatud alamrubriiki 8543 90 80 kuuluvaid tooteid tollimaksudega. See puudutas eelkõige „korpuses paiknevaid koosteid, mis koosnevad rubriiki 8541 või 8542 kuuluvate kaupadega varustatud trükkmoodulist.” Määrus nr 1255/96 tunnistati kehtetuks nõukogu 19. detsembri 2011 määrusega (EL) nr 1344/2011, millega peatatakse teatavatele põllumajandus-, kalandus- ja tööstustoodetele kehtestatud ühise tollitariifistiku ühepoolsete tollimaksude kohaldamine ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1255/96 (ELT 349, lk 1). Samas on määrus nr 1255/96 endiselt põhikohtuasja vaidluse asjaoludele kohaldatav.

9

Maailma Tolliorganisatsioon kiidab 14. juunil 1983 Brüsselis sõlmitud rahvusvahelise kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi konventsiooni artiklis 8 sätestatud tingimustel heaks HS‑i komitee poolt vastu võetud selgitavad märkused ja klassifitseerimise arvamused.

10

HS‑i selgitavad märkused rubriigi 8541 kohta sisaldavad punktis B pealkirjaga „Valgustundlikud pooljuhtseadised” järgmisi täpsustusi:

„Siia kuuluvad fototundlikud pooljuhtseadised, millistes nähtavate, infrapunaste või ultravioletsete valguskiirte mõjul tekib takistuse muutus sisemise fotoelektrilise efektiga.

[…]

Fototundlikud pooljuhid kuuluvad siia sõltumata sellest, kas nad on esitatud monteeritutena (st oma kontaktide ja juhtmetega), pakituna või mitte.”

11

HS‑i selgitavad märkused rubriigi 8543 kohta on sõnastatud järgmiselt:

„Selle rubriigi elektriseadmetel ja aparaatidel peab olema individuaalne funktsioon. Rubriigi 8479 seletuste individuaalse funktsiooniga masinaid ja mehaanilisi seadmeid käsitav sissejuhatus puudutab, arvestades erinevusi, ka selle rubriigi seadmeid ja aparaate.”

12

HS‑i selgitavates märkustes on rubriigi 8479 kohta kirjas:

„Selle rubriigi sisu on piiratud individuaalseid funktsioone täitvate masinate ja seadmetega, mis

[…]

[…]

Selle rubriigi seadmed erinevad masinate ja seadmete osadest jne, mida klassifitseeritakse vastavalt osade klassifitseerimise üldistele reeglitele, selle poolest, et neil on individuaalsed funktsioonid.”

13

Äriühing Rohm Semiconductor deklareeris 2003. aastal vabasse ringlusse lubamiseks saatmis- ja vastuvõtumooduleid, millega saadetakse lühidistantsilt andmeid infrapunakiire kaudu teistesse elektroonilistesse seadmetesse. Need moodulid on mõeldud integreerimiseks mobiiltelefonidesse. Igaüks neist koosneb trükkmoodulist, millesse on pakitud fotodioodid ja valgusdioodid (edaspidi „LED”).

14

Aastatel 2006 ja 2007 kohaldas Hauptzollamt Krefeld nimetatud moodulitele 3,7% tollimaksu, kuna leidis, et moodulid kuuluvad KN‑i alamrubriiki 8543 89 95. Seetõttu väljastas ta äriühingule Rohm Semiconductor kaks tollimaksude sissenõudmise teatist kogusummas 125397,15 eurot.

15

Rohm Semiconductor esitas nende maksuteatiste peale kaebuse Finanzgericht Düsseldorfile (Düsseldorfi maksukohus). Ta leiab, et põhikohtuasjas kõnealused moodulid kuuluvad tariifirubriiki 8541, mis hõlmab eelkõige dioode, transistoreid ja muid pooljuhtseadiseid, samuti LED-e ning seetõttu on need moodulid tollimaksust vabastatud. Oma väite kinnitamiseks viitab ta kohtuotsusele X (C‑411/07, EU:C:2008:535), milles Euroopa Kohus leidis, et optronid kuuluvad KN‑i rubriiki 8541.

16

Hauptzollamt Krefeldi arvates ei ole see väide asjakohane. Nimelt eristuvad kõnesolevad moodulid optronitest selle poolest, et erinevalt viimastest toimivad moodulid tänu nendega ühendatud dioodide vastastikmõjule väliste dioodidega, mis on paigaldatud teistesse elektroonilistesse seadmetesse.

17

Ta leiab esiteks, et juba asjaolu, et need moodulid ei ole optronid, välistab nende klassifitseerimise rubriiki 8541. Nimelt on optronite puhul valgust tekitavad ja valgust vastuvõtvad seadised galvaaniliselt isoleeritud, see välistab üksteise suhtes välja reguleeritud seadiste elektrilise seotuse. Põhikohtuasjas vaidluse esemeks olevates moodulites ei ole valgus- ja fotodioodid aga erinevalt optronitest üksteise suhtes välja reguleeritud, vaid peavad asjaomastele välistele moodulitele signaale nii saatma kui neilt signaale vastu võtma.

18

Peale selle on neil moodulitel muid funktsioone, mida optronitel ei ole. Funktsiooni poolest tuleb neid käsitada saatmis- ja vastuvõtumoodulitena traadita optilise side loomiseks.

19

Lõpuks, see funktsioon eristab neid selle seadme (mobiiltelefon või sülearvuti) funktsioonist, millesse need on paigaldatud. Moodulid ei ole funktsiooni poolest põhiseadme terviklik ega lahutamatu osa.

20

Esitatud väiteid arvesse võttes ei ole eelotsusetaotluse esitanud kohus kindel, kuidas vastata küsimusele, kas need moodulid kuuluvad oma koostise tõttu KN‑i rubriiki 8541 või iseseisvate tööoperatsioonide täitmise tõttu rubriiki 8543.

21

Neil asjaoludel otsustas Finanzgericht Düsseldorf menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

22

Eelotsusetaotluse esitanud kohus küsib esimese küsimusega sisuliselt seda, kas KN‑i tuleb tõlgendada nii, et moodulid, milles on omavahel ühendatud LED, fotodiood ja mitu teised pooljuhtseadised ning mida saab kasutada infrapuna saatja/vastuvõtjana, kui need kasutavad nende seadmete elektritoidet, millesse need on paigaldatud, kuuluvad KN‑i rubriiki 8541 või 8543.

23

Esmalt tasub meenutada Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikat, mille kohaselt siis, kui viimane on saanud eelotsusetaotluse tariifse klassifitseerimise küsimuses, on tema ülesanne pigem selgitada siseriiklikule kohtule kriteeriume, mille kohaldamine võimaldab viimasel kõnealused tooted õigesti KN‑i klassifitseerida, kui neid tooted ise klassifitseerida, seda enam, et Euroopa Kohtul ei pruugi olla kogu vajalikku asjakohast teavet. Seega on eelotsusetaotluse esitanud kohus klassifitseerimisotsuse tegemiseks igal juhul paremas olukorras. Selleks et anda liikmesriigi kohtule tarvilik vastus, võib Euroopa Kohus siiski liikmesriigi kohtutega tehtava koostöö raames anda viimastele juhiseid, mida ta peab vajalikuks (vt eelkõige kohtuotsused Data I/O, C‑370/08, EU:C:2010:284, punkt 24 ja seal viidatud kohtupraktika, ning Data I/O, C‑297/13, EU:C:2014:331, punkt 36 ja seal viidatud kohtupraktika).

24

Seejärel, nagu väidavad ka Rohm Semiconductor ja Euroopa Komisjon, on õiguskindluse ning lihtsa järelkontrolli tagamiseks vajalik, et kaupade tariifse klassifitseerimise otsustavaks kriteeriumiks oleksid üldjuhul kauba objektiivsed tunnused ja omadused, nagu need on kindlaks määratud KN‑i rubriigi ning jaotise või grupi märkuste sõnastuses (vt eelkõige kohtuotsused Peacock, C‑339/98, EU:C:2000:573, punkt 9; Codirex Expeditie, C‑400/06, EU:C:2007:519, punkt 16 ja seal viidatud kohtupraktika, ning Sysmex Europe, C‑480/13, EU:C:2014:2097, punkt 29).

25

Lõpuks, komisjoni väljatöötatud KN‑i selgitavad märkused ja Maailma Tolliorganisatsiooni väljatöötatud HS‑i selgitavad märkused aitavad oluliselt kaasa erinevate tariifirubriikide ulatuse tõlgendamisele, kuid need ei ole siiski õiguslikult siduvad (vt selle kohta eelkõige kohtuotsused Data I/O, EU:C:2014:331, punkt 33 ja seal viidatud kohtupraktika, ning Lukoyl Neftohim Burgas, C‑330/13, EU:C:2014:1757, punkt 35 ja seal viidatud kohtupraktika).

26

Mis esiteks puudutab KN‑i rubriiki 8541, siis on Euroopa Kohus oma otsuses juba leidnud, et sellesse rubriiki kuuluvad muu hulgas valgustundlikud pooljuhtseadmed nagu optronid (kohtuotsus X, EU:C:2008:535, punkt 30).

27

Mis teiseks puudutab rubriiki 8543, siis kohaldatakse seda vaid siis, kui elektriseade täidab iseseisvaid tööoperatsioone ja kui seda ei saa klassifitseerida teistesse KN‑i grupi 85 rubriikidesse (vt selle kohta kohtuotsus X, EU:C:2008:535, punktid 27 ja 28).

28

Kuna eelotsusetaotluse esitanud kohus on tuvastanud, et põhikohtuasjas kõnealused moodulid täidavad iseseisvaid tööoperatsioone, siis tuleb analüüsida teist tingimust.

29

Rubriigi 8543 täiendavast laadist tuleneb, et see hõlmab kaupu, mis kuuluvad küll KN‑i gruppi 85, kuid ei vasta selle jaotise teistele rubriikidele (vt analoogia alusel kohtuotsus Data I/O, EU:C:2014:331, punkt 49).

30

Esiteks on põhikohtuasjas kõnealuse toote iseloomulikud tunnused tunduvalt komplekssemad kui optronitel.

31

Nimelt eristuvad eelotsusetaotluse esitanud kohtu sõnul põhikohtuasjas kõnealused moodulid harilikust pooljuhtseadisest või harilikust dioodist selle poolest, et need koosnevad mitmest erinevale pooljuhtseadisele paigutatud trükklülitusest, LED‑ist ja fotodioodist. Seega ei tulene ühestki neist koostisosadest moodulite iseloomulik tööoperatsioon, kuna viimaseid saab kasutada üheaegselt nii signaalide väljastamiseks kui ka vastuvõtmiseks.

32

Järgmiseks võimaldavad moodulid edastada andmeid väljapoole nendest seadmetest, millesse need on paigutatud, samas kui optronid edastavad signaali ühest vooluringist teise seadme sees. Andmeside toimub niisiis samade moodulite abil erinevate seadmete vahel.

33

Nagu märgib komisjon oma seisukohas, ei takista teiseks asjaolu, et nimetatud tooted koosnevad kahest eraldi komponendist, mida mõlemat eraldivõetuna saab seostada KN‑i rubriigiga 8541, nende klassifitseerimist mõnda teise rubriiki, kuna nimetatud elementide kooste tõttu erinevad need viimati nimetatud toodetest (vt analoogia alusel kohtuotsus Kloosterboer Services, C‑173/08, EU:C:2009:382, punkt 29).

34

Kuna esiteks täidavad põhikohtuasjas kõnealused moodulid, mida kasutatakse teistele elektroonilistele seadmetele infrapunakiire kaudu lühidistantsilt andmete saatmiseks ja vastu võtmiseks, iseseisvat tööoperatsiooni ja kuna teiseks ei ole moodulid, milles on omavahel ühendatud LED, fotodiood ja mitu teised pooljuhtseadised ning mis on mõeldud paigutamiseks teistesse seadmetesse, millelt need saavad elektrit, hõlmatud ühegi teise KN‑i grupi 85 rubriigiga kui 8543, siis kuuluvad need moodulid seega viimati nimetatud rubriiki.

35

Eelnevatest kaalutlustest lähtudes tuleb esimesele küsimusele vastata, et KN‑i tuleb tõlgendada nii, et moodulid, milles on omavahel ühendatud LED, fotodiood ja mitu teist pooljuhtseadist ning mida saab kasutada infrapunasaatjana ja ‑vastuvõtjana ja kui need saavad elektrit seadmetelt, millesse need on paigaldatud, kuuluvad KN‑i rubriiki 8543.

36

Rohm Semiconductor väidab, et teine küsimus on hüpoteetiline ja seetõttu palub ta Euroopa Kohtul tunnistada see vastuvõetamatuks. Sellega seoses viitab ta mõiste „osad” määratlusele, mille Euroopa Kohus andis oma otsuses X (EU:C:2008:535) kinnitamaks, et kui põhikohtuasjas kõnealused moodulid ei saa toimida sõltumatult mobiiltelefonidest, millesse paigaldamiseks need on mõeldud, tuleb need klassifitseerida telefoni „osadena”. Seega tuleb need moodulid klassifitseerida KN‑i XVI jaotise märkuse 2 punkti c kohaselt alamrubriiki 8529 90 40, kui need on konkreetselt mõeldud paigaldamiseks mobiiltelefonidesse.

37

Rohm Semiconductori sõnul on teise küsimuse eesmärk kindlaks teha, kas juhul, kui KN‑i rubriigi 8525 sõnastus välistab mobiiltelefonid, tuleb nimetatud mooduleid sarnaselt mobiiltelefonidele käsitada rubriiki 8543 kuuluvate seadmetena seetõttu, et neil on iseseisev tööoperatsioon, või on need moodulid vaatamata iseseisvale tööoperatsioonile sellesse rubriiki kuuluvad masinaosad.

38

Esmalt tasub meenutada, et Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt on liidu õiguse tõlgendamist puudutavad küsimused, mis siseriiklik kohus on esitanud õiguslikus ja faktilises raamistikus, mille ta on määratlenud omal vastutusel ja mille täpsuse kontrollimine ei ole Euroopa Kohtu ülesanne, eeldatavalt asjakohased. Euroopa Kohus saab siseriikliku kohtu esitatud eelotsusetaotluse läbi vaatamata jätta vaid siis, kui on ilmne, et taotletud liidu õiguse tõlgendusel ei ole mingit seost põhikohtuasja faktiliste asjaolude või esemega, või ka juhul, kui probleem on oletuslik või kui Euroopa Kohtule ei ole teada talle esitatud küsimustele tarviliku vastuse andmiseks vajalikud faktilised või õiguslikud asjaolud (vt eelkõige kohtuotsused Pohotovosť, C‑470/12, EU:C:2014:101, punkt 27 ja seal viidatud kohtupraktika, ning Kušionová, C‑34/13, EU:C:2014:2189, punkt 38).

39

Arvestades esiteks esimesele küsimusele antud vastust, mille kohaselt tuleb KN‑i tõlgendada nii, et põhikohtuasjas kõnesolevad moodulid kuuluvad rubriiki 8543, on seega a fortiori tuvastatud vajadus ja asjakohasus anda eelotsusetaotluse esitanud kohtule põhikohtuasja vaidluse lahendamiseks teisele küsimusele vastus.

40

Teiseks tuleb meenutada, et KN‑i XVI jaotise märkuse 2 punkti a kohaselt „osad, mis on grupi 84 või 85 mis tahes rubriikides (peale rubriikide 8409, 8431, 8448, 8466, 8473, 8485, 8503, 8522, 8529, 8538 ja 8548) kirjeldatud kaupadena, klassifitseeritakse igal juhul vastavatesse rubriikidesse”. Seda klassifitseerimise reeglit kohaldatakse siis, kui asjaomased osad koosnevad kaubaartiklitest, mis neile iseloomulike tunnuste tõttu on hõlmatud gruppi 84 või 85 kuuluva spetsiifilise tariifirubriigiga. Nimetatud reegli alusel klassifitseeritakse masinaosad tulenevalt nende iseloomulikest tunnustest iseseisvate kaubaartiklitena spetsiifilisse rubriiki, kuhu need kaubaartiklid kuuluvad.

41

See täpsustus ei ole ebaoluline, sest nagu eelotsusetaotluse esitanud kohus märkis, peatatakse vastavalt määrusele nr 1255/96 tollimaksude sissenõudmine teatavate KN‑i rubriiki 8543 90 kuuluvate kaupade puhul. KN‑i rubriiki kuuluvate kaupade hulgas, mille suhtes tollimaksude sissenõudmine peatatakse, on need, mis esinevad kui „korpuses paiknevad koosted, mis koosnevad rubriiki 8541 või 8542 kuuluvate kaupadega varustatud trükkmoodulist.” Nagu on meenutatud käesoleva kohtuotsuse punktis 33, on võimalik, et põhikohtuasjas kõnealune kaup, mis koosneb komponentidest, mis eraldi võetuna kuuluvad kõik KN‑i rubriiki 8541, võib vastata sellele kirjeldusele. Selleks et tollimaksude sissenõudmist saaks peatada, on siiski vajalik, et kaupa saaks käsitada „osadena”. Seega sõltub põhikohtuasja vaidluse lahendus teisele küsimusele antavast vastusest.

42

Eelnevatest kaalutlustest tuleneb, et teine küsimus on vastuvõetav.

43

Eelotsusetaotluse esitanud kohus küsib teise küsimusega sisuliselt seda, kas KN‑i tuleb tõlgendada nii, et sellised moodulid nagu põhikohtuasjas, mis on paigaldatud seadmetesse, mille mehaanilise või elektrilise funktsioneerimise huvides ei ole need vajalikud, kujutavad endast osasid KN‑i alamrubriigi 8543 90 80 mõttes või nii, et need moodulid kuuluvad KN‑i alamrubriiki 8543 89 95 kui mujal grupis 85 nimetamata ja hõlmamata elektriseadmed, mis täidavad iseseisvaid tööoperatsioone.

44

Mõiste „osad” KN‑i XVI jaotise märkuse 2 tähenduses ei ole KN‑is määratletud. Ühise tollitariifistiku sidusa ja ühetaolise kohaldamise huvides tuleb Euroopa Kohtul anda sellele mõistele ühtne määratlus kõikide KN‑i jaotiste osas (vt selle kohta kohtuotsus HARK, C‑450/12, EU:C:2013:824, punkt 37).

45

Euroopa Kohtu praktikast KN‑i rubriigi 8473 ja XVI jaotise märkuse 2 punkti b kohta tuleneb, et mõiste „osad” eeldab sellise terviku olemasolu, mille töötamise seisukohalt on need osad hädavajalikud (kohtuotsused Peacock, EU:C:2000:573, punkt 21, ning Data I/O, EU:C:2014:331, punkt 35 ja seal viidatud kohtupraktika).

46

Kauba klassifitseerimiseks „osana” ei piisa selle tõendamisest, et ilma nimetatud kaubata ei vasta masin sellele vajadusele, milleks ta on määratud. Peale selle tuleb tõendada, et kõnealuse masina mehaaniline või elektriline funktsioneerimine sõltub nimetatud kaubast (kohtuotsused HARK, EU:C:2013:824, punkt 36 ja seal viidatud kohtupraktika, ning Data I/O, EU:C:2014:331, punkt 35 ja seal viidatud kohtupraktika).

47

HS‑i selgitavates märkustes rubriigi 8543 kohta on välja toodud, et selle rubriigi elektriseadmetel ja aparaatidel peab olema individuaalne funktsioon. See punkt täpsustab lisaks, et rubriigi 8479 selgitava märkuse sätted individuaalse funktsiooniga masinate ja seadmete kohta on mutatis mutandis kohaldatavad HS‑i rubriiki 8543 kuuluvatele masinatele ja seadmetele.

48

Selle kohta täpsustavad rubriigi 8479 HS‑i selgitavad märkused esiteks, et see rubriik hõlmab individuaalseid funktsioone täitvaid masinaid ja seadmeid, mis ei ole HS‑i grupi 84 üheski teises rubriigis klassifitseeritavad, kuivõrd ükski rubriik ei kata seda viitega nende funktsioonidele, konstruktsioonile või tüübile, ja teiseks, et selle rubriigi seadmed erinevad masinate ja seadmete osadest, mida klassifitseeritakse vastavalt osade klassifitseerimise üldistele reeglitele, selle poolest, et neil on individuaalne funktsioon.

49

Rohm Semiconductori sõnul on Euroopa Kohus sedastanud, et kohtuotsuse X (EU:C:2008:535, punkt 28) aluseks olnud kohtuvaidluses kõnealuseid optroneid ei olnud võimalik klassifitseerida rubriiki 8543 isegi siis, kui oli jõutud järeldusele, et need ei kuulu KN‑i rubriiki 8541.

50

Olgugi et nimetatud kohtuotsuse saksakeelse versiooni punktis 28 kasutati sõnastust „masinaosad”, ei viita see mõistele „osad” KN‑i tähenduses, vaid tähendab, et optron on teiste masinate üks koostisosa, mistõttu oli asjakohane selle klassifitseerimine rubriiki 8541.

51

Nagu komisjon oma kirjalikus seisukohas märkis, võib kohtuotsuse X (EU:C:2008:535) prantsuskeelne versioon põhjustada samasugust segadust nagu saksakeelne versioon. Selle kohtuotsuse ingliskeelse versiooni punktis 28 on prantsuskeelse termini „parties de machine” asemel kasutatud terminit „machine components”. Juhul kui tegemist oleks olnud „osadega” KN‑i tähenduses, oleks nimetatud kohtuotsuse ingliskeelse versiooni selles punktis viidatud mõistele „parts of machines”, nagu on kasutatud muu hulgas selle versiooni punktis 6.

52

Kuigi Euroopa Kohus viimati nimetatud kohtuotsuse punktis 29 tõepoolest leidis, et sellised optronid, nagu on kõne all nimetatud kohtuotsuse aluseks olnud vaidluses, ei saa kuuluda rubriiki 8543, on selle põhjuseks asjaolu, et optronid on mõeldud erinevate seadmete ja mitte üksnes täiendava seadmete kategooria jaoks KN‑i rubriigi 8543 mõttes, mis vastab mujal grupis 85 nimetamata ja hõlmamata elektriseadmetele ja -masinatele, mis täidavad iseseisvaid tööoperatsioone.

53

Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib selle kohta, et kui põhikohtuasjas kõnealused moodulid paigaldatakse mobiiltelefonidesse või muudesse seadmetesse, ei ole need viimaste kasutamiseks vältimatult vajalikud. Nagu komisjon oma kirjalikus seisukohas välja tõi, ei mängi moodulid kui sellised telefonside, andmetöötluse, printimise, fotode tegemise ja taasesitamise rakenduste kasutamisel mingit rolli. Ning selle kohtu antud teabe kohaselt ei takista asjaolu, et moodulid jäetakse mobiiltelefoni, sülearvutisse, printerisse või digitaalkaamerasse paigaldamata, viimaste tööoperatsiooni.

54

Kuna moodulite paigaldamine ei ole nende masinate tööoperatsiooni täitmiseks vajalik, ei saa neid mooduleid käsitada osadena KN‑i rubriigi 8543 90 80 mõttes.

55

Seega tuleb teisele küsimusele vastata nii, et sellised moodulid nagu põhikohtuasjas, mis on paigaldatud seadmetesse, mille mehaanilise või elektrilise funktsioneerimise huvides ei ole need vajalikud, ei kujuta endast osasid KN‑i alamrubriigi 8543 90 80 mõttes, vaid kuuluvad KN‑i alamrubriiki 8543 89 95 kui mujal grupis 85 nimetamata ja hõlmamata elektriseadmed, mis täidavad iseseisvaid tööoperatsioone.

56

Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus poolelioleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kaheksas koda) otsustab: