EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 62013CJ0422

Euroopa Kohtu otsus (esimene koda), 2.7.2015.
Landesamt für Landwirtschaft, Umwelt und ländliche Räume des Landes Schleswig-Holstein versus Dr. med. vet. Uta Wree.
Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Schleswig-Holsteinisches Oberverwaltungsgericht.
Eelotsusetaotlus – Põllumajandus – Ühine põllumajanduspoliitika – Ühtne otsemaksete kava – Määrus (EÜ) nr 73/2009 – Artikli 34 lõike 2 punkt a – Mõiste „toetuskõlblik hektar” – Mõiste „põllumajandusmaa” – Maa, mis moodustab järelhoolduses oleva prügila rekultiveeritud kattekihi – Kasutamine põllumajanduslikuks tegevuseks – Toetuskõlblikkus.
Kohtuasi C-422/13.

Court reports – general

ECLI identifier: ECLI:EU:C:2015:438

EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda)

2. juuli 2015 ( *1 )

„Eelotsusetaotlus — Põllumajandus — Ühine põllumajanduspoliitika — Ühtne otsemaksete kava — Määrus (EÜ) nr 73/2009 — Artikli 34 lõike 2 punkt a — Mõiste „toetuskõlblik hektar” — Mõiste „põllumajandusmaa” — Maa, mis moodustab järelhoolduses oleva prügila rekultiveeritud kattekihi — Kasutamine põllumajanduslikuks tegevuseks — Toetuskõlblikkus”

Kohtuasjas C‑422/13,

mille ese on ELTL artikli 267 alusel Schleswig-Holsteinisches Oberverwaltungsgerichti’i (Saksamaa) 15. juuli 2013. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 25. juulil 2013, menetluses

Landesamt für Landwirtschaft, Umwelt und ländliche Räume des Landes Schleswig-Holstein

versus

Uta Wree,

EUROOPA KOHUS (esimene koda),

koosseisus: koja president A. Tizzano, kohtunikud S. Rodin, A. Borg Barthet (ettekandja), E. Levits, ja F. Biltgen,

kohtujurist: N. Jääskinen,

kohtusekretär: A. Calot Escobar,

arvestades kirjalikku menetlust,

arvestades seisukohti, mille esitasid:

Landesamt für Landwirtschaft, Umwelt und ländliche Räume des Landes Schleswig-Holstein, esindajad: Rechtsanwalt W. Ewer ja Rechtsanwalt A. Behnsen,

U. Wree, esindaja: Rechtsanwältin A. Kröner,

Taani valitsus, esindajad: C. Thorning ja R. Holdgaard,

Euroopa Komisjon, esindajad: H. Kranenborg ja G. von Rintelen,

olles 17. juuli 2014. aasta kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,

on teinud järgmise

otsuse

1

Eelotsusetaotlus käsitleb küsimust, kuidas tõlgendada nõukogu 19. jaanuari 2009. aasta määruse (EÜ) nr 73/2009, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames põllumajandustootjate suhtes kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks, muudetakse määruseid (EÜ) nr 1290/2005, (EÜ) nr 247/2006 ja (EÜ) nr 378/2007 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1782/2003 (ELT L 30, lk 16, ja parandus ELT 2010, L 43, lk 7), artikli 34 lõike 2 punkti a.

2

Taotlus esitati Landesamt für Landwirtschaft, Umwelt und ländliche Räume des Landes Schleswig-Holsteini (Schleswig‑Holsteini liidumaa piirkondlik põllumajandus‑, keskkonna‑ ja maapiirkondade amet; edaspidi „Landesamt”) ja U. Wree vahelises kohtuvaidluses, mis puudutab toetuskõlbliku maana sellise maa‑ala arvessevõtmist, mis seisneb kahe prügila rekultiveeritud kattekihis, kusjuures üks neist prügilatest on sulgemisfaasis ja teine järelhooldusfaasis.

Õiguslik raamistik

Liidu õigus

Määrus nr 73/2009

3

Määrusega nr 73/2009 tunnistati kehtetuks ja asendati alates 1. jaanuarist 2009 nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1782/2003, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks ning muudetakse määruseid (EMÜ) nr 2019/93, (EÜ) nr 1452/2001, (EÜ) nr 1453/2001, (EÜ) nr 1454/2001, (EÜ) nr 1868/94, (EÜ) nr 1251/1999, (EÜ) nr 1254/1999, (EÜ) nr 1673/2000, (EMÜ) nr 2358/71 ja (EÜ) nr 2529/2001 (ELT L 270, lk 1, ja parandus ELT 2004, L 94, lk 70; ELT eriväljaanne 03/40, lk 269).

4

Määruse nr 73/2009 põhjendus 7 on sõnastatud järgmiselt:

„Määrusega [...] nr 1782/2003 tunnistati, et püsirohumaadel on keskkonnale positiivne mõju. Tuleks säilitada kõnealuse määruse meetmed olemasolevate püsirohumaade säilitamise soodustamiseks, et tagada see, et rohumaad ei muudeta suuremahuliselt haritavaks maaks.”

5

Määruse nr 73/2009 artikkel 2 sätestab, et selles määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

„[...]

c)

„põllumajanduslik tegevus” – põllumajandustoodete tootmine ja kasvatamine, sealhulgas saagikoristus, lüpsikarja pidamine, põllumajandusloomade aretamine ja pidamine ning maa hoidmine heades põllumajandus‑ ja keskkonnatingimustes, nagu on kehtestatud artiklis 6;

[...]

h)

„põllumajandusmaa” – viljelusmaa, püsirohumaa või püsikultuuride all olev maa‑ala.”

6

Määruse nr 73/2009 artiklis 34 on ette nähtud:

„1.   Ühtse otsemaksete kava raames makstakse põllumajandustootjatele toetust toetuskõlbliku hektari kohta toetusõiguse aktiveerimisel. Aktiveeritud toetusõigused annavad õiguse nendega kindlaksmääratud summa maksmiseks.

2.   Käesoleva jaotise kohaldamisel tähendab mõiste „toetuskõlblik hektar”:

a)

põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaad ning mis tahes maad, kus kasvatatakse lühikese raieringiga madalmetsa (CN-kood ex 0602 90 41), mida kasutatakse põllumajanduslikuks tegevuseks või peamiselt põllumajanduslikuks tegevuseks, kui maad kasutatakse ka mittepõllumajanduslikuks tegevuseks [...]”

[...]

Määrus (EÜ) nr 1120/2009

7

Komisjoni 29. oktoobri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1120/2009 millega kehtestatakse määruse nr 73/2009 III jaotises sätestatud ühtse otsemaksete kava üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 316, lk 1) artiklis 2 oli sätestatud:

„Määruse [...] nr 73/2009 III jaotises ja käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

„viljelusmaa” – põllukultuuride tootmiseks haritav maa või määruse [...] nr 73/2009 artikli 6 kohaselt heas põllumajanduslikus ja keskkondlikus korras hoitav maa [...]

[...]

c)

„püsikarjamaa” – maa, mida kasutatakse rohu või muude rohttaimede looduslikuks kasvatamiseks (isekülvi teel) või harimiseks (külvamise teel) ning mis ei ole põllumajandusettevõtte külvikorraga hõlmatud, välja arvatud maa, mis on tootmisest kõrvale jäetud [...]; ning sel eesmärgil „rohi või muud rohttaimed” – kõik rohttaimed, mis tavapäraselt leiduvad looduslikel karjamaadel või mis tavaliselt sisalduvad liikmesriigi (kas loomade karjatamiseks mõeldud või mitte) karja‑ või rohumaade jaoks mõeldud seemnete segudes [...]

[...]”

8

Määruse nr 1120/2009 artiklis 9 on sätestatud:

„Kui põllumajandusettevõtte põllumajandusmaad kasutatakse ka mittepõllumajanduslikuks tegevuseks, käsitatakse kõnealust maad määruse [...] nr 73/2009 artikli 34 lõike 2 punkti a kohaldamisel peamiselt põllumajandustegevuseks kasutatava maana, kui mittepõllumajandusliku tegevuse intensiivsus, laad, kestus ega ajastus ei kahjusta oluliselt põllumajandustegevust.

Liikmesriigid kehtestavad kriteeriumid esimese lõigu rakendamiseks oma territooriumil.”

Määrus (EÜ) nr 1122/2009

9

Vastavalt komisjoni 30. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1122/2009, millega kehtestatakse määruse nr 73/2009 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses põllumajandustootjate otsetoetuskavade alusel makstavate toetuste nõuetele vastavusega, ümbersuunamisega ning ühtse haldus‑ ja kontrollisüsteemiga ning määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses veinisektori toetuskavade alusel makstavate toetuste nõuetele vastavusega (ELT L 316, lk 65), artikli 58 kolmandale lõigule, kui põllumajandustootja deklareeritud pindala ja pindala, mille puhul on täidetud kõik toetuse maksmise eeskirjades sätestatud tingimused, vaheline erinevus on üle 50% viimati nimetatud pindalast, ei maksta pindalatoetust ning põllumajandustootja arvatakse taas toetuse saajate hulgast välja kuni selle summa ulatuses, mis vastab nende kahe pindala vahele.

Direktiiv 1999/31/EÜ

10

Nõukogu 26. aprilli 1999. aasta direktiivi 1999/31/EÜ prügilate kohta (EÜT L 182, lk 1; ELT eriväljaanne 15/04, lk 228) artikli 1 lõikes 1 on sätestatud:

„[Nõukogu 15. juuli 1975. aasta] direktiivi 75/442/EMÜ [jäätmete kohta (EÜT L 194, lk 39; ELT eriväljaanne 15/01, lk 23)], eelkõige selle artiklite 3 ja 4 nõuete täitmist silmas pidades on käesoleva direktiivi eesmärk jäätmeid ja prügilaid käsitlevate rangete tehniliste ja käitamist reguleerivate nõuete abil ette näha meetmed, menetlused ja juhised, et vältida või võimaluste piires vähendada kogu prügila elutsükli jooksul jäätmete ladestamisest tuleneda võivat negatiivset mõju prügilat ümbritsevale keskkonnale, eelkõige pinnavee, põhjavee, pinnase reostust ja õhu saastamist, ning maailma keskkonnale üldiselt, sealhulgas kasvuhooneefekt, ja ka kõiki neist mõjudest tulenevaid ohtusid inimeste tervisele.”

11

Direktiivi 1999/31 artiklis 13 on sätestatud:

„Liikmesriigid võtavad meetmeid, millega tagatakse, et vajaduse korral loa kohaselt:

[...]

c)

kui prügila on lõplikult suletud, vastutab käitaja selle korrashoiu, seire ja kontrolli eest järelhoolduse ajal nii kaua, kui pädev asutus seda nõuab, võttes arvesse ajavahemikku, mille jooksul prügila võib põhjustada ohtu.

Käitaja teatab pädevale asutusele kõikidest negatiivsetest keskkonnamõjudest, mis on kontrolli käigus avastatud ja täidab pädeva asutuse otsust võetavate parandusmeetmete laadi ja aja kohta;

d)

nii kaua kui pädev asutus leiab, et prügila tõenäoliselt ohustab keskkonda ja ilma et see piiraks ühenduse või siseriiklike õigusaktide kohaldamist seoses jäätmete valdaja vastutusega, vastutab prügila käitaja prügilas tekkiva prügilagaasi ja nõrgvee seire ja analüüsimise ning põhjaveerežiimi eest prügila läheduses III lisa kohaselt.”

Siseriiklik õigus

12

Eelotsusetaotlusest ilmneb, et vastavalt jäätmete ringlussevõtu edendamise ja keskkonnahoidliku kõrvaldamise tagamise seaduse (Gesetz zur Förderung der Kreislaufwirtschaft und Sicherung der umweltverträglichen Beseitigung von Abfällen (Kreislaufwirtschafts- und Abfallgesetz)) § 3 lõikele 10 on prügilad jäätmete kõrvaldamiseks mõeldud rajatised või seadmed. Need jäävad igal juhul prügilateks nii kauaks, kui nende suhtes kehtib järelhoolduse kohustus või ohutusnõuded.

Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimus

13

U. Wree, kes on loomaarst, tegeleb lambakasvatusega. Muu hulgas kasvatab ta lambaid ja tapatallesid.

14

Ta karjatab lambaid mitmel Põhja-Friisimaa maakonnas (Saksamaa) ja Schleswig-Flensburgi maakonnas (Saksamaa) asuval rohealal.

15

Karjamaade hulka kuuluvad muu hulgas Põhja-Friisi maakonnas asuva Ahrenshöfti prügila ja Schleswig-Flensburgi maakonnas asuva Schleswig-Haferteichi prügila rekultiveeritud kattekihid. Mõlemas maapealses prügilas on jäätmete ladestamine lõpetatud. Ahrenshöfti prügila on praegu veel sulgemisfaasis ja läheb peatselt üle järelhooldusfaasi, samas kui Schleswig-Haferteichi prügila on juba järelhooldusfaasis.

16

U. Wree ja asjaomaste prügilate käitajad on sõlminud lepingud, mille alusel on U. Wreel õigus nendel prügilatel asuvatel rohealadel tasuta lambaid karjatada.

17

U. Wree ja Ahrenshöfti prügila käitaja vahel sõlmitud lepingut käsitatakse „konkreetsete alade maarendilepinguna”. Nimetatud lepingu § 7 lõike 1 esimese ja teise lause kohaselt: „rendileandmise eesmärk on hoida ära ala võsastumine [ning] kokkuleppel ja koostöös rendileandjaga on rentnik kohustatud hoidma ära rohukamara kahjustused”.

18

Kõnealuse lepingu § 19 lõikes 1 on sätestatud:

„Rendileandjal või tema volitatud isikul on õigus renditud pinnale igal ajal siseneda ja seda uurida lasta.”

19

Alates 2007. aastast on olemas ka U. Wree ja Schleswig-Hafterteichi prügila käitaja vahelised lepingud.

20

U. Wree taotles 11. mail 2010 toetuse maksmist ühtse otsemaksete kava alusel 2010. aasta eest ja deklareeris selle toetuse saamiseks kõlblikuks alaks 25,5098 hektarit, mis hõlmas ka Ahrenshöfti ja Schleswig-Haferteichi prügilate territooriumile jäävaid rohealasid.

21

Landesamt jättis 14. detsembri 2010. aasta otsusega selle taotluse rahuldamata põhjendusega, et asjaomane maa suurusega 19,7855 hektarit ei ole kantud põllumajandusmaade registrisse, ning leidis, et U. Wree deklareeritud toetuskõlblik ala on tegelikkuses 5,7243 hektarit. Seega otsustas Landesamt määruse nr 1122/2009 artikli 58 kolmanda lõigu kohaselt, et U. Wreele ei maksta ühtse otsetoetuste kava alusel toetust.

22

U. Wree esitas Landesamti otsuse peale vaide. Ta väitis, et kasutab kõnealuste prügilate territooriumil asuvat maad karjamaana lammaste kasvatamiseks ning tasandab ja niidab osa sellest maa‑alast. Ta väitis oma vaide põhjendamiseks samuti, et nende prügilate pinda võib kasutada lambakarjamaana täies ulatuses ja piiranguteta.

23

Landesamt jättis U. Wree vaide 31. märtsi 2011. aasta otsusega põhjendamatuse tõttu rahuldamata. Landesamt põhjendas oma otsust sellega, et U. Wree taotluse esemeks olevad maa‑alad ei ole mitte kasutatavad põllumajandusmaad määruse nr 73/2009 tähenduses, vaid suletud prügilad prügilaid reguleeriva määruse (Deponieverordnung) tähenduses.

24

U. Wree esitas 15. aprillil 2011 selle otsuse peale kaebuse Schleswig-Holsteinisches Verwaltungsgerichtile (Schleswig‑Holsteini halduskohus), väites oma kaebuse põhjendamiseks, et vaidlusaluste maa‑alade kasutuse peamine eesmärk ei ole „kasutamine” suletud prügilana, sest suletud prügila puhul on tegemist seisundiga, mitte kasutamisega. Landesamt väitis seevastu, et kõnealuseid maa‑alasid kasutatakse peamiselt järelhoolduses olevate prügilatena ja et prügilate stabiilsuse huvides võib nendel aladel järelevalve all lambaid karjatada. Landesamti sõnul on prügilate käitajad vaidlusalused maa‑alad U. Wreele tasuta kasutada andnud peamiselt selleks, et hoida ära kahjulikke bioloogilisi protsesse, mis mõjutavad prügilate stabiilsust.

25

Schleswig-Holsteinisches Verwaltungsgericht rahuldas 19. jaanuari 2012. aasta otsusega U. Wree kaebuse. Ta leidis, et U. Wreel on õigus ühtsetele otsemaksetele 2010. aasta eest ja et asjaomase isiku taotletud toetuse arvutamisel tuleb arvesse võtta ka kõnealust ala.

26

Schleswig-Holsteinisches Oberverwaltungsgericht (Schleswig-Holsteini teise astme halduskohus) andis oma 3. septembri 2012. aasta määrusega Landesamti apellatsioonkaebusele menetlusloa.

27

Eelotsusetaotluse esitanud kohtus väidab Landesamt, et Ahrenshöfti ja Schleswig-Haferteichi prügilate maa‑alasid ei saa käsitada põllumajandusmaana määruse nr 73/2009 artikli 2 punkti h tähenduses.

28

Kuna Schleswig-Holsteinisches Oberverwaltungsgericht leidis, et põhikohtuasja lahendamine sõltub liidu õiguse tõlgendamisest, otsustas ta menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:

„Kas põllumajandusmaaks määruse nr 73/2009 artikli 34 lõike 2 punkti a tähenduses tuleb pidada ka maa‑ala, mida kasutatakse küll ka põllumajanduslikuks tegevuseks (karjamaana lammaste pidamiseks), kuid mis moodustab siiski järelhoolduses oleva prügila kattekihi?”

Eelotsuse küsimus

29

Oma küsimusega palub eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitada, kas määruse nr 73/2009 artikli 34 lõike 2 punkti a tuleb tõlgendada nii, et põllumajandusmaa selle sätte tähenduses on maa, mida kasutatakse küll ka karjamaana lammaste pidamiseks, kuid mis moodustab järelhoolduses oleva prügila kattekihi.

30

Nimetatud sätte kohaselt on muu hulgas toetuskõlblik põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaa, mida kasutatakse põllumajanduslikuks tegevuseks või peamiselt põllumajanduslikuks tegevuseks, kui maad kasutatakse ka mittepõllumajanduslikuks tegevuseks.

31

Mõiste „põllumajandusmaa” on määratletud määruse nr 73/2009 artikli 2 punktis h kui „viljelusmaa, püsirohumaa ja alaliste kultuuride all olev kogu maa‑ala”.

32

Põhikohtuasjas ei ole vaidlust selle üle, et kõne all olevat maad kasutatakse rohumaana.

33

Selleks, et kvalifitseerida maa „püsirohumaaks” ja seega „põllumajandusmaaks” määruse nr 73/2009 artikli 2 punkti h tähenduses, peab see maa vastama määruse nr 1120/2009 artikli 2 punktis c sisalduvale määratlusele, mille kohaselt on „püsikarjamaa”„maa, mida kasutatakse rohu või muude rohttaimede looduslikuks kasvatamiseks (isekülvi teel) või harimiseks (külvamise teel) ning mis ei ole põllumajandusettevõtte külvikorraga hõlmatud, välja arvatud maa, mis on tootmisest kõrvale jäetud”. See säte täpsustab, et „sel eesmärgil [on] „rohi või muud rohttaimed” kõik rohttaimed, mis tavapäraselt leiduvad looduslikel karjamaadel või mis tavaliselt sisalduvad liikmesriigi (kas loomade karjatamiseks mõeldud või mitte) karja- või rohumaade jaoks mõeldud seemnete segudes”.

34

Mis puudutab kõigepealt küsimust, kas maa‑ala, mis moodustab järelhoolduses oleva prügila kattekihi, võib kvalifitseerida „maana” eespool nimetatud sätte tähenduses, siis olgu märgitud, et U. Wree rõhutas oma kirjalikes märkustes, et vaidlusalused prügilad on kaetud mitme kihiga, mille hulka kuulub pealmine kiht, mis koosneb looduslikus mullas olemas olevatest elementidest nagu liiv ja savi.

35

Seoses sellega tuleb märkida – piiramata eelotsusetaotluse esitanud kohtu kontrollimispädevust –, et kui prügila rekultiveeritud kattekihi eesmärk on just olla võimalikult sarnane loodusliku maapinnaga, millel kasvab rohi ja muud rohttaimed, siis tuleb seda käsitada „maana” määruse nr 73/2009 tähenduses.

36

Järgmiseks, vaidlusaluse maa kvalifitseerimine „püsirohumaaks” määruse nr 1120/2009 artikli 2 punkti c tähenduses sõltub selle maa tegelikust kasutusest, kusjuures selle sätte tähenduses „püsirohumaana” kasutatud maa tuleb liigitada „põllumajandusmaaks” (vt analoogia alusel kohtuotsus Landkreis Bad Dürkheim, C‑61/09, EU:C:2010:606, punkt 37).

37

Sellest järeldub, liigitamisega seoses ei ole oluline rendilepingus ette nähtud asjaolu, et U. Wree tegevuse eesmärk põhikohtuasjas kõne all oleval maa‑alal oli ka ennetada või vähendada selle ala võsastumist, et vältida prügilate kattekihi hävimist.

38

Samamoodi ei saa Landesamti viidatud asjaolu, et nimetatud maade suhtes kohaldatakse jäätmehoolduse režiimi takistada iseenesest kõnealuse maa kvalifitseerimist „püsirohumaaks” eelnimetatud sätte tähenduses.

39

Eespool toodud kaalutlustest tuleneb, et maa, mis moodustab järelhoolduses oleva prügila kattekihi, on „põllumajandusmaa” määruse nr 73/2009 artikli 34 lõike 2 punkti a tähenduses, kui seda kasutatakse tegelikult püsirohumaana; seda peab aga kontrollima eelotsusetaotluse esitanud kohus.

40

Eelotsusetaotluse esitanud kohtule tarviliku vastuse andmiseks olgu lisatud, et selleks, et maa oleks määruse nr 73/2009 artikli 34 lõike 2 punkti a kohaselt toetuskõlblik, tuleb põhikohtuasjas vaidlusalust põllumajandusmaad kasutada põllumajanduslikuks tegevuseks või peamiselt põllumajanduslikuks tegevuseks, kui maad kasutatakse ka mittepõllumajanduslikuks tegevuseks.

41

Seoses sellega on määruse nr 1120/2009 artikli 9 esimeses lõigus täpsustatud, et maad käsitatakse peamiselt põllumajandustegevuseks kasutatava maana, kui mittepõllumajandusliku tegevuse intensiivsus, laad, kestus ega ajastus ei kahjusta oluliselt põllumajandustegevust.

42

Käesoleval juhul on selge, et U. Wree karjatab oma lambaid maal, mis koosneb kahe prügila kultiveeritud kattekihist. Kuna see tegevus seisneb põllumajandusloomade aretamises ja pidamises, siis on see „põllumajanduslik tegevus” määruse nr 73/2009 artikli 2 punkti c tähenduses.

43

Eelotsusetaotluse esitanud kohus peab samuti kontrollima, kas vaidlusalusel maal tegeleti mittepõllumajandusliku tegevusega, ning tegema vajaduse korral kindlaks, millistel tingimustel sellega tegeleti, sest üksnes lepingus või seaduses ette nähtud võimalus tegeleda asjaomasel maal mittepõllumajandusliku tegevusega ei ole piisav eeldamaks, et neid tegelikult selliseks tegevuseks kasutati. Järelikult ei ole käesoleval juhul asjaolu, et rendileandjal oli rendilepingu kohaselt õigus vaidlusalusele maale igal ajal siseneda ja seda uurida lasta, piisav selleks, et võtta juba ette seisukoht selle maa tegeliku kasutuse kohta.

44

Lõpetuseks olgu meenutatud, et selleks, et olla toetuskõlblik määruse nr 73/2009 artikli 34 lõike 2 punkti a tähenduses, peab põhikohtuasjas kõne all olev põllumajandusmaa olema osa asjaomase põllumajandustootja põllumajandusettevõttest. Seoses sellega on Euroopa Kohus leidnud, et see on nii, kui põllumajandustootjal on põllumajandusliku tegevuse eesmärgil õigus seda maad majandada, st kui põllumajandustootja on sellel maal põllumajandusliku tegevuse korraldamisel piisavalt sõltumatu (vt analoogia alusel kohtuotsus Landkreis Bad Dürkheim, C‑61/09, EU:C:2010:606, punktid 58 ja 62).

45

Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvesse võttes tuleb esitatud küsimusele vastata, et määruse nr 73/2009 artikli 34 lõike 2 punkti a tuleb tõlgendada nii, et maa, mis moodustab järelhoolduses oleva prügila kattekihi, on „põllumajandusmaa” selle sätte tähenduses, kui seda kasutatakse tegelikult püsirohumaana.

Kohtukulud

46

Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus poolelioleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

 

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (esimene koda) otsustab:

 

Nõukogu 19. jaanuari 2009. aasta määruse (EÜ) nr 73/2009, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames põllumajandustootjate suhtes kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks, muudetakse määruseid (EÜ) nr 1290/2005, (EÜ) nr 247/2006 ja (EÜ) nr 378/2007 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1782/2003, artikli 34 lõike 2 punkti a tuleb tõlgendada nii, et maa, mis moodustab järelhoolduses oleva prügila kattekihi, on „põllumajandusmaa” selle sätte tähenduses, kui seda kasutatakse tegelikult püsirohumaana.

 

Allkirjad


( *1 ) Kohtumenetluse keel: saksa.

Top