—

Eesti valitsus, esindajad: M. Linntam ja N. Grünberg,

—

Euroopa Liidu Nõukogu, esindajad: S. Boelaert ja M. Remmelgas, keda abistasid solicitor B. Byrne ning Rechtsanwalt G. Berrisch,

—

Euroopa Komisjon, esindajad: A. Stobiecka-Kuik, E. Randvere ja B‑R. Killmann,

1

Eelotsusetaotlus puudutab nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 302, lk 1; ELT eriväljaanne 02/02, lk 307), (muudetud nõukogu 20. novembri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1791/2006 (ELT L 363, lk 1)) (edaspidi „tolliseadustik”), komisjoni 2. juuli 1993. aasta määruse (EMÜ) nr 2454/93, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 253, lk 1; ELT eriväljaanne 02/06, lk 3), (muudetud komisjoni 16. aprilli 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 312/2009 (ELT L 98, lk 3)) (edaspidi „määrus nr 2454/93”), tõlgendamist ja kehtivust ning seda, kuidas tõlgendada nõukogu 8. juuli 2008. aasta määruse (EÜ) nr 661/2008, millega kehtestatakse pärast määruse (EÜ) nr 384/96 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist ja artikli 11 lõike 3 kohast osalist vahepealset läbivaatamist lõplik dumpinguvastane tollimaks Venemaalt pärit ammooniumnitraadi impordi suhtes (ELT L 185, lk 1; parandus ELT 2009, L 339, lk 59), artikli 3 lõiget 1 ja komisjoni 4. juuli 2008. aasta otsust, millega kiidetakse heaks kohustused, mis pakuti seoses Venemaalt ja Ukrainast pärit ammooniumnitraadi importi käsitleva dumpinguvastase menetlusega (ELT L 185, lk 43; parandus ELT 2009, L 339, lk 59) ning ELTL artiklit 28, ELTL artiklit 31 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta”) artiklit 20.

2

Eelotsusetaotlus on esitatud Baltic Agro AS (edaspidi „Baltic Agro”) ning Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse (edaspidi „MTA”) vahelises vaidluses seoses järelkontrolli tulemusena Baltic Agrole esitatud nõudega tasuda Venemaalt pärit ammooniumnitraadi impordilt dumpinguvastane tollimaks ja käibemaks.

3

Tolliseadustiku artikkel 66 sätestab:

„1.   Toll tunnistab deklarandi taotluse korral juba aktsepteeritud tollideklaratsiooni kehtetuks, kui deklarant tõendab, et kaup deklareeriti kõnealuses tollideklaratsioonis nimetatud tolliprotseduurile ekslikult või et erakordsete asjaolude tõttu ei ole kauba suunamine sellele tolliprotseduurile, millele see kaup oli deklareeritud, enam põhjendatud.

Kui toll on deklarandile teatanud oma kavatsusest kaupa kontrollida, ei võeta tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistamise taotlust vastu enne kontrolli lõpetamist.

2.   Pärast kauba vabastamist saab tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistada ainult kooskõlas komiteemenetlusega määratletud juhtudel.

3.   Tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistamine ei mõjuta kehtivate karistussätete kohaldamist.”

4

Seadustiku artikli 220 lõige 2 näeb ette:

„Välja arvatud artikli 217 lõike 1 teises ja kolmandas lõigus nimetatud juhtudel, ei tehta järelarvestuskannet, kui:

[...]

[...]”

5

Määruse nr 2454/93 artikkel 251 on sõnastatud järgmiselt:

„Erandina [tolli]seadustiku artikli 66 lõikest 2 võib deklaratsiooni peale kauba vabastamist kehtetuks tunnistada järgmistel juhtudel.

6

Määruse nr 661/2008 põhjendused 159 ja 161 on sõnastatud järgmiselt:

[...]

7

Määruse nr 661/2008 artiklites 1 ja 2 on kehtestatud erineva suurusega lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määrad Venemaalt pärit ammooniumnitraadi ja teatavate väetiste ja muude ammooniumnitraati sisaldavate toodete impordi suhtes.

8

Määruse artikli 3 lõiked 1 ja 2 on sõnastatud järgmiselt:

„1.   Vabasse ringlusse lubamiseks deklareeritud import, mille kohta on esitanud arve äriühingud, kelle hinnakohustused on komisjon heaks kiitnud ja kelle nimed on loetletud otsuses 2008/577/EÜ, mida aeg-ajalt muudetakse, vabastatakse artikliga 2 kehtestatud dumpinguvastastest tollimaksudest järgmistel tingimustel:

2.   Vabasse ringlusesse lubamise deklaratsiooni vastuvõtmisel tekib tollivõlg:

[...]”

9

Otsuse 2008/577 põhjendus 21 näeb ette järgmist:

„Et komisjon saaks tõhusalt jälgida äriühingute kohustuste täitmist, sõltub dumpinguvastasest tollimaksust vabastamine asjaomasele tolliasutusele vabasse ringlusse lubamise taotluse esitamisel sellest, kas i) esitatakse kinnitusarve, mis sisaldab vähemalt määruse (EÜ) nr 661/2008 lisas ja nõukogu määruse (EÜ) nr 662/2008 […] lisas loetletud andmeid; ii) nimetatud äriühingud on kõnealused tooted tootnud, lähetanud ja esitanud nende kohta arve otse esimesele sõltumatule kliendile ühenduses ning iii) kas tollis deklareeritud ja esitatud kaup vastab täpselt kinnitusarves kirjeldatule. Kui sellist arvet ei esitata või kui arve ei vasta tollile esitatud tootele, tuleb tasuda asjakohane dumpinguvastane tollimaks.”

10

Kõnealuse otsusega kiitis Euroopa Komisjon heaks hinnakohustused, mida olid nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määruse (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (EÜT 1996, L 56, lk 1; ELT eriväljaanne 11/10, lk 45), artikli 8 lõike 1 kohaselt pakkunud Venemaa ammooniumnitraati eksportivad tootjad „Veliki Novgorodis (Venemaa) asuv JSC Acron [edaspidi „Acron”] ja Dorogobužis (Venemaa) asuv JSC Dorogobuzh, valdusettevõtja Acron liikmed”.

11

Eestis asuv Baltic Agro ostis 2009. aasta oktoobris ja 2010. aasta jaanuaris Eesti äriühingu Magnet Grupp OÜ (edaspidi „Magnet Grupp”) vahendusel 5000 tonni ammooniumnitraatväetist. Selleks sõlmisid esiteks Acron ja Magnet Grupp omavahel ning teiseks Magnet Grupp ja Baltic Agro omavahel mitu müügilepingut. Nende lepingute alusel müüs Acron Magnet Grupp’ile 10000 tonni ammooniumnitraatväetist ja Baltic Agro ostis Magnet Grupp’ilt 5000 tonni seda kaupa. Nende lepingute kohaselt kohustus Baltic Agro teostama kaubaga seotud tolliformaalsused ja tasuma käibemaksu.

12

Eelotsusetaotluse esitanud kohtu sõnul esitasid 2010. aasta jaanuaris ja veebruaris kaks tolliagentuuri viis tollideklaratsiooni, millega deklareeriti kokku 1751,5 tonni ammooniumnitraatväetise import. Deklaratsioonidel oli imporditud kauba saajana märgitud Baltic Agro ning kaubasaatjaks kahel puhul Acron ja ülejäänud kolmel puhul Läti transpordiettevõte SIA Ventoil.

13

Kõnealused tolliagentuurid esitasid 1. märtsil ja 23. aprillil 2010 MTA‑le deklaratsioonide tühistamise taotlused, kuna deklaratsioonides oli kaubasaajaks märgitud Baltic Agro, peaks aga olema Magnet Grupp.

14

MTA viis 3. märtsil 2010 läbi viie tollideklaratsiooni järelkontrolli, mille eesmärgiks oli välja selgitada imporditud kauba tolliväärtuse õigsus ning impordimaksude arvestuse ja tasumise õigsus.

15

MTA koostas järelkontrolli põhjal 31. mail 2010 kaks maksuotsust, määrates Baltic Agrole imporditud kaubaga seotud tollimaksu ja käibemaksu tasumise, kuna määruse nr 661/2008 artikli 3 lõikes 1 sätestatud dumpinguvastasest tollimaksust vabastamise eeldused ei olnud täidetud, st Baltic Agro ei olnud esimene sõltumatu klient Euroopa Liidus.

16

Baltic Agro esitas maksuotsuste tühistamiseks kaebuse Tartu Halduskohtule, väites et tõik, et ta kasutas importides teise äriühingu, antud juhul Magnet Grupp’i vahendust, ei ole maksuõiguse seisukohalt oluline.

17

Tartu Halduskohus jättis 25. aprillil 2011 kaebuse rahuldamata, leides, et kuna Baltic Agro ei ole imporditud kaupa otse tootjalt soetanud, siis määruse nr 661/2008 artikli 3 lõikes 1 ette nähtud maksuvabastus talle ei laiene.

18

Baltic Agro esitas 25. mail 2011 Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles taotles rahuldamata jätmise otsuse tühistamist.

19

Eelotsusetaotluse esitanud kohtul on tekkinud küsimus, kas Baltic Agrole, kes ei ole esimene sõltumatu klient liidus, laieneb määruse nr 661/2008 artikli 3 lõikes 1 ette nähtud vabastus dumpinguvastasest tollimaksust. Sellega seoses palub eelotsusetaotluse esitanud kohus selgitada, kas sellise vabastuse saamiseks peavad esimene klient ja importija olema ilmtingimata üks ja sama isik.

20

Eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib samuti teada, millised on tollideklaratsioonis tehtud vea tagajärjed. Sellega seoses on tal tekkinud küsimus, kas siis, kui toll on pärast seda, kui põhikohtuasja hageja on esitanud deklaratsioonide tühistamise taotlused, need deklaratsioonid aktsepteerinud või läbi viinud järelkontrolli, ei ole tegemist tolli tehtud veaga, mis lubab hagejal kasutada tolliseadustiku artikli 220 lõike 2 punktis b ette nähtud menetlust, võimaldades tühistada niisugused deklaratsioonid, nagu on vaatluse all põhikohtuasjas.

21

Viimaseks palub eelotsusetaotluse esitanud kohus selgitada, kas liitu kauba importimiseks niisuguse äriühingu nagu Magnet Grupp vahendusteenuse kasutamine ei kujuta endast seaduse ees ebavõrdset kohtlemist, kuna importijale, kes ei kasuta sellist vahendajat, kohaldub määruse nr 661/2008 artikli 3 lõikes 1 ette nähtud vabastus dumpinguvastasest tollimaksust. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu arvates ei ole niisugune kohtlemine proportsionaalne ning seab samas olukorras olevad kaks importijat ebavõrdsesse olukorda, mis on vastuolus liidu õigusega ja täpsemalt harta artikliga 20.

22

Neil asjaoludel otsustas Tartu Ringkonnakohus menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

23

Esimese ja teise küsimusega, mida on kohane käsitleda koos, palub eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitada, kas määruse nr 661/2008 artikli 3 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigis asuvat äriühingut, kes on Venemaalt pärit ammooniumnitraati ostnud samuti liikmesriigis asuva äriühingu vahendusel, et seda liitu importida, võib pidada esimeseks sõltumatuks kliendiks liidus selle sätte tähenduses ning tema puhul kohaldub seega vabastus selle ammooniumnitraadi suhtes kõnealuse määrusega kehtestatud lõplikust dumpinguvastasest tollimaksust.

24

Olgu kohe märgitud, et dumpinguvastasest tollimaksust võib vabastada ainult teatavatel tingimustel ja konkreetselt sätestatud juhtudel ning see vabastus on dumpinguvastase tollimaksu tavapärasest korrast tehtav erand. Sätteid, mis näevad sellise vabastuse ette, tuleb seega tõlgendada kitsalt (vt analoogia alusel kohtuotsused Söhl & Söhlke, C‑48/98, EU:C:1999:548, punkt 52, ning Isaac International, C‑371/09, EU:C:2010:458, punkt 42).

25

Vastavalt määruse nr 661/2008 artikli 3 lõikele 1 võidakse komisjoni heaks kiidetud import dumpinguvastasest tollimaksust vabastada niivõrd, kui import vastab selles artiklis 3 loetletud kolmele kumulatiivsele tingimusele. Esiteks peab eksportiv äriühing olema imporditud tooted tootnud, lähetanud ja esitanud arve otse esimesele sõltumatule kliendile liidus. Selles suhtes on määruse artikli 3 lõike 1 esimeses taandes sõna „otse” kasutamisega sõnaselgelt nõutud, et ühelt poolt imporditud kauba tootnud, lähetanud ja arve esitanud äriühingu ning teiselt poolt esimese sõltumatu kliendi vahel liidus oleks otsene seos.

26

Teiseks peab impordile, mille suhtes võidakse seda vabastust kohaldada, olema lisatud kinnitusarve, mis sisaldab vähemalt määruse nr 661/2008 lisas esitatud andmeid ja avaldust.

27

Kolmandaks peab tollile deklareeritud ja esitatud kaup vastama täpselt kinnitusarves kirjeldatule ning seega vastama eelmises punktis nimetatud nõuetele.

28

Lisaks on kõnealuse määruse artikli 3 lõikes 2 täpsustatud, et vabasse ringlusesse lubamise deklaratsiooni vastuvõtmisel tekib tollivõlg, kui selle artikli lõikes 1 kirjeldatud impordi puhul selgub, et üks või mitu nimetatud lõikes 1 loetletud tingimustest on täitmata.

29

Määruse nr 661/2008 artiklit 3 tuleb tõlgendada koosmõjus määruse põhjendusega 159, milles on ette nähtud, et dumpinguvastasest tollimaksust vabastamise eelduseks on selles artiklis täpsustatud tingimused, mis võimaldavad komisjonil ja tollil vabasse ringlusse lubamise deklaratsiooni asjaomasele tolliasutusele esitamisel tulemuslikult jälgida äriühingute võetud hinnakohustuste täitmist. Kui tingimused ei ole täidetud, tuleb vabasse ringlusse lubamise deklaratsiooni vastuvõtmisel tasuda asjakohane dumpinguvastane tollimaks.

30

Lisaks õigustavad määruse nr 661/2008 artikli 3 lõikes 1 ette nähtud konkreetseid nõudeid, tõlgendatuna koos nimetatud põhjendusega, kaalutlused, mis seonduvad komisjoni ja liikmesriigi tolli poolt teostava kontrolliga võetud kohustuste täitmise üle, nagu märkis kohtujurist oma ettepaneku punktis 33.

31

Kuid eelotsusetaotlusest nähtub, et Acron ei esitanud arvet põhikohtuasjas vaatluse all oleva kauba eest ega lähetanud kaupa otse Baltic Agrole, kuna viimane esiteks ei ostnud kaupa otse Acronilt, kes on äriühing, kelle kohustuse komisjon määrusega nr 661/2008 heaks kiitis, ning teiseks ostis Baltic Agro vaid osa kaubast, mille Acron müüs Magnet Grupp’ile, kuigi Baltic Agro oli märgitud tollideklaratsioonides Acroni kogu müüdud kauba saajana. Neil asjaoludel ei saa määruse nr 661/2008 artikli 3 lõikes 1 ette nähtud esimest tingimust pidada täidetuks, mistõttu ei kohaldu selles määruses kehtestatud vabastus dumpinguvastasest tollimaksust.

32

Eeltoodut arvestades tuleb esimesele ja teisele eelotsuse küsimusele vastata, et määruse nr 661/2008 artikli 3 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigis asuvat äriühingut, kes on Venemaalt pärit ammooniumnitraati ostnud samuti liikmesriigis asuva äriühingu vahendusel, et seda liitu importida, ei saa pidada esimeseks sõltumatuks kliendiks liidus selle sätte tähenduses ning talle ei kohaldu seega vabastus selle ammooniumnitraadi suhtes kõnealuse määrusega kehtestatud lõplikust dumpinguvastasest tollimaksust.

33

Kolmanda küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas tolliseadustiku artiklit 66 ja artikli 220 lõike 2 punkti b tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus see, et toll teeb dumpinguvastase tollimaksu järelarvestuskande, kui – nagu põhikohtuasja asjaoludel – tollideklaratsioonide tühistamise taotlused on esitatud põhjusel, et neis on märgitud vale kaubasaaja, ning kui toll on need deklaratsioonid aktsepteerinud või on läbi viinud järelkontrolli pärast kõnealuste taotluste saamist.

34

Esiteks tuleb meenutada, et tolliseadustiku artiklis 66 on ette nähtud, et kehtetuks tunnistamise taotluse saab rahuldada, kui deklarant tõendab, et kaup deklareeriti kõnealuses tollideklaratsioonis nimetatud tolliprotseduurile ekslikult või et tolliprotseduur, mille kaup deklareeriti, ei ole enam põhjendatud. Sama artikli kohaselt saab deklaratsiooni pärast kauba vabastamist kehtetuks tunnistada üksnes piiratud juhtudel, mis on loetletud eeskätt määruse nr 2454/93 artiklis 251.

35

Teiseks on tolliseadustiku artikli 220 lõike 2 punktis b täpsustatud, et tollivõlast tulenevate tollimaksude kohta ei tehta järelarvestuskannet, kui tasumisele kuuluva tollimaksu summa kohta ei ole tehtud arvestuskannet tolli vea tõttu, mida ei oleks olnud võimalik avastada tasumise eest vastutaval isikul, kes toimis heauskselt.

36

Kuid antud asjas ei nähtu toimiku materjalidest, et tolliseadustiku artikkel 66 ja artikli 220 lõike 2 punkt b kuuluks põhikohtuasjas kohaldamisele.

37

Mis puutub tolliseadustiku artiklisse 66, siis ei ole Baltic Agro nimelt väitnud ega isegi viidanud sellele, et kaup deklareeriti põhikohtuasjas vaatluse all olevates deklaratsioonides nimetatud tolliprotseduurile ekslikult. Seega tolliseadustiku artikkel 66 niisugustel asjaoludel ei kohaldu, nagu märkis kohtujurist oma ettepaneku punktides 46 ja 47.

38

Seoses tolliseadustiku artikli 220 lõike 2 punktiga b tuleb rõhutada, et põhikohtuasjas ei võimalda ükski Euroopa Kohtule esitatud toimikumaterjal järeldada, et see, et tolliagentuurid märkisid oma tollideklaratsioonides kaubasaajana Baltic Agro, või see, et deklaratsioonid aktsepteeriti või viidi läbi järelkontroll pärast deklaratsioonide tühistamise taotlust, kujutab endast tolli viga.

39

Isegi kui eeldada, et nende asjaolude osas on tegemist veaga, mis võimaldab põhikohtuasjas vaatluse all olevad tollideklaratsioonid tühistada, tuleb igal juhul toonitada, et sellised asjaolud ei võimaldaks Baltic Agrol saada vabastust määruses nr 661/2008 kehtestatud dumpinguvastasest tollimaksust, kuna – nagu nähtub käesoleva kohtuotsuse punktist 30 – see äriühing ei vastaks ikkagi esimese sõltumatu kliendina liidus käsitamise tingimustele, mis on ette nähtud selle määruse artiklis 3.

40

Neid asjaolusid arvestades tuleb kolmandale küsimusele vastata, et tolliseadustiku artiklit 66 ja artikli 220 lõike 2 punkti b tuleb tõlgendada nii, et nendega ei ole vastuolus see, et toll teeb dumpinguvastase tollimaksu järelarvestuskande, kui – nagu põhikohtuasja asjaoludel – tollideklaratsioonide tühistamise taotlused on esitatud põhjusel, et neis on märgitud vale kaubasaaja, ning kui toll on need deklaratsioonid aktsepteerinud või on läbi viinud järelkontrolli pärast kõnealuste taotluste saamist.

41

Neljanda küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas tolliseadustiku artikkel 66 ja määruse nr 2454/93 artikkel 251 on kooskõlas harta artiklis 20 sätestatud põhiõigusega võrdsele kohtlemisele, juhul kui ELTL artiklites 28 ja 31 nimetatud ühise tollitariifistiku raames need tolliseadustiku ja määruse nr 2454/93 sätted ei võimalda taotluse alusel tühistada viga sisaldavat tollideklaratsiooni ning seega saada vabastust dumpinguvastasest tollimaksust kaubasaajal, kellele see vabastus oleks võinud laieneda, kui kõnealust viga ei oleks esinenud.

42

Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib sellega seoses, et kui tolliseadustiku ja määruse nr 661/2008 põhikohtuasjas vaatluse all olevad sätted ei võimalda tollideklaratsiooni tühistada, et parandada kanne asjaomase kauba saaja osas, ning takistavad seega Magnet Grupp’i tuginemast vabastusele dumpinguvastasest tollimaksust, mida ta oleks niisuguse vea puudumisel võinud nõuda, siis tekib küsimus, kas rikutakse põhiõigust võrdsusele seaduse ees, kuna kahte põhikohtuasja asjaomast äriühingut, kes on sisuliselt samas olukorras, ei kohelda ühtemoodi.

43

Ent nagu nenditud käesoleva kohtuotsuse punktis 38, ei esine põhikohtuasjas mingit viga, mis võimaldaks tollideklaratsioonid tühistada. Sellega seoses on niisiis oluline meenutada, et kohustus esitada tollideklaratsioonis õige teave lasub deklarandil. Eelmainitud kohustus tuleneb aktsepteeritud tollideklaratsiooni tühistamatuse põhimõttest, millest tehtavad erandid on rangelt reguleeritud liidu vastava valdkonna õigusnormidega (kohtuotsus DP grup, C‑138/10, EU:C:2011:587, punktid 39–41).

44

Samuti tuleb tõdeda, et ettevõtja, kes on kinni pidanud määruse nr 661/2008 artikli 3 nõuetest ja kes on täitnud õigesti tollideklaratsiooni, et saada vabastust dumpinguvastasest tollimaksust, ei ole sarnases olukorras ettevõtjaga, kes ei ole nendest nõuetest kinni pidanud.

45

Lisaks ei ole Baltic Agrol õigust saada vabastust dumpinguvastasest tollimaksust isegi juhul, kui põhikohtuasjas asjassepuutuvad tollideklaratsioonid oleks täidetud õigesti, kuna igal juhul ei vasta ta määruse nr 661/2008 artikli 3 lõike 1 nõuetele, nagu on tõdetud käesoleva kohtuotsuse punktides 32 ja 39.

46

Seetõttu tuleb neljandale küsimusele vastata, et tolliseadustiku artikkel 66 ja määruse nr 2454/93 artikkel 251 on kooskõlas harta artiklis 20 sätestatud põhiõigusega võrdsusele seaduse ees, juhul kui ELTL artiklites 28 ja 31 nimetatud ühise tollitariifistiku raames need tolliseadustiku ja määruse nr 2454/93 sätted ei võimalda taotluse alusel tühistada viga sisaldavat tollideklaratsiooni ning seega saada vabastust dumpinguvastasest tollimaksust kaubasaajal, kellele see vabastus oleks võinud laieneda, kui kõnealust viga ei oleks esinenud.

47

Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus poolelioleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kolmas koda) otsustab: